1-15-1207/23 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-15-1207

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

30. oktoober 2015. a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 19.10.2015. a) Kriminaalasja number 1-15-1207 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistun

gi sekretär Viivi Kalme Prokurör Abiprokurör Liane Peets Taotlus

K.Z Txxxxxx karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks Süüdimõistetu KxxxxxTxxxx

isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata K.Z Txxxx .

Sisse nõuda kaheksakümmend neli KxxxxxTxxxxxx riigituludesse kaitsetasu 84 (

) eurot 72 senti vandeadvokaat Rein Napa poolt

osutatud õigusabi eest.

Tulenevalt KrMS § 180 lg 3 ajatada menetluskulu tasumise tähtaeg ja kohustada K.Z Txxxxxtasuma kaitsetasu hiljemalt 31.01.2016. a.

- ja Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Maksu Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355 SWEDBANK,

EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks99915700012782.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (4)

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

K.Z Txxxxon Harju Maakohtu 23.02.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1207 süüdi tunnistatud KarS § 331 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega 1-13-652 mõistetud karistuse võrra, s.o 3 aasta ja 11 päevase vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 11 vangistust Kohtuotsus päeva , millise karistuse ärakandmist arvestati alates 07.08.2012. a. jõustus a ja lõpeb 11.03.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.08.2012. a. 18.12.2015. a.

09.09.2015. a edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule xxxxxxTxxxxxisikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames.

Kohus pidas kohtuistungi 19.10.2015. a. KxxxxxTxxxxavaldas, et soovib pärast karistuse ärakandmist asuda tööle ja elama Soome, Rauma linna. Väidetavalt on võimalik sõprade kaudu tööle asuda tuu xxxxxx. xxxxxxxxxxxxx on majaama ettevõttesse OÜ Sõber tema tööle saamise osas läbirääkimisi pidanud Saadav tasu on piisav, et tasuda ka rahalisi nõudeid, mida K.Z . Txxxxx on

20000 euro ringis. KxxxxxTxxxxleiab, et ta on si, et loobuda nüüdseks teinud piisavalt järeldu

narkootikumide tarvitamisest. Ta soovib oma elu korda saada ja peab seda võimalikuks Eestist lahkumise korral.

Prokurör karistusjärgset leiab, et formaalsed eeldused selleks, et kohaldada K.Z Txxxxxx käitumiskontrolli on täidetud. Samas vaadates vangla materjale ja kuulates ära K.Z

Txxxxx nda seletuse, leiab, prokurör, et käitumiskontrollil ei ole mõtet. Prokuröri hinnangul tuleb a xxxxx Txxxxxx võimalus asuda tööle ja elama Soomes ja et ta saaks asuda rahalisi nõudeid hüvitama. Prokurör , et käitumiskontrolli võiks jätta kohaldamata. leiab

Kaitsja leiab Txxx on samuti, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks alust ei ole. K.Z avaldanud juba vanglas, et tal puudub elukoht Eestis. Kui isikul ei ole kindlat elukohta, siis ei ole v S õimalik käitumiskontrolli tema suhtes teostada. üüdimõistetu soovib lõpetada suhted ja läbikäimise kriminaalkorras karistatud isikutega, asuda elama ja tööle Soome. Kinnipeetav on ka vangistuses näidanud, et suudab seaduskuulekalt käituda, kehtivaid karis jätta tusi ei ole. Kaitsja palub karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära K.Z Txxxx, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et karistusjärgse käit K.Z Txxxx suhtes ei ole umiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku -

kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. K.Z Txxxxon viimati Harju Maakohtu 23.02.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-1207 süüdi tunnistatud KarS § 331 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 27.03.2013. a otsusega 1-13- etud karistuse

652 mõist võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 11 päeva vangistust.

Harju Maakohtu 27.03.2013. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-652 tunnistati K.Z Txxx süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust eelmise 11.05.2010. a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse

3 (4) ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 11 päeva vangistust. Seega kannab K.Z Txxxx kahe aasta pikkust liitkaristust teda on varasemalt samuti praegu üle ja karistatud tahtliku kuriteo eest korduvalt . vähemalt üheaastase vangistusega

KarS § 871

lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo -

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Hinnates K.Z Txxxx saab asuda seisukohale, et K.Z Txxxxx varasemat elukäiku, on välja

kujunenud kuritegel Peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemist soodustavaks ik käitumisviis. teguriks on olnud narkootikumide tarvitamine, mida on kinnipeetav jätkanud ka karistuse kandmise ajal. ud kriminaalhooldaja Isikule on mõistetud erinevaid karistusi, sh on ta varasemalt olnud allutat järelevalvele kokku kolmel korral. Kahel korral sooritas kinnipeetav uued kuriteod, ühel korral suutis katseaja läbida edukalt. valikuid ja käitumist ei ole olnud võimalik mõjutada mõistetud K.Z Txxxx

karistustega, milleks on olnud ka reaalne vangistus. Kuna varasemad karistused ei ole suunanud isikut õiguskuulekalt käituma, püsib KxxxxxTxxxx puhul vabanemisel oht uute kuritegude toimepanemiseks. Txxxx Enda sõnul on K.Z praeguseks küll mõistnud, et narkootikumide tarvitamisest tuleb loobuda, kui ta tahab korralikult edasi elada. Kohus leiab, et kuigi K.Z Txxxx suhtes esinevad asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, ei ole see põhjendatud, tuginedes eelkõige süüdimõistetu vabanemisjärgsetele elutingimustele ja tagajärgedele, mida võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine K.Z Txxxxxx kaasa tuua.

K.Z Txxxx - Samuti ei ole toetavaid ütluste kohaselt ei ole tal Eestis elu ja töökohta. lähedasi,

emaga on suhted minimaalsed, isaga ei ole aastaid suhelnud. P kandmist soovib ärast karistuse ära K.Z Txxxx Istungil selgus, et K.Z Txxxxx

Eestist lahkuda ning asuda tööle ja elama Soome. on võimalik tööd saada ettevõttes OÜ samas ettevõttes tuumajaama se xxxxxx. Esialgse elukoha tagavad

töötava sõbrad Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus positiivselt mõjutada isiku käitumist, d . samuti aitab see hoiduda ning tagab sissetuleku, varasematest negatiivset mõju avaldanud tuttavatest mille arvelt rahalisi nõudeid tasuda. K.Z tulevikuplaanid nä Txxxx ivad kohtu hinnangul reaalsed.

Eelnevast tulenevalt ei ole aga otstarbekas kohustada K.Z Txxxx pärast karistuse ärakandmist jääma Eestisse, sest see suurendaks ilmselt riski uute kuritegude toimepanemiseks. Karistusjärgne käitumiskontroll ei täidaks sellises olukorras oma eesmärki, milleks on süüdimõistetu üle järelevalve teostamine ja resotsialiseerimine.

Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et K.Z suhtes tuleb jätta karistusjärgne Txxxx käitumiskontroll kohaldamata.

Menetluskulud

K.Z Txxxx karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana

19.10 Rein Napa. Kaitsja esitas .2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat 19.10 amise ulatuse .2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvit kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 84,72 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 84,72 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud menetluses.

4 (4)

süüdimõistetu. riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras Seega tuleb K.Z Txxxxxt

osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. K.Z Txxxxxaotles istungil temalt väljamõistetud menetluskulude tasumise ajatamist kuni jaanuari 2016. a lõpuni, kuna ta kannab vanglakaristust ning tal puudub võimalus kaitsjatasu tasumiseks. Isik soovib kaitsetasu maksta pärast tööle asumist tasu läheks . K.Z Txxxxei soovi, et kaitse sundtäitmisele, mis toob kaasa täiendavad Prokurör ja kaitsja toetasid K.Z kulutused. Txxxx

taotlust. lg 3 tuleb ajatada Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tulenevalt KrMS § 180 menetluskul K.Z Txxxx tasuma kaitsetasu hiljemalt 31.01.2016.a. u tasumise tähtaeg ja kohustades

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik