3-10-827/277 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-10-827

Haldusasi

JV kaebus Paldiski Linnavalitsuse kohustamiseks

maksma JV-le välja koondamishüvitis 9842,39 eurot

JM kaebus Paldiski Linnavalitsuse kohustamiseks

maksma JM-le välja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse

eest 434,45 eurot ja koondamishüvitis 2530,84 eurot

LK kaebus Paldiski Linnavalitsuse kohustamiseks

maksma LK-le välja hüvitis seoses ametist vabastami-

sega 3553,49 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja I – JV

Kaebaja II – JM

Kaebaja III – LK

Kaebajate ühine volitatud esindaja Meelis Krautmann

Vastustaja – Paldiski Linnavalitsus, volitatud esindaja

vandeadvokaat Raul Talts

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

JV, JM ja LK apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada JV, JM ja LK apellatsioonkaebused.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-10-827 ning teha

asjas uus otsus, millega rahuldada JV, JM ja LK kaebused.

3. Mõista Paldiski Linnavalitsuselt välja JV kasuks saamata jäänud koondamishüvitis

summas 9842,39 eurot (üheksa tuhat kaheksasada nelikümmend kaks eurot ja 39 senti),

JM kasuks saamata jäänud koondamishüvitis summas 2530,84 eurot (kaks tuhat viissa-

da kolmkümmend eurot ja 84 senti) ja hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest summas

434,45 eurot (nelisada kolmkümmend neli eurot ja 45 senti) ning LK kasuks saamata

jäänud hüvitis seoses ametist vabastamisega summas 3553,49 eurot (kolm tuhat viissada

viiskümmend kolm eurot ja 49 senti).

4. Mõista Paldiski Linnavalitsuselt kaebajate menetluskulude katteks välja JV kasuks

2172,59 eurot (kaks tuhat ükssada seitsekümmend kaks eurot ja 59 senti), JM kasuks

3-10-827

2(14)

1757,83 eurot (tuhat seitsesada viiskümmend seitse eurot ja 83 senti) ja LK kasuks 1541

eurot (tuhat viissada nelikümmend üks eurot). Ülejäänud osas jätta JV, JM ja LK me-

netluskulud nende endi kanda.

5. Paldiski Linnavalitsuse menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.12.2015, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. JV vabastati Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 121 teenistusest Paldiski Linna-

valitsuse pearaamatupidaja asetäitja ametikohalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 116 lg 1

alusel koondamise tõttu alates 17.11.2009. Käskkirja kohaselt tuli talle maksta hüvitisena 10

kuu ametipalk ja lõpparve.

JM vabastati Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 124 teenistusest Paldiski Linnavalit-

suse raamatupidaja ametikohalt koondamise tõttu ATS § 116 lg 1 alusel alates 17.11.2009.

Käskkirja kohaselt tuli talle maksta hüvitisena 5 kuu ametipalk ja lõpparve.

LK vabastati Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 125 teenistusest Paldiski Linnavalit-

suse pearaamatupidaja ametikohalt tema enda algatusel ATS § 114 lg 1 alusel alates

16.11.2009. Käskkirja kohaselt tuli talle maksta Paldiski Linnavolikogu 18.01.2007 määruse

nr 1 „Paldiski linna põhimäärus“ § 36 lg 2 alusel hüvitist 2 kuu palga ulatuses ja lõpparve.

2. JV esitas 31.03.2010 ning JM ja LK esitasid 06.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebu-

sed. JV palus kohustada Paldiski Linnavalitsust maksma seoses koondamisega teenistusest

vabastamisel saamata jäänud hüvitist 154 000 krooni, hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise

eest 5000 krooni ning tasu lõpparve maksmisega viivitamise eest 22 000 krooni. JM palus

kohustada Paldiski Linnavalitsust maksma seoses koondamisega teenistusest vabastamisel

saamata jäänud hüvitist 39 599 krooni, hüvitist isikliku sõiduauto kasutamise eest 2500 kroo-

ni, tasu lõpparve maksmisega viivitamise eest 19 000 krooni, hüvitist kasutamata jäänud

puhkuse eest 6797,65 krooni ja saamata jäänud palka 9952,35 krooni. LK palus kohustada

3-10-827

3(14)

Paldiski Linnavalitsust maksma hüvitist seoses teenistusest vabastamisega 55 600 krooni, hü-

vitist isikliku sõiduauto kasutamise eest 23 500 krooni, tasu lõpparve maksmisega viivitamise

eest 27 800 krooni ja saamata jäänud palka 13 238,10 krooni.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.11.2010 otsusega kaebused ja tegi Paldiski Linnavalit-

susele ettekirjutuse tasuda kaebajatele kaebustes taotletud summad.

4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 19.04.2011 otsusega Paldiski Linnavalitsuse apellat-

sioonkaebuse osas, milles kohus rahuldas JM ja LK kaebused ning saatis asja tühistatud osas

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohtu otsus tühistati ka osas, milles ko-

hus rahuldas JV kaebuse ja tegi ettekirjutuse maksta talle hüvitist isikliku sõiduauto kasutami-

se eest. Ringkonnakohus jättis uue otsusega JV kaebuse nimetatud nõudes rahuldamata. Üle-

jäänud osas jäeti halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid otsuse põhjendused asendati

ringkonnakohtu põhjendustega.

5. Riigikohus tühistas 07.12.2011 otsusega nr 3-3-1-67-11 ringkonnakohtu ja halduskohtu

otsused JV kaebust puudutavas osas ning saatis asja tühistatud osas halduskohtule uueks läbi-

vaatamiseks. Riigikohtu otsuses sisalduva juhise kohaselt tuli halduskohtul asja uuel läbivaa-

tamisel JV kaebuse tähtaegsust hinnata vastavuses Riigikohtu otsuse põhjendustega ning kui

kohus asub seisukohale, et kaebus on esitatud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses

sätestatud tähtaegu rikkudes, tuleb kaebaja tähelepanu sellele juhtida ja anda võimalus esitada

HKMS § 12 lg-s 3 ettenähtud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

6. Tallinna Halduskohtu 14.12.2012 määrusega kinnitati JM ja LK ning Paldiski Linnavalit-

suse vahel sõlmitud kompromiss palganõuete osas ning lõpetati selles osas asja menetlus.

7. Tallinna Halduskohtu 31.12.2012 määrusega lõpetati asja menetlus isikliku sõiduauto

kasutamise hüvitise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest tasu nõuete osas seoses kaebus-

test loobumisega (p 1), loeti kaebused mittetähtaegselt esitatuks (p 2), kaebajate taotlused tee-

nistusest vabastamisel saamata jäänud hüvitiste ja JM puhul ka saamata jäänud puhkusetasu

nõuete esitamise tähtaja ennistamiseks jäeti rahuldamata ning lõpetati asja menetlus (p 3).

8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 04.04.2013 määrusega kaebajate määruskaebused,

tühistas halduskohtu 31.12.2012 määruse punkti 3, ennistas JV, JM ja LK kaebuste esitamise

tähtaja ning saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks. Muus osas jättis ringkonnakohus

halduskohtu määruse muutmata.

9. Kaebajad ja vastustaja esitasid ringkonnakohtu 04.04.2013 määruse peale määruskaebu-

sed. Riigikohus jättis 19.06.2013 ja 21.06.2013 määrustega määruskaebused menetlusse võt-

mata.

10. JV, JM ja LK esitasid 18.03.2014 ja 10.07.2014 täiendavad seisukohad.

1) Vaidlust ei ole selles, et kaebajad vabastati teenistusest koondamise tõttu. Vaidlust pole

ka selles, et kaebajad said osa koondamishüvitisest kätte ning kohtus vaieldakse saamata jää-

nud osa üle. Samuti puudub vaidlus, et koondamise tõttu ametnikele käskkirjade järgi maksta-

vad hüvitiste suurused on kooskõlas seadusega. Seega tuleb lähtuda asja lahendamisel koon-

damise ajal kehtinud ATS § 131 lg-st 1 ja kohustada vastustajat määratud koondamishüvitised

kaebajatele välja maksma.

2) HKMS § 158 lg 2 kohaselt tehakse reeglina asjaolud halduskohtumenetluses kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Riigikohtu praktika kohaselt on see eriti oluline kohusta-

misnõude puhul (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-13-13, p 11).

3-10-827

4(14)

3) Riigikohtu 11.12.2013 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 ei mõjuta Paldiski Linnavalit-

suse vastu esitatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust. Samuti ei takista nimetatud

kohtulahend käskkirjade täitmist. Kohtuotsus on HKMS § 56 lg 2 alusel koosmõjus tsiviilkoh-

tumenetluse seadustiku § 272 lg-ga 2 dokumentaalseks tõendiks. Kaebajad on koondatud ning

koondamise kohta on antud käskkirjad. Tegemist on kehtivate haldusaktidega. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi seisukoht, et JM ei tohtinud ametnikke koondada, ei mõjuta koondamis-

käskkirjade kehtivust ega muuda koondamist olematuks. Haldusakti kehtivus võib ära langeda

vaid haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-s 2 sätestatud tingimuse esinemisel. Määrav ei

ole koondamiskäskkirjade võimalik õigusvastsus. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on siduv

vaatamata võimalikule õigusvastasusele. Kaebajad ei ole seejuures esitanud nõuet koondamis-

käskkirjade õigusvastasuse tuvastamiseks. Koondamiskäskkirjad ei ole tühised haldusaktid.

11. Paldiski linn esitas 18.03.2014, 30.04.2014 ja 07.07.2014 täiendavad seisukohad.

1) Riigikohtu otsusest nr 3-1-1-92-13 tulenevalt ei tohtinud Paldiski linnapea JM pädevuse

puudumise tõttu ametnikke koondada ja koondamine oli ebaseaduslik. Kuivõrd koondamishü-

vitise määramine ametnikele oli võimalik üksnes ebaseadusliku koondamise tõttu, oli ka

koondamishüvitiste maksmine ebaseaduslik. Seega on Riigikohtu lahendiga tuvastatud, et

käskkirjad on tühised ning Paldiski endise linnapea tegevus käskkirjade andmisel oli kuritegu.

Käskkirjade tühisuse tõttu ei esine aluseid kaebajatele koondamishüvitiste väljamaksmiseks.

Juhul, kui kohus rahuldaks kaebajate nõuded, asetaks kohus vastustaja olukorda, milles

kohtuotsust täites ehk koondamishüvitisi välja makstes pandaks toime kuritegu.

2) Kaebajate arutlused selle üle, justkui Paldiski linnapea oli pädev andma teenistusest vabas-

tamise käskkirju, on asjakohatud kriminaalasja nr 3-1-1-92-13 valguses. Riigikohtu otsusega

on tuvastatud, et ametnike koondamisega kaasnes möödapääsmatult linnavalitsuse struktuuri

muutmine, mistõttu sai tulenevalt ATS § 11 lg-st 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadu-

se (KOKS) § 22 lg 1 p-st 36 ka koondamise otsustada üksnes volikogu. Kaebajate viide Pal-

diski linna põhimääruse § 27 lg 3 p-le 7, mis väidetavalt andis Paldiski linnapeale pädevuse

teenistusest vabastamise käskkirjade andmiseks, on kohut eksitav. Viidatud regulatsioon ei

anna linnapeale õigust anda teenistusest vabastamise käskkirju.

3) Kaebajad on esitanud Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsuse nr 43 ja 22.04.2010 otsu-

se nr 33, millega on linnavolikogu kinnitanud linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koossei-

su. Kummastki otsusest ei tulene, et Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjad nr 121, 124 ja

125 oleksid kehtivad. Tõenduslikku väärtust ei ole ühtlasi Paldiski Linnavalitsuse poolt

14.06.2010 JM-le edastatud vastusel, milles on selgitatud 22.04.2010 otsusega nr 33 läbi vii-

dud struktuurimuudatust.

4) LK osas on Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 125 p 2 vastuolus hea usu ja mõist-

likkuse põhimõtetega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 1 kohaselt peavad võla-usaldaja ja

võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Haldusasjas esitatud asjaolu-

de kohaselt ei olnud kaebajale hüvitise määramise tegelik põhjus mitte ametniku pikaajaline

teenistus või tema hea töö, vaid endise Paldiski linnapea JM soov näidata ametisse jäävatele

teenistujatele, et ametiasutus ei jäta töötajat hätta ka raskes olukorras. Sellisel ajendil hüvitise

maksmine, arvestades Paldiski linna majanduslikult rasket olukorda, on linnapea institutsioo-

nile antud õigusi kuritarvitav ning vastustajale kahju tekitav. Endise linnapea JM käitumine on

olnud vastuoluline ning LK oli nendest asjaoludest teadlik juba käskkirja andmise ajal. VÕS §

7 sätestab mõistlikkuse põhimõtte, mille kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida

samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Paldiski endine

linnapea ei tegutsenud selliselt, mida tavaliselt samas olukorras tegutsevatelt isikutelt ooda-

3-10-827

5(14)

takse. Seega on käskkirjaga hüvitise määramisel rikutud lisaks hea usu põhimõttele ka mõist-

likkuse põhimõtet.

12. Tallinna Halduskohus jättis 11.07.2014 otsusega JV, JM ja LK kaebused rahuldamata.

1) Vaidlust ei ole selles, et JV ja JM vabastati teenistusest koondamise tõttu ning nad said

osa koondamishüvitisest kätte. Kohtus vaieldakse saamata jäänud osa üle. Vaidlust ei ole ka

selles, et LK vabastati teenistusest muul alusel (ATS § 114 lg 1), mitte seoses koondamisega.

2) Käesolevat kohtuvaidlust JV ja JM osas puudutab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

11.12.2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 endise Paldiski linnapea JM süüdistuses.

JM ei tohtinud ametnikke koondada ja koondamine oli ebaseaduslik. Kuna koondamishüvitise

määramine ametnikele oli võimalik üksnes ebaseadusliku koondamise tõttu, oli ka koonda-

mishüvitise maksmine karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 1 tähenduses ebaseaduslik.

3) Tallinna Ringkonnakohus pidas 04.04.2013 määruses usutavaks kaebajate ja JM kokku-

leppeid selle kohta, et kaebajatele makstakse saamata jäänud summad välja hiljemalt

31.12.2009. Eelviidatud Riigikohtu otsust ei olnud sel ajal veel olemas. Koondamishüvitise

vaidlusaluse osa väljamõistmisega vastustajalt läheks kohus vastuollu kriminaalasjas nr 3-1-1-

92-13 avaldatud seisukohtadega osas, mis käsitlevad koondamist ja sellest tulenevalt koonda-

mishüvitiste väljamaksmist kaebajatele.

4) Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsusest nr 43 „Paldiski Linnavalitsuse liikmete arvu,

struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitamine“ nähtub, et raamatupidamisosakonnas oli kok-

ku 5 raamatupidajat, neist 1 pearaamatupidaja (juht), 1 pearaamatupidaja asetäitja (vanem-

ametnik) ja 3 raamatupidajat (nooremametnikud). Hilisemas Paldiski Linnavolikogu

22.04.2010 otsuses nr 33 „Paldiski Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnita-

mine“ on raamatupidamisosakonnas pärast koondamiste läbiviimist kokku 3 ametnikku, neist

1 pearaamatupidaja (juht) ja 2 vanemraamatupidajat (vanemametnik). Need volikogu otsused

ei lükka ümber eelviidatud Riigikohtu otsuses koondamise osas tuvastatud asjaolusid. Amet-

nike koondamisega kaasnes möödapääsmatult linnavalitsuse struktuuri muutmine, mistõttu sai

tulenevalt ATS § 11 lg-st 1 ja KOKS § 22 lg 1 p-st 36 ka koondamise otsustada üksnes voli-

kogu. Riigikohus nõustus nii maa- kui ka ringkonnakohtuga, et koondamisõigust ei andnud

linnapeale KOKS § 50 lg 1 p 3, mis sätestas, et linnapea annab linnavalitsuse ja tema ametia-

sutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. Sisemise töö korraldamise all sai silmas pidada

üksnes selliseid kohaliku omavalitsuse töökorraldust puudutavaid küsimusi, mille otsustamine

ei olnud KOKS § 22 lg 1 kohaselt volikogu ainupädevuses. Pädevust ületades välja antud hal-

dusakt või tehtud toiming on algusest peale õigustühine, millega ei kaasne mingeid õiguslikke

tagajärgi. HMS § 63 lg 1 ütleb, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale.

5) Kohus kinnitas 14.12.2012 määrusega LK osas tema ja vastustaja vahel sõlmitud komp-

romissi palganõude ja sellega seonduvate muude nõuete osas, milles pooled kinnitavad, et

kohtumenetlus jätkub hüvitise osas. Vaidlusaluse 2 kuu palga ulatuses hüvitise määramise ajal

puudus ATS sätetest tulenevalt õiguslik alus omal soovil teenistusest lahkuvale ametnikule

sellekohase hüvitise maksmiseks. ATS §-s 114 oli sätestatud teenistusest vabastamine ametni-

ku algatusel. ATS §-s 131 oli toodud teenistusest vabastamise hüvitiste ammendav loetelu. LK

teenistusest vabastamise alusena on märgitud ATS § 114 lg 1 (teenistusest vabastamine omal

soovil), mitte ATS § 116 (teenistusest vabastamine koondamisega). ATS §-s 131 ei ole hüviti-

se saamise alusena märgitud teenistusest vabastamist omal soovil. Seega omal soovil teenistu-

sest vabastamisel ei olnud LK-l õigust saada ATS §-s 131 ette nähtud hüvitist. Seega ei ole

LK-l ka õigust käesolevas asjas selle väljamaksmist nõuda.

3-10-827

6(14)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

13. JV, JM ja LK paluvad 12.08.2014 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja

teha uus otsus, millega kohustada Paldiski Linnavalitsust tasuma JV-le koondamishüvitis

summas 9842,39 eurot, JM-le koondamishüvitis summas 2530,84 eurot ja hüvitis kasutamata

jäänud puhkuse eest summas 434,45 eurot ning LKle hüvitis seoses ametist vabastamisega

summas 3553,49 eurot.

1) Kaebajate (JV, JM) nõue põhineb kehtivatel haldusaktidel, mitte kirjalikel kokkulepetel

Paldiski linnapeaga. Halduskohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti.

2) Kui koondamise ja hüvitise suuruse üle vaidlus puudub, siis jääb ebaselgeks, miks kohus

ei lähtunud asja lahendamisel koondamise ajal kehtinud ATS § 131 lg-st 1 ja kehtivatest käsk-

kirjadest ning ei kohustanud vastustajat määratud koondamishüvitised kaebajatele välja maks-

ta. Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 ei mõjuta Paldiski Linnavalitsuse vastu

esitatud kohustamisnõude rahuldamise võimalikkust. Samuti ei takista nimetatud kohtulahend

käskkirjade täitmist.

3) Halduskohtu otsusest ei selgu, millised asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud on

kohus tuvastanud. Halduskohus on ainult osundanud 11.12.2013 otsuses esitatud Riigikohtu

seisukohtadele ning leidnud, et koondamishüvitise väljamõistmisega läheks halduskohus nen-

de seisukohtadega vastuollu. Võimalik vastuolu teises kohtuasjas tehtud lahendiga ei anna

alust jätta kaebajate nõuded rahuldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohad ei ole

halduskohtule siduvad. Asja lahendamist ei muuda karistusõiguslik hinnang JM käitumisele

kaebajate koondamisel. Halduskohtus ei ole kaebajad enda koondamist vaidlustanud. Haldus-

kohus oleks pidanud otsuse tegemisel lahendama HKMS §-s 158 sätestatud küsimused, kuid

ei ole seda teinud.

4) Kaebajad on koondatud ning koondamise kohta on antud käskkirjad. Kaebajad ei ole

käskkirju vaidlustanud. Käskkirju ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. Seega on tege-

mist kehtivate haldusaktidega. Kriminaalkolleegiumi järeldus koondamise ebaseaduslikkuse

kohta ei tingi koondamiskäskkirjade kehtetust. Haldusakti kehtivus võib ära langeda vaid

HMS § 61 lg-s 2 sätestatud tingimuse esinemisel. Määrav ei ole koondamiskäskkirjade võima-

lik õigusvastasus. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on siduv, vaatamata võimalikule õigusvas-

tasusele.

5) Halduskohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis õigustaks vastustaja poolt kaeba-

jatele koondamishüvitise mittemaksmist. Koondamisega seoses maksis Paldiski Linnavalitsus

kaebajatele osaliselt välja koondamishüvitise. Paldiski Linnavalitsus on vastuseks kaebajate

järelepärimisele seoses saamata jäänud hüvitisega kinnitanud, et seisuga 22.12.2009 on JV-le

välja maksmata 123 121 krooni ja JM-le 44 145 krooni. Kaebajad esitasid tõendi, millest näh-

tub, et 14.06.2010 vastas Paldiski Linnavalitsus JM soovile tööle tagasi tulla, et isik on Pal-

diski linnapea 13.11.2009 käskkirjaga nr 124 koondatud raamatupidaja ametikohalt. Samuti

selgitati, et Paldiski Linnavolikogu 22.04.2010 otsusega nr 33 on kinnitatud uus teenistujate

koosseis ja raamatupidamisosakonna ametikohti on vähendatud. JV töötas pearaamatupidaja

asetäitja ametikohal, mis oli samuti uuest koosseisust kaotatud. Kaebajate koondamine on

kooskõlas Paldiski Linnavolikogu 22.04.2010 otsuses nr 33 märgituga. Kohus ei ole neid

tõendid hinnanud, millega rikkus HKMS § 61 lg-t 1 ning HKMS § 165 lg 1 p 2 ja p 4.

6) Halduskohtu põhjendusest ei selgu, miks kohus leiab, et koondamiskäskkirjad on tühised

haldusaktid. Kaebajad ei ole taotlenud halduskohtult kõnealuste käskkirjade tühisuse kindlaks-

tegemist. Samuti ei selgu kohtuotsusest, miks halduskohtu poolt väidetud haldusaktide tühisu-

se tõttu puudub alus kaebuses esitatud nõuete rahuldamiseks. Kohtuotsus ei vasta HKMS §-

3-10-827

7(14)

des 157 ja 158 ettenähtud nõuetele. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga koondamis-

käskkirjade tühisuse osas. Koondamiskäskkirjade tühisust ei ole tuvastatud Riigikohtu lahen-

diga kriminaalasjas. Seega halduskohtu poolt Riigikohtu lahendis toodud seisukohtade tsitee-

rimine vaidlustatud kohtulahendis ei ole asjakohane. Haldusakt on tühine siis, kui haldusakt

vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning haldusakti tühisus on ilm-

selge. Kui ei esine HMS § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse aluseid, kehtivad käskkirjad ka vaata-

mata võimalikule õigusvastasusele.

7) Kaebajad ei vaidle vastu sellele, et valla või linna ametiasutuse struktuuri ja teenistuskoh-

tade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine kuulub KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt voliko-

gu pädevusse. Sellesisuline volikogu otsus on halduse siseakt, millega ei otsustata isikute

koondamist, vaid kinnitatakse linna ametiasutuse struktuur või teenistuskohtade koosseis.

Linnavalitsuse teenistujate teenistusse võtmise ja teenistusest vabastamise otsustas Paldiski

linnapea. Paldiski linnapea oli pädev andma käskkirju Paldiski linna põhimääruse § 27 lg 3 p

7 alusel. Asjas on esitatud tõendid selle kohta, et kaebajad on võetud teenistusse linnapea

käskkirjaga. Paldiski linnapea oli pädev vabastama kaebajad teenistusest muu hulgas koon-

damise tõttu. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis ei ole tuvastanud, et JM linnapeana ei

olnud pädev andma teenistusest vabastamise käskkirju. Juhtum, kus haldusorgan annab haldu-

sakti ilma, et sellise haldusakti andmiseks oleks selles situatsioonis materiaalõiguslikku alust,

ei ole samastatav juhtumiga, kus haldusorganil puudub pädevus haldusakti andmiseks. Kui

iseenesest pädev haldusorgan on andnud haldusakti ilma, et selleks oleks õiguslikku alust,

võib haldusakt olla seetõttu õigusvastane (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-30-09). Praeguses

asjas on tegemist just taolise juhtumiga. Koondamine võis olla õigusvastane, kuid koondamise

tõttu teenistusest vabastamise käskkirjad ei ole tühised.

8) Kaebajate teenistusest vabastamine koondamise tõttu on toimunud ning käskkirjad on

vabastamise osas täidetud. Vabastamise tulemusel kaotasid kaebajad oma ametikohad ja sisse-

tulekuallika. Kuna kaebajad vabastati koondamise tõttu, siis tuleb seaduse järgi maksta neile

ka hüvitist. Kui koondamise eest kaebajatele haldusakti õigusvastasuse tõttu hüvitist ei maks-

ta, kaasnevad sellega kaebajatele ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed. Nad jäid ilma ame-

tikohast ja sissetulekust ning jääksid ilma ka koondamishüvitisest. Olukord, kus vastustaja

hakkab kohtumenetluses neli aastat hiljem väitma, et koondamine oli õigusvastane ja vastusta-

ja seetõttu koondamishüvitist maksma ei pea, ei ole kooskõlas õiguskindluse ja usalduse kait-

se põhimõtetega.

9) Halduskohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata LK kaebuse. LK nõue põhineb Pal-

diski linnapea 13.11.2009 käskkirjal nr 125. Käskkirja p 2 kohaselt on otsustatud maksta tee-

nistusest vabastatud ametnikule kahe kuu palga ulatuses hüvitist. Nimetatud käskkiri on kehtiv

ning sellest oleks pidanud kohus kaebuse lahendamisel lähtuma. HMS § 60 lg 2 kohaselt on

kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele.

14. Paldiski linn palub 12.09.2014 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et käskkiri nr 121 ja käskkiri nr 124 on antud

pädevust ületades ja seega õigustühised algusest peale. Apellatsioonkaebuses esitatud vastupi-

dised väited on ebaõiged ja põhjendamatud.

2) Vastustaja nõustub täielikult halduskohtuga selles, et antud asjas ei saa kohus jätta tähele-

panuta Riigikohtu otsust nr 3-1-1-92-13. Nimetatud lahendist selgub üheselt, et JM ei tohtinud

pädevuse puudumise tõttu ametnikke koondada ja koondamine oli ebaseaduslik (täpsemalt oli

tegemist KarS § 201 lg-s 1 sätestatud kuriteoga). HMS § 63 lg 2 p 3 kohaselt on haldusakt

tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Sama sätte lõikest 1 tuleneb, et tühine hal-

dusakt on kehtetu algusest peale. Arvestades eeltoodut, on halduskohus jõudnud ainuõigele

3-10-827

8(14)

järeldusele, et käskkirjad nr 121 ja 124 on antud pädevust ületades ning seega algusest peale

õigustühised. Kuivõrd kõnealustel käskkirjadel ei ole olnud algusest peale õiguslikke tagajär-

gi, puudub alus kaebajate nõuete rahuldamiseks. Halduskohtu otsuses on eelöeldut ka eraldi

põhjendatud, seega on alusetu ja ebaõige kaebajate etteheide halduskohtule HKMS §-des 157

ja 158 sätestatu rikkumise kohta.

3) Samuti tuleb õigeks pidada halduskohtu järeldust, et kaebajate poolt kohtule esitatud Pal-

diski Linnavolikogu 15.10.2009 otsus nr 43 ja 22.04.2010 otsus nr 33, millega on kinnitatud

linnavalitsuse struktuur ja teenistujate koosseis, ei lükka ümber Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-

92-13 koondamise osas tuvastatud asjaolusid. Kõnealustest linnavolikogu otsustest ei tulene,

et käskkirjad nr 121 ja 124 oleksid kehtivad. Tõenduslikku väärtust ei oma ka Paldiski Linna-

valitsuse poolt 14.06.2010 JM-le edastatud vastus, milles on üksnes selgitatud 22.04.2010

otsusega nr 33 läbi viidud struktuurimuudatust.

4) Halduskohus on õigesti leidnud, et Paldiski linnapea ei olnud pädev vabastama kaebajaid

teenistusest koondamise tõttu. Riigikohtu jõustunud otsusega asjas nr 3-1-1-92-13 on tuvasta-

tud, et ametnike koondamisega kaasnes möödapääsmatult linnavalitsuse struktuuri muutmine,

mistõttu sai ATS § 11 lg-st 1 ja KOKS § 22 lg 1 p-st 36 tulenevalt ka koondamise otsustada

üksnes volikogu. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna põhjust asuda Riigikohtu sei-

sukohaga võrreldes teistsugusele järeldusele. Paldiski linnapea pädevus ei saanud tuleneda ka

Paldiski linna põhimäärusest. Kaebajate poolt osundatud põhimääruse § 27 lg 3 p 7 ei anna

linnapeale õigust anda teenistusest vabastamise käskkirju. Ka Riigikohus märkis lahendis nr

3-3-1-30-09, et haldusakt on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, kui haldusorganil puudus päde-

vus sellise haldusakti (käesolevas asjas käskkirjade) andmiseks. Veelgi enam, Riigikohus on

märkinud, et avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks volitu-

se. Ükski seadus ei anna aga linnapeale volitust ametnike koondamiseks.

5) Vastustaja ei ole rikkunud kaebajate suhtes õiguskindluse ega usalduse kaitse põhimõtet.

Kuna koondamishüvitise määramine ametnikele oli võimalik üksnes ebaseadusliku koondami-

se tõttu, oli ka koondamishüvitise maksmine KarS § 201 lg 1 tähenduses ebaseaduslik. Õigus-

kindluse ega usalduse kaitse põhimõttele toetudes ei saa õigustada (uue) kuriteo toimepane-

mist. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-53-04 leidnud, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva prak-

tikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitse eesmärgil jätkata

ebaõiget halduspraktikat.

6) LK-le hüvitise määramise ajal puudusid asjaolud ja õiguslik alus, mis oleks õigustanud

omal soovil teenistusest lahkuvale ametnikule hüvitise maksmist. Paldiski linnapea

13.11.2009 käskkirja nr 125 p 2 rikub hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet. Vastustaja nõustub

kohtu seisukohaga, mille kohaselt ATS §-s 131 oli toodud teenistusest vabastamise hüvitise

aluste ammendav loetelu. Isegi juhul, kui käskkirjade andmise ajal kehtinud ATS oleks või-

maldanud hüvitise maksmist ametnikule, kes lahkub teenistusest oma soovil, oleks LK nõue

tulnud jätta ikkagi rahuldamata, kuivõrd käskkirja nr 125 p 2 on vastuolus hea usu ja mõist-

likkuse põhimõtetega.

7) Lootuses vaidlus lõpetada tegi vastutaja 03.07.2014 LK-le ettepaneku sõlmida kompro-

miss, mille kohaselt oleks vastustaja suuresti tasunud kaebuses taotletud hüvitise. LK

kompromissettepanekuga ei nõustunud. HKMS § 108 lg 3 sätestab, et kui kaebus rahuldatakse

osaliselt ja ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus

jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas selle poole kanda, kes kompromissiga ei

nõustunud. Kui ringkonnakohus peaks rahuldama LK kaebuse hüvitise saamiseks, tuleb me-

netluskulud jätta poolte endi kanda.

3-10-827

9(14)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. JV, JM ja LK apellatsioonkaebused on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

a) JV ja JM koondamishüvitise nõuded

16. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et halduskohtu otsus on vastuoluline, sest kohus ei

saanud ühelt poolt asuda seisukohale, et JV ja JM on Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjade

(I kd, tl 11; I kd, tl 33) alusel teenistusest vabastatud alates 17.11.2009, leides teisalt, et kõ-

nealused käskkirjad olid JM-l koondamise otsustamise pädevuse puudumise tõttu tühised.

Ehkki haldusakti tühisuse kui juriidilise fakti saab halduskohus teha igal ajal kindlaks menetlu-

sosaliste taotlustest sõltumata, ei ole esiteks alust väita, et linnapeal kõnealuste käskkirjade

andmiseks pädevuse puudumine sai olla ilmselge, ning teiseks ei saaks haldusaktidel nende

tühisuse korral olla ühtegi õiguslikku tagajärge, muu hulgas ei saaks nende alusel olla toimu-

nud kaebajate teenistusest vabastamist. Nõustuda ei saa ka halduskohtu hinnanguga, et välja

maksmata koondamishüvitise osa maksmiseks kohustamine oleks vastuolus Riigikohtu

11.12.2013 otsusega nr 3-1-1-92-13 (p-d 13-16). Õige on kaebajate seisukoht, et karistusõi-

guslik hinnang JM tegevusele 13.11.2009 käskkirjade andmisel ei mõjuta nimetatud haldusak-

tide kehtivust ega takista nende täitmist. Adressaadile teatavaks tehtud haldusakt kehtib selle

võimalikust õigusvastasusest sõltumata (HMS § 61) ning kehtiva haldusakti resolutiivosa on

kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Puuduvad and-

med, et vaidlusaluseid Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirju oleks muudetud, kehtetuks tun-

nistatud või tühistatud. Vaidlust ei ole ka selles, et käskkirjade p-s 2 sätestatud koondamishü-

vitis on JV ja JM puhul osaliselt välja maksmata (vt Paldiski Linnavalitsuse 18.03.2010 vastu-

sed kaebajate teabenõuetele – I kd, tl 14; I kd, tl 36), mistõttu ei saa rääkida ka haldusaktide

lõplikust realiseerimisest.

17. ATS § 116 lg 1 näeb ette, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ame-

tiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldami-

sel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. ATS § 11 lg

1 ja KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt oli valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate

koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine volikogu ainupädevuses. Vaid-

lusaluste käskkirjade andmise ajal kehtinud Paldiski Linnavolikogu 15.10.2009 otsusega nr 43

(IV kd, tl 106-107) kinnitatud linnavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus olid olemas

nii pearaamatupidaja asetäitja (p 1.6.1) kui ka raamatupidaja (p 1.6.2) ametikohad. Linnavalit-

suse uus struktuur ja teenistujate koosseis kinnitati alles Paldiski Linnavolikogu 22.04.2010

otsusega nr 33 (II kd, tl 235-237; IV kd, tl 63-64), milles ei olnud enam nähtud ette varase-

maid pearaamatupidaja asetäitja ja raamatupidaja ametikohti ning millega muudeti raamatupi-

damisosakonna ametikohtade üldarvu 5-lt ametikohalt 3-le. Seega ei ole iseenesest kahtlust, et

tegelik alus kaebajate koondamiseks 17.11.2009 seisuga puudus.

18. Eelnevale vaatamata, kuigi linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmine

(n-ö koondamissituatsiooni tekitamine) oli tõepoolest volikogu ainupädevuses, ei tähenda see,

et käskkirjad linnaametnike teenistusest vabastamiseks (sh koondamise tõttu) saanuks samuti

vormistada üksnes volikogu. ATS §-st 19, § 20 lg-st 1 ja § 24 lg-st 1 ning KOKS § 54 lg-st 1

tulenevalt toimub ametniku teenistusse võtmine üldjuhul ametiasutuse juhi poolt ametisse

nimetamise käskkirja andmisega. ATS § 112 kohaselt võib ametniku teenistusest vabastada

isik, kellel on tema teenistusse võtmise õigus ning see vormistatakse vastava käskkirjaga

(ATS § 132 lg 1). Linnapea on nii linnavalitsuse kui kohaliku võimuorgani juht (KOKS § 49

lg 1) kui ka linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht (KOKS § 50 lg 1 p-d 2

ja 3; vt ka Paldiski linna põhimäärus § 27 lg 3 p-d 3 ja 7). Kaebajate kui Paldiski Linnavalit-

suse (asutusena) ametnike teenistusest vabastamise käskkirjade vormistamine oli sellest tule-

3-10-827

10(14)

nevalt vaieldamatult Paldiski linnapea pädevuses (mh tuleb rõhutada, et kaebajad olid ka tee-

nistusse võetud Paldiski linnapea käskkirjadega), mistõttu ei ole 13.11.2009 käskkirjade and-

mise ajal linnavalitsuses tegeliku koondamissituatsiooni mitteesinemisele vaatamata võimalik

ühelgi juhul asuda seisukohale, et vaidlusaluste käskkirjade puhul saaks HMS § 63 lg 2 p-s 3

sätestatud tühisuse aluse esinemine olla ilmselge (vt Riigikohtu 15.10.2013 otsus nr 3-3-1-35-

13, p 12; 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13).

19. Kuna JV ja JM on Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirjade alusel koondamise tõttu tee-

nistusest vabastatud, on neil tekkinud õigus ka ATS § 131 lg-s 1 sätestatud koondamishüvitise-

le. Puuduvad igasugused andmed, et JM oleks pannud temale kriminaalasjas nr 3-1-1-92-13 (nr

1-12-4361) etteheidetud süüteo toime koostöös kaebajatega või esineks muid asjaolusid, mille

põhjal saaks asuda seisukohale, et kaebajatele hüvitiste väljamaksmine oleks ilmselgelt põh-

jendamatu või vastuolus hüvitise maksmise regulatsiooni eesmärgiga. Ametniku koondamise

tõttu teenistusest vabastamist ettenägeva kehtiva käskkirja alusel seaduses sätestatud suuruses

hüvitise väljamaksmine ei tähenda uue KarS § 201 lg-le 1 vastava kuriteo toimepanemist.

Vaidlust ei ole olnud selles, et JV-l oli 17.11.2009 toimunud koondamise hetkeks avaliku tee-

nistuse staaži kokku enam kui kümme aastat ning JM-l enam kui viis aastat.

20. ATS § 131 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt makstakse ametnikule koondamise tõttu teenistusest

vabastamisel hüvitisena viie kuu ametipalk juhul, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži

viis kuni kümme aastat ning kümne kuu ametipalk juhul, kui ametnikul on avaliku teenistuse

staaži üle kümne aasta. Nimetatud sätted ei näe ette kaalumisvõimalust, vaid nendest tuleneb

koondatavale ametnikule subjektiivne õigus sättes märgitud suuruses koondamistasu saami-

seks. Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 121 p-ga 2 on JV-le määratud koondamishüvi-

tise suuruseks 10 kuu ametipalk ning Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 124 p-ga 2 on

JM-le määratud koondamishüvitise suuruseks 5 kuu ametipalk, mis vastavad üheselt ATS §

131 lg 1 p-dele 3 ja 4. JV on nõudnud brutosummana 9842,39 euro (154 000 krooni) suuruse

ja seni välja maksmata koondamishüvitise vastustajalt väljamõistmist. JV ametipalga suuru-

seks enne sellelt seaduses sätestatud tööjõumaksude kinnipidamist oli 22 000 krooni ehk

1406,06 eurot (I kd, tl 9) ning nõutav summa vastab JV 7 kuu ametipalgale. JM on nõudnud

brutosummana 2530,84 euro (39 599 krooni) suuruse ja seni välja maksmata koondamishüvi-

tise vastustajalt väljamõistmist. JM ametipalga suuruseks enne sellelt seaduses sätestatud töö-

jõumaksude kinnipidamist oli 19 000 krooni ehk 1214,32 eurot (I kd, tl 31) ning nõutav sum-

ma vastab JM 5 kuu ametipalga ja väljamakstud summa (brutosumma 55 401 krooni) vahele

(I kd, tl 36). Kuivõrd kaebajate koondamise kohta antud käskkirjad on jätkuvalt kehtivad,

tuleb kaebused rahuldada ning taotletud summad Paldiski Linnavalitsuselt kaebajate kasuks

välja mõista.

b) JM kasutamata jäänud puhkuse hüvitise nõue

21. JM nõuab lisaks koondamishüvitisele vastustajalt hüvitise väljamõistmist kasutamata jää-

nud puhkuse eest summas 434,45 eurot (6797,65 krooni). JM tugineb ATS § 45 lg-le 1 ning

töölepingu seaduse (TLS) § 70 lg-le 1 ja §-le 71, samuti Paldiski Linnavalitsuse palgalipikule,

millel on kajastatud hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 6797,65 krooni (I kd, tl 37).

22. Halduskohus ei ole JM taotlust kasutamata puhkuse eest hüvitise väljamõistmiseks otsu-

ses eraldi analüüsinud ega vastavas osas kaebuse rahuldamata jätmist põhjendanud.

23. Vastustaja seisukohtadest nähtuvalt (vt nt 22.12.2010 apellatsioonkaebus) ei ole vaidlust

selles, et vastustaja kohustus maksma JM poolt ATS § 45 lg 1 ning TLS § 71 alusel nõutavad

hüvitised 17.11.2009. Vastustaja vastuväited JM nõudele kasutamata puhkuse eest hüvitise

väljamõistmiseks on tuginenud nõude aegumise argumendile. Ringkonnakohus ennistas

04.04.2013 määrusega kaebajate kaebuse esitamise tähtaja, sh JM nõude osas hüvitise

3-10-827

11(14)

väljamaksmiseks kasutamata jäänud puhkuse eest. Riigikohus jättis 19.06.2013 ja 21.06.2013

määrustega menetlusosaliste määruskaebused menetlusse võtmata, seega on ringkonnakohtu

vastav määrus jõustunud. Seega on aegumise vastuväite asjakohasus ära langenud. Muid vas-

tuväiteid JM kasutamata puhkuse hüvitise nõudele ei ole vastustaja esitanud. Seega puudub

alus vastava nõude rahuldamata jätmiseks ning JM nõue kasutamata puhkuse hüvitise välja-

mõistmiseks kuulub rahuldamisele.

c) LK hüvitise nõue seoses ametist vabastamisega

24. Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 125 p-ga 2 on määratud LK-le kui ATS § 114 lg

1 alusel teenistusest vabastatud ametnikule (pearaamatupidajale) Paldiski linna põhimääruse §

36 lg 2 alusel 2 kuu palga ulatuses hüvitist. ATS § 114 lg 1 sätestas, et ametnik vabastatakse

teenistusest tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel, mille ta on esitanud isikule või ame-

tiasutusele, kellel on tema vabastamise õigus. Paldiski linna põhimääruse § 36 lg 2 sätestab, et

linnasekretäri või linnavalitsuse struktuuriüksuse juhi teenistusest vabastamisel võib talle

maksta ametiasutuse juhi otsusel hüvitust kahe kuu ametipalga ulatuses, juhul kui vabastatava-

le ei laiene seadusest tulenevad hüvitised.

25. Paldiski linna põhimäärus on kehtestatud Paldiski Linnavolikogu poolt KOKS § 8 alusel.

KOKS § 22 lg 1 p 36 annab volikogu pädevusse muu hulgas valla- või linnaametnikele sot-

siaalsete garantiide kehtestamise. Seega oli Paldiski linnal õiguslik alus maksta LK-le hüvitist

seoses teenistussuhte lõppemisega. Asjaolu, et ATS ei näe ette hüvitist ametniku teenistusest

vabastamisel tema enda algatusel, eeltoodud järeldust ei mõjuta. Samuti puudub alus asuda

seisukohale, et Paldiski linna põhimääruse alusel määratud hüvitis oleks vastuolus hea usu ja

mõistlikkuse põhimõtetega.

26. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et sõltumata küsimusest, kas hüvitise määra-

mine LK-le oli õigusnormidega kooskõlas, kehtib adressaadile teatavaks tehtud haldusakt selle

võimalikust õigusvastasusest sõltumata (HMS § 61) ning kehtiva haldusakti resolutiivosa on

kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele (HMS § 60 lg 2). Puuduvad and-

med, et Paldiski linnapea 13.11.2009 käskkirja nr 125 oleks muudetud, kehtetuks tunnistatud

või tühistatud. Vaidlust ei ole ka selles, et käskkirja p-s 2 sätestatud hüvitis on LK-le välja

maksmata.

27. LK ametipalga suuruseks enne sellelt seaduses sätestatud tööjõumaksude kinnipidamist

oli 27 800 krooni ehk 1776,74 eurot (I kd, tl 9) ning kaebusega nõutav summa vastab LK 2

kuu ametipalgale. Eelnevast tulenevalt tuleb LK kaebus rahuldada ning Paldiski linnapea

13.11.2009 käskkirja nr 125 p-ga 2 määratud hüvitis Paldiski Linnavalitsuselt välja mõista.

d) Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus

28. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel rahuldab ringkonnakohus JV, JM ja LK apellat-

sioonkaebused ning tühistab Tallinna Halduskohtu 11.07.2014 otsuse. Ringkonnakohus teeb

asjas uue otsuse, millega rahuldab JV, JM ja LK kaebused ning mõistab Paldiski Linna-

valitsuselt JV kasuks välja saamata jäänud koondamishüvitise summas 9842,39 eurot, JM

kasuks saamata jäänud koondamishüvitise summas 2530,84 eurot ja hüvitise kasutamata jää-

nud puhkuse eest summas 434,45 eurot ning LK kasuks saamata jäänud hüvitise seoses ame-

tist vabastamisega summas 3553,49 eurot.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks aruta-

miseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 109 lg-st 2

juhindudes märgib ringkonnakohus, et kaebajad on kandnud õigusabikulusid kokku 6901,37

3-10-827

12(14)

eurot, sh I astme menetluses asja esmakordsel läbivaatamisel igaüks 306,78 eurot, kokku

920,33 eurot (I kd, tl 112-117), apellatsioonimenetluses asja esmakordsel läbivaatamisel 756

eurot (I kd, tl 172-176), I astme menetluses asja teistkordsel läbivaatamisel 2952 eurot (II kd,

tl 203-211) ning I astme menetluses asja kolmandal läbivaatamisel igaüks 757,68 eurot, kokku

2273,04 eurot (IV kd, tl 179-182, 196-201, 227-228).

Kaebajad on tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel igaüks 15,98 eurot, kokku 47,94 eurot (I

kd, tl 18, 41, 57) ning määruskaebuse esitamisel 45 eurot (III kd, tl 184). Lisaks on haldusko-

hus kohustanud kaebajaid solidaarselt tasuma 207,05 eurot tõlkekulude katteks (II kd, tl 155,

233; III kd, tl 46; IV kd, tl 183-185).

Riigikohtule tasutud kautsjon ei ole käsitatav väljamõistetava menetluskuluna (nt Riigikohtu

12.12.2007 otsus nr 3-3-1-69-07, p 15). Kaebajate kautsjon summas 75 eurot määruskaebuse

esitamisel (III kd, tl 6) arvati Riigikohtu 19.06.2013 määrusega riigituludesse (III kd, tl 38).

Kokkuvõtlikult on kaebajate menetluskulude arvesse minevaks kogusummaks varasemas me-

netluses 7201,36 eurot (6901,37 + 47,94 + 45 + 207,05). Kuivõrd kaebajad ei ole enamjaolt

eristanud, milline osa õigusabikuludest jääb igaühe kanda, siis arvestades muu hulgas asjaolu,

et ka eristatud osas on menetluskulude summad identsed ja arved on esitatud kõigile kolmele

kaebajale ühiselt, eeldab ringkonnakohus, et kaebajad on menetluskulusid kandnud võrdses

suuruses (igaüks 2400,45 eurot). Ringkonnakohtu hinnangul on sellises suuruses menetlusku-

lud käesoleva vaidluse mahtu arvestades põhjendatud. Kulude seotus käesoleva haldusasja

menetlemisega on osadel arvetel üksikasjalike spetsifikatsioonide puudumisele vaatamata

tuvastatav kohtule esitatud menetlusdokumentide põhjal. Menetluskulude hüvitamist menet-

lusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik (HKMS § 109 lg 5).

30. Tallinna Halduskohtu 14.12.2012 määrusega kinnitati JM ja LK ning Paldiski Linnavalit-

suse vahel sõlmitud kompromiss palganõuete osas ning lõpetati selles osas asja menetlus.

Kompromissiga lepiti muu hulgas kokku, et pärast kompromissis märgitud tingimuste täitmist

ei ole kaebajatel enam vastustaja vastu palganõuet ega palganõudega seotud muid nõudeid, sh

menetluskulude hüvitamise nõuet.

Tallinna Halduskohtu 31.12.2012 määrusega lõpetati asja menetlus isikliku sõiduauto kasuta-

mise hüvitise ja lõpparve maksmisega viivitamise eest tasu nõuete osas seoses kaebustest loo-

bumisega.

HKMS § 108 lg 7 kohaselt kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud. Kui menet-

lusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad

menetluskulud menetlusosaliste kanda.

Eelnevast tulenevalt ei kuulu kaebajate menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele osas, mis

seonduvad JM ja LK palganõuetega ning kõigi kaebajate isikliku sõiduki kasutamise hüvitiste

nõuetega ja lõpparve maksmisega viivitamise nõuetega.

Kuni halduskohtu 14.12.2012 ja 31.12.2012 määruste tegemiseni kandsid kaebajad kulusid

kokku 4883,36 eurot (igaüks 1627,79 eurot), sh õigusabikulud 4628,37 eurot, riigilõiv 47,94

eurot ja tõlkekulud 207,05 eurot. Pärast nimetatud määruste tegemist kandsid kaebajad kulu-

sid kokku 2318 eurot (igaüks 772,67 eurot), sh õigusabikulud 2273 eurot ja riigilõiv 45 eurot.

JV nõuete kogusumma oli 181 000 krooni (11 568 eurot), sh koondamishüvitise nõue 154 000

krooni (85,08%), isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise nõue 5000 krooni (2,76%) ja lõpparve

maksmisega viivitamise nõue 22 000 krooni (12,15%). Arvestades iga kaebaja kanda jäänud

kulude suurust, samuti kompromissi ja nõuetest loobumisi, kuulub HKMS § 108 lg-te 1 ja 7

alusel JV kasuks väljamõistmisele 2157,59 eurot ([1627,79 * 85,08%] + 772,67).

3-10-827

13(14)

JM nõuete kogusumma oli 77 849 krooni (4975,46 eurot), sh palganõue 9952,35 krooni

(12,78%), puhkusehüvitise nõue 6797,65 krooni (8,73%), koondamishüvitise nõue 39 599

krooni (50,87%), isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise nõue 2500 krooni (3,21%) ja lõpparve

maksmisega viivitamise nõue 19 000 krooni (24,41%). Arvestades iga kaebaja kanda jäänud

kulude suurust, samuti kompromissi ja nõuetest loobumisi, kuulub HKMS § 108 lg-te 1 ja 7

alusel JM kasuks väljamõistmisele 1742,83 eurot ([1627,79 * (8,73% + 50,87%)] + 772,67).

LK nõuete kogusumma oli 120 138,10 krooni (7678,22 eurot), sh palganõue 13 238,10

krooni (11,02%), ametist lahkumise hüvitise nõue 55 600 krooni (46,28%), isikliku sõiduauto

kasutamise hüvitise nõue 23 500 krooni (19,56%) ja lõpparve maksmisega viivitamise nõue

27 800 krooni (23,14%). Arvestades iga kaebaja kanda jäänud kulude suurust, samuti komp-

romissi ja nõuetest loobumisi, kuulub HKMS § 108 lg-te 1 ja 7 alusel LK kasuks väljamõist-

misele 1526 eurot ([1627,79 * 46,28%)] + 772,67).

31. Käesolevas apellatsioonimenetluses on kaebajate menetluskuluks riigilõiv iga kaebaja

kohta 15 eurot, s.o kokku 45 eurot (V kd, tl 29), mis kuulub vastustajalt HKMS § 108 lg 1

alusel väljamõistmisele.

32. Kaebajate kasuks Paldiski linnalt väljamõistetav menetluskulu on kokku seega järgmine:

JV kasuks 2172,59 eurot (2157,59 + 15), JM kasuks 1757,83 eurot (1742,83 + 15) ja LK ka-

suks 1541 eurot (1526 + 15).

33. Paldiski Linnavalitsus on varasemas menetluses kandnud õigusabikulusid kokku

13 223,28 eurot (IV kd, tl 115-140), samuti tasunud kautsjoni kokku 50 eurot. Ringkonnako-

hus märgib, et vastustaja 18.03.2014 taotlus sisaldab 3749,73 euro ulatuses (vastavalt Advo-

kaadibüroo Lentsius & Talts OÜ 17.06.2010, 06.04.2011, 25.05.2011 ja 19.10.2011 arvetele)

menetluskulusid, mis seonduvad varasemate menetlustega halduskohtus, ringkonnakohtus ja

Riigikohtus ning mille väljamõistmist ei ole taotletud õigeaegselt (kuni 31.12.2011 kehtinud

HKMS § 93 lg 1; alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 109 lg 1).

Riigikohtule tasutud kautsjon ei ole käsitatav väljamõistetava menetluskuluna. Riigikohtule

kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon 25 eurot (II kd, tl 16) tagastati Riigikohtu

07.12.2011 otsusega asjas nr 3-3-1-67-11. Riigikohtule määruskaebuse esitamisel tasutud

kautsjon 25 eurot (III kd, tl 28) arvati Riigikohtu 21.06.2013 määrusega riigituludesse (III kd,

tl 40).

Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab JV, JM ja LK kaebused, siis

jäävad vastustaja menetluskulud kohtuotsusega lahendatud nõuete osas HKMS § 108 lg 1 alu-

sel tema enda kanda. Kompromissiga lahendatud nõuete osas on menetluskulude jaotus kajas-

tatud kompromisskokkuleppes. Ülejäänud osas, s.o nõuetest loobumisega seoses, ei ole me-

netluskulude väljamõistmine kaebajatelt põhjendatud seetõttu, et kohtuasjas vaieldavad küsi-

mused ei ole iseenesest väljapool kohaliku omavalitsuse igapäevast põhitegevust ning välise

õigusabi kasutamist ei saa lugeda vältimatult vajalikuks (vt selle kohtu Riigikohtu otsused

asjades nr 3-3-1-9-10, 3-3-1-63-10).

34. Käesolevas apellatsioonimenetluses ei ole Paldiski linn täiendavate menetluskulude kohta

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Ruth Plaks

Virgo Saarmets

3-10-827

14(14)