1-15-5483/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-5483

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

17. november 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5483 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid J.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

J.Z , isikukood XXX, sti Ee Vabariigi kodanik, haridus, elukoht xxxx põhi

Karistuse kandmise algus 24.06.2013 12.07.2016 ja lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada J.Z temale Harju Maakohtu 20.07.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne

koos tema allutamisega tähtaega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata katseaeg alates käesoleva J.Z-ile kohtumääruse jõustumisest kuni 12.07.2016.

Kohustada J.Z katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 säte - statud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - iskoha , töö või õppim vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada J.Z katsea lg 2 p 2,2 jal järgima KarS § 75 1,4 sätestatud järgmisi

kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- otsima e

2 (kahe) ndale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas nädala jooksul alates vangistusest vabanemis t. es

Määrata J.Z kriminaalhooldusele Talli Vangla kriminaalhooldusnna osakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada J.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 04.09.2015 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava J.Z-i id vangistusest tamiseks. tingimisi enne tähtaega vabas

Harju Maakohtu 20.07.2015 otsusega nr 1-15-5483 tunnistati J.Z süüdi KarS §

213 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 talle

alusel loeti kergem karistus 6 kuud vangistust kaetuks raskemaga, s.o Harju Maakohtu – –

08.11.2013.a otsusega mõistetud karistusega 3 aastat ja 20 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 20 päeva vangistust. õistetud liitkaristusest M arvati maha

Harju Maakohtu 08.11.2013. a otsuse alusel KarS § 68 l el ära kantud osa 16.06. g 1 alus -

17.06.2013.a, s.o 2 vangistust ning J.Z-i poolt kuuluvaks päeva ärakandmisele

liitkaristuseks loeti Karistuse kandmise alguseks loeti

3 aastat ja 18 päeva vangistust. vastavalt Harju Maakohtu 08.11.2013 otsusele 24.06.2013. a.

Viru kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 5-l korral Vangla iseloomustusest nähtuvalt on ning vanglas kannab karistust teist korda. ta Kuritegude puhul ühtset mustrit välja tuua ei saa, sest isik on pannud toime kaks varavastast kuritegu, kaks mootorsõiduki juhtimist

joobeseisundis kuritegude olnud ning narkokuriteo. Kõikide sooritamise põhjuseks on

sõltuvusainete tarbimine. Vanglas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Liiklusohutusprogrammi, Taastava õiguse programmi Tee ja MTÜ Teekond poolt korraldatava sotsiaalprogrammi. Vanglas on isik . töötanud majandustöödel koristajana

Alates kinnipeetav Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses keevitajaks. Alates 10.09.2014 õpib 24.08.2015 töötab kinnipeetav samuti majandustöödel koristajana.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 4 kuud ning kuud vangistust. kanda jääb tal veel enam kui 7

Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus.

Kinnipeetav asuks peale ennetähtaegset vabanemist elama aadressile xxxx emale L J kuuluvasse 3-toalisesse heas seisukorras olevasse korterisse, kus elab J L koos lastega. Korter on sobiv elektroonilise seadme paigaldamiseks ning ema on andnud selleks oma järelevalve

kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse Tallinna Õismäe Vene

Lütseumis ja enne vangistust õppis ta xxxx kursusel xxxx. Riigikeelt valdab kinnipeetav B1 tasemel, kuid soovib seda edasi õpp on väljastanud tõendi, mille kohaselt võetakse ida. xxxx

kinnipeetav vastu xxxx kursusele. Enne vangistust töötas kutsekooli kõrvalt isik

mitteametlikult tõstukijuhina ning ennetähtaegse vabanemise korral on võimalik asuda tal

tööle xxxx xxxx, mille kohta on olemas garantiikiri. 03.09.2015 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 14 334,40 eurot, vabanemisfondis on 249,86 eurot. Isikul on teatavaid raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Majanduslikku toimetulekut võib negatiivselt mõjutada ka alkoholisõltuvus.

Kinnipeetava suhted ema J L ja alaealiste vendadega on head ja toetavad. Kinnipeetava isa elab xxxx isag . Isiku suhtlusringkonnas on mitmeid ja a nad tihti ei suhtle, kuid tülis ka ei ole kriminaalse taustaga isikuid, kuid on ka õiguskuulekaid sõpru. Kinnipeetav on varasemalt sooritanud kuritegusid grupi mõjul. Meditsiiniosakonna andmetel on tegu alkoholisõltlasega.

Isik tunnistab oma probleemi ning on v valmis vabanedes sellega tegelema äidetavalt . Narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole, pigem on tegemist juhutarvitajaga. Kinnipeetav on enda sõnul varasemalt tarvitanud kanepit ja kuskil peol proovinud ka paar korda amfetamiini. Impulsiivsusele viitavad isiku puhul korduvad seaduserikkumised. Kinnipeetaval on selged tulevikuplaanid ning alkoholisõltuvusest vabanedes on ka nende teostumine tõenäoline. Isik väidetavalt ei poolda kriminaalseid hoiakuid.

Ametiisikutega on kinnipeetav

olnud koostööaldis. kunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isiku enda Isik on mitmel korral rik

sõnul on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks suur.

Kinnipeetava puhul on oht kõige suurem, kui ta ei suuda vabaneda alkoholisõltuvusest. Ohu avaldumisel võivad suurt rolli Uue kuriteo toimepanemise mängida suhted kriminaalse taustaga isikutega ja elustiil. tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 44%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toetab vangla kinnipeetava aegset toimepanemise tõenäosust tingimisi ennetäht vabastamist ning teeb ettepaneku katseaeg kuni määrata J.Z-ile ja käitumiskontroll 02.07.2016. K

äitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada J.Z täitma KarS §

75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest.

Kriminaalhooldaja , et J.Z on kaks nooremat venda (xxxx oma arvamuses märgib

ja xxxx). Kinnipeetava vanavanemad elavad xxxx astavad perekonda xxxx hti. , kuid kül ti Kinnipeetava isa S K elab xxxx. Kinnipeetav suhtleb isaga enamasti telefoni teel. Ema sõnul aitab isa materiaalselt. Ema on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Ema suhtleb kinni J ja A F. J.Z on peetavaga iga päev telefoni teel. Sõpradest suhtleb isik M varasemalt olnud kriminaalhooldusel kaks korda korral , ühel korral ÜKT ja teisel käitumiskontrolli osakonnas. Uue kuriteo riski aitaks maandada kindla lepingulise töökoha ja igakuise kindla sissetuleku olemasolu. Uue kuriteo sooritamise risk seoses

sõltuvusprobleemidega on olemas. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J.Z tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametni paneku määrata isikule k ette

kats .2016 ning selleks ajaks kohustada J.Z eaeg ja käitumiskontroll kuni 02.07

täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21

,4,9 sätestatud kohustusi, sh alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest.

J.Z ise on valmis vanglast vabanema. Ta on rääkinud psühholoogi ja psühhiaatriga oma alkoholiprobleemist ning sellest on olnud abi, sest praegu ta alkoholi ei tarvita. Ta loobus ka suitsetamisest. Vanglast vabanedes soovib nna alkoholiravile. ta mi

Kinnipeetava sõnul vaja õppida ja nõudeid maksta, samuti toetada oma ema ja on tal vendasid.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et J.Z-i tingimisi enne ei soovi võtta osa täh küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub taega vangistusest vabastamise eelnimetatud

kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 03.09.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata J.Z-i . käitumises vangistuses on

positiivseid asjaolusid – sotsiaalprogrammide läbimine, majandustöödel töötamine, kutsekoolis õppimine jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetava käitumine vanglas näitab, et ta on teinud endale vastavad järeldused karistusest ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samas saab süüdimõistetu kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutamisega teostada tema üle kontrolli ja jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused KarS § 76 lg 6 mõttes on käesolevas asjas täidetud. J.Z on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, korteriomanik süüdimõistetu ema J.

J.Z on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kari

ur vastu J.Z-i tingimisi stusaja lõpuni. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratu ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti J.Z-i poolt kohtule esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.Z-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma teist reaalset vanglakaristu . st Kinnipeetav on läbinud vanglas mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud ja osaleb vangla tööhõives, on asunud õppima ametit. on üks Isikul kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht ema juures, kes teda materiaalselt toetab. oht Tal on garanteeritud töök

xxxx xxxx ning sellest tulenevalt ka igakuine kindel sissetulek, mis aitab majanduslikult toime tulla ja sellega seoses eelduslikult hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks on olemas xxxx kinnitus selle kohta xxxx kursusel. , et kinnipeetav saab jätkata õpinguid

Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid isik on avaldanud soovi minna vabanedes ise alkoholiravile. Viru Vangla andmetel on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 44%, millise näol on tegemist keskmis kahe aasta jooksul e riskiga. Kohus on

seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldaja käitumis seajaks KarS § 75 lg 2 p kontrollile ning kat 2,21,4

sätestatud kohustuste panemisega. Kuigi isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, tuleks k anda võimalus näidata seda, et tema ohtu hinnangul isikule käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud sel korral

ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kan las kuni 12.07.2016. Kuigi isik on andnud dmisest lõpuni vang nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, tema elukoht vastab selle kohaldamise tingimustele ning on olemas ka isiku ema valve kohaldamiseks nõusolek elektroonilise , puudub käesoleval juhul vajadus isiku allutamiseks elektroonilisele valvele.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik