1-15-9261/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

17. novembril 2015.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Moonika Rubizova ja tõlgi Anneli Helmann juuresolekul

abiprokurör Paul Pikma osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

N.A Ik XXX, EV kodanik, kõrgharidusega, emakeel – vene keel, töötab xxx OÜ, elukoht: xxx,

varem kriminaalkorras karistatud (karistus kustunud), kehtivaid väärteokaristused puuduvad, tõkend – ei ole kohaldatud

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

tuvastas

N.A süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 05.08.2015 kella 21:00 ajal

Harjumaal Tallinnas Mustakivi teel, Mahtra tn 30a juures asuval ristmikul mootorsõidukit Nissan Leaf reg.nr. xxx olles joobeseisundis (alkoholijoove vähemalt 1,72 mg/g).

Sellise käitumisega rikkus süüdistatav liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla

joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja

reaktsioonides/, LS § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega pani N.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS §

424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on abiprokurör Paul Pikma, süüdistatav N.A ja tema kaitsja Marina Leis käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et N.A-le taotleb abiprokurör kohtus KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1- aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru

Kriminaalasi nr.

1-15-9261

2

saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub N.A temale

KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis

seega kuulub N.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 585 eurot

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb N.A-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 72 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas

selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole.

Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda mõistliku aja 12 kuud, mis on maksimumaeg.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 73 lg 1,3, § 78 p 1, § 50 lg 1 p 1 kohus:

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada N.A KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ja mõistetud tähtajalist

vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui N.A ei pane 1 aastase katseajal

toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.A-le määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.11.2015.a.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 lisakaristusena võtta N.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 sätetele on N.A kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Menetluskulud Välja mõista N.A-lt 585 eurot sundraha ja kaitsjatasu 72 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse N.A-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui

3 rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so

määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Margot Mikler Kohtunik