1-14-5169/44 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.11.2015 Kohtuasja number 1-14-5169 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Kaitsja Matti Reinsalu Tõlk Svetlana Hamaza Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.G, isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 29.05.2014 21.06.2016 ja lõpp RESOLUTSIOON

Jätta tingimisi enne tähtaega J.G vangistusest vabastamata.

Välja mõista J.G-lt menetluskuluna riigituludesse 103,32 eurot kaitsetasu v.adv. Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB PANK),

nr EE932200221023778606 (SWEDBANK), nr EE403300333416110002 (DANSKE BANK), nr EE701700017001577198 (NORDEA PANK) viitenumbriga 2800049900. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Matti

Reinsalu kasuks 103,32 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Matti Reinsalu poolt süüdimõistetu J.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 1 päeva jooksul,

5 alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, prokurörile. J.G-le, kaitsjale ja

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.G vangistusest tingimisi vabastamiseks. enne tähtaega

Viru Maakohtu 09.09.2014 otsusega tunnistati J.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu 20.03.2014 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 2 aastat 23 päeva

vangistust ning mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 2 aastat 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 29.05.2014.

Isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Käesolevat karistust kannab süstemaatilise

varguse eest. Varasemalt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, ühe vägivalla

komponendiga seotud kuriteo ning ühe süütamise. Toimepandud kuritegusid iseloomustab

varalise kasu saamine vahendeid valimata. Individuaalsest täitmiskavast tulenevalt on isik vangistuses osalenud majandustöödel koristajana, osalenud ka tugigrupis MTÜ Teekond, mille

läbimisel näitas üles huvi ja motivatsiooni. Lisaks on ta läbinud riigikeele A1 taseme ja osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kus oli aktiivne ja avatud. 2015. aastal alustas töötamist köögitöölisena. 11.11.2014 on isikule distsiplinaarkaristusena määratud noomitus.

Vabanedes soovib isik asuda elama aadressile xxxx. Tegu on xxxx, mille juhataja R T kinnitas,

et on nõus isiku elama , kui isik täidab varjupaigas kehtestatud asumisega sinna

sisekorraeeskirju. Nimetatud aadressil elab viimased 7 aastat ka kinnipeetava ema.

Käitumisprobleemide tõttu õppis isik Tapa Erikoolis 6. 7. klassis, põhihariduse omandas ta -

karistuse kandmise ajal. Töötukassa kaudu osales ta 3-kuulisel keevitaja kursusel. Ta on huvitatud edasisest riigikeele õppest ning suhtub haridusse ja enesetäiendamisse positiivselt.

Enne vangistust oli isik Töötukassas arvel ning sissetulekuks oli sotsiaaltoetus. Vaatamata sellele, et sissetulek oli stabiilne, ei saanud isik oma tulude ja kuludega hakkama ning kehv

materiaalne olukord põhjustas uute kuritegude toimepanemist. Oma materiaalse olukorra parandamiseks soovib ta töötada. Viru Vangla andmetel on isikul 22.09.2015 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 4009 eurot, vabanemisfondis 600,40 eurot.

Kinnipeetava suhted lähedastega on väidetavalt head. Emaga suhtleb kinnipeetav sageli, nende suhted on toetavad. Lisaks kuuluvad isiku sõnade kohaselt tema suhtlusringkonda veel vend, õde, isa ja vanaema. Endise elukaaslasega on tal suhted katkenud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole head suhted lähedastega kaasa aidanud isiku hoidumisele kriminaalsete tegude toimepanemisest. Isiku suhtlusringkonda on kuulunud kriminaalse taustaga isikuid ning ta on

grupis pannud toime mitmeid kuritegusid, seega võib olla mõjutatav tuttavate poolt. Isik tunnistab varasemat alkoholi tarvitamist ning seda et ei kontrollinud tarvitatava alkoholi kogust.

Väärteokorras on teda alkoholiseaduse rikkumise eest karistatud 4 korda. Enda sõnul on tarvitanud varasemalt ka kanepit, kuid paar aastat enam ei tarvita. Sõltuvust isikul diagnoositud

ei ole. Isiku enda sõnul on tervis korras, meditsiiniosakonna andmetest lähtuvalt on isikul diagnoositud krooniline haigus.

Isiku a impulsiivselt ning mitte käitumises on esinenud vägivalla juhtumeid, ta võib käitud

kontrollida oma emotsioone. Tema poolt toimepandud kuritegude arv näitab pooldavat

3 suhtumist kriminaalsesse eluviisi. Ta on seadnud eesmärgiks mitte suhelda endiste tuttavatega, kes võivad teda mõjutada kriminaalsele käitumisele ning tunnistab toimepandud kuritegudes

oma süüd täielikult. Eelmise karistuse kandmise ajal oli suhtumine ametnikesse negatiivne, kuid seekord ei ole ametiisikutega seoses probleeme tekkinud. Ta on kahel korral viibinud

kriminaalhooldusel, mõlemal korral rikkus kehtestatud nõudeid. Üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 70%, vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus 45%. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta vangla J.G ennetähtaegset vabastamist käitumiskontrolli kohaldamisega.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtu edastatud seisukohas le märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub

Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähta Täiendavalt märgib egset vangistusest vabastamist. prokurör, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, mis viitab, et isik ei ole

varasematest karistustest järeldusi teinud ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuna

kinnipeetav kannab liitkaristust mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest, siis

saaks tema ennetähtaeg ja ühiskonna õiglustunn se vabastamise korral kannatanu e tugevalt

riivata. Karistuse üldpreventsiooni eesmärk on näidata ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga, või selle katse, ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda reaalses vangistuses ja eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Teiste inimeste

turvalisuse tagamiseks on käesoleval juhul põhjendatud jätta süüdimõistetu tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata. Märkimist väärib, et vangla iseloomustuse kohaselt on üldise

korduva kuriteo toimepanemise riski süüdimõistetu poolt järgmise 2 aasta jooksul 70% ja

vägivaldse kuriteo toimepanemise risk 45%. Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning

mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul

selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur J.G

ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

Maakohtu istung

09.11.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas kinnipeetav, et kui ta vabastatakse, siis tal on olemas töökoht oma isa juures, mööbli valmistamise ettevõttes. Räägib, et oli alaealine xxxx kui esimest korda sattus vanglasse ning käitus vanglas halvasti, seetõttu määras vangla talle iseloomustuses kõrge kuriteoriski. Praegu on ta vanglas viibinud kolm aastat ning on ennast

võrreldes varasemaga parandanud. Ta on valmis täitma sisekorra eeskirju, mis Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses kehtivad, et seal elada. Kui ta vabastatakse ennetähtaegselt, siis on ta val

mis täitma kõiki kontrollnõudeid.

Kaitsja seisukoht

Kaitsja leiab, et oluline on arvestada, millise hinnangu on kinnipeetav andnud oma varasemale elule ja käitumisele ning kõike seda, mida ta minevikus tegi ta kahetseb ja tunnistab. Ta on vanemaks saanud, läbinud sotsiaalprogrammid, töötab vanglas ning ka vabanemisel on tal tööja elukoht. Tingimisi ennetähtaega vabastamisel tuleks ta allutada käitumiskontrollile ning see

on oluline moment, sest tema ohup elliste ohuprotsentidega rotsendid on väga kõrged. S

4 vabaneks ta ka tähtaegselt 2016. aastal ning siis puuduks tema üle igasugune järelevalve. Tema

tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja allutamine käitumiskontrollile annaks võimaluse teostada tema üle riigipoolset kontrolli ja teda aidata. Kaitsja leiab, et kohus võiks kaaluda isiku tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

Koht

umääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu utvunud prokuröri seisukoha , tema kaitsja ja t ga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad

asjaolud üles negatiivseid, millel kohus järgnevalt peatub ning milliseid peab kohus

kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. - Isik on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, vangistuses viibib teist korda, hetkel kannab karistust süstemaatilise

varguse eest. Ka varasemalt on pannud toime varavastaseid kuritegusid materiaalse kasu

saamise eesmärgil. Kinnipeetav on kahel korral viibinud kriminaalhooldusel ning mõlemal

korral rikkunud kehtestatud nõudeid. See näitab, et varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ei ole avaldanud talle positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud kuritegude

toimepanemist. Sellest tulenevalt oleks tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud.

Positiivse isikul on vabanemisel olemas elukoht xxxx na võib välja tuua, et ning väidetavalt ka

töökoht isale kuuluvas ettevõttes. Isikule on määratud 11.11.2014 distsiplinaarkaristusena noomitus,

mis käesolevaks hetkeks on kustunud.

Vangla hindab üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 70%, mis on kõrge risk ning uue vägivaldse kuriteo tõenäosuseks 45%. Sellest tulenevalt oleks kohtu hinnangul isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et

käesoleval juhul isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo

toimepanemise riski, kuna isik on varasemalt ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid

katseaja rakendamine ei ole andnud oodatud tulemusi. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud

võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, J.G et puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu J.G vabastamisega enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp