2-15-7725/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. november 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-15-7725

Hagi ese

A.A.

hagi

Rolmast

OÜ

vastu

töötasu

ja

puhkusehüvitise saamiseks

Tsiviilasja hind

7229 eurot 33 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A.A. (isikukood XXXX; elukoht XXXX)

Kostja: Rolmast OÜ (registrikood 11042697),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (e-

post info@tarmopilv.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

28. oktoober 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Rolmast OÜ-lt A.A. kasuks välja töötasu ajavahemiku oktoober 2014

kuni veebruar 2015 eest 6500 (kuus tuhat viissada) eurot. Väljamõistetud summa

kuulub maksustamisele seaduses sätestatud korras.

3. Jätta rahuldamata A.A. nõue puhkusehüvitise saamiseks.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

2/3

ASJAOLUD

1. A.A. (hageja) esitas 24. märtsil 2015 töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus

Rolmast OÜ-lt (kostja) enda kasuks välja mõista töötasu oktoobrist 2014 kuni

veebruarini 2015, st viie kuu eest netosummas 1480 eurot kuus. Samuti soovis hageja,

et kostjalt mõistetaks tema kasuks välja puhkusehüvitis ajavahemiku 1. juulist 2014

kuni 20. märtsini 2015 eest. Avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures

täistöökohaga alates 1. juulist 2014. Töötasu ei makstud viimased 5 kuud.

2. Kostja vastuse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 1. juulist 2014 suulise

kokkuleppe alusel ettevõtte tegevjuhina. Muu hulgas käsutas hageja ettevõtte rahalisi

vahendeid ning tegi ise töötasu väljamakseid nii teistele töötajatele kui ka iseendale.

Hageja omastas kassas olevat sularaha ja võttis arvelduskontolt sularaha välja ilma

kuludokumentideta. Sel põhjusel otsustas kostja hagejaga töösuhte 16. jaanuaril 2015

lõpetada. Tulles vastu hageja soovile vormistati ta tagasi tööle 23. jaanuaril 2015 ning

töösuhe lõpetati taas 10. veebruaril 2015 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 6 alusel.

Pooltel ei olnud konkreetset kokkulepet töötasu osas. Kostja oli nõus, et kui tekib

rohkem rahalisi vahendeid makstakse hagejale ka töötasu, lubatud summa oli 500-600

euro ringis. Augusti töötasu makse 1480 eurot tegi hageja endale ise, ilma kostja

juhatusega kooskõlastamata. Hageja tekitas kostjale kahju ka suurte telefoniarvetega,

lisaks ostis hageja kostja nimel kaks mobiiltelefoni, mille müüs omavoliliselt maha.

Hageja on kostjale tekitanud kahju kokku ligi 20 000 euro ulatuses. Hageja töötasust

tuleks maha arvata mobiiltelefonide ostmiseks kulutatud 1100 eurot, samuti võib

töötasuna käsitleda pangaarvelt ja kassast omastatud vahendeid, kuigi kostja ei ole seda

töötasuna mõelnud.

3. Töövaidluskomisjon mõistis 21.aprilli 2015. a otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/661

kostjalt hageja kasuks välja töötasu 6425,56 eurot (neto) ja kasutamata puhkuse

kompensatsiooni 804,07 eurot (neto).

4. 21.

mail

2015

esitas

kostja

Tartu

Maakohtule

taotluse

vaadata

läbi

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluse korras hagina.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus märgib, et individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 4 näeb

ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine

pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbi hagimenetluse korras hagina. ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi jõustub

töövaidluskomisjoni otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kuivõrd

praeguses asjas on ainult kostja esitanud avalduse asja hagimenetluses läbivaatamiseks

on hageja nõuete piiriks töövaidluskomisjonis väljamõistetud summad.

6. Hageja on esitanud töötasunõude ja puhkusehüvitise saamise nõude. Kohus käsitleb

esmalt hageja töötasunõuet. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja töötas kostja juures

restorani juhatajana alates 1. juulist 2014. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 2

kohaselt oli kostjal seega kohustus tasuda hagejale töötamise eest kokkulepitud töötasu.

Hageja on nõudnud töötasu ajavahemiku eest 2014. a oktoober kuni 2015. a veebruar.

7. Kuna pooled vaidlevad selle üle, millal tööleping pooltevahel lõppes, tuleb töötasu

nõude lahendamiseks ka sellele hinnang anda. Kostja väitel öeldi kostjaga leping

esmakordselt üles 16. jaanuaril 2015, kuid 23. jaanuaril võeti kostja uuesti tööle ning

lõplikult öeldi tööleping üles 10. veebruaril 2015. Hageja väitel temaga töölepingut

lõpetatud ei ole. TLS § 95 lg 1 kohaselt peab töölepingu ülesütlemise avaldus olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vorminõuet rikkuv ülesütlemisavaldus on

3/3

tühine. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks tehtud vorminõuetele vastav

ülesütlemisavaldus. Tunnistaja M.A. ütlustest nähtub, et ülesütlemine toimus suuliselt.

Seega on ülesütlemine tühine ja tööleping sellega ei lõppenud (vt ka Riigikohtu 11.

juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-14, p-d 13 ja 14). Kohtule ei ole esitatud

väiteid ega tõendeid ka selle kohta, et töösuhe oleks hiljem nõuetekohaselt lõppenud.

Seega oli kostjal kohustus maksta hagejale töötasu hageja nõutud ajavahemiku eest.

8. Pooled vaidlevad kokkulepitud töötasu suuruse üle. Hageja väitel oli kokku lepitud

netotöötasus 1480 eurot kuus, mille kinnitamiseks esitas hageja kontoväljavõtte (TVK

tl 4), millelt nähtub, et kostja on hagejale sellise summa üle kandnud selgitusega

augusti töötasu. Kostja väitel töötasu suuruse osas pooltel kokkulepe puudus.

Kirjalikku töölepingut pooled sõlminud ei ole. Kostja väitel kandis hageja restorani

juhina endale ise töötasu. Seda kinnitas ka tunnistaja M.A.. Kohtu hinnangul ei piisa

seetõttu ainult ühekordsest kontoväljavõttest töötasu suuruse tõendamiseks. TLS § 29

lg 2 kohaselt, kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud

või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus

ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav

tasu. Praeguses asjas on hageja esitanud kaks tööpakkumist restorani juhataja kohale (tl

30-33), milles mõlemas on pakutud brutotöötasuks 1300 eurot kuus. Kuivõrd muid

tõendeid selle kohta esitatud ei ole, loeb kohus hagejaga sarnase töö eest tavaliselt

makstavaks töötasuks 1300 eurot kuus brutotasuna. See tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu viie kuu eest

(oktoober 2014 kuni veebruar 2015) 1300*5=6500 eurot. Kuna tegemist on

brutotasuga, tuleb kostjal sellest summast kinni pidada seaduses sätestatud maksud.

Arvestades asjaolu, et töövaidluskomisjon mõistis hagejale töötasu välja netosummas,

ei ületa väljamõistetud töötasu töövaidluskomisjonis väljamõistetut.

9. Kohtu hinnangul ei välista hagi rahuldamist töötasu nõudes kostja väited selle kohta, et

hageja on tekitanud kostjale kahju ja omastanud tema vara. Kohtu hinnangul ei saa

kostja väidetest lähtudes käsitleda nimetatud summasid töötasuna. Töötasu on TLS §

28 lg 2 p 2 kohaselt tasu tehtud töö eest, mida maksab töötajale (hageja) tööandja

(kostja). Kuivõrd kostja väitel omastas hageja raha ja tegi kulutusi omavoliliselt ilma

kostja nõusolekuta, ei saa seda pidada töötasuks. Kui kostja leiab, et hageja on talle

kahju tekitanud või tema arvel alusetult rikastunud, on tal võimalik esitada hageja vastu

vastavasisulise nõudega hagi.

10. Järgmisena käsitleb kohus hageja puhkusehüvitise nõuet. TLS § 71 kohaselt on

tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse rahas. Kuivõrd praeguses asjas ei ole tuvastatud, et tööleping

oleks seaduse kohaselt lõppenud (vt otsuse p 7), siis ei ole hagejal tekkinud veel õigust

puhkusehüvitise nõudmiseks ja see nõue tuleb seega jätta rahuldamata.

11. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda puhkusehüvitist pärast töölepingu lõppemist.

Selleks võib ta soovi korral ka ise töölepingu üles öelda. Kuni töölepingu lõppemiseni

on hagejal töölepingu täitmise nõue.

12. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik