1-15-2302/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi aeg 09.11.2015 – Kohtuasja number 1-15-2302 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kohtuasi Viru Vangla materjalid N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

N.V, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx.

Karistuse kandmise algus 18.05.2015 ja lõpp 25.03.2016 RESOLUTSIOON

Vabastada N.V temale Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega mõistetud karistuse kan

dmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata N.V-le katseaeg pikkusega 6 kuud alates

käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning katseajaks allutada N.V

kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada N.V -s statud katseajal järgima Karistusseadustiku § 75 lg 1 säte järgmisi kontrollnõudeid:

- e xxxx; lama kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil:

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus-osakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 Kohaldada N.V 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 alusel suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- asum hiljemalt 5 (viie)

a tööle tööpäeva jooksul vabanemise päevast arvates;

- mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ning tööväliselt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega;

- osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Määrata N.V kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada N.V

tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, N.V-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 09.04.2015 otsusega nr 1-15-2302 tunnistati N.V süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 vähendati karistust ühe

kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistuse hulka kinnipidamise aeg alates 07.02.2015 kuni 09.02.2015, s.o 3 päeva ning

lõplikuks karistuseks mõisteti 1 kuu 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõis kohtuotsuse järgi mõist tetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2015 etud karistuse ärakandmata osa võrra päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 s.o 8 kuud ja 10

0 kuud ja 7 päeva vangistust.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas kannab karistust esimest korda.

Käesolevat karistuse kandmisest kõrvale hoidumise eest, kuna juhtis karistust kannab

mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamata ja alkoholi tarvitanuna. Varasemalt on samuti

karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kuid ka vallasasja omavolilise kasutamise,

alaealise kuritegevusele kaasatõmbamise ning varguse eest. Kuritegude raskusaste ei ole

muutunud, dünaamika on varieeruv. Viimaste kuritegude puhul on olnud soodusteguriks alkohol.

Karistusaja pikkusest tulenevalt ei ole kinnipeetavale individuaalset täitmiskava koostatud. Tema käitumine vangistuses on olnud hea ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole.

Kinnipeetav omab 2-toalist korterit xxxx. Eluase on sobiv ja püsiv. Enda sõnul ta seal siiski

palju ei viibi, vaid elab enamasti elukaaslase K T juures, kes on nõustunud tema vabanemisjärgse elama asumisega aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elavad

veel kinnipeetava ja K. T

ühine poeg ja K. T tütar. Kinnipeetaval on keskeriharidus

põllumajanduse mehhanisaatori erialal ning ta on koguaeg ametlikult töötanud. Viimane

töökoht oli , kus ta töötab alates 2011. aastast. on väljastanud garantiikirja, mille xxxx xxxx kohaselt garanteeritakse kinnipeetavale vabanemisjärgselt endine töökoht.

3

Kinnipeetava vanemad on surnud, vennaga on suhted head, kuid õega eriti ei suhtle. Suhtes elukaaslasega esines varem ebakõlasid, kuid nüüd on suhted korras. Elukaaslane K. T kinnitab, et omavahelised suhted ning kinnipeetava suhted pojaga ja K. T ga on head ja toetavad. tütre

Kinnipeetava suhtlusringi kuulub kriminaalse taustaga isikuid, kuid oma otsustes on ta

iseseisev, kuriteod ei ole sooritatud grupis. Tema senine elustiil on olnud sageli riskiv ja hoolimatu.

Kinnipeetav on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ning seda ka siis, kui tal lasus kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeld. Ta mõistab, et tema käitumine on vale, kuid ei ole teinud midagi selleks, et olukorda muuta. Isikul puudub motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest. Vägivaldse käitumise kohta seoses alkoholi tarvitamisega andmed puuduvad. Vanglal puuduvad andmed, et kinnipeetav oleks tarvitanud narkootikume. Meditsiiniosakonna andmetel on isik nii vaimselt kui ka füüsiliselt terve.

Kinnipeetava korduvad sarnased kuriteod viitavad kehvale probleemilahendusoskusele. Ta on tegutsenud hetkeemotsioonidest lähtuvalt ning ei ole osanud leida probleemidele seaduslikke lahendusi. Kuritegelikud hoiakud isikul puuduvad, kuid korduvad kriminaalteod näitavad

suhtumist ühiskonna normidesse ja reeglitesse. Suhtumine ametnikesse ja ühiskonda on

positiivne, kuigi on katseajal pannud toime uue kuriteo. Isik soovib edaspidi elada

seaduskuulekat elu ning kõik tingimused selleks on olemas. Uue kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 14%. Arvestades kinnipeetava

ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vabastamist ning teeb ettepaneku määrata N.V-le katseaeg ja

käitumi troll kuni karistusaja lõpuni 25.03.2016. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas skon määrata N.V-le KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud lisakohustused. -des 2, 4, 7,

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava

tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub

kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega

ja arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Prokurör märgib, et kinnipeetava hea

käitumine vangistuses viitab tema pingutustele õiguskuuleka elu suunas. Uue kuriteo

toimepanemise riske saab vähendada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldusele, mis

piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Prokurör lisab, et ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist

teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest

vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest vanglas karistusaja lõpuni. Lähtudes

eeltoodust ei ole prokuratuur vastu N.V tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

Maakohtu istung

09.11.2015 toimunud videokohtuistungil teatas kinnipeetav, et enam oma vigu ei korda ning alkoholijoobes rooli ei istu. Ta selgitab, et on vanglas esimest korda ning tahab saada vabadusse ja minna tööle. Ta arvab, et suudab vabaduses hakkama saada seadust rikkumata.

4 Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat ti tema elutingimusi ja elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samu

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et kinnipeetav kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7-l korral

ning vangistuses viibib ta esimest korda. Kohtu hinnangul kaaluvad N.V käesoleval juhul

ennetähtaegset vabastamist toetavad asjaolud üle vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud, kuigi dünaamika on varieeruv.

Kinnipeetaval on vabanedes elukoht elukaaslase juures 2-toalises korteris. Samuti on isikule garanteeritud töökoht xxxx, kus kinnipeetav töötas enne vangistust traktoristina. Seega on isikul olemas kui ka igakuine sissetulek, mis soodustab tema majanduslikku toimetulekut.

Kinnipeetav on vangistuses käitunud hästi ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma

Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise kahe aasta jooksul 14%, mille puhul on tegemist madala riskiga. Kuigi isik on varasemalt pannud katseajal toime uue kuriteo, tuleks kohtu hinnangul kinnipeetavale siiski anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on

asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist.

Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus N.V vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega kriminaalhooldusele.

Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt määrates ta

kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning

motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp