Legislator Case Law & Legislation
3-14-51464/36 AI generated

3-14-51464/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-14-51464/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla registreeris 20.01.2014 R. Habibulini kahju hüvitamise nõude, kui 3 m² kinnipeetava kohta. 24.03.2014 registreeris vangla R. Habibulini puuduste

Legislator headnote

AI generated

3-14-51464/36 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Habibulini kahju hüvitamise nõude, kui 3 m² kinnipeetava kohta. 24.03.2014 registreeris vangla R. Habibulini puuduste

Keywords

AI generated
spinal disorders capacity to incur bill liability pension rights health insurance voucher fee financial hardship petition for bankruptcy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

18.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51464

Haldusasi

Rašid Habibulini kaebus Tallinna Vangla vastu kahju

hüvitamiseks

seonduvalt

ebainimlike

vangistustingimustega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.02.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Rašid Habibulin

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Tühistada Tartu Halduskohtu 13.02.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 20.01.2014 R. Habibulini kahju hüvitamise nõude,

milles ta taotles temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist iga päeva eest, mis ta

pidi veetma Tallinna Vanglas ajavahemikul 20.12.2012-12.07.2013 kitsamates oludes

kui 3 m² kinnipeetava kohta. 24.03.2014 registreeris vangla R. Habibulini puuduste

kõrvaldamise taotluse, milles ta palus arvestada, et Euroopa Inimõiguste Kohus

(EIK) eeldab oma otsustes, et 3 m² on vaba põrandapind, mitte üldpind, ning et ta

viibis kitsastes oludes 20.12.201206.08.2013.

2. R. Habibulin esitas 13.07.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles ta palus mõista

Tallinna Vanglalt välja hüvitisena 450 eurot iga kuu eest, mis ta oli sunnitud viibima Tallinna

Vanglas inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebuse põhjendused:

1) Tallinna Vanglas viibis kaebaja 19.12.2012-06.08.2013, kus 6-kohalistes kambrites oli

üldpinda enamasti 2,5 m² või natuke vähem isiku kohta. Olles heausksena eksitusse viidud,

arvas kaebaja kuni Tunis vs Eesti kohtulahendist teadasaamiseni, et kannatused ja

ebameeldivused, mis talle osaks said, on vangistusseaduse (VangS) § 4¹ lg 1 järgi käsitletavad

paratamatult vangistuse või arestiga kaasnevatena.

2) Vahistatud kambrites ja kinnipeetavad ootekambrites on lukustatud 23 tundi ööpäevas.

1tunnine jalutuskäik päevas toimub 15 m² suuruses boksis. Riideid tuleb kuivatada kambris,

mistõttu on seal pidevalt niiske ja rõske ning paljudes kambrites võis kohata hallitust.

Ventilatsioon oli puudulik. Kunstlik valgustus ei vastanud VangS § 45 lg-s 1 sätestatud

nõuetele ja vähene valgustus kurnas silmi. Duši all võimaldati käia vaid kord nädalas 20

minutit.

3. Tallinna Vangla jättis 24.09.2014. a vastusega nr 5-18/14/1945-4 R. Habibulini

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

4. Tartu Halduskohus tagastas 17.11.2014. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis

kahju hüvitamist peale kambri pinna muude olmetingimustega tekitatud kahju eest ning võttis

kaebuse menetlusse osas, milles kaebaja nõudis hüvitist seoses liiga vähese isikliku ruumiga

kambris.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 13.02.2015. a otsusega kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna

Vanglalt R. Habibulini kasuks välja hüvitise 884 eurot. Otsuse põhjendused:

1) Kambris asuvat tualetti ei saa kambri põrandapinna määramisel arvesse võtta ning

põrandapinnast ei tule välja arvata mööblialust pinda. Kaebaja viibis kambrites, kus pind isiku

kohta ilma WC-ta oli 10 päeva vältel üle 3 m² ja 221 päeva vältel alla 3 m², s.h 197-l päeval

2,7 m² ja 24-l päeval 2,96 m². Vastustaja tegevus kaebaja kinnipidamisel oli õigusvastane

osas, kus kaebaja isiklik ruum kambris jäi alla 3 m².

2) Kaebaja jätkuv kinnipidamine isikliku ruumi miinimumnõuet rikkuvates tingimustes on

olnud teadlik valik. Vastustaja tegevus tuleb lugeda süüliseks vähemalt raske hooletuse

vormis. Kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest kohaseks rahaliseks hüvitiseks on 4 eurot

päeva eest, mil tema isiklik ruum oli alla 3 m², seega kokku 884 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Tallinna Vangla esitas 16.03.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 13.02.2015. a otsus osas, millega kohus rahuldas kaebuse osaliselt ja mõistis

R. Habibulini kasuks välja hüvitise summas 884 eurot ning teha asjas uus otsus ja jätta kaebus

täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) R. Habibulin oli paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud

põrandapinna ruutmeetritele. Vangla käitumine ei ole olnud süüline vähemalt raske hooletuse

vormis. R. Habibulin ei ole püüdnud kahju tekkimist ära hoida ega seda vähendada.

2) Kuna vangla tegevus on kaebaja paigutamisel olnud õiguspärane, siis on mõistetud hüvitis

välja alusetult. Otsusest ei nähtu, missugustest kaalutlustest juhindus kohus hüvitise suuruse

määramisel.

7. R. Habibulin esitas 08.04.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta ei nõustu

vastustaja seisukohtadega. Vastuse põhjendused:

1) Olukorras, kus kaebaja ainus võimalus kambriväliseks liikumiseks oli 1-tunnine jalutuskäik

päevas, on kohus õigesti tuvastanud EIÕK art 3 rikkumise. On ebausutav, et kaebaja poolne

tegevus oleks võinud muuta kinnipidamistingimusi.

3) Hüvitise suuruse osas tuleks arvestada Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-10-14, kus

aktsepteeriti hüvitisena 7-14 eurot päevas. Kohtu poolt välja mõistetud hüvitis on ilmselgelt

liiga väike.

8. R. Habibulin esitas 08.04.2015 vastuapellatsioonkaebuse ja 13.04.2015 tähtaja

ennistamise taotluse.

9. Tartu Ringkonnakohus jättis 07.05.2015. a määrusega R. Habibulini taotluse

vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastas

vastuapellatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu määrus on jõustunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.02.2015. a otsus tuleb tühistada

olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

11. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning

lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.

Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on

vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel

olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest

lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 33126-

08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3314102, p 15).

Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on R.

Habibulini hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

12. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud R. Habibulini poolt esitatud

kahju hüvitamise nõude vanglale 20.01.2014 ning seejärel on registreerinud 24.03.2014 kahju

hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse. Halduskohus menetles 13.07.2014

kohtule esitatud R. Habibulini hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna

Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitis seonduvalt ebainimlike kinnipidamistingimustega.

13. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla

tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole

pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud

korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata

või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2kuuline tähtaeg

taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse

menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev

30päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka

taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3314108,

p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu

kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks

ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal käesolevas asjas kohustus

esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale 24.03.2014 esitatud kahjunõudes puuduste

kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 24.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse

halduskohtusse esitanud alles 13.07.2014. Seega on R. Habibulin esitanud hüvitamiskaebuse

halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud.

Ringkonnakohus kohustas kaebajat 27.10.2015. a määrusega (tl 97-97p) esitama

ringkonnakohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhjendatud taotlus hiljemalt

03.11.2015. Kaebaja sai määruse kätte 02.11.2015 (tl 100). Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1, kui

menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja

menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval

põhjusel. Kuigi ringkonnakohus andis kaebajale võimaluse taotleda kaebuse esitamise tähtaja

ennistamist, esitamaks ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistuse, ei ole kaebaja

ringkonnakohtule tähtaja ennistamise taotlust esitanud, mistõttu ei ole ringkonnakohtule teada

põhjuseid, mis takistasid kaebajal esitada kaebust halduskohtule tähtaegselt. Kuna kaebus on

esitatud halduskohtusse mittetähtaegselt, siis on halduskohus võtnud R. Habibulini kaebuse

ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

14. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus

tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata

või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega

menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS

§ 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega

rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab

läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega

alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega

esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja

menetluse.

15. Kuna kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest halduskohtus ja Tallinna Vangla oli

apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, siis puudub

asjas vajadus jagada menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel