Legislator Case Law & Legislation
4-15-8749/8 AI generated

4-15-8749/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-15-8749/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-15-8749/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

Väärteoasi nr. 4-15-8749

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. novembril 2015.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-8749 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler

Väärteoasi D.T väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi

Menetlusalune isik D.T, isikukood: XXX, elukoht: XXX, EV kodanik, töötab

Kohtuvälise menetleja esindaja

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse esindaja Enel

Kuiv

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada D.T LS § 201 lg 2 järgi

ning karistada arestiga 12 päeva.

Vastavalt KarS § 69 asendada D.T-le mõistetud arest 12 päeva üldkasuliku tööga 12 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 2 kuud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast,

mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseiniku Rünno Kurm poolt on 23.09.2015.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1471449 selles, et D.T 23.09.2015.a. kella 14:38 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Kunderi maja nr 8

juures suunaga Kreutzwaldi tänava poole mootorsõidukit Hyundai Santa Fe reg.nr XXXomaamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud.

2

Sellise tegevusega D.T rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteod.

Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole tal kunagi olnud. On nõus tegema üldkasulikku tööd.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et D.T tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 12 päevase arestiga, millise võib

asendada üldkasuliku tööga.

Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku

süü on 23.09.2015.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 23.09.2015.a. kell 14:38 sõiduki Hyundai

Santa Fe reg.nr XXXroolist D.T, kuna isikul puudusid vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 4); tunnistaja Mairold Mark ülekuulamise protokolliga, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 23.09.2015.a. patrullis koos Rünno Kurmiga, märkasid kella 14:38 ajal Kunderi 8 juures Tallinnas suunaga Kreutzwaldi tänava poole liikumas halli värvi linnamaasturit Hyundai Santa Fe reg.nr XXX, millel oli kahtlane sõidustiil. Sõiduk peatati

sinise ja punase vilkuri abil. Kontrollimisel selgus, et juhiks osutus D.T (ik XXX) kellel puudus juhtimisõigus ning isik oli ka eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud (tl. 5); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et D.T kehtivad

juhiload puuduvad seisuga 29.09.2015.a. (tl. 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 04.10.2014.a. kell 14:49 sõiduki Mazda Premacy reg.nr XXXroolist D.T, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 7) ning toimiku teiste materjalidega.

Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. D.T-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada D.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 11-l korral (tl. 8 - 11) rahatrahvidega, mis on isikul

kõik tasumata. Seega ei ole mõistlik isikule määrata rahatrahvi. Varasemalt määratud

rahatrahvid ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste

toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest, millise võib asendada üldkasuliku tööga.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik