3-14-35/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-35

Haldusasi

Lääne-Saare valla kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 05.09.2013. a otsuse nr 17-6/370

p 2 ja 11.12.2013. a vaideotsuse nr 17-4/35

tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Lääne-Saare valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

28.10.2015

Menetlusosalised

Kaebaja Lääne-Saare vald (kuni 29.08.2014 Lümanda

vald)

Esindaja v.-adv. Indrek Kukk

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet (PRIA)

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.12.2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas PRIA-le taotlused „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“

meetme 4.1. „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse saamiseks Atla sadama

rekonstrueerimiseks – kalasadama ehitamiseks. Atla sadama rekonstrueerimine viidi läbi

kolmes etapis: I etapp – kalasadam ja kalakai (riigihanke viitenumber 126776, hankeleping

OÜga Monoliit); II etapp – lainemurdjate ehitamine (riigihanke viitenumber 126778,

hankeleping OÜ-ga Mert); III etapp – Atla sadama sadamahoone ehitus,

navigatsioonimärgistuse paigaldus, elektri- ja veeliinitööd (riigihanke viitenumber 138491,

hankeleping OÜ-ga Seimkivi).

2. PRIA peadirektor rahuldas 04.01.2011. a käskkirjaga nr 17-6/1 Lümanda Vallavalitsuse

taotluse nr 941110740074 ning määras kaebajale toetuse Atla sadama I etapi (kai ehitamine)

ehitamise ja projekteerimise kulude hüvitamiseks summas 159 779,12 eurot. Toetus maksti

taotlejale välja. 24.04.2013. a otsusega nr 17-6/160 nõudis PRIA taotluse nr 941110740074

alusel välja makstud toetuse summas 31 854,93 eurot kaebajalt tagasi. Kaebaja vaidlustas

PRIA 24.04.2013. a otsuse nr 17-6/160 halduskohtus (haldusasi nr 3131969).

3. PRIA peadirektor rahuldas 01.07.2011. a käskkirjaga nr 17-6/190 kaebaja taotluse

nr 941111740145 ning määras „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme

4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse Atla sadama rekonstrueerimise

(kalasadama ehitamine) II etapi (lainemurdjate ehitamine) kulude hüvitamiseks summas

159 719,04 eurot.

4. Atla sadama rekonstrueerimise II etapi teostamiseks korraldas kaebaja lihtsustatud korras

menetletava hanke „Atla sadama rekonstrueerimise II etapp. Lainemurdjate ehitamine“, mille

luges 15.02.2012. a otsusega nr 25 (tl 34p-35) projekteerimistöid puudutavas osas lõppenuks

seoses 15.12.2010 kaebaja ja Monoliit OÜ vahel projekteerimistööde töövõtulepingu nr 7-

11 J4 sõlmimisega. Pärast seda alustas kaebaja uut hankemenetlust, teavitades sellest PRIA-t

18.05.2012. a kirjaga (tl 37p). Uues hankemenetluses osales üks pakkuja (OÜ Mert), kes

tunnistati 26.04.2012. a korraldusega nr 88 (tl 35p) riigihanke „Atla sadama rekonstrueerimise

II etapp. Lainemurdjate ehitamine“ hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele

vastavaks. Hankeleping OÜ-ga Mert sõlmiti 18.05.2012.

5. 2012. aastal viis PRIA kaebaja taotluste nr 941110740074 ja nr 941111740145 osas läbi

auditi ning tellis teostatud ehitustööde kulude abikõlblikkuse hindamiseks ekspertiisi

Ehitusekspertiisibüroo OÜ-lt (ekspertiisi töö nr 12-488/E, tl 54-93).

6. PRIA tegi 05.09.2013 otsuse nr 17-6/370 „Euroopa Kalandusfondi 2007-2013

rakenduskava meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ toetuse maksmine osaliselt

tasutud kuludokumentide alusel. Toetuse osaline välja maksmata jätmine“ (tl 6-8), millega

maksis kaebajale välja taotluse nr 941111740145 alusel toetuse summas 16 439,90 eurot (p 1)

ning jättis osaliselt välja maksmata toetuse summas 9 201,04 eurot (p 2). Otsuse kohaselt on

kulu summas 9 201,04 eurot mitteabikõlblik ega kuulu väljamaksmisele. Vastustaja on

seisukohal, et riigihanke tulemusena põhjapoolse lainemurdja täitepinnasele ja

nõlvakindlustuse ehitamisele ning lõunapoolse lainemurdja täitepinnasele, nõlvakindlustuse

ehitamisele, samuti vaatluskaevudele saadud hinnad ei ole põhjendatud. Riigihange oli läbi

viidud puudustega, mis on välja toodud PRIA poolt tellitud ekspertiisi töös nr 12-488/E.

7. Lümanda vald esitas PRIA 05.09.2013. a otsuse peale vaide (tl 31p-33p), milles palub

otsuse punkti 2 kehtetuks tunnistada. 11.12.2013. a vaideotsusega nr 17-4/35 (tl 36-37) jättis

PRIA vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt on toetuse taotleja rikkunud riigihangete

läbiviimise põhimõtteid ja on seetõttu teinud põhjendamata ehitushinnaga kulutusi ning on

ebaõigesti esitanud andmeid ehitusobjekti mahtude ja mõõtühikute kohta. PRIA hinnangul on

vastavate kulutuste puhul tegemist mitteabikõlblike kulutustega, mis jäetakse taotlejale välja

maksmata.

8.

09.01.2013 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse (tl 1-4), milles palus tühistada PRIA

05.09.2013. a otsuse nr 17-6/370 punkt 2 ja PRIA 11.12.2013. a vaideotsus nr 17-4/35 ning

teha PRIA-le ettekirjutus tühistatud osas asja uueks otsustamiseks.

1) Kaebuse kohaselt puuduvad toetuse väljamaksmisest keeldumise alused. Vastustaja ei ole

vaidlustatud otsuses hinnangut kulude mitteabikõlblikkusele põhjendanud ega selgitanud,

millisel õiguslikul alusel ja millistel kaalutlustel sellisele seisukohale on jõutud.

2) Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsuses esitatud hinnang ehitushindadele on põhjendamata

ning on seisukohal, et riigihanke menetlemisel ei esinenud puudusi, mis võimaldaksid kahelda

hanke tulemusena saadud hindade vastavuses turutingimustele. Riigihangete seaduse

väidetavaid rikkumisi ei ole tuvastatud selleks kohases menetluses ning seadusest ei tulene

PRIA-le pädevust tuvastada riigihangete seaduse rikkumisi. Lisaks ei nõustu kaebaja PRIA

poolt tellitud ekspertiisi töös esitatud väidetega.

3) Kaebaja leiab, et ehitustööde mahu mõõduühik on ebaõigesti tuvastatud ja on seisukohal,

et võtmetähendust omab küsimus sellest, kas täitepinnase mahtu tuleb arvestada tonnides või

kuupmeetrites.

9. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 48-50) jätta kaebus rahuldamata.

10. Tartu Halduskohus jättis 23.04.2014. a otsusega (tl 125-126p) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et otsuses ei ole selgitatud ega põhjendatud,

millisel õiguslikul alusel ning millistel kaalutlustel jõudis vastustaja seisukohale, et osa

kuludest on mitteabikõlblikud. Vaidlustatud otsuses on tehtud otsene viide õigusaktidele

(põllumajandusministri 24.04.2008. a määruse nr 38 „Euroopa kalandusfondi 20072013

rakenduskava“ meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng“ raames toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ja kord“ (perioodil 01.04.2013 kuni 02.03.2014 kehtinud redaktsioon;

määrus nr 38) § 31 lg 2, § 28 lg 2, kalandusturu korraldamise seaduse (perioodil 01.01.2012

kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsioonis, KTKS) § 198 lg 2, lg 3 p 7) ning punktides 1-3 on

esitatud põhjendused, mille alusel vastustaja tuvastas kulude abikõlbmatuse. Vaidlustatud

otsusest nähtub, et taotleja on eksinud riigihangete läbiviimise reeglite vastu ning mitmed

tehtud kulutused ei ole tõendatud või on ebamõistlikud. Seega ei ole kaebaja järginud kõiki

kalandusturu korraldamise seaduses sätestatud asjakohaseid nõudeid.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja hinnang ehitushindadele on põhjendamatu,

kuna riigihanke menetlemisel ei esinenud puudusi, mis võimaldaksid kahelda hanke

tulemusena saadud hindade vastavuses turutingimustele. Kuna riigihanke läbiviimisel rikkus

kaebaja oluliselt RHS sätteid, siis polnud tagatud hankija rahaliste vahendite läbipaistev,

otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate

konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Toetuse saajal on kohustus järgida projektiga

seotud hangete tegemisel RHS-s sätestatud nõudeid ning vastustaja õigus kontrollida Euroopa

Kalandusfondi (EKF) toetuse saaja poolt kalandusturu korraldamise seadusega toetuse saajale

pandud kohustust tuleneb KTKS §-st 68. Kohtu arvates on EKF toetuste kontrollimisel PRIA

kui makseasutuse ülesanne hinnata riigihangete korraldamise vastavust RHS-le ja teha sellest

tulenevalt otsuseid EKF toetuste kohta. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on RHS § 23

lõikes 1 sätestatud keeldu eirates toimunud riigihanke osadeks jagamine.

Tõele ei vasta kaebaja väide, et ehitustööde mõõduühik on ebaõigesti tuvastatud. Vastustaja

poolt tellitud ekspertiisiakti punktides 7.2.8.2.2 ja 9.2.2 on ekspert piisava põhjalikkusega

selgitanud, miks ei saa täitepinnase ühikuks olla tonn, vaid kuupmeeter. Kohus nõustub

sellega ja ei pea vajalikuks seda korrata. Küll aga märgib kohus, et täitemahu eksliku ühiku

kasutamist kinnitab ka kaebaja poolt saadetud OÜ Valicecar arve nr 7 (10.04.2011), millest

nähtub, et täitepinnast on sadamasse tellitud 304 m3 ühikut hinnaga 10,23 eurot. Kuna ühes

kuupmeetris on täitepinnase materjali 1,72 tonni, siis lihtsa arvutuse teel saab leida, et ühe

tonni maksumus oleks 10,23/1,72=5,95 eurot. Kui OÜ Mert 05.10.2012 pakkumises oleks

täitepinnase ühikuks olnud tonn, nagu kaebaja väidab, siis on täitematerjali ühikuhind pea

kolmekordne, võrreldes materjali ja selle transpordi maksumusega. Seega on kaebaja jätnud

ise riigihankes saadud hinnad arvestamata. Nimetatud vastuolu kohta ei ole kaebaja esitanud

ei vaide- ega kohtumenetluses ühtegi mõistlikku selgitust, mis lükkaks ümber eelnimetatud

ekspertiisiaktis olevad seisukohad. Seega on kaebaja ise käitunud mitteõiguspäraselt.

Seoses tühistamiskaebuse põhjendamatusega puudub alus ka kohustamiskaebuse

rahuldamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11. 23.05.2014 esitas kaebaja hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 133-136, 147-150),

milles palub halduskohtu otsuse täies ulatuses ning teha võimalusel uus otsus, millega

rahuldada kaebus, tühistada PRIA 05.09.2013. a otsus nr 176/370 punkti 2 osas ja 11.12.2013.

a vaideotsus nr 17-4/35 ja kohustada PRIA-t haldusakti uuesti andma. Alternatiivselt palub

kaebaja tühistada Tartu Halduskohtu 23.04.2014. a otsus ning saata asi Tartu Halduskohtule

uueks läbivaatamiseks.

1) Halduskohus rikkus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-s 1 sätestatud

põhjendatuse nõuet. Ootamatu on halduskohtu seisukoht, et riigihanke osadeks jaotamine

toimus RHS § 23 lg-s 1 sätestatud keeldu eirates. Vaidlustatud otsuses sellekohased

põhjendused puuduvad. Kohus ei saa ise asuda haldusakti resolutsiooni põhjendama õiguslike

ja faktiliste alustega, mida haldusorgan ei ole aktis märkinud. Halduskohtu järeldus ka sisult

ebaõige. RHS § 23 lg 1 kohaldamise esmaseks eelduseks on, et riigihange on jaotatud osadeks

riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks – st eeldab vastavasisulise

tahtluse tuvastamist. Selleks tuleb tuvastada, kas hankelepingu esemeks on funktsionaalselt

koostoimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud ehitustööd. Kohtuotsusest vastavat

arutluskäiku ei nähtu. Atla sadamaga seonduvad riigihanked viidi läbi kolmes etapis, tingituna

määruse nr 38 § 15 lg 3 p-st 1, mille kohaselt kalasadamate uuendamiseks antakse toetuse

saaja kohta toetust kuni 7 000 000 krooni programmiperioodi jooksul kokku ning üldjuhul

kuni 3 000 000 krooni kalendriaastas. Atla sadama rekonstrueerimise esimesel etapil, mille

esemeks oli kalasadama ja kalakai ehitamine, ei olnud kaebajale teada, kas toetustaotlus

rahuldatakse ka teise ja kolmanda etapi teostamiseks, mille esemeks olid lainemurdjate

ehitamine ning sadamahoone ehitus. Toetuse saamise faktist sõltus see, kas kaebaja üleüldse

asub teist ja kolmandat etappi realiseerima või mitte ning sellest omakorda ka hankelepingute

sõlmimine. Seega ei lähtunud hankelepingute alusel teostatud ehitustööd samast

funktsionaalsusest ning eesmärgist ega neid ei saa seetõttu käsitleda ka ühtse riigihanke

objektina.

2) Kaebaja sõlmis läbi viidud riigihangete tulemusena hankelepingud pakkujatega, kes olid

teinud kas majanduslikult soodsaima pakkumuse või pakkumuse madalaima hinnaga

(sõltuvalt hanketingimustest). Pärast lihtsustatud korras toimunud hankemenetluse, milles

tunnistati edukaks OÜ Monoliit pakkumine, kehtetuks tunnistamist 15.02.2012. a otsusega nr

25, alustas kaebaja kooskõlastatult PRIA-ga uut hankemenetlust. Hankemenetluses tunnistati

edukaks OÜ Mert pakkumus ning vastav informatsioon edastati ka PRIA-le. 18.06.2012. a

kirjas nr 711/1112 teatas PRIA, et algselt valitud hinnapakkuja OÜ Monoliit on lubatud

asendada OÜ-ga Mert. Samuti kinnitas PRIA, et abikõlblik maksumus ja toetuse summa

sellest tulenevalt ei muutu. Seega kontrollis PRIA KTKS § 68 alusel läbiviidud

hankemenetluse õiguspärasust ning aktsepteeris hankemenetluse vormi ja viisi.

3) PRIA poolt tellitud ekspertiisi teostanud isik, kelle tegevusvaldkonnaks on ehitusprojektide

ja ehitiste ekspertiiside tegemine, ei oma pädevust anda hinnangut läbiviidud riigihangete

õiguspärasusele. Lisaks rajaneb eksperdi arvamus subjektiivsel kahtlusel, mis ei ole ühegi

teise tõendiga kinnitatud. Rikkumisi hankemenetluste läbiviimisel ei ole tuvastanud ei

vaidlustuskomisjon, halduskohus ega riigihangete teostamise üle järelevalvet teostav

Rahandusministeerium.

4) Projektitoetuse saamisel reguleerivad abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid

määruse nr 38 §d 6 ja 7. Halduskohus ei kohus arusaadavalt avanud, milles seisneb kantud

kulude tõendamatus või ebamõistlikkus. Materjali paigaldamise ning sellega seonduvate

tööde maksumus sisaldub materjali hinnas.

5) Toetuse väljamaksmisest keeldumise otsus ei sisalda tõendeid selle kohta, et kulutused olid

ebamõistlikud. Sõlmitud hankelepinguga oli OÜ Mert kohustuseks ehitada objekt välja kuni

kasutusvalmiduseni. OÜ Mert kanda jäid kõik tööd ja võimalikud riskid hanke täitmise

eesmärgist lähtudes. Isegi juhul, kui mahutabelis esines ebatäpsusi mahuarvestuse osas, on

tänaseks päevaks objekt valminud ning seda mõistlike kuludega. Veelgi enam – ehitatud on

oluliselt suuremas mahus ning kaebaja ei ole sellele vaatamata taotlenud toetuse suurendamist

ega lisaväljamaksete tegemist. Hankeleping on sõlmitud kindlale summale ning ühikuhinnad

ei oma määravat tähtsust. Vaidlustatud otsusest ei tulene, et objekti kogumaksumus oleks

ebamõistlik või et tööd oleks teostatud turuhinnast kallimalt.

6) Määruse nr 38 § 31 lg 1 ja 2 reguleerivad küll tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse

väljamakse tegemist, ent tegemist on viitelise normiga, mille rakendamine eeldab toetuse

välja maksmata jätmisel konkreetsete rikkumiste esile toomist.

7) Isegi juhul kui riigihangete läbiviimisel oli eksimusi, sh seoses väidetava riigihanke

osadeks jagamisega, ei olnud võimalikud eksimused tingitud kaebaja soovist eirata riigihanke

teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, mis on RHS § 23 rakendamise eelduseks.

Vastustaja ei viidanud puudustele riigihangete läbiviimisel. Vaidlustatud otsuses ei ole

selgitatud, kuidas on jõutud mitteabikõlblike kulude summani 9 201,04 eurot.

12. Vastustaja palub kohtule edastatud vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele (tl) jätta

halduskohtu otsus muutmata.

1) Kaebaja ei ole suutnud esitada ühtegi tõendit või argumenti, mis lükkaks ümber

Ehitusekspertiisibüroo OÜ eksperthinnangus nr 12-488/E toodud seisukohad. PRIA on

jätkuvalt seisukohal, et käesoleval juhul on riigihanke osadeks jagamisel eiratud RHS § 23

lõikes 1 sätestatud keeldu. Kaebaja pole Atla sadama rekonstrueerimist käsitlenud ühe

investeeringuna ning on mõlema etapi puhul korraldanud eraldi hanked: I etapp – lihthange, II

etapp – lihthange, mis hiljem osaliselt tühistati ning seejärel korraldati võistlev dialoog.

Kaebaja selgitustest võib üheselt järeldada, et I etapis ehitatud kalakai ei ole iseseisvalt toimiv

ehitis ning vajab tormide eest kaitseks II etapis ehitatavaid lainemurdjaid, st tegemist on

funktsionaalselt koos toimivate või sama eesmärgi saavutamiseks vajalike ehitustöödega.

Lisaks RHS § 23 lg 1 rikkumisele on kaebaja riigihanke osadeks jagamisel rikkunud ka

Euroopa Liidu vastavaid nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2004/17 art 17 punktist 2 ja direktiivi 2004/18 art 9 punktist 3. Kuna Atla sadama

rekonstrueerimistööde I ja II etapi kogumaksumus ületas RHS § 15 lg 1 p-s 2 toodud

ehitustööde hanke piirmäära, siis oleks Lümanda vallavalitsus pidanud korraldama Atla

sadama rekonstrueerimiseks avaliku hanke ning kaebaja poolt hanke osadeks jagamisega

rekonstrueerimistööde I ja II etapi teostaja leidmine lihthankega oli ebaseaduslik.

2) Kaebaja pole kohelnud kõiki pakkujaid võrdselt, kuna pole pakkumiskutses teavitanud, et

pärast pakkumiste saamist hakatakse pidama läbirääkimisi. Sellega on rikutud pakkujate

võrdse kohtlemise üldpõhimõtet. Kuigi alles 03.04.2012 korraldas kaebaja II etapi ehitaja

leidmiseks uue riigihanke võistleva dialoogina, on 04.03.2012 tehtud fotod, millelt on näha, et

lainemurdjad on suures osas valmis ehitatud. Lümanda vallavalitsuse selgituse kohaselt tegi

Mert OÜ II etapi lainemurdjate ehitustöid I etapis ehitatud kalakai kaitseks võimalike

tormikahjustuste eest. Arusaamatu on, kuidas sai Mert OÜ teostada ehitustöid sisuliselt kuu

aega enne vastava riigihanke väljakuulutamist. Et hangitavad ehitustööd olid enne hanke

korraldamist osaliselt teostatud, võib järeldada, et hange on tehtud tagantjärele ning on seega

näiline. Hankija selline käitumine on ilmses vastuolus riigihanke läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõttega.

3) Mert OÜ pakkumuse saamise järgselt ei kontrollinud kaebaja Mert OÜ tehnilist ja

kutsealast pädevust teostada sadama ehitustöid. Hankes osalemise ajal (aprill 2012) ning

ehitustööde tegemise ajal (kevad–suvi 2012) puudus Mert OÜ-l ehitustööde tegemist lubav

majandustegevuse registri registreering, kuna Mert OÜ ehituse eest vastutava spetsialisti

kutsetunnistus oli aegunud.

4) Kaebaja ei ole esitanud ühtegi sisulist tõendit, mis lükkaks ümber PRIA tellitud ekspertiisis

olevad seisukohad. Kaebaja on jätnud riigihankes saadud hinnad arvestamata. Arusaamatud

on kaebaja viited selles osas, et tegemist on abikõlblike kuludega määruse nr 38 § 6 mõistes.

Kululiik võib ju määruse nr 38 § 6 mõistes üldiselt abikõlblik olla, kuid ta ei ole antud juhul

abikõlblik konkreetse taotluse nr 941111740145 puhul, sest taotleja poolt on toime pandud

hulk rikkumisi, mis on nii PRIA ja kui ka Tartu Halduskohtu poolt tuvastatud. Määruse nr 38

§-s 6 loetletud kulutusi ei tule igal juhul taotlejale välja maksta, kui antud kulutuste tegemisel

ei ole järgitud määruses nr 38 kehtestatud teisi nõudeid, sealhulgas ka kulude mõistlikkuse

nõuet.

5) PRIA tugineb KTKS § 198 lg-le 2 ning lg 3 p-le 7. Vaidlustatud otsusest nähtub, et taotleja

on eksinud riigihangete läbiviimise reeglite vastu ning mitmed tehtud kulutused ei ole

tõendatud või on ebamõistlikud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

14. PRIA on 05.09.2013. a otsuse nr 17-6/370 õiguslikeks alusteks märkinud KTKS § 1910

lg 2 ning määruse nr 38 § 272 lg 3 ja § 31 lg-d 1 ja 2. KTKS § 1910 lg 2 sätestas: „Euroopa

Kalandusfondi toetuse väljamakse või väljamakse tegemisest keeldumise otsuse teeb

rakendusüksus, välja arvatud tehnilise abi puhul. Tehnilise abi toetuse väljamakse või

väljamakse tegemisest keeldumise otsuse teeb korraldusasutus.“ Määruse nr 38 § 272 lg 3

sätestab: „Amet teeb projektitoetuse saaja tegevuse elluviimise rahastamise otsuse 25

tööpäeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates, arvestades seejuures

projektitoetuse saaja usaldusväärsust. Amet võib otsustada tegevuse elluviimise rahastamise

väiksemas ulatuses kui taotletud ja nõuda piisava tagatise esitamist.“ Määruse nr 38 § 31 lg 1

kohaselt teeb amet toetuse väljamaksmise otsuse KTKS § 1910 lg 2 alusel 25 tööpäeva jooksul

arvates §-s 29 või 30 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. Määruse nr 38 § 31 lg

2 järgi teeb amet toetuse väljamakse tegemisest keeldumise otsuse, kui taotleja ei ole täitnud

§-s 28 toodud toetuse väljamakse tegemise tingimusi või ei ole esitanud §-s 29 või 30

nimetatud dokumente või kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alus. Viidatud §-s

28 sätestab lg 1 ls 1, et toetus makstakse välja ainult abikõlblike kulude hüvitamiseks. § 28 lg

1 ls 3 järgi saab tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse kuludokumente ametile esitada

10.08.2015. § 28 lg 2 kohaselt makstakse toetus välja üksnes siis, kui toetuse saaja on

tegevuste elluviimisel järginud kõiki KTKS-s ja selles määruses sätestatud asjakohaseid

nõudeid. § 28 lg 3 sätestab, et töö ja teenus, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse

väljamakse tegemist, peavad olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu võtnud

ning kuludokumendi (arve-saatelehe või arve) koopial või märgitud rahalise kohustuse

tasumist tõendava maksekorralduse või pangakonto väljavõtte koopial näidatud tehingu sisu

peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumisele. Silmas tuleb pidada ka KTKS § 1910

lg-t 1, mille kohaselt Euroopa Kalandusfondi toetus makstakse välja ainult abikõlblike kulude

hüvitamiseks. Samuti tuleb silmas pidada KTKS § 198 lg-t 2, mis sätestas: „Euroopa

Kalandusfondi toetuse saaja peab toetust kasutama sihtotstarbeliselt ja mõistlikult ning kõige

säästlikumal viisil. Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud.“ Peale selle

on asjakohane ka KTKS § 198 lg 3 p 7, mille järgi on Euroopa Kalandusfondi toetuse saaja

kohustatud järgima projektiga seotud hangete tegemisel riigihangete seaduses sätestatud

nõudeid, kui toetuse saaja on ostja riigihangete seaduse mõistes, või meetme tingimustes

sätestatud nõudeid, kui toetuse saajale ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et PRIA on 05.09.2013. a korralduses selle

õiguslikke aluseid kokkuvõttes piisavalt kajastanud. Kuigi PRIA oleks võinud olla hoolikam

ja viidata korralduses otsesõnu ka määruse nr 38 §le 28 ning KTKS § 1910 lg-le 1, § 198 lg-le

2 ja lg 3 ple 7, on võimalik nende alusteni siiski PRIA poolt nimetatud normides sisalduvate

viidete tõttu jõuda. See ei ole ka ülemäära keeruline.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ka ülejäänud punktides ega

pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses ja

selle hilisemas täienduses esitatud argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.

16. Kaebaja väitel ei ole ta rikkunud RHS § 23 lg-s 1 sätestatud kohustust, kuna hankelepingu

esemeks ei olnud funktsionaalselt koostoimivad ega sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud

ehitustööd. Atla sadamaga seonduvad riigihanked viidi läbi kolmes etapis. Kaebaja väitel

lähtus ta määruse nr 38 § 15 lg 3 p-st 1, mille kohaselt kalasadamate uuendamiseks antakse

toetuse saaja kohta toetust kuni 7 000 000 krooni programmiperioodi jooksul kokku ning

üldjuhul kuni 3 000 000 krooni kalendriaastas. Atla sadama rekonstrueerimise esimesel etapil,

mille esemeks oli kalasadama ja kalakai ehitamine, ei olnud kaebajale teada, kas toetustaotlus

rahuldatakse ka teise ja kolmanda etapi teostamiseks, mille esemeks olid lainemurdjate

ehitamine ning sadamahoone ehitus. Toetuse saamise faktist sõltus see, kas kaebaja üleüldse

asub teist ja kolmandat etappi realiseerima või mitte ning sellest omakorda ka hankelepingute

sõlmimine. Ringkonnakohus selgitab, et tuginemine määruse nr 38 § 15 lg 3 ple 1 ei saa

kuidagi mõjutada RHS § 23 lg 1 tõlgendust. RHS § 23 lg 1 sätestab, et hankija ei või jaotada

riigihanget osadeks RHS-s riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks,

eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi

saavutamiseks vajalikud ehitustööd. Määravaks on seega, kas Atla sadama I etapil ehitatud

kalasadam ja kalakai saaksid funktsionaalselt toimida ilma II ja III etapita ning võiksid

teenida mõnda muud eesmärki. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Atla sadama ehituse

I etapis ehitatud kalakai ei ole iseseisvalt toimiv ehitis, kuna vajab tormide eest kaitseks II

etapis ehitatavaid lainemurdjaid. Seega on tegemist funktsionaalselt koos toimivate ja sama

eesmärgi saavutamiseks vajalike ehitustöödega. Vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele

viidanud veel Euroopa Liidu direktiividega kehtestatud nõuete rikkumisele, mis tulenevad

direktiivi 2004/17 art 17 lõikest 2 ja direktiivi 2004/18 art 9 lõikest 3, mis mõlemad

sisaldavad vastavast direktiivist möödahiilimise keeldu. Kuna Atla sadama

rekonstrueerimistööde I ja II etapi kogumaksumus ületas RHS § 15 lg 1 p-s 2 toodud

ehitustööde hanke piirmäära, siis oleks PRIA arvates Lümanda vallavalitsus pidanud viidatud

direktiivide järgi korraldama Atla sadama rekonstrueerimiseks avaliku hanke ning kaebaja

poolt hanke osadeks jagamisega rekonstrueerimistööde I ja II etapi teostaja leidmine

lihthankega oli ebaseaduslik. Ringkonnakohus nõustub, et viited direktiividele on

asjakohased, kuid juhib PRIA tähelepanu sellele, et ka see põhjendus oleks tulnud esitada juba

05.09.2013. a korralduses. Ringkonnakohus märgib, et mõlemad direktiivid on küll märgitud

riigihangete seaduse poolt üle võetavate aktidena, kuid kuna vastavasisulised sätted RHS-s

puuduvad ja direktiivide ülevõtmise tähtaeg möödus 31.01.2006 (direktiivi 2004/17 art 71 lg

1 ja direktiivi 2004/18 art 80 lg 1), siis oli PRIA 05.09.2013. a korralduse vastuvõtmise hetkel

tegu vahetult kehtiva õigusega. Ringkonnakohus juhib vastustaja tähelepanu täiendavalt

sellele, et mõlemad nimetatud direktiivid on tänaseks kehtetuks tunnistatud vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014. a direktiiviga nr 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-,

energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega

tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ, ning 26.02.2014. a direktiiviga 2014/24/EL

riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. Kokkuvõttes ei

mõjuta see siiski PRIA 05.09.2013. a korralduse õiguspärasust.

17. Kaebaja väidab, et PRIA kontrollis KTKS § 68 alusel läbiviidud hankemenetluse

õiguspärasust ning aktsepteeris hankemenetluse vormi ja viisi. Ringkonnakohus juhib kaebaja

tähelepanu sellele, et PRIA lubadusest asendada hinnapakkuja OÜ Monoliit OÜ-ga Mert, ei

järeldu kuidagi, et OÜ Mert tehtud tööd ei pea vastama pakkumusele. Seda, millises ulatuses

OÜ Mert tehtud tööd ei vastanud pakkumusele, on põhjalikult selgitatud PRIA 05.09.2013. a

korralduses, 11.12.2013. a vaideotsuses (tl 52-53), PRIA poolt tellitud Ehitusekspertiisibüroo

OÜ eksperthinnangus (tl 54-93) ja eriti selle punktides 7.2.8.2.2 ja 9.2.2 ning halduskohtu

otsuses. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid selgitusi siinkohal korrata.

18. Kaebaja väidab, et ekspert ei oma pädevust anda hinnangut läbiviidud riigihanke

õiguspärasusele. Ringkonnakohus nõustub sellega sisuliselt, kuid leiab, et see kaebaja väide ei

ole asjakohane, kuna ekspert ei ole andnud kuidagiviisi siduvat hinnangut riigihanke

õiguspärasusele, vaid seda on teinud PRIA 05.09.2013. a korralduses. Ekspert on oma

hinnanguga loonud vaid PRIA õigusliku hinnangu tarvis faktilise aluse.

19. Kaebaja väitel tuleks taotletud summa kogu ulatuses välja maksta, kuna projektitoetuse

saamisel reguleerivad abikõlblikke ja mitteabikõlblikke kulusid määruse nr 38 §d 6 ja 7.

Ringkonnakohus nõustub PRIA vastusega, et kululiik võib ju määruse nr 38 § 6 mõistes

üldiselt abikõlblik olla, kuid sellest ei saa järeldada, et kaebaja taotluse nr 941111740145

puhul on kõik kaebaja väidetavad kulud abikõlblikud. Kuna kaebaja ei ole järginud määruses

nr 38 kehtestatud muid nõudeid, siis ei tähenda kululiigi tuvastamine veel seda, et kulud tuleb

hüvitada. Ringkonnakohus leiab, et PRIA on kaebajale 05.09.2013. a korralduses ja

11.12.2013. a vaideotsuses ka piisavalt selgitanud, milles seisnevad kaebaja poolt

deklareeritud kulude tõendamatus ja ebamõistlikkus.

20. Kaebaja väitel on hankeleping sõlmitud kindlale summale ning ühikuhinnad ei oma

määravat tähtsust. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. See, et PRIA on võtnud toetuse

suuruse arvutamisel aluseks ühikuhinnad, tuleneb otseselt eelpool viidatud KTKS § 1910 lg-

st 1 ja § 198 lg-st 2. Kaebaja on riigihanget läbi viies ka ise lähtunud ühikuhindadest. Hiljem

on kaebaja asunud väitma, et materjali paigaldamise ning sellega seonduvate tööde maksumus

sisaldub materjali hinnas. Ringkonnakohus märgib, et ühikuhinna puhul see tõepoolest nii on.

Arusaamatuks jääb aga, kuidas see väide saab kõrvaldada kaebaja rikkumisi.

21. Kaebaja väidab, et PRIA ei ole konkreetset rikkumist välja toonud. Ringkonnakohus

sellega ei nõustu. PRIA 05.09.2013. a korralduses on põhjalikult selgitatud, milles seisnesid

kaebaja rikkumised, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks seda siinkohal kordama

hakata.

22. Kaebajale jäi arusaamatuks, kuidas on jõutud numbrini 9 201,04 eurot. Ringkonnakohus

selgitab, et täpsed arvutused on PRIA esitanud 05.09.2013. a korralduse p-s 3.6 ja lisas 2.

23. Kokkuvõttes jääb niisiis apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

menetluskulud jäävad seega kaebaja enda kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, ei ole selles osas vajalik seisukohta kujundada.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/