3-14-51464/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTallinna Vangla registreeris 20.01.2014 R. Habibulini kahju hüvitamise nõude, kui 3 m² kinnipeetava kohta. 24.03.2014 registreeris vangla R. Habibulini puuduste
Legislator headnote
AI generated3-14-51464/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Habibulini kahju hüvitamise nõude, kui 3 m² kinnipeetava kohta. 24.03.2014 registreeris vangla R. Habibulini puuduste
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
18.11.2015, Tartu
Haldusasja number
3-14-51464
Haldusasi
Rašid Habibulini kaebus Tallinna Vangla vastu kahju
hüvitamiseks
seonduvalt
ebainimlike
vangistustingimustega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 13.02.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Rašid Habibulin
Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Halduskohtu 13.02.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tallinna Vangla registreeris 20.01.2014 R. Habibulini kahju hüvitamise nõude,
milles ta taotles temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist iga päeva eest, mis ta
pidi veetma Tallinna Vanglas ajavahemikul 20.12.2012-12.07.2013 kitsamates oludes
kui 3 m² kinnipeetava kohta. 24.03.2014 registreeris vangla R. Habibulini puuduste
kõrvaldamise taotluse, milles ta palus arvestada, et Euroopa Inimõiguste Kohus
(EIK) eeldab oma otsustes, et 3 m² on vaba põrandapind, mitte üldpind, ning et ta
viibis kitsastes oludes 20.12.201206.08.2013.
2. R. Habibulin esitas 13.07.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles ta palus mõista
Tallinna Vanglalt välja hüvitisena 450 eurot iga kuu eest, mis ta oli sunnitud viibima Tallinna
Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebuse põhjendused:
1) Tallinna Vanglas viibis kaebaja 19.12.2012-06.08.2013, kus 6-kohalistes kambrites oli
üldpinda enamasti 2,5 m² või natuke vähem isiku kohta. Olles heausksena eksitusse viidud,
arvas kaebaja kuni Tunis vs Eesti kohtulahendist teadasaamiseni, et kannatused ja
ebameeldivused, mis talle osaks said, on vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lg 1 järgi käsitletavad
paratamatult vangistuse või arestiga kaasnevatena.
2) Vahistatud kambrites ja kinnipeetavad ootekambrites on lukustatud 23 tundi ööpäevas.
1tunnine jalutuskäik päevas toimub 15 m² suuruses boksis. Riideid tuleb kuivatada kambris,
mistõttu on seal pidevalt niiske ja rõske ning paljudes kambrites võis kohata hallitust.
Ventilatsioon oli puudulik. Kunstlik valgustus ei vastanud VangS § 45 lg-s 1 sätestatud
nõuetele ja vähene valgustus kurnas silmi. Duši all võimaldati käia vaid kord nädalas 20
minutit.
3. Tallinna Vangla jättis 24.09.2014. a vastusega nr 5-18/14/1945-4 R. Habibulini
kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
4. Tartu Halduskohus tagastas 17.11.2014. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis
kahju hüvitamist peale kambri pinna muude olmetingimustega tekitatud kahju eest ning võttis
kaebuse menetlusse osas, milles kaebaja nõudis hüvitist seoses liiga vähese isikliku ruumiga
kambris.
5. Tartu Halduskohus rahuldas 13.02.2015. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna
Vanglalt R. Habibulini kasuks välja hüvitise 884 eurot. Otsuse põhjendused:
1) Kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta ning
põrandapinnast ei tule välja arvata mööblialust pinda. Kaebaja viibis kambrites, kus pind isiku
kohta ilma WC-ta oli 10 päeva vältel üle 3 m² ja 221 päeva vältel alla 3 m², s.h 197-l päeval
2,7 m² ja 24-l päeval 2,96 m². Vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane
osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3 m².
2) Kaebaja jätkuv kinnipidamine isikliku ruumi miinimumnõuet rikkuvates tingimustes on
olnud teadlik valik. Vastustaja tegevus tuleb lugeda süüliseks vähemalt raske hooletuse
vormis. Kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest kohaseks rahaliseks hüvitiseks on 4 eurot
päeva eest, mil tema isiklik ruum oli alla 3 m², seega kokku 884 eurot.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6. Tallinna Vangla esitas 16.03.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu
Halduskohtu 13.02.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis
R. Habibulini kasuks välja hüvitise summas 884 eurot ning teha asjas uus otsus ja jätta kaebus
täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
1) R. Habibulin oli paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud
põrandapinna ruutmeetritele. Vangla käitumine ei ole olnud süüline vähemalt raske hooletuse
vormis. R. Habibulin ei ole püüdnud kahju tekkimist ära hoida ega seda vähendada.
2) Kuna vangla tegevus on kaebaja paigutamisel olnud õiguspärane, siis on mõistetud hüvitis
välja alusetult. Otsusest ei nähtu, missugustest kaalutlustest juhindus kohus hüvitise suuruse
määramisel.
7. R. Habibulin esitas 08.04.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta ei nõustu
vastustaja seisukohtadega. Vastuse põhjendused:
1) Olukorras, kus kaebaja ainus võimalus kambriväliseks liikumiseks oli 1-tunnine jalutuskäik
päevas, on kohus õigesti tuvastanud EIÕK art 3 rikkumise. On ebausutav, et kaebaja poolne
tegevus oleks võinud muuta kinnipidamistingimusi.
3) Hüvitise suuruse osas tuleks arvestada Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-10-14, kus
aktsepteeriti hüvitisena 7-14 eurot päevas. Kohtu poolt välja mõistetud hüvitis on ilmselgelt
liiga väike.
8. R. Habibulin esitas 08.04.2015 vastuapellatsioonkaebuse ja 13.04.2015 tähtaja
ennistamise taotluse.
9. Tartu Ringkonnakohus jättis 07.05.2015. a määrusega R. Habibulini taotluse
vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas
vastuapellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.02.2015. a otsus tuleb tühistada
olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.
11. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu
otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning
lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.
Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on
vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel
olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest
lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-
08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15).
Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on R.
Habibulini hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.
12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud R. Habibulini poolt esitatud
kahju hüvitamise nõude vanglale 20.01.2014 ning seejärel on registreerinud 24.03.2014 kahju
hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse. Halduskohus menetles 13.07.2014
kohtule esitatud R. Habibulini hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna
Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega.
13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla
tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole
pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud
korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata
või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg
taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse
menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev
30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka
taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3314108,
p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu
kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks
ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal käesolevas asjas kohustus
esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale 24.03.2014 esitatud kahjunõudes puuduste
kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 24.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse
halduskohtusse esitanud alles 13.07.2014. Seega on R. Habibulin esitanud hüvitamiskaebuse
halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud.
Ringkonnakohus kohustas kaebajat 27.10.2015. a määrusega (tl 97-97p) esitama
ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt
03.11.2015. Kaebaja sai määruse kätte 02.11.2015 (tl 100). Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui
menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja
menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval
põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja
ennistamist, esitamaks ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistuse, ei ole kaebaja
ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtule teada
põhjuseid, mis takistasid kaebajal esitada kaebust halduskohtule tähtaegselt. Kuna kaebus on
esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud R. Habibulini kaebuse
ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.
14. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus
tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata
või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega
menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS
§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega
rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab
läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega
alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega
esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja
menetluse.
15. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest halduskohtus ja Tallinna Vangla oli
apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, siis puudub
asjas vajadus jagada menetluskulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel