1-15-3903/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.10.2015, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-3903 Kohtu koosseis Kohtunik Anu Ammer

Sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Sigrid Nurm Kaitsja Epp Landberg Kriminaalasi R.P süüdistus KarS § järgi. es

Süüdistatavad R.P,

isikukood XXX elukoht xxxx; EV kodanik; kesk- ; eriharidusega; emakeel eesti keel, ; abielus; varem töötab xxxx kriminaalaristamata ja väärteokorras k T

- elukohast lahkumise keeld kohaldatud 03.10.2014. õkend

Asja läbivaatamise kuupäev

15.08. ja 28.09.2015, avalikul kohtuistungil

Kohtuotsuse õiguslik alus KrMS § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319, § 175 lg 1 p 3, 9, ja § 179 lg 1 p 2

O T S U S T A S:

R.P süüdi tunnistada KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises

6 kuud vangistust, lg 1, 3 ja karistuseks mõista millist karistust KarS § 74 alusel tingimisi mitte kohaldada 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga.

KarS § 75 alusel määrata Viru vangla kriminaalhooldusosakonna juhatajal R.P-le katseajaks kriminaalhooldusametnik ja kohustada teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid:

1) elama koh

- xxxx; tu määratud alalises elukohas

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada R.P katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p R.P osalema sotsiaalprogrammis.

8 alusel kohustada

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus alates kohtuotsuse jõustumisest.

5 kuuks

Vastavalt liiklusseaduse § 127 kohustada R.P viie tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Katseaja alguseks lugeda 08.10.2015. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

- elukohast lahkumise keeld -

Menetluskulud

V menetluskulu riigituludesse: älja mõista R.P-lt

- 585,00 eurot sundraha

2 alusel KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p

- 95,00 eurot arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi tasu

5 lg 1 p 9 alusel KrMS § 17

Menetluskulu

d tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates

Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank

EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danskebank

EE873300333499990003. kohustuslik viitenumber Maksekorraldusele märkida 99915700070944 ja -15-3903, menetluskulu.

selgitus „nimi, 1 “

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord.

Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtuotsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 30.10.2015 kell 16.00. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtuotsus on Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 18.11.2015.

I SÜÜDISTUS

R.P süüdistat on antud kohtu alla una selles, et tema 19.08.2014 kella 12.50 ajal juhtis Lääne-Virumaal Xxxx Vallas Rakvere-Rannapungerja tee 4.kilomeetril mootor

, sõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx olles alkoholijoobes. R.P kaldus teelt välja, sõitis vastu ringtee äärekivi ning tänavavalgustus posti, mis sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. R.P väljahingatavas õhus tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger

Alcotest 7110EST seeria nr ARBK-0025 mõõtes alkoholisisaldus 1,00 mg/l kohta. R.P loetakse liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks isikuks.

Seega R.P , juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II KOHTUISTUNGIL TUVASTATUD ASJAOLUD, JA J UURITUD TÕENDID A KOHTU PÕHJENDUSED

Süüdistatav R.P end süüdi ei tunnistanud ning seletas kohtuistungil, et joobeseisundis tema mootorsõidukit juhtinud ei ole. Avaldas, et tarvitas alkoholi alles peale õnnetust. Oli sel päeval tööl ning kuna traktorist läks hommikul traktoriga Rakveresse katkist klaasi vahetama ja traktor jäi remonti, siis oli vaja traktorist linnast tagasi tuua. Töö juurde tuuakse neile poole ühe ajal lõunasöök, kuid see oli veel tulemata kui tema lahkus töö juurest , , olles eelnevalt M Iiga lnud. Seega ei olnud ta töökojas veste lõunat söönud ja lahkus töölt kuskil poole ühe paiku. Ringteeni jõudmiseks kulus tal mitte üle 5 minuti. Peale Mullikmäe teeristi keeras üks kaubik üle telgjoone talle ette nii, et ta ehmatas ja avarii vältimiseks võttis tee serva ja sõitis kaubikust mööda. Auto hakkas laperdama ja sõitis rattaga vastu äärekivi, kumm purunes ning auto jäi seisma keset platsi, ilmselt riivates ka posti. Tee vabastamiseks sõitis ristist eemale, laterna maha kukkumist ta ei näinud. Helistas kohe abikaasale ja kutsus endale järgi ning hiljem helistas abikaasa autost ja tellis puksiiriabi. Teisel pool teed, suunaga Vetiku poole seisis see ettekeeranud punakat värvi kaubik, kaubiku juhiga süüdistatav sõnavahetusse ei astunud rohkem, kui päris üle tee, et miks too ette keeras. Seletas, et jättis auto Rägavere ringile, suunaga Rakvere poole, võtmed ette ja autouksi ei lukustanud, kuna arvas, et puksiirabil on vaja rooli keerata, samuti ei võtnud ta sündmuskohalt lahkudes autost kaasa isiklikke asju, kuna on harjunud inimesi usaldama. Abikaasa autosse istudes jõi süüdistatav oma sõnul mõnuga istme taga olnud konjakit ja vahepeal ka viskit avariist tekkinud viha ja pinge maandamiseks.

Linna jõudes käis Kia esinduses ja endises Uhtna Talutehnikas, abikaasa käis PT

Mikros ja siis sõideti Lilleoru poe kaudu, kust võeti pudel vett, tagasi. Autos istudes jõi süüdistatav oma sõnul veel peale nii konjakit kui ka viskit. Süüdistatava sõnul pidas politsei nende kinni Vilgu ristis, küsis do xxxx kumente, kutsus

ta patrullautosse ja palus puhuda, mida ta ka tegi. Ta ei osanud öelda, kui kaua need protseduurid aega võtsid. Siis toimetati ta patrullautos Rakvere politseimajja, viidi kuskile kabinetti esimesel korrusel ja võeti välja täppis ng tehti uus mõõtmine. Enda sõnul ei -aparaat ni

olnud politseinikul ilmselt kohe aega, et teda Xxxx ära viia ja seetõttu veetis ta politseis mõnusalt aega, vestles politseinikega ning lasi korduvalt parandada protokolli ja selles olevaid kirjavigu, enne kui protokolli allkirjastas. Süüdistatava mäletamist mööda sai ta politseist välja kuskil poole nelja ajal ja ta viidi Xxxx tagasi. Süüdistatava sõnul toimus hiljem uurija juures mingil ajal ülekuulamine, kus protokolli lõpuni ei vormistatud, kuna süüdistatav ja uurija jõudsid kokkuleppele, et süüdistataval on lõhnad juures. Puhuma süüdistatavat tema enda sõnul ei pandud, kuigi ta seda asjaolu täpselt ei mäleta.

Tunnistaja M H a elab xxxx ehk vanal xxxx teel, millest on ndis kohtuistungil ütlusi, et mõnisada meetrit Rägavere ringteeni. Tunnistaja mäletas, et 19.08.2014, kuskil lõunapaiku ehk

13.00 tuli ta kodust xxxx teelt ja keeras Rannapungerja teelt Rakvere poole. Olles ristil, nägi tunnistaja, et vasakult tuleb auto ning et vältida liiklusohtlikku olukorda, reastus ta paremale, et vastutulev auto saaks mööduda, kuna kolm autot oli kõrvuti. Auto, mis tunnistajale ootamatult seljataha tekkis oli tumedam, hallikas xxxx kuid see hoogu maha ei džiip. Ta lasi džiibi mööda, võtnud ja sõitis ringil valgustile otsa ja jäi seisma Rakvere pool. Juht väljus autost ja hakkas ära minema. M H seletas, et parkis oma sõiduki džiibi taha ja nägi, et džiibis kannatanuid polnud, autos oli tugev alkoholilõhn, tagaistmel alkoholipudelid, õllepudelid, airbagid olid avatud, autouksed olid kinni, juhiaken irvakil. Džiibi juhina tundis kohtusaalis ära R.P .

P viimane alus juhil mitte lahkuda sündmuskohalt, kuid oli jalutanud põllu peale ja tagasi ei tulnud vaatamata tunnistaja korduvatele kutsetele.

lefoniga ja teatas, et talle tuleb Ta rääkis te

naine järgi.

3 kõnet politseisse, sest politsei saabumine võttis aega, M H seletas, et tegi 2-

hinnanguliselt 10- tema

15 minutit. Džiibi juht oli sõnul silmnähtavalt alkoholi tarvitanud, pealegi tundis ta juhi juu Xxxx poolt res tugevaid alkoholilõhnu ning alkolõhnad tulid ka autost.

tuli juhile järgi väike xxxx koos naisterahvaga ja nad lahkusid enne politsei tulekut Rakvere poole. Naisterahvas sõnas saabudes, et mehel on komme purjus peaga sõita. Ta küll püüdis takistada juhti ja tolle naist lahkumast sündmuskohalt enne politsei tulekut, kuid tulemuseta. Džiip jäi paigale ja pärast politsei saabumist läks tööle. tema

Tunnistaja H K sõnul helistas abikaasa talle 19.08.2014 lõunapaiku enne ühte ja palus

Rägavere ringile talle järgi tulla, kuna auto esirehv läks katki. T võttis halli a xxxx ja oli Rägavere ringil kuskil 5 10 minuti pärast. Abikaasa auto katkise esirehviga seisis ringist edasi - paremal pool tee servas suunaga Rakvere poole, muid vigastusi ta autol ei mäleta. Teisel pool

teed seisis mingi tähistusega beežikat või heledat värvi mikrobuss ja üks mees seisis selle kõrval, mitte mingisugust vestlust selle mehega t ei mäleta. Tunnistaja kinnitusel oli a ta

abikaasa kaine, kuid närviline, sest Rägavere ringil oli keegi talle ette keeranud. T võttis a abikaasa peale ja edasi sõideti Rägavere teel Espaki kõrval asuvasse firmasse, kus vahetatakse autoklaase, sest sealt pidid K veel võtma peale traktoristi, kuna traktor jäi klaasivahetusse. äisid AgroPartsis ja PT Mikros ning siis sõ sõnul oli ideti Lilleoru poe kaudu tagasi kodu poole. Enda ta koos naistega eelmisel õhtul pidanud aiamaal aiapidu ja peo lõpus koristamise käigus oli ta pannud autosse juhi istme taha põrandale maha päris palju alkoholipudeleid, nii kinniseid kui lahtiseid, nii kangemaid kui lahjemaid jooke. Kangetest jookidest oli autos 380-400 Metaxa ja

Napoleoni ning Red Labeli pudelid ning tunnistaja mäletamist mööda jõi Kalle kohe autosse istudes nii Red Labelit kui ka Napoleoni ning ilmselt tarbis neid veel ka sel ajal, kui tema poodides käis. Koju tagasi nad tunnistaja sõnul ei jõudnud, kuna Vilgu ristis pidas neid kinni politsei ja süüdistataval kästi istuda politsei autosse. Politsei võttis sõitis abikaasa kaasa ja tema Xxxx. Tema abikaasa kipuks purjus peaga sõnul ei ole viimasel ajal sellega probleeme olnud, et rooli, kun tema ise on olnud kaineks autojuhiks. a kaineid juhte on ikka ja alati võtta olnud. Ka Seletas, et aastaid tagasi on purjus peaga sõitmine olnud abikaasa jaoks probleemiks.

Tunnistaja M I augustis, septembris xxxx h andis ütlusi, et käib ooajatöödel abiks. Süüdistatavat tunneb varasemalt ja tunnistaja väitel on süüdistatava olekust aru saada, kui ta on alkoholi tarvitanud, sest siis ta midagi suurt ei räägi ja on vait. Sündmust mäletas tunnistaja just viljavõtu aegsena, täpset kuupäeva ei mäletanud. sõnul nägi ta R.P Enda

vahetult enne seda, kui too tumedat värvi maasturiga minema sõitis. Vestlus Xxxx temaga

järgmiste tööülesannete osas oli toimunud alkoholi lõhnasid ei ca 1,5-2 meetri pealt ja tema

tundnud. Sellel päeval tunnistaja süüdistatavat rohkem ei näinud. Ta ei saanud aru, et Kalle oleks olnud tarbinud alkoholi. Tema teada Kalle joobetunnustega autorooli ei lähe, on palunud kedagi sõitma, kui on vajadust olnud, samuti ei ole tema teada viibinud tööl Kalle alkoholijoobes.

Tunnistaja H T

-Rakvereütluste kohaselt sai ta politseiametnikuna väljakutse Pärnu Sõmeru maanteel ja Rägavere ringil oos osakonna välijuhiga kuulis e, 2014. aasta suvekuul. K raadiosaatjast väljakutset ja nad otsustasid vaatama minna. Kohale jõudes nägi avariilise esiotsa ja lääpas vasaku esirattaga Xxxxd, ringist umbes 100 meetrit Rakvere poole, valgustuspost oli viltu, kuppel alla kukkunud, jäljed posti peal. Ta fotografeeris sündmuskohta ja sõidukit. Tema mäletamist mööda , sõiduki sisu oli segi paisatud ja must, ei olnud auto uksed lukustatud

alkoholi pudeleid tunnistaja ei mäleta, et oleks näinud. Tunnistaja sõnul ei olnud kohal ei autojuhti ega mitte kedagi kuskil posti juures, samuti ei olnud läheduses ühtegi teist seisvat autot. Hiljem saabus puksiirauto, mille juht ütles, et väljakutse oli teinud autojuht, kes oli käskinud remonditöökotta viia. Xxxx

Tunnistaja T L, politseiametnik, andis kohtuistungil ütlusi, et väljakutse sellele sündmusele sai teine ekipaaž, kuid kuna ta viibis sündmuskohale lähedal, s.o Karja ja tn Olerexi tankla vahel ning oli Vetiku poole vaba, siis ta reageeris sellele linnast välja sõitmas ja

väljakutsele. Rakvere kilomeetril lehvitas paremal pool teed üks isik -Rannapungerja tee 4. peatumise märguandeks. Isik oli kaubikuga, mis tunnistaja mäletamist mööda oli punast värvi. Vasakul pool teed suunaga Rakvere poole oli haljasalal sõiduauto ja selle sõiduki juures Xxxx

ei viibinud kedagi. Teine patrullpolitseinik A L vestles selle teel olnud isikuga, kes osutus väljakutse tegijaks ja kelle sõnul ei olnud talle teed andnud või oli talle ette sõitnud Xxxx

. Said sõnul teada, et roolis oli olnud vanem habetunud mees, kes oli auto sinna maha jätnud, Xxxx kellelegi helistanud ja kellele hetk hiljem oli üks naisterahvas halli värvi järgi tulnud ja xxxx kellega nad koos olid Rakvere poole ära sõitnud. Väljakutse tegija sõnul oli see mees ilmselgelt joobes olnud. Xxxx uksed olid vasakpoolne lahti, mõlemad turvapadjad avatud, esimesed ja ka rehv oli velje pealt maas, auto juures ei olnud kedagi. V -4 minutit. iibisid nad sündmuskohal 3 A Xxxx kui Xxxx ndis kogu info välijuhile ja juhtimiskeskusele edasi, sai teada nii kasutaja või

omaniku nime ja elukoha.

Xxxx Seejärel sõitsid Rannapungerja teed mööda , kuid Põllu tänavalt politseinikud otsitavat t ei leidnud ja passima nad sinna ei jäänud. Siis suundusid Xxxx

Luige-Xxxx- Xxxx neile vastu. Pajusti teed mööda Rakvere poole ja Vilgu ristis tuli see Tunnistaja sõnul kulus neil aega Xxxxst kuni Xxxxga kohtumiseni 2-3 minutit. Nad peatasid auto, roolis oli naisterahvas, kõrval istus isik, kellel oli R.P nimeline dokument ja taga oli veel üks noormees. R.P patrullsõidukisse, kus tal indikaatorvahendi kutsuti ga

kohe mõõdeti joovet ja näit oli positiivne. Tunnistaja mäletamist mööda koostati koha peal protokoll, mille süüdistatav koha peal allkirjastas. R.P olid juures tugevad alkoholi lõhnad ja ta oli suh tliselt pehme ehk väsinud ja loiu olemisega. Isiku enda sõnul oli ta e tarvitanud alkoholi peale avariid. Xxxx ta s alkoholi taarat või pudeleid ei näinud, ning autos ei olnud värsket, äsja joodud alkoholi lõhna. Väljakutse saamisest kuni R.P tabamiseni oli orienteeruv ajakulu 15-20 minutit. Menetlustoiminguteks Vilgu ristis kulus tunnistaja hinnangul 5-10 minutit. Edasi sõideti süüdistatava nõusolekul Rakvere politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga mõõdeti isikul kriminaalne joove. Ekspert M T selgitas alkoholi toimimise mehhanismi, seletades, et manustades alkoholi, jõuab see kõigepealt jõuab makku, korraks peatub, siis hakkab eralduma veeni ja kaksteistsõrmik hakkab seejärel edasi imenduma. Mõned tunnid söömata olnuna soolde ning

ehk tühja maoga võtab see aega 30 min

60 minutit ja täiskõhuga utit, keskmine aeg on 30-

maksimaalselt kuni 90 minutit. Siis on kogu manustatud etanool jõudnud vereringesse. Eksperdi sõnul võttis ta R.P puhul aluseks kaks mõõtmispunkti indikaatorvahendiga kl meetriga kl 13.47-13.50. Kahe punkti vahel oli alkoholi

13.30 ja tõendusliku alko kontsentratsioon praktiliselt ühesugune, mis tähendab, et imendumine oli juba toimunud. Kahe mõõtmise vahe oli 17 minutit, mis tähendab, et isik ei saanud tarbida alkoholi ajavahemikul

13.10 kuni 13.30, kuna sel juhul oleks alkohol veel imendunud. Eksperdina väljendas ta seisukoha, et viimase lonksu sai süüdistatav võtta kell 13.00 või vahetult enne seda sõltuvalt sellest, kas ta oli söönud või mitte. Samas oli väidetav hilisem ta seisukohal, et kui ka lonks oli suur, nii 50 ml ja tegemist oli kange alkoholiga ehk brändiga, siis sellest lonksust ei oleks isik saanud saavutada joovet 1 mg/l kohta.

Kohus uuris asjas olevaid kirjalikke tõendeid:

Prokuröri taotlusel avaldas kohtus ja uuris prokuröri poolt esitatud ja kriminaalasja juurde võetud kirjalikke tõendeid, s o indikaatorvahendi ja tõendusliku . alkomeetri kasutamise protokolle, mille kohaselt .08.2014 kell 13.30 tuvastati indikaatorvahendiga R.P 19

joove 1,00 -0,10 mg/l mg/l ja tõendusliku alkomeetriga, arvestades laiendmääramatust ,

tuvastati 19.08.2014 kell 13.47-13.50 1,00 mg/l; protokollile lisatud lõplikuks joobeks

tõendusliku alkomeetri väljatrükki ja tõendusliku alkomeetri Alcotest 7110 nr ARBK-0025

taatlustunnistust nr TTRC-14/00037 25.04.2014. selle kohta, et mõõtevahend on taadeldud Samuti uuriti kohtuistungil p Xxxx reg nr xxxx kuuluvuse kohta Xxxx-le, mille äringuid kasutaja on H K ja Xxxx reg nr xxxx patrullilehti mis R.P-le kuulumise kohta ning kinnitavad, kes politseiametnikest sündmusele reageerisid ja kes sündmuskohal käisid.

Uuriti ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, mis tõendab, et R.P kõrvaldati juhtimiselt kuna ta oli alkoholijoobes;

Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 14E-LÕX0123, 04.11.2014 tõendab R.P esineva joove tekkimise mehhanismi ja joobe suurust liiklusõnnetuse toimumise ajal. Ekspertiisiülesandena esitat küsimus: „ i EKEI eksperdile Kas vastavalt kohtueelsel menetlusel

kogut esinev alkohoolne joove ud andmetele on võimalik, et kahtlustatav R.P lõpliku mõõtetulemusega võis olla liiklusõnnetuse toimumise hetkel, s.o 19.08.2014 1,0 mg/l

kella 13.00 ajal või tarbis ta alkoholi vaehtult pärast liiklusõnnetust, et näit selline oleks?“.

Vastates esita T andnud arvamuse, et vastavalt kohtueelsel tud küsimusele on ekspert M

menetlusel kogutud andmetele on võimalik, et R.P tuvastatud alkoholijoove 1,0 mg/l oli temal liiklusõnnetuse hetkel, s.o 19.08.2014 kl 13.00 ajal, kuid ta võis tarbida väikese koguse alkoholi (näiteks ühe lonksu brändit) vahetult peale liiklusõnnetust, et tõendusliku alkomeetri näit kl 13.47- 13.50 oleks 1,10-1,15 mg/l.

Asitõendi vaatlusprotokoll tõendab häirekeskusesse tehtud kõnede aega, samuti häirekeskusesse helistanud isikut ning edastatud infot.

tegevuses Kohus, hinnanud uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et R.P on tõendatud KarS § 424 ette nähtud kuriteo koosseis.

Tõendatud on ja vaidlust ei ole selles, et R.P oli alkoholijoobes.

L

69 lg 2 b, et juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema iiklusseaduse § sätesta

väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 mg/l kohta või rohkem. R.P tuvastati alkoholisisalduse lõplik mõõtetulemus hta. Süüdistatava ütlused selle kohta, et 1,00 mg/l ko

tema alkoholijoobes autot ei juhtinud, vaid tarbis alkoholi peale avariid ja auto juurest lahkumist need ei haaku asjas tuvastatud

, ei ole usaldusväärsed, kuna muude tõenditega.

R.P Ütluste usaldusväärsuse kaitseversioon ei ole eluliselt usutav.

kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Ei saa pidada mingil viisil eluliselt usutavaks süüdistatava väidet, et lahkudes peale avariid auto juures ja istudes abikaasa autosse, hakkas ta sisuliselt ohjeldamatult alkoholi tarvitama, et tekiks joove sellises ulatuses nagu see temal hiljem tuvastati.

Tunnistajatena H ning politseiametnike T ja L üle kuulatud M ütlustes ei ole alust kahelda, kuna need on olnud järjekindlad ning neil ei ole mingit huvi anda ebaõigeid ütlusi või sündmusi välja mõelda. üdistatava ja tunnistajate H Sü K ning M I loodud verisoon ei ole

eluliselt usutav ning on kummutatud kohtus uuritud teiste tõenditega. Arvestades, et liiklusõnnetust pealt näinud ja R.P-le järgi sõitnud M helistas peale õnnetuse H

toimumist koheselt korduvalt politseisse on tema kõnede väljavõtete järgi võimalik koostada ajatelg õnnetuse toimumise ja R.P sündmuskohalt lahkumise osas, samuti on võimalik luua ajavahemik sündmuskohalt lahkumise ja R.P kinnipidamise vahel Vilgu ristis. M H esimene kõne häirekeskusesse toimus kell 12.58.14, milles ta kirjeldab ilmselgelt joobes olevat isikut. Kõnest on üheselt arusaadav, et helistaja on liikluses osaleva joobes juhi tõttu häiritud ja mures. Järgmises, s.o kell 13.09 tehtud kõnes teatab ilmselgelt M H, et purjus

isikule tuli järgi naine ja nad sõitsid sündmuskohalt minema. Patrullilehtedel oleva info kohaselt on T L ja A L kell 13.12 saanud L väljakutse ning T sõnul viibisid nad väljakutset saades Karja ja Olerexi tankla vahel. Seejärel liikusid nad sündmuskohale, sealt edasi koheselt

Xxxx kontrollima xxxx , kus oli teatatud isiku elukoht ja siis tagasi Rakverre, tänava maja kohtudes Vilgu ristis H K juhitud Xxxx , mille nad peatasid. Indikaatorvahendi kasutamise ga

protokollist nähtub, et indikaatorvahendit kasutati 13.30, tõenduslikku alkomeetrit ajavahemikus 13.47-13.50.

Kui M H selgitas, et ta nägi R.P avariilises ning teeäärde jäetud sõidukis alkoholipudeleid ja L H K tundis alkoholilõhna, siis T ütles, et a sõidukis tema alkoholilõhna ei

tundnud ning ei märganud ka autos alkoholi pudeleid. Arvestades a ütlu H K seid oli alkoholi autos piisavalt ning need asusid autos nähtavas kohas. Ekspert M T jäi kohtus endale kindlaks ja selgitas, et keemilised protsessid kehas ei allu

R.P ja tema poolt välja pakutud versioonile ning R.P abikaasa esines liiklusõnnetuse ajal joove 1,00 mg/l. Seega on lisaks numbrilisele näidule kõrvaldatud ka kõik kahtlused selles osas, kas R.P sõidukit juhtides oli alkoholijoobes või mitte. Ekspert avaldas, et väikese koguse alkoholi võis R.P küll tarbida ka avarii järgselt, aga see saanud mõjutanud tulemust sellisel määral nagu isik kohtus väita üritas. mingil juhul

Eksperdi hinnangul ei oleks R.P, kui ta oleks ära tarvitanud nii lühikese ajavahemiku jooksul nii suure koguse alko

holi nagu ta ise väitis, olnud suuteline tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Kohtutoksikoloogia eksperdi arvamus, et R.P esines sõitmise ajal alkoholijoove kummutas R.P ja H Ka versiooni juhtunust. Seega on, Kalle ja H Ka ütlused ilmselgelt ebausaldusväärsed ja eluliselt mitteusutavad, kuna on vastuolus teiste kohtus uuritud tõenditega ning seetõttu jätab kohus need otsustuse tegemisel otsuse tegemisel tõendikogumist välja.

KarS § 424 objektiivne koosseis tus uuritud tõenditega tõsikindlalt tuvastatud. on koh

Subjektiivsest küljest eeldab koosseis vähemalt kaudset tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste osas. R.P istudes alkoholijoobes sõiduki rooli pidi aru saama, et ta paneb toime keelatud teo. Tunnistajad M H ja T L kirjeldavad R.P , kui ilmselgelt joobes olevat isikut. Seega pidi ka R.P mõistma, et sõidukirooli istudes rikub ta seadust ning seab ohtu nii iseenda kui ka kõik teised liiklejad. Isik, kes vaatamata väliselt avalduvatele joobetunnustele otsustab minna mootorsõiduki rooli tegutseb kavatsetult.

Kokku võttes eeltoodut jään seisukohale, et R.P-le esitatud süüdistus on kohtus täiel määral tõendamist leidnud, R.P on talle etteheidetava teo toime pannud ning selles ka süüdi.

III Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki tegude toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Süütegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi ning puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus mootor , õhu või veesõiduki, samuti trammi või - -

raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et R.P tegevuses KarS § des 57 ja 58 sätestatud karistust - kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. R.P-le süüks arvatud tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

R.P on varem kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest kehtivad karistused puuduvad.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergemaliigilist, s.o rahalist karistust. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohtu hinnangul ei ole aga otstarbekas karistada R.P ei ole mõistnud oma süüteo ohtlikkust ning on rahalise karistusega, kuna tema võimalike vahenditega püüdnud vabaneda vastutusest. Seega on kohus seisukohal, et kergema liigiline karistus ei avalda piisavalt mõju isiku suunamiseks õiguskuulekale käitumisele ning seega tuleb rahalist karistust pidada liiga leebeks mõjutusvahendiks süüdistatava suhtes, mõistes karistuseks vangistuse.

Samas, arvestades poolt toimepandud kuriteo raskust, tema isikut ja R.P

seda, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, tuleb pidada põhjendatuks kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist ja allutamist käitumiskontrollile, kuna temale reaalse vangistuse määramine teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu ei ole põhjendatud.

Kuna tegemist on raske liiklussüüteoga, s.o mootorsõiduki juhtimisega alkoholi joobes, siis tuleb pidada otstarbekaks kohaldada R.P suhtes täiendavate kohustustena katseajal mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis, mis on täiendavaks abinõuks, et kallutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma.

Kohus peab põhjendatuks kohaldada R.P suhtes lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ei esine mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid.

Arvestades R.P isikut, peab kohus piisavaks mõjutusvahendiks kohaldada tema suhtes juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Viru Maakohtu 8. oktoobri 2015 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2. R.P poolt maakohtu menetluses tasutud kaitsjatasu 2160 eurot ja apellatsioonimenetluses tasutud kait

sjatasu 660 eurot jätta tema kanda.

Riigikohtu 13.04.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu -

jätta R.P kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Epp Landbergi kassatsioon menetlusse võtmata.

Kohtuotsus j . õustus 13. aprillil 2016. a Riigikohtu kohtumäärusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Lea Herne referent