2-14-57902/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. november 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-14-57902

Hagi ese

A.P. hagi E.L. ja J.K.vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1702 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A.P.(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja seaduslik esindaja V.P. (isikukood XXX,

elukoht XXX)

Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat I.N. ja

vandeadvokaadi abi A.T. (Advokaadibüroo Naur &

Pärn, Juhkentali 52, Tallinn, e-post XXX ja XXX)

Kostja 1 E.L.(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostja 2 J.K.(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata A.P. hagi E.L. vastu elatise saamiseks.

2. Rahuldada osaliselt A.P. hagi J.K. vastu elatise saamiseks. Mõista J.K. A.P.

kasuks välja elatis ajavahemiku eest oktoober 2014 kuni november 2015

summas 2677 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend seitse) eurot 50 senti ja

alates 1. detsembrist 2015 igakuiselt perekonnaseaduse § 101 lg-s 1

sätestatud määras kuni A.P. täisealiseks saamiseni. Elatist maksta iga

kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

3. Jätta rahuldamata A.P. hagi J.K. vastu osas, milles A.P. soovis elatise

väljamõistmist tagasiulatuvalt aja eest enne hagi esitamist.

4. Jätta E.L. menetluskulud A.P. kanda. Jätta J.K. menetluskuludest 50% tema

enda kanda ja 50% A.P. kanda. Jätta A.P. menetluskuludest 50% J.K. kanda

ja 50% tema enda kanda.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2/5

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. A.P.(hageja) esitas 24. septembril 2014 Pärnu Maakohtule E.L.(kostja I) ja J.K.(kostja

II) vastu hagi, milles palus kostjatelt enda kasuks solidaarselt välja mõista alates 26.

aprillist 2013 tekkinud elatise võlg 2265,76 eurot ja alates hagi esitamisest elatis

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

Hagi kohaselt on kostjad hageja ema vanemad. Hageja elab koos isaga. Hageja ema ei

ole elatist maksnud alates 26. aprillist 2013, kuigi talt on elatis kohtuotsusega välja

mõistetud ning kohtuotsuse täitmiseks on algatatud täitemenetlus. Kuna hageja emalt ei

ole võimalik elatist saada esitab hageja hagi kostjate vastu PKS § 106 lg 2 alusel.

2. Pärnu Maakohus saatis asja 20. oktoobri 2014. a määrusega kohtualluvuse järgi

menetlemiseks Tartu Maakohtule.

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad leiavad, et

PKS § 106 lg-s 2 toodud eeldused nõude esitamiseks hageja vanavanemate vastu ei ole

täidetud, kuivõrd hageja ema töötab ja tema töötasust oleks võimalik teha

kinnipidamisi elatisenõude täitmiseks. Samuti on Soome Vabariigis asuv fond tasunud

hageja ema eest elatise võla. Kostja I ülalpidamisel on tema töövõimetu täisealine laps.

Kostja I saab töötasu miinimummääras. Sellest tulenevalt ei ole kostjal I võimalik

hagejale elatist maksta ning ta on PKS § 102 lg 1 kohaselt ülalpidamiskohustusest

vabanenud. Ka kostja II ei ole võimeline elatist nõutud määras maksma. Ta on

madalapalgaline ning tal puudub vara.

KOHTU SEISUKOHT

4. Hageja on palunud kostjatelt enda kasuks välja mõista elatise. Pooled ei vaidle selle

üle, et kostjad on hageja ema S.K.. Tartu Maakohtu 26. novembri 2012. a otsusega

tsiviilasjas nr XXX on S. Kalitsalt mõistetud hageja kasuks välja elatis PKS § 101 lg-s

1 sätestatud määras. PKS § 106 lg 2 kohaselt on kostjate ülalpidamiskohustuse tekke

eelduseks asjaolu, et hageja emalt ei ole võimalik ülalpidamist saada või seda on

ülemäära raske saavutada. Sisuliselt sama tagajärje nägi ette ka varem kehtinud PKS §

106 redaktsioon. Hageja on esitanud kohtule mitmeid kohtutäituri koostatud

dokumente elatise sissenõudmise ja võla kohta (hagi lisa 4, 20.03.2015

menetlusdokumendi lisa 3 ja 28.10.2015 menetlusdokumendi lisa 1). Neist tõenditest

nähtub asjaolu, et elatise võla sissenõudmiseks S. K. on algatatud täitemenetlus, kus ei

ole õnnestunud tervikuna võlga sisse nõuda. Olukord, kus elatis on vanemalt välja

mõistetud, kuid täitemenetluses ei õnnestu seda kohtuotsust täita, on PKS § 106 lg 2

kohaselt aluseks vanavanematel asenduskohustuse tekkimiseks (vt ka Riigikohtu 19.

3/5

oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 15 jj). Seega on kostjatel PKS § 96, § 97 p

1 ja § 106 lg 2 kohaselt kohustus hagejat ülal pidada.

5. PKS § 100 lg 1 kohaselt tuleb ülalpidamist anda elatise maksmisega. Kuivõrd hageja

on alaealine laps, siis PKS § 101 lg 1 kohaselt ei tohiks üldjuhul tema kasuks välja

mõistetud elatis olla väiksem, kui pool kuupalga alammäära. Miinimumelatise

nõudmisel ei kontrolli kohus lapse vajadusi ega vanemate varalist olukorda.

6. Kostjad on väitnud, et nende varaline seisund ei võimalda hagejale ülalpidamist anda.

PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta

ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele

isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seda, kas kostjad

vabanevad ülalpidamiskohustuse täitmisest PKS § 102 lg 1 alusel tuleb hinnata

mõlema kostja puhul eraldi.

7. Kostja I väitel peab ta lisaks ülal pidama enda täisealist töövõimetut poega K.K. Tema

sissetulekuks on miinimumpalk ning tema ja tema lapse vajadused on järgmised: K.K.

vajadused ühes kuus hügieenitarbed 15 eurot, internet 20 eurot, telefon 15 eurot,

transport 15 eurot, riided+jalanõud 30 eurot, hambaravi 15 eurot, ravimid 10 eurot, toit

150 eurot, juuksur 7 eurot, kultuur/meelelahutus 10 eurot, kommunaal/üür 200 eurot,

kokku 487 eurot; Kostja I vajadused ühes kuus hügieeni – ja kodutarbed 25 eurot,

kultuur/meelelahutus 15 eurot, prillid ja silmakontroll 26 eurot, transport 10 eurot,

riided+jalanõud 25 eurot, toit 200 eurot, telefon 10 eurot, hambaravi 20 eurot, juuksur

10 eurot, ujumine 35 eurot, ravimid 17 eurot, kommunaal+küte 75 eurot; kokku 468

eurot.

8. Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendist nähtub, et kostja I keskmine kuusissetulek oli

413,91 eurot (I kd, tl 169 jj). Kostja I sissetulekut selles suurusjärgus kinnitavad ka

kostja I pangakonto väljavõte (II kd, tl 6-8) ja kostja I esitatud palgatõend (I kd, tl 45).

Kuivõrd kostjad elavad koos jagunevad eluasemega seonduvad kulud kostjate vahel

eelduslikult võrdselt, st kostja I kanda jääb neist pool. Kostjate 18.02.2015

menetlusdokumendile lisatud korteriühistu arvete ja kostja I kontoväljavõttelt

nähtuvate arvete tasumise alusel saab järeldada, et keskmine kulu kuus korteriühistu

vahendatavatele teenustele on 140 eurot. Sellest kostja I osaks on 70 eurot. Eluasemega

seotud kuluks on kohtu hinnangul ka elektri kulu, mis on kostjate 18.02.2015

menetlusdokumendile lisatud arvete ja kviitungite kohaselt ca 50 eurot kuus, millest

kostja I osaks on 25 eurot. Hagivastusele lisatud pileti ja kviitungiga on tõendatud ka

kostja I kulu ujumisele 35 eurot kuus. Kohtu hinnangul prillide ja silmakontrolliga ning

hambaraviga seonduvad kulud, ei ole oma olemuselt igakuised. Nende täpne suurus ei

ole kindlaks määratav, mistõttu kohus otsustab nende suuruse tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 233 lg-te 1 ja 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu

hinnangul on igakuine mõistlik kulu hambaravile, prillidele ja silmakontrollile 15

eurot. Arvestades asjaolu, et tegemist on selliste kuludega, mille tegemise kohta

tavapäraselt tõendeid ei koguta, kuid mille tegemine kuulub inimese tavapäraste

vajaduste hulka, on ebamõistlikult raske täielikult välja selgitada ka igakuiseid kulusid

hügieeni- ja kodutarvetele, kultuurile ja meelelahutusele, transpordile, riietele ja

jalanõudele, toidule, juuksurile ja ravimitele. Seetõttu otsustab kohus nende suuruse

samuti TsMS § 233 lg-te 1 ja 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul

on kostja I välja toodud kulutuste suurused nimetatud osas mõistlikud. Suurim kulu on

toodud toidule 200 eurot kuus, mis teeb päevaseks toidukuluks 6,66 eurot. Seega loeb

kohus nimetatud kulud suuruses 287 eurot kostja I vajaduste hulka. Kokku kulub kostja

I vajadustele ühes kuus isegi arvestamata tema kohustust pidada üleval enda last seega

4/5

ca 432 eurot, mis mõningal määral ületab kostja I sissetulekuid. Arvestades ka asjaolu,

et kostja I sissetulek ei ole suur, olles lähedal miinimumpalgale, leiab kohus, et kostja I

ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata seejuures enese tavalist

ülalpidamist.

Seega

vabaneb

kostja

I

PKS

§

lg

järgi

hageja

ülalpidamiskohustusest ja hagi kostja I vastu tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

9. Maksu- ja Tolliameti esitatud tõendist nähtub, et kostja II keskmine kuusissetulek oli

758,88 eurot (I kd, tl 161 jj). Kostja II sissetulekut selles suurusjärgus kinnitab ka

kostja II pangakonto väljavõte (II kd, tl 55 jj). Kostjate väitel on kostja II vajadused

kuus järgmised: elekter 55 eurot küte+kommunaal 75 eurot, transport 70 eurot, ravimid

70 eurot (astmahaige, vererõhutõbi), hügieen 15 eurot, meelelahutus/kultuur 15 eurot,

riided/jalanõud 25 eurot, prillid/silmakontroll 15 eurot, hambaravi 20 eurot, toit 200

eurot,

juuksur

eurot,

otsekorraldusmaksed

pangas

(elukindlustus+korterikindlustus+starman+emt) 60 eurot.

10. Nagu eelnevalt tuvastatud on kostja vajaduste hulgas pool eluasemega seotud kuludest

kokku ca 95 eurot kuus. Hagivastuse lisaga 17 on tõendatud igakuised kulutused

kindlustusele ja sideteenustele kokku ca 59 eurot. Sarnaselt kostjaga I loeb kohus

igakuiseks mõistlikuks kuluks hambaravile, prillidele ja silmakontrollile 15 eurot.

Arvestades kostja II tervise kohta esitatud tõendeid (I kd, tl 106) ja esitatud kviitungit

ravimite kohta (I kd, tl 107), on kohtu hinnangul kostja II väidetud kulu ravimitele 70

eurot kuus põhjendatud. Arvestades asjaolu, et tegemist on selliste kuludega, mille

tegemise kohta tavapäraselt tõendeid ei koguta, on ebamõistlikult raske täielikult välja

selgitada ka igakuiseid kulusid hügieenitarvetele, kultuurile ja meelelahutusele,

transpordile, riietele ja jalanõudele, toidule ja juuksurile. Seetõttu otsustab kohus nende

suuruse samuti TsMS § 233 lg-te 1 ja 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Kostja II

ei ole põhjendanud, miks tema transpordikulu vajadus ületab kostja I transpordikulu

vajadust 7 korda. Kohtu hinnangul saab transpordikulu osas kostja II põhjendatud

vajaduseks pidada 20 eurot kuus. Ülejäänud osas peab kohus kostjate väljatoodud

kulusid kokku 262 eurot kuus põhjendatuks. Kostja II vajadused on seega ühes kuus

521 eurot.

11. Arvestades kostja II sissetulekute ja vajaduste vahet (237,88 eurot kuus), leiab kohus,

et kostja II on võimeline maksma hagejale elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras

(hetkel 195 eurot kuus), kahjustamata oluliselt enese tavalist ülalpidamist. Samas on

pärast hagejale elatise maksmist ja kostja II enda vajaduste katmist kostjale II allesjääv

summa sedavõrd väike, et kohtu hinnangul ei ole kostjal II võimalik enese tavalist

ülalpidamist kahjustamata tasuda elatist tagasiulatuvalt aja eest enne hagi esitamist.

Seega selles osas tuleb kostja II elatise tasumise kohustusest PKS § 102 lg 1 alusel

vabastada. Seega on kostja II vastu võimalik hagi rahuldada osaliselt ja mõista talt

hageja kasuks välja elatis PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest.

Kohtutäituri väljastatud tõendist (I kd, tl 144) nähtub, et hageja ema on maksnud elatist

2013. ja 2014. aastal kahel korral, sh pärast praeguses asjas hagi esitamist 11.

detsembril 2014 217,78 eurot. Samas kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta,

millise kohustuse täitmiseks see summa tasuti, tuleb võlaõigusseaduse § 88 lg 6 p 1

kohaselt lugeda selle arvel täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, st

kohustus aja eest enne hagi esitamist. Seega ei ole kohtule esitatud tõendeid, et

ülalpidamiskohustust oleks täidetud aja eest pärast hagi esitamist. Seega tuleb selle aja

eest võlgnevus tervikuna kostjalt II välja mõista. Võlgnevuse suurus ajavahemiku

oktoober 2014 kuni november 2015 eest on 2677,5 eurot. Kohus märgib, et PKS § 106

lg 2 kohaselt läheb elatise tasumisega kostjale II üle makstud ulatuses hageja

nõudeõigus elatise saamiseks hageja ema vastu.

5/5

12. Kuivõrd hagi jäeti kostja I vastu rahuldamata jäävad kostja I menetluskulud TsMS §

162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Kuna hagi kostja II vastu rahuldati osaliselt jätab kohus

hageja ja kostja II menetluskulud nende kanda võrdsetes osades, st mõlema kanda jääb

50% teise poole menetluskuludest. Seda arvestades asjaolu, et elatise nõude tulevikku

suunatud olemuse ja terviksumma kindlaksmääramatuse tõttu ei ole võimalik hagi

rahuldamise täpset proportsiooni paika panna. Kohus määrab menetluskulude suuruse

kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt pärast kohtuotsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik