Legislator Case Law & Legislation
1-14-2707/13 AI generated

1-14-2707/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 1-14-2707/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-14-2707/13 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
alcohol abuse aggravated drunk driving alcohol monopoly trade in alcoholic beverages cannabis consumption substance dependency
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Valga kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

16. novembril 2015. Valgas a Kriminaalasja number 1-14-2707 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kriminaalhooldaja Eha Schasmin Kriminaalasi

Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne

K.K le täiendavate ÜKT tundide -

määramiseks Süüdimõistetu K.K, isikukood: ; XXX

elukoht xxxxxxxxxxxx- : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Asja menetlemine Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § dest 427, 432 ja KarS § 74 lg st 4 kohus m ä ä r a s: - -

1. Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne K.K le -

Harju Maakohtu 10.04.2014.a otsusega nr 1-14-2707 tud karistusele lisaks mõiste täiendavate ÜKT tundide määramine.

2. ning kriminaalhooldajale. Määrus saata süüdlasele K.K le -

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on

piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õig määruskaebus Tartu Maakohtu Valga us esitada

kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

K.K .2014.a otsusega

i ning tunnistati süüdi Harju Maakohtu 10.04 KarS § 121 järg

karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust

26.10.2010.a Viru Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse s.o. 4 kuud vangistus, võrra ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendati eelnimetatud 1 aasta 4 kuu pikkust vangistust Pärnu Maakohtu

27.05.2013.a mõistetud karistuse, s.o. 5 kuud vangistust, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1

2 aasta 9 kuud vangistust, millest arvestati maha 27.05.2013.a Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud

ja täielikult ära kantud karistuse (5 kuud vangistust) osa, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistus 1 aasta 4 kuud.

KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05.2012 kuni 20.05.2012.a, s.o. kokku 2 päeva ning ärakandmisele kuulus vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28

päeva. KarS § 69 lg 1,3 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele

päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Seega aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistusele vastaks 956 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumist, s.o. kuni 25.04.2016.a.

KarS § 69 lg 4 järgima üldkasuliku töö tegemise alusel kohustati K.K perioodil enne

01.01.2013.a kehtinud -s 75 lg 1

KarS § sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elama oma alalises elukohas xxxxxx-xxxxxxxxxxx ;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - . , töö või õppimiskoha vahetamiseks

KarS § 75 lg 2 p.2 alusel määrati K.K le täiendavaks kohustuseks käitumiskontrolli - ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja Eha Schasmin esitas 13.10.2015.a Tartu

Maakohtule erakorraline ettekande kohta. Kriminaalhooldusametniku ettekande K.K

kohaselt K.K on alkoholi tarbimist kontrollitud neljal korral ja näit on olnud

negatiivne ja viimasel korral s.o. 01.10.2015.a

kontrollimise käigus tuvastati 0,712 g/ml joove.

Kuna hooldusalusel on probleeme alkoholi kuritarvitamisega otsustas ta ise

x- , et läheb OÜ

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elise vastuvõtule konsultatsioonile ja laseb teha pikatoim

alkoholisõltuvuse vastase ravi, mis ei luba ühe aasta vältel alkoholi tarvitada. 09.10.2015.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja ta soovib edaspidi elada

seaduskuulekalt ja arvestab Kui kohus arvestab hooldusaluse ühiskonnas kehtestatud reeglitega. lubadustega, võiks kaaluda hooldusalusele veel määrata täiendavalt ÜKT tunde.

Kriminaalhooldusalune K.K hustuse rikkumist sellega, et tal oli põhjendas ko elukaaslasega omavaheline probleem ja pärast sauna ta tarvitas alkoholi. Hooldusaluse sõnul on

viimasel ajal püüdnud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid siiski ei ole iseseisvalt sellega

hak x-xxxxxxxxxx poole. kama saanud ja pöördus

Täitmiskohtuniku seisukoht

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud taotlus ei vasta seaduse nõuetele ning on lubamatu.

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid

kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätes katseaega kuni ühe tatule, pikendada aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

3

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et Karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 87 1

lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste

kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

Kohus on seisukohal, et kriminaalhooldaja poolt esitatud taotlus määrata süüdimõistetule

lisakohustuse rikkumise eest täiendavaid ÜKT tunde on absoluutselt lubamatu ning seadusevastane.

KarS § 74 lg. 4 näeb ette absoluutse, ammendava kataloogi, millised võimalused on

kriminaalhooldajal või kohtul, kui isik rikub katsejal kontrollnõudeid ja/või kohustusi. Need on: kriminaalhooldusametnik võib teha üksnes kirjaliku hoiatuse kohus määrata KarS § 75 lg. 2 nimetatud täiendavaid kohustusi kohus võib pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra kohus võib pöörata karistuse täitmisele.

Ühiskondliku töö kujul on tegemist

asenduskaristusega, see on alternatiiv vabadusekaotusele

– kohus asendab kuni kaheaastast vangistust mõistes selle üldkasuliku tööga ning ühele päevale

vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega üldkasuliku töö tundide arv on

absoluutses sõltuvuses kohtuotsusega süüdlasele mõistetud vangistuspäevade koguarvust.

Kriminaalhoolduse käigus ei ole võimalik ÜKT tunde suurendada või vähendada, seda isegi juhul, kui isik on sellega nõus.

Kriminaalhooldaja taotlusest nähtub, et 01.10 olli käigus .2015.a joobekontr K.K tuvastati alkoholijoove 0,712 mg/l. Seega K.K rikkus talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi. Samas 09.10.2015.a K.K teostas x-

xxxxxxxxxxx ja tal on keelatud oksul tarvitada alkoholi. K.K on ühe aasta jo

käesolevaks ajaks sooritanud 606 tundi ja sooritamata 356 töötundi. Hooldusalune on

kontrollnõudeid täitnud kohusetundlikult. Kriminaalhooldaja pole lisanud ettekandele tõendeid,

mis kinnitaksid, et K.K 01.10.2015.a. viibis alkoholijoobes. Seega puudub kohtul

võimalus kontrollida, kas isik nimetatud ajal oli joobes ja rikkumise ka tõepoolest

toime pani.

Juhul, kui vastavate tõendite olemasolul oleks võimalik süüdimõistetule süüks arvata

kohtuotsusega määratud lisakohustuse rikkumist, saanuks kriminaalhooldaja kohtule teha

ettepaneku määrata täiendavaid lisakohustusi KarS § 75 lg. 2 nimetatud lisakohustuste

ammendavast kataloogist või pöörata karistus täitmisele. Ka katseaja pikendamist pole

kriminaalhooldajal õigust taotleda, sest kohus Harju maakohus on ÜKT tegemiseks määranud ÜKT tegemise maksimaalse tähtaja, s.o. 2 aastat.

Eeltoodu alusel kohus

itmist võimaldab kriminaalhooldusalusel jätkata oma kohustuste tä

kri hus rahuldamata kriminaalhooldaja poolt minaalhoolduse järelevalve all ning ko jätab

erakorralises ettekandes esitatud taotlu

se täiendavate ÜKT tundide määramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov

4 Kohtunik 16.11.2015