3-15-113/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-113 Haldusasi OÜ Vitale-XD kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 29.09.2014 otsuse tühistamiseks või alternatiivselt 29.09.2014 otsuse tühistamiseks osas, milles tunnistatakse kehtetuks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 13.07.2010 otsus seadme F60 soetamise osas ja osas, millega nõutakse tagasi ka seadme F60 soetamiseks kasutatud toetus summas 109 941,8 eurot ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi 19.12.2014 vaideotsuse nr 14-00115/011 tühistamiseks, alternatiivselt kahju hüvitamiseks summas, mis vastab projekti nr EU35578 raames maksmisele kuuluvale toetusele ja sellelt arvestatavale intressile Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Vitale-XD, volitatud esindajad vandeadvokaat Karl Haavasalu ja vandeadvokaat Triinu Järviste Vastustaja I – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindajad Kati Jakobson-Lott ja Evelin Pärn-Lee Vastustaja II – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud esindaja Gerly Lootus Asja läbivaatamine Avalikul kohtuistungil 3. septembril 2015, asja läbivaatamise jätkumine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON 1. Jätta OÜ Vitale-XD kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. 3. Tagastada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele 05.10.2015 vastuse lisana nr 6 esitatud võõrkeelne tõend (IV kd, tl 177–182 pöördel).

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15. detsembril 2015. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

3-15-113 2(18) esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. OÜ Vitale (kaebaja) esitas 29.04.2010 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS, vastustaja I) taotluse majandusja kommunikatsiooniministri 04.06.2008 määruse nr 44 „Tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 44) alusel toetuse saamiseks. 1.1. EAS rahuldas 13.07.2010 otsusega nr 1.1-5.1/10/3311 kaebaja taotluse projektile EU35578 „Vitale-XD tehnoloogiainvesteering pakendamisliini” (projekt) toetuse (337 496 eurot 07 senti) saamiseks. 1.2. EAS-i järelevalve üksus viis ajavahemikul 11.06.2012 kuni 14.09.2012 läbi riigiabi ergutava mõju kriteeriumi kontrolli, mille käigus analüüsiti ja hinnati struktuuritoetuse eesmärgija õiguspärast kasutamist. Projekti kuludokumentide hindamise raames tuvastas EAS-i järelevalve üksus, et kaebaja on sõlminud lepingu seadmete MST300 ja MA100 ostmiseks enne EAS-ile taotluse esitamist. 2. EAS tunnistas 29.09.2014 otsusega (tagasinõudeotsus; II kd, tl 60–72) kehtetuks otsuse nr 1.1-5.1./10/3311 ja nõudis kaebajalt temale välja makstud toetuse tagastamist täies ulatuses koos liitintressiga. EAS leidis, et projektil puudub ergutav mõju Euroopa Komisjoni 06.08.2008 määruse nr 800/2008 (grupierandi määrus) art 8 tähenduses, kuna toetuse saaja alustas projekti teostamist enne EAS-ile toetuse taotluse esitamist, rikkudes seega grupierandi määruse art 8 lõiget 2. Ebaseaduslikult antud riigiabi tuleb tagasi nõuda. 3. Kaebaja esitas EAS-i 24.10.2014 otsuse peale vaide Majandusja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM, vastustaja II). MKM jättis 19.12.2014 vaideotsusega nr 14-00115/011 (vaideotsus; II kd, tl 76–85) vaide rahuldamata. 4. Kaebaja esitas 16.01.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja taotleb EAS-i 29.09.2014 otsuse tühistamist või alternatiivselt 29.09.2014 otsuse tühistamist osas, milles tunnistatakse kehtetuks EAS-i 13.07.2010 otsus seadme F60 soetamise osas ja osas, millega nõutakse tagasi ka seadme F60 soetamiseks kasutatud toetus summas 109 941,8 eurot ning MKM-i 19.12.2014 vaideotsuse nr 14-00115/011 tühistamist. Alternatiivselt eelnevale taotleb kaebaja kahju hüvitamist summas, mis vastab projekti nr EU35578 raames maksmisele kuuluvale toetusele ja sellelt arvestatavale intressile. 5. Kohus rahuldas 23.01.2015 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning võttis 05.02.2015 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus rahuldas 30.03.2015 määrusega kaebaja taotluse A. A. ja R. Š. tunnistajatena ülekuulamiseks ja 22.04.2015 määrusega EAS-i taotluse M. Maripuu tunnistajana ülekuulamiseks ning määras asja läbivaatamise kohtuistungil. 6. Vastustajad I ja II paluvad jätta kaebuse rahuldamata. EAS on oma seisukohad kaebuse kohta esitanud 18.03.2015 (IV kd, tl 15–25), 01.07.2015 täiendavad seisukohad ja tõendid (IV kd, tl 99–129) ja vastuse kaebaja esitatule 13.07.2015 (tl 133–135). MKM esitas vastuse kaebusele 18.03.2015 (IV kd, tl 2–11).

3-15-113 3(18) 7. Kaebaja esitas täiendavalt seisukohad, tõendid ja taotluse kohtuistungil täiendava tunnistaja ülekuulamiseks 01.07.2015 (IV kd tl 74–98) ning 10.07.2015 (IV kd, tl 130–132). Kohus jättis 29.07.2015 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse täiendava tunnistaja ülekuulamiseks ja 28.08.2015 määrusega rahuldamata vastuväite 29.07.2015 määrusele. 8. Asja 03.09.2015 toimunud kohtuistungil määras kohus asja arutamise jätkamise kirjalikus menetluses. 05.10.2015 esitasid menetlusosalised oma täiendavad seisukohad kirjalikus menetluses: EAS (IV kd, tl 163–167), MKM ( IV kd tl 184–188) ja kaebaja (IV kd, tl 190–201) ja neid kinnitavad tõendid.12.10.2015 esitasid MKM (V kd, tl 1–5) ja EAS vastuväited kaebaja täiendavatele seisukohtadele (V kd, tl 14–16) ning kaebaja omapoolsed täiendavad vastuväited (V kd, tl 6–12(. POOLTE SEISUKOHAD 9. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on rikutud menetlusja materiaalõigusnorme. EAS ei oleks tohtinud toetuse andmise otsust kehtetuks tunnistada, tehtud kulusid mitteabikõlblikuks tunnistada ega toetust koos intressidega tagasi nõuda. Samadel põhjustel tuleb tühistada ka vaideotsus. Kaebaja on esitanud järgmised väited. 9.1. Puudub alus STS 2007_2013 järgi toetuse tagasinõudmiseks. STS § 26 alusel saab tagasi nõuda üksnes mitteabikõlbulikke kulusid ning kõiki teisi § 26 aluseid tuleb selle kaudu tõlgendada. Ükski STS § 26 lg 2 alus ei kohaldu. 9.2. Kulu tekkimise päevaks loetakse kuludokumendi koostamise kuupäev. EAS rahuldas 13.07.10 Vitale taotluse projekti abikõlbulikkuse perioodil (03.05.2010 - 03.05.2011). Kuna Marchesini Group esitas Vitalele ettemaksu arve nr 200346/2010 17.05.2010 ja Vitale tasus ettemaksu alles 28.07.2010, on kõik arved projekti alusel esitatud ja tasutud abikõlblikkuse perioodil. 9.3. Vitale ei ole teinud mistahes kulusid üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 tingimusi rikkudes. Ekslik on järeldus, et üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 tingimusi rikkudes tehtud kulud mitteabikõlblikud. 9.4. EAS oli seadmete MST300 ja MA100 soetamise lepingu allkirjastamise kuupäevast teadlik enne toetuse taotluse esitamist ja seega ka enne taotluse rahuldamist. EAS oli lepingu allkirjastamise sõnaselgelt heaks kiitnud ning andnud kaebajale selged juhised, et lepingu formaalne allkirjastamine ei tingi toetuse andmise reeglite rikkumist. Lepingu allkirjastamise fakt ei ole STS § 26 lg 2 p 1 kohaldamise aluseks, kuna see ei ilmnenud pärast taotluse rahuldamise otsustamist. 9.5. Puuduvad ka hiljem ilmnenud faktilised asjaolud, mis võimaldaksid toetuse andmise otsuse kehtetuks tunnistada (STS § 18 lg 6 p 1). Tegemist pole kohustusega liikmesriiki ebaseaduslikku riigiabi tagasi nõuda, vaid selleks on kaalumisruum. Kaebaja on usaldusele tuginedes oluliselt muutnud oma majandustegevust, kasutanud ära haldusaktiga saadud vara ning teinud toetuse püsimajäämisele lootes olulisi kulutusi. Usalduse on tekitanud ka EAS-i lubadus, et lepingu formaalne allakirjutamine enne taotluse esitamist ei tingi tagasinõudmist (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 2). 9.6. Formaalne ergutava mõju kriteerium on täidetud. Kaebaja on võtnud siduva kohustuse alles ettemaksu tasumisega. Lepingu järgi tuleb lähtuda „esimesest siduvast kohustusest“, siduvaid kohustusi enne ettemaksu tasumist (lepingu p 4.1). 9.7. Täidetud on ka sisuline ergutava mõju kriteerium. Toetuse saaja ei oleks ilma toetuseta projekti suutnud ellu viia või poleks seda suutnud samas mahus. EAS ise on Euroopa

3-15-113 4(18) Komisjonile riigiabi eelteatise menetluses seda märkinud (SA.36849(2013/PN). EAS kinnitas enne projekti töödega alustamist (enne ettemaksu tegemist) toetuse andmist otsustades projekti vastavust meetme abikõlblikkuse tingimustele. 9.8. Intresiarvutus on ekslik. Määruse 659/1999 art 14 lg 2 ei ole intressi arvestamise alusena kohaldatav. Juhul, kui intressi tasumiseks oleks alus, tuleks intressi STS § 28 lg 1 kohaselt arvutada üksnes tagastatava toetuse suuruselt, mitte aga intressilt ning intressiarvestus saaks alata alles toetuse tagasimaksmise Otsuse kehtima hakkamise hetkest. 9.9. Toetuse tagasinõudmine ei ole mingil juhul põhjendatud kogu projekti jaoks antud toetuse ulatuses, kuna iga seadme soetamine projekti raames on eraldiseisev alamprojekt. 9.10. Nõue on aegunud. Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta” art 3 lg 1 kohaselt on aegumistähtaeg menetluste algatamiseks neli aastat alates art 1 lgs 1 osutatud eeskirjade eiramisest. Toetuse andmise otsus tehtud 13.07.210 ja tagasinõude otsus alles 29.09.2014. 9.11. EAS on jätnud kaalumisel arvestamata olulised asjaolud ja tõendid (poolte tahe lepinguliste kohustuste tekkimisel; tarnija 03.12.2012 kinnituskiri; lepingust väljumise tingimused; ergutava mõju kriteeriumi sisuline täidetus; pakendamismasina eraldi töötamine). EAS on jätnud välja selgitamata, kas lepingu allkirjastamisega tekkisid kaebajal siduvad kohustused ning sisulise ergutava mõju olemasolu. Vastustaja on vältinud projektiga seonduva arutamiseks kokkusaamist kaebaja esindajaga. 9.12. Juhuks, kui kohus ei pea võimalikuks tühistamisnõuet rahuldada, esitab kaebaja kahju hüvitamise nõude. Kahju seisneb selles, et kaebaja peab tagasi maksma projekti alusel saadud toetusega võrdse rahasumma ning sellelt arvestatava intressi. Selles ulatuses toimuvad negatiivsed muutused kaebaja varalises sfääris.Kui EAS ei oleks kaebajale ebaõiget nõu andnud, ei oleks tekkinud ka võimalust nõuda toetuse tagasimaksmist ega intresside tasumist. 9.13. Täiendavates seisukohtades jääb kaebaja seniste seisukohtade juurde ning kohtuistungil tunnistajate ütlustest tulenevalt märgib, et tõendatud on kaebajale eksitavate soovituste andmine enne toetuse taotlemist 10. EAS (Vastustaja I) esitab järgmised seisukohad. 10.1. Tagasinõudeotsus on kooskõlas STS2007-2013 § 26 lg-tega 1 ja 2. Määruse nr 278 § 10 lõikes 1 sätestatakse imperatiivne kohustus osaliselt või täielikult tagasi nõuda toetus, mida on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. STS2007_2013 § 26 lg 2 ja selle alapunkte tuleb käsitleda erisätetena STS § 26 lg-s 1 toodud reeglist. 10.2. STS 2007_2013 § 26 lg 1 ja määruse nr 278 § 10 lg 1 võimaldavad mitteabikõlblike kuludena tagasi nõuda ka ebaseadusliku riigiabina saadud toetust, mis on makstud kulude katteks, mis on tehtud üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 tingimusi rikkudes. Üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 kohaselt on keelatud siduvate kohustuste võtmine enne taotluse esitamist ning taotlusest varasema siduva kokkuleppe alusel tehtud kulu on mitteabikõlblik. STS2007_2013 § 26 lg 2 p 1 ja määruse nr 278 § 10 lg 2 p 1 võimaldavad toetuse tagasi nõuda, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. EAS tuvastas riigiabi ergutava mõju järelkontrolli tehes, et kaebaja on sõlminud lepingu Marchesini Group S.p.A-ga enne taotluse esitamist (asjaolu, mis eksisteeris küll taotluse esitamise ajal, kuid ilmnes hiljem). STS2007_2013 § 26 lg 2 p 7 kohaselt võib toetuse tagasi nõuda, kui toetuse saaja ei ole täitnud talle õigusaktidega pandud kohustusi. Kaebaja ei ole täitnud üldise grupierandi määruse art 8

3-15-113 5(18) lg-st 2 tulenevat tingimust, et keelatud on siduvate kokkulepete sõlmimine enne toetuse taotluse esitamist. 10.3. Taotluse rahuldamise otsus on õiguspäraselt kehtetuks tunnistatud, tuginedes STS2007_2013 § 18 lg 6 p-le 1, kuna ilmnesid asjaolud, mille korral EAS ei oleks taotlust rahuldanud (lepingu sõlmimine enne taotluse esitamist). STS2007_2013 § 18 lg-s 6 sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise võimalus on haldusorgani kaalutlusotsus ning STS2007_2013 § 26 lg 2 p 5 kohaldamise eelduseks. 10.4. Kaebajal ei saa kaitstavat usaldust tekkida siseriikliku õiguse pinnalt, kuigi Euroopa Komisjon ei ole otsustanud kaebajalt ebaseaduslikku riigiabi tagasi nõuda. Usalduse sisustamisel tuleb lähtuda EL õigusest ja kohtupraktikast, mille kohaselt ei teki abisaajatel põhimõtteliselt õiguspärast ootust, et tagasi ei nõuta ebaseaduslikult antud abi. Ettevõtja peab ise olema hoolikas ja kontrollima abi kooskõla riigiabi reeglitega. Õiguspärane ootus riigiabi asjades on kaitstav vaid juhul, kui abisaaja usalduse on loonud selleks pädev organ (Euroopa Komisjon). Samuti on vaja tuvastada, et abisaaja on täitnud oma hoolsuskohustust riigiabi vastu võtmisel. 10.5. Abi on antud vastuolus EL otsekohalduvate õigusaktidega (üldise grupierandi määruse art 8 lg-ga 2 ning ELTL art 108 lg-ga 3). Ebaseaduslikult makstud riigiabi nõutakse tagasi, et kaotada konkurentsieelis, mille ettevõte on saanud, ning vältida vaba konkurentsi moonutusi. 10.6. Rikutud on ergutava mõju formaalset kriteeriumi. Kaebaja on siduva lepingu sõlminud enne EAS-ile taotluse esitamist (29.04.2010), seega vastuolus üldise grupierandi määruse art 8 lg-ga 2 ja regionaalabi suuniste p 38 tingimustega. Kaebaja ja Marchesini Group S.p.A. leping on siduv alates 02.04.2010. 10.7. Abi sisulise ergutava mõju hindamise kohustus ja pädevus on vaid Euroopa Komisjonil. EAS pöördus 17.06.2013 kaebaja soovil Euroopa Komisjoni poole riigiabi loa taotlusega. Kaebaja taotles 21.02.2014 EAS-ilt riigiabi loa taotluse tagasivõtmist. EAS saab siseriiklikus menetluses oma pädevuse piires hinnata riigiabi andmise vastavust formaalsetele tingimustele. 10.8. Toetuse osaline tagasinõue ei ole põhjendatud. Kaebaja taotles rahastust projektile , mille eesmärk hõlmas Kaebaja toonasest majanduslikust vajadusest lähtuvalt kogu tablettide jaendamise etapi kui terviku moderniseerimist ning selleks soetas kaebaja kolm pakendamismasinat. Projekti ei ole võimalik alamprojektideks jagada ja ergutava mõju kriteeriumi rikkumine mõjutab kõigi projekti raames tehtud kulude abikõlblikkust. 10.9. Intressinõue on õiguspärane. Ebaseadusliku riigiabi andmise puhul on abisaaja seisukohalt ebaseaduslikuks eeliseks intress, mida abisaaja oleks pidanud tasuma turutingimustel antava laenu korral, ja konkurentsipositsiooni paranemine võrreldes teiste turul tegutsevate ettevõtjatega ajal, mil ebaseaduslik eelis oli abisaaja käsutuses. Ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise eesmärk on taastada olukord, mis valitses enne toetuse ebaseaduslikku andmist. Kuna STS § 28 lg 1 ja lg 2 ei võimalda toetuse tagasinõudmisel arvestada intressi alates toetuse väljamaksmisest kuni toetuse tagasimaksmiseni, nagu nõuab ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise eesmärk, ei saa ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise puhul intressiarvestuse osas kohaldada siseriiklikku õigust, vaid EL nõukogu määruse 659/1999 art 11 lg 2 ja 14 lg 2 põhimõtteid. Tulenevalt võrdväärsuse põhimõttest, tuleb aga alates tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest kuni toetuse tagasimaksmiseni kohaldada STS-i alusel arvestatavat intressimäära (STS § 28 lg 1 näeb ette rangema intressimäära). 10.10. EAS ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning on tagasinõudeotsuse koostamisel hinnanud kõiki kaebaja esitatud tõendeid, nendele viidanud ning põhjendanud oma seisukohti.

3-15-113 6(18) Uurimispõhimõtte eesmärk ei ole kogu tõendamiskoormuse asetamine üksnes haldusorganile (HMS § 38 lg 3). 10.11. Nõue ei ole aegunud. EL määruse 659/1999 art 15 lg 1 sätestab ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmisele 10-aastase aegumistähtaja. Määruse art 15 lg 2 kohaselt arvestatakse 10- aastast aegumistähtaega ajast, mil abisaajale toetus määrati ehk toetuse taotluse rahuldamise otsuse jõustumise ajast. Seega on toetuse tagasinõudmise õigus aegunud kõige varem 14.07.2020. 10.12. Kaebaja alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks pole põhjendatud. Isegi juhul, kui kahju hüvitamise nõude eeldused oleksid tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise järel täidetud, tuleks arvesse võtta EAS-i vastutust vähendavaid asjaolusid, sh kannatanu osa kahju tekkimisel (RVastS § 13 lg 1 p 4, VÕS § 139 lg 1). Ettevõtjal on struktuuritoetuste taotlemisel kõrgendatud hoolsuskohustus. 10.13. Täiendavate seisukohtade kohaselt ei ole EAS kaebajat eelnevalt eksitavalt nõustanud ning meetme raames ei olnud eelnõustamine kohustuslik. Kaebaja töötajad ei osalenud ka taotlusvooru infopäevadel. Vastustaja I peab võimalikuks, et kaebaja tunnistajate vastuolulised ütlused eelneva nõustamise kohta on tingitud nende erinevate taotluste menetlemisest. Kaebaja ei ole tõendanud põhjuslikku seost EAS-i nõustamise kui väidetavalt õigusvastase teo ja kahju vahel. Isegi kui kohus peab EAS-i nõustamistegevust õigusvastaseks ja kahjuga põhjuslikus seoses olevaks, on alus hüvitise suuruse vähendamiseks. Kaebaja on rikkunud ettevõtja hoolsuskohustust ega ole tutvunud grupierandi määruse tingimustega. 11. MKM (vastustaja II) palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad. 11.1. Tagasinõudmise otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, väljamakstud toetuse tagasinõudmiseks on õiguslik alus. 11.2. Liikmesriik on kohustatud ebaseaduslikult antud riigiabi tagasi nõudma ka Euroopa Komisjoni vastavasisulise otsuse puudumisel. Euroopa Komisjoni teatise nr 2009/C 85/01 kohaselt peab ebaseaduslikult antud abi korral liikmesriigi kohus põhimõtteliselt nõudma abisaajalt ebaseadusliku riigiabi täielikku tagastamist. Liikmeriigi kohtud peavad nõudma ebaseadusliku abi täielikku tagastamist olenemata selle kokkusobivusest ja erinevalt Euroopa Komisjonist peab liikmesriigi kohus piirduma tuvastamisega, kas asjaomane meede on riigiabi ja kas selle suhtes kohaldatakse rakendamiskeeldu. Liikmesriikide kohtud ei saa anda sisulist hinnangut riigiabi ühisturuga kokkusobivuse kohta ELTL mõttes. 11.3. Üldise grupierandi määruse art 8 lg 1 kohaselt vabastatakse määrusega ainult abi, millel on ergutav mõju. Määruse art 8 lg 2 kohaselt on abil ergutav mõju, kui abisaaja on enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist esitanud asjaomasele liikmesriigile abi saamiseks taotluse. Kõnealuses lepingus on kokku lepitud, et see jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt ja kehtib kuni lepinguliste kohustuste täieliku täitmiseni poolte poolt. Ka Itaalia tsiviilkoodeksi artikli 1326 lõike 2 järgi on leping sõlmitud hetkest, kui oferdi tegija on teada saanud teise poole aktseptist. Müüja hilisemad kinnitused ei lükka ümber, et leping jõustus enne abitaotluse esitamist. Kokkuleppe siduvust ei saa hinnata ainult lepingust väljumise majandusliku aspekti põhjal. Üldise grupierandi määruse artikli 8 lõike 2 tingimuste täitmist ei saa kinnitada ainult majanduslike argumentidega. 11.4. ELTL artikli 108 lõike 2 kohaselt on riigiabi siseturuga kokkusobivuse hindamine Euroopa Komisjoni ainupädevuses. Projekti vastavust sisulise ergutava mõju kriteeriumile ei ole tuvastatud.

3-15-113 7(18) 11.5. Ebaseaduslikult riigiabilt intresside arvestamise ja maksmise kohustust reguleerib Euroopa Komisjoni määrus nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999. Euroopa Komisjoni teatise nr 2009/C 85/01 punktis 40 on sätestatud liikmesriikide kohtute kohustus nõuda sisse intress ka juhul, kui erandkorras puudub abi täieliku tagasinõudmise kohustus. Lähtuda tuleb siseriiklike normide suhtes ülimuslikest EL riigiabireeglitest, vastasel juhul ei taga liikmesriik Euroopa Liidu õiguse efektiivset rakendamist. Seega ei ole õige juhinduda ka VÕS § 113 lõikest 6. 11.6. Kuigi pakendamisliini moodustavad masinad saavad töötada omavahel sõltumatult, oli kõikide seadmete ost suunatud samale eesmärgile ning sisuliselt oli tegemist ühe projektiga, st kõikide masinate soetamine oli suunatud ühe majandusliku eesmärgi saavutamisele. Kaebaja käsitles kolme masina ostmist ühe projektina taotlusele lisatud investeeringuplaanis ja äriplaanis. 11.7. Tagasinõudmise otsus on tähtaegne. 11.8. Ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise menetluses ei saa abisaaja tugineda HMS §-s 67 sätestatud isiku usalduse arvestamisele. 11.9. Tagasinõudmise otsuses on põhjalikult käsitletud otsuse tegemise eelduseid (ergutav mõju, toetuse tagasinõudmine kogu projekti osas, sh seadme F-60 osas, liikmesriigi kohustus ebaseaduslikult antud riigiabi tagasi), samuti on käsitletud tagajärgi Kaebajale. Otsuse tegemisel ei ole rikutud õiguse üldpõhimõtteid, sh uurimispõhimõtet ega ole tehtud kaalutlusvigu. 11.10. MKM-le teadaolevalt ei ilmne ühestki asjas seni esitatud dokumendist, sh vaidemenetluses, et EAS oleks kaebajat vääralt nõustanud. Euroopa Liidu vahenditest abi andmisel kehtivad abi saajale kõrgendatud hoolsuse nõuded, st kohustus veenduda, et abi on antud õiguspäraselt. Asjas esitatuga ei ole tõendatud riigivastutuse tekkeks vajalik vastutus koosseis. 11.11. Kirjalikus menetluses täiendavalt esitatud seisukohtade järgi pole tõendamist leidnud ,et EAS oleks kaebajat vääralt juhendanud ega lepingu sõlmimist enne taotluse esitamist heaks kiitnud. Puuduvad alused riigivastutuse kohaldamiseks. Hüvitamisnõude menetlemisel tuleb arvestada ka kaebaja enda käitumist (ettevõtja hoolsuskohustus; Euroopa Komisjonilt eelteatise tagasivõtmist kaebaja soovil). Kaebaja sõlmis seadmete soetamiseks siduva lepingu juba ligi kuu aega enne toetuse taotlemist, millest järeldub, et ta oleks projekti ellu viinud ka ilma EAS- i toetuseta. Projekti elluviimise võimekus ilma toetuseta välistab ergutava mõju. EAS on nõustamist läbi viinud enne taotlusvooru avamist meetme infopäevadel: tunnistajate ütlustest koosmõjus pole selgunud, et EAS oleks kaebajale selgitanud, et siduva lepingu sõlmimine enne taotluse esitamist on lubatav ja määrusega kooskõlas.

KOHTU SEISUKOHT 12. Vaidluse on põhjustanud EAS-i 29.09.2014 otsus, millega tunnistati kehtetuks varasem otsus, millega rahuldati kaebaja taotlus toetuse saamiseks ning otsustati toetuse tagasinõudmine. Toetuse summa, mida EAS kohustab tagasi maksma on 337 496 eurot 07 senti. Kuna kaebaja peab õigusvastaseks EAS-i otsust toetuse tagasinõudmise kohta, palub ta samadel põhjustel tühistada ka MKM-i vaideotsuse. Alternatiivselt tühistamisnõuete rahuldamata jätmisel taotleb kaebaja toetuse tagasinõudmisega tekitatud kahju hüvitamist. 13. Esmalt on kohus seisukohal, et asjas esitatud tühistamisnõuete rahuldamiseks puudub alus.

3-15-113 8(18) Kohus nõustub EAS-i 29.09.2014 a otsuse (II kd, tl 60–72) ja MKM-i 19.12.2014 vaideotsuse nr 14-00115/011 (II kd, tl 76–85) põhjendustega ning tuginevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 ning arvestades vastustajate kirjalikes seisukohtades ning kohtuistungil esitatud seletustega ei pea menetlusökonoomia kaalutlusel vajalikuks neid seisukohti kohtuotsuse põhjendustes täies mahus korrata. Alljärgnevalt esitab kohus täiendavad põhjendused. 14. Kaebaja on seisukohal, et toetuse tagasinõudmiseks puudus õiguslik alus. 14.1. EAS on tagasinõudeotsuses (II kd, tl 61–72) tuginenud STS 2007_2013 § 26 lg-le 1, § 26 lg 2 p-dele 1, 5 ja 7 ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (edaspidi Tagasinõudmise määrus või määrus nr 278 ) § 10 lg-le 1 ning § 10 lg 2 p-dele 1 ja 6. EAS tugineb toetuse tagasinõudmisel ka Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artiklile 108, Euroopa Komisjoni 06.08.2008 (EÜ) määruse nr 800/2008 (edaspidi üldise grupierandi määrus) artikli 8 lõikele 2, EL Nõukogu määruse nr 659/1999 (edaspidi Menetlusmäärus) artikli 14 lõigetele 1 ja 2 ning artikli 15 lõigetele 1 ja 2. Samuti viitab EAS Euroopa Kohtu praktikast tulenevale põhimõttele, et ebaseaduslikult antud abi tuleb üldjuhul nõuda tagasi siseriikliku õiguse asjaomaste menetlussätete alusel. 14.2. STS 2007_2013 § 26 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus või Euroopa territoriaalse koostöö puhul makseasutus otsuse nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi ( tagasinõudmise otsus). STS2007_2013 § 26 lg 2 sätestab alused, mille puhul võib tagasinõudmise otsuse teha. Muu hulgas võib toetuse tagasi nõuda kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud (p 1), kui taotluse rahuldamise otsus on vastavalt sama seaduse § 18 lõikele 6 kehtetuks tunnistatud (p 5) ning kui toetuse saaja ei ole täitnud talle sama seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi (p 7). STS2007_2013 § 18 lg 6 p 1 alusel võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Sisuliselt sama tuleneb vaidlustatud otsuses viidatud määruse nr 278 § 10 lg-st 1 ning lg 2 pdest 1 ja 6. 14.3. Riigil on kohustus nõuda ebaseaduslik riigiabi ettevõtjalt tagasi ning see tuleneb nii eelnevalt viidatud riigisisestest õigusaktidest (STS 2007–2013 § 26 lg 2 p 1; Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 § 10 lg 2 p 1) kui ka Euroopa Liidu õigusest. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on ebaseadusliku abi kõrvaldamine selle tagasinõudmise teel abi ebaseaduslikkuse tuvastamise loogiline tagajärg (vt nt Euroopa Kohtu 21.03.1990 otsus kohtuasjas C-142/87: Belgia vs. komisjon, p 66; 08.12.2011 otsus kohtuasjas C-275/10: Residex Capital IV, p 29; 24.01.2013 otsus kohtuasjas C-529/09: komisjon vs. Hispaania, p 90). 15. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) § 108 lg 3 kohaselt informeeritakse Euroopa Komisjoni kõikidest plaanidest (riigi)abi määramise või muutmise kohta piisavalt aegsasti, et ta võiks avaldada oma arvamuse. Kui komisjon arvab, et mingi selline plaan ei sobi siseturuga kokku artikli 107 järgi, algatab ta viivitamata lõikes 2 ettenähtud menetluse. Asjassepuutuv liikmesriik ei tohi rakendada kavatsetud meetmeid enne, kui nimetatud menetluse järgi on tehtud lõplik otsus.

3-15-113 9(18) Üldise grupierandi määruse art 8 lg 1 kohaselt vabastatakse selle määrusega ainult abi, millel on ergutav mõju. Määruse art 8 lg 2 sätestab, et selle määruse alusel antaval abil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja on enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamist esitanud asjaomasele liikmesriigile abi saamiseks taotluse.

EAS on tuginenud üldise grupierandi määruse art 8 lg-le 2, millest tulenevalt on keelatud siduvate kokkulepete sõlmimine enne toetuse taotluse esitamist. Toetuse andmisel on lähtutud ka Majandusja kommunikatsiooniministri 04.06.2008. a. määrusest nr 44 (meetme määrus), mille § 1 lg 2 p 1 viitab üldise grupierandi määruse kohaldatavusele.

16. Üldise grupierandi määruse art 3 lg 1 kohaselt loetakse siseturuga kokkusobivaks ja ELTL art 108 lg-s 3 ettenähtud teatamisja ootamiskohustusest vabastatakse abikavad ja nende alusel antud üksikabi, mis vastab kõigile üldise grupierandi määruse I peatükis sätestatud tingimustele ja II peatüki asjaomastele sätetele. Seega on abi, mis on antud vastuolus üldise grupierandi määruse tingimustega riigiabi, mille suhtes on liikmesriigil tagasinõudmise kohustus juhul, kui ELTL art 108 lg-s 3 sätestatud menetlust ei ole järgitud.

17. EAS on otsustanud tunnistada toetuse määramise kehtetuks ja antud toetuse tagasi nõuda, kuna kontrollimisel selgus, et kaebaja oli juba enne toetuse taotluse esitamist allkirjastanud lepingu seadmete ostuks, mida kavatses soetada toetusest finantseeritava projekti teostamiseks, st alustanud projekti teostamist üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 mõttes.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud EAS-le taotluse toetuse saamiseks (I kd, tl 32–83) 29.04.2010 ning taotlus rahuldati EAS-i otsusega 13.07.2010 (I kd, tl 135–136). Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kõnealune leping nr 33/339/10 pakendamisliini (seadmed MST300 ja MA100) ostmiseks kaebaja ja Marchesini Group S.p.A vahel koostati 31.03.2010 ja allkirjastati vastavalt 01.04.2010 ja 02.04.2010 (leping koos lisadega II kd, tl 98–107; tõlge II kd, tl 123- 144). 18. Mõiste „enne projekti või tegevuse teostamiseks töö alustamine“ sisustamisel üldise grupierandi määruse art 8 lg 2 tähenduses on võimalik lähtuda ka Euroopa Komisjoni regionaalabi suuniste p-st 38 ja selles viidatud joonealuses märkuses nr 40 (eestikeelses tekstis nr 39)1, kus on üheselt mõistetavalt selgitatud, et abitaotlus peab olema esitatud enne projekti kallal töö alustamist ning „tööde alguseks“ tuleb muu hulgas pidada esimese kindla kokkuleppe sõlmimist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.09.2015 otsus haldusasjas nr 3-14-387, p 20) . Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud põhimõtteliselt vastustajate seisukohta, et lepingu sõlmimine võib olla selliseks tegevuseks. 19. Pooled on erineval seisukohal aga selles, kas määravaks saab pidada lepingu allkirjastamise aega või hetke, millest tekkis lepingu järgi väidetavalt konkreetne siduv kohustus (ettemaksu tasumise kohustus kaebajale esitatud arve alusel). Sellest sõltub, kas kaebaja tegevust projekti elluviimiseks saab pidada alanuks enne toetuse taotlemist. 19.1. Kohus leiab, et taotluse esitamise eelnevaks tegevuseks, mis on suunatud projekti realiseerimisele, saab pidada ka projektiga hõlmatud seadmete ostuks lepingu sõlmimist. Lepingu tekstist ei nähtu, et lepingu kehtivust või jõustumist oleks soovitud sõltuvusse seada toetuse saamisest. Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud R. Š. (kaebaja tegevjuht nii lepingu sõlmimise ajal kui ka praeguse menetluse ajal) kinnitas, et lepingu sõlmimisele eelnes pikemaajaline eeltöö ja suhtlemine lepingupartneriga.

1 http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:C:2006:054:0013:0044:ET:PDF

3-15-113 10(18) 19.2. Lepingu punkt 12.4 näeb ette, et leping jõustub, kui mõlemad pooled on selle alla kirjutanud. Lepingu allkirjastamine 01.04.2010 ja 02.04.2010 nähtub lepingu lk-lt 9 (II kd, tl 107). Seega on leping sõlmitud enne toetuse taotluse esitamist. Lepingu punktis 3.1 leppisid pooled kokku esimese osamakse tasumises ettemaksuna (tasumise tähtaeg 17.05.2010), kusjuures Vitale-XD OÜ oli lisaks kohustatud esitama 5 pangapäeva jooksul arvates lepingu allkirjastamisest müüjale krediidiasutuse poolt väljastatud garantiikirja esimese osamakse tasumise tagamiseks. Esimese osamakse tasumata jätmisel tekkis lepingu punkti 3.1 kohaselt müüjal õigus garantiikirja realiseerimiseks garantiisummas 56 000 eurot. Samuti lepiti kokku järgmiste osamaksete tasumise summad ja kuupäevad. 19.3. Asjaolu, et Vitale-XD OÜ tasus lepingu nr 33/449/10 alusel ettemaksu 56 000 eurot alles 28. juulil 2010. a (Marchesini Group S.p.A vastavasisuline arve nr 200346/2010 oli esitatud Vitale-XD OÜ-le 17.05.2010) ning et lepingu punktis 3.1. sätestatud tagajärge pole saabunud, ei võimalda lepingut mõista nii, et kaebaja poleks endale lepinguga võtnud siduvaid kohustusi. Kaebaja viited lepingule kohaldatavatele Itaalia tsiviilkoodeksi sätetele (kaebuse punkt 61), mille kohaselt tuleb lepingu sätete tõlgendamisel lähtuda poolte tegelikust tahtest, ei võimalda kohtu arvates sisustada poolte tegelikku tahet teisiti, kui lepingus sõnaselgelt kirja pandud, st lepingu jõustumine allkirjastamisest. 19.4. EAS on oma 16.05.2014 õigusarvamuses (I kd, tl 201–206) ning vaidlustatud otsuses analüüsinud ka lepingust väljumise võimalusi ja tagajärgi. Kohus nõustub vastustaja I järeldustega, et kuna lepingu tekst ei näe ette lepingust taganemist, saanuks kaebaja lepingu vaid ühepoolest lõpetada, mis tähendanuks talle eelduslikult kahjulikku tagajärge vähemalt 56 000 euro suuruse pangagarantii ulatuses. Seega on kohus seisukohal, et juba lepingut sõlmides võttis kaebaja endale siduvad kohustused ning seda seisukohta ei mõjuta asjaolu, et lepingulisi kohustusi tegelikult õigeaegselt ei täidetud ning sellega ei kaasnenud negatiivseid tagajärgi kaebajale. 20. Kaebaja seisukohad lepingu sõlmimise aja tähenduse üle on vastuolulised. Ühelt poolt on kaebaja seisukohal, et ta pole võtnud enne taotluse esitamist siduvaid kohustusi, vaid vaatamata lepingutingimustes sätestatule (jõustumine allkirjastamisest), oli poolte tahe suunatud sellele, et siduvad kohustused tekkisid tema ja Marchesini Group S.p.A vahelise lepingu alusel alles pärast toetuse saaja poolt esimese ettemaksu tasumist. Osaühing Vitale-XD tasus esimese ettemaksu müüjale 28.07.2010 (Marchesini Group S.p.A. 17.05.2010 arve alusel). See tähendab, et toetuse saaja tõlgenduse kohaselt ei välistaks lepingu formaalne sõlmimine enne toetuse taotlemist toetuse ergutvat mõju.

Teisalt väidab kaebaja aga, et lepingu sõlmimine enne toetuse taotluse esitamist toimus EAS-i teadmisel ja heakskiidul, kes oli lepingu allkirjastamisest teadlik juba enne toetustaotluse esitamist ning ei pidanud seda takistuseks toetuse taotlemisel ega taotluse rahuldamisel ja toetuse määramisel. See seisukoht viitab kaebaja tegelikule valmisolekule siduvaid kohustusi võtta juba lepingu sõlmimisel

Marcherini Group S.p.A 03.12.2012 kiri (III kd, tl 206; tõlge tl 207) nende tavapärase praktika ja pangagarantii mittevajalikkuse kohta on esitatud kaks ja pool aastat pärast lepingu sõlmimist ning ajal, kui kaebaja oli ettemaksed juba 2 aastat ja 4 kuud tagasi teinud ning pooled olid asunud lepingut täitma. Seega ei pea kohus seda kinnituskirja poolte tahte tõlgendamisel määravaks.

Kohtule on esitatud ka Marcherini Group S.p.A piirkondliku müügijuhi allkirjastatud kiri (II kd, tl 208; tõlge 209), mille kohaselt oli poolte tahe ja eesmärk lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingu allkirjastamisel, et poolte vahel ei teki siduvaid kohustusi ega õigust nõuda lepingu

3-15-113 11(18) täitmist enne, kui ostja on tasunud esimese osamakse ja müüja selle kätte saanud. Kohtu jaoks ei ole veenev, et kahepoolselt allkirjastatava lepinguga peaaegu samaaegselt allkirjastab üks lepingupool kirja, milles täpsustab lepingutingimusi viisil, mis ei ilmne lepingust endast. Kohus peab lepingu hindamisel veenvamaks lepingu enda (mis jõustus allkirjastatult 02.04.2010) teksti, kui sellist ühe lepingupoole selgitavat kirja lepingu juurde. Jääb arusaamatuks, miks poolt selge tahe lepingutingimuste mõistmisel on lepingusse endasse saanud kirja teisiti, kui kõnealuses kirjas.

Kohtuistungil on R. Š. tunnistajana märkinud, et ettemaksu hilisem tasumine ei olnud seotud EAS-i seisukohtadega.

21. Riigiabi tagasinõudmisel on määrav, kas seda anti ebaseaduslikult või mitte. Kui ilmneb riigiabi andmise ebaseaduslikkus, siis tulenevalt eelnevalt p-des 14–16 viidatud õigusnormidest siseriiklikul haldusorganil kaalumisruumi selle tagasinõudmise otsustamiseks ei ole. Kohus nõustub vastustajatega, et sellisel õigusliku taustal ei saa toetuse saajal ka rakendusüksuse (määruse nr 44 § 3 lg 2 kohaselt EAS) võimalike eksitavate nõuannete korral tekkida kaitstavat usaldust HMS § 67 mõttes, et riigiabi tagasi ei nõutaks. Küll aga peab kohus võimalikuks, et rakendusüksuse käitumine võib olla määrav kaebaja poolt alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõude kontekstis ning hindab toetuse taotlemisele eelnenud EAS-i käitumist suhtlemisel kaebajaga alternatiivse taotluse kohta seisukohta võttes.

22. Riigiabi mittelubatavuse kriteeriumiks ning tagasinõudmise eelduseks on ergutava mõju puudumine. Kaebaja on seisukohal, et toetusel on olnud nii formaalne kui ka sisuline ergutav mõju.

22.1. Ergutava mõju puudumine formaalses mõttes väljendus vaidlustatud otsuse järgi selles, et projekti elluviimiseks vajalike seadmete ostmiseks sõlmiti leping juba enne toetuse taotlemist. Kohus nõustus eelpool, et kaebaja oli sõlminud siduva kokkuleppe enne toetuse taotlemist ega sea ka ise sellise lepingu sõlmimist kahtluse alla. Seetõttu puudub toetuse ergutav mõju ning tegemist on ebaseadusliku riigiabiga, mille tagasinõudmiseks oli EAS kohustatud.

22.2. Vastustajad on selgitanud, et siseriiklik kohus saab hinnata ainult formaalse ergutava mõju olemasolu ning sisulist ergutavat mõju on pädev hindama vaid Euroopa Komisjon. Kohus nõustub vastustajate selgitustega. Euroopa Komisjoni teatise „Ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi: abi tagasinõudmist käsitlevate komisjoni otsuste tõhus rakendamine liikmesriikides“ ( 2007/C 272/05) p.16 kohaselt võivad riikide kohtute riigiabimenetlused vahel käsitleda grupierandi määruse kohaldamist või olemasolevat või heakskiidetud abi või mõlemaid. Seoses sellise määruse või abikava kohaldamisega saab liikmesriigi kohus hinnata ainult seda, kas kõik määruse või abikava tingimused on täidetud. Kui see nii ei ole, ei saa liikmesriigi kohus hinnata abimeetme ühisturuga kokkusobivust, sest see on ainult komisjoni ülesanne. 22.3. Kaebaja enda nõusolekul on tagasi võetud Euroopa Komisjonile ergutava mõju hindamiseks esitatud riigiabiloa taotlus (I kd, tl 192, 193). Seega ei oma tähendust kaebaja väited selle kohta, kas kaebaja oleks projekti samas mahus käivitada või ellu viia ka ilma toetuseta, kuna siseriikliku kohtul puudub võimalus seda sisuliselt hinnata.

23. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kui ka ei ole täidetud ergutava mõju kriteerium selle lepinguga soetatud seadmete osas, mis allkirjastati enne toetuse taotlemist, on see ometi olemas seadme F 60 osas, mis soetati eraldi. Vaidlust ei ole selles, et see seade ei olnud kaebaja ja Marchesini Group S.p.A vahelise lepingu esemeks ning soetati eraldi lepingu alusel pärast

3-15-113 12(18) toetuse taotlemist. Seejuures nõustub kohus vastustajaga, et toetusega hõlmatud projekti tuleb vaadelda tervikuna. Kuigi STS2007_2013 § 26 lg 1 alusel on võimalik põhimõtteliselt toetust tagasi nõuda nii täies ulatuses kui ka osaliselt, ei pea kohus võimalikuks toetuse määramise otsuse kehtima jäämist vaid ühe seadme osas.

Kaebaja on EAS-le esitanud pakendimasinate eraldi töötamise hindamise akti (I kd, tl 198). Määrav ei ole, et nimetatud seade saaks ka eraldi funktsioneerida, vaid arvestada tuleb, et struktuuritoetuse taotluse rahuldamisel langetati otsus taotluse kui terviku suhtes ning arvestati projektiga soovitud kasulikku mõju kogu pakendamissüsteemi automatiseerimiseks. Taotluse (I kd, tl 32–37, projekti kirjeldus tl 38–47) kohaselt on eesmärgiks investeering pakendamisliini ning toetuses on ära näidatud kolm erinevat seadet, mille abil soovitakse üle minna käsitsi pakendamiselt automaatliini kasutamisele. Toetuses on märgitud, et eesmärgiks on kogu tootmisprotsessi ümberkorraldamine, pakendamisliini kasutuselevõtuga soovitakse suurendada ettevõtte lisaväärtust, automatiseerida tootmine ning vähendada töötajate arvu või paigutada ümber suuremat lisaväärtust andvatele töökohtadele. Taotlusest nähtuvalt soovitakse parandada nii tootmise kvaliteeti kui ka kiirust. Toetuse taotluses ega lisades ei ole välja toodud eesmärke ega loodetavat kasulikku mõju üksikute seadmete kaupa. Taotluse lisaks olevast ülevaatest nähtuvalt moodustavad kolm soetatavat seadet pakendamisliini ja kogu projekti eesmärk ning kasulikkus on kirjeldatud läbi pakendiliini kui terviku kasutuselevõtu. Kaebaja väidab küll tuubidesse pakendamise kui eraldiseisva tegevuse ja seadme F 60 iseseisvat funktsioneerimist, kuid projekti kirjeldusest nähtub, et ka tuubid pakendatakse lõppkokkuvõttes karpidesse kartooneriga (üks kolmest projekti raames soetatud seadmest). Määravaks ei ole projekti kui terviku hindamisel asjaolu, et kolmas seade (tuubidesse pakendamiseks) soetati eraldi lepinguga Rootsi firmalt Gordic AB ega hõlma lepingu sõlmimist kaebaja ja Marchesini Group S.p.A vahel. EAS ei ole taotlust rahuldades ega menetledes eristanud erinevate seadmete soetamiseks tehtavaid kulutusi ega pakendamisliini üksikute komponentide mõju, vaid on käsitlenud toetuse eesmärke terviklikult.

24. Kaebaja peab vääraks ka EAS poolt vaidlustatud otsuses esitatud intressiarvutust ning õigusvastaseks liitintressi nõudmist. Samuti leiab kaebaja, et tagasinõue on aegunud. Kohus kaebaja seisukohtadega ei nõustu.

24.1. Õige on vastustajate seisukoht, et Nõukogu määruse nr 2988/95 „Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta“ artikli 3 lõikes 1 sätestatud 4-aastane aegumistähtaeg kõnealuse juhul ei kohaldu. See säte näeb ette 4-aastase aegumistähtaja menetluse algatamiseks ja täpsustab, et menetluste aegumistähtaeg katkeb, kui pädev asutus teatab kõnealusele isikule eiramisega seotud juurdluse või kohtumenetluse algatamisest. Praegusel juhul on EAS otsustanud toetuse määramise 13.07.2010 ja teavitanud kaebajat 02.06.2014 järelevalveüksuse seisukohtadest ja 16.05.2014 õigusarvamuse (I kd, tl 201–206) järeldustest ning teavitanud, et kaalub toetuse tagasinõudmist (I kd, tl 200). Otsuse tegemiseks on sätestatud samuti eraldi tähtaeg (asi aegub lõplikult päeval, mil kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik saab läbi, ilma et pädev asutus oleks määranud karistust, välja arvatud juhul, kui haldusmenetlus on peatatud). Seega on tegemist menetlustähtaja, mitte nõude aegumistähtajaga.

EL Nõukogu 22.03.1999 määrus (EÜ) nr 659/1999 (menetlusmäärus) art 14 , mis käsitleb abi tagastamist ja art 15 lg 1, mis sätestab ebaseadusliku riigiabi tagasinõudmise osas aegumistähtajaks 10 aastat, on sätestatud Euroopa Komisjoni pädevuse kontekstis. Nii struktuurivahenditest toetuste andmine kui riigiabi on Euroopa Liidu õiguses ühtlustatud valdkond, mille puhul siseriikliku õiguse kohaldamisel ei tohi takistada Euroopa Liidu õiguse tõhusa mõju saavutamist ega seda vähimalgi määral takistada. Seega tuleb struktuurivahenditest makstud toetuse tagasinõudmisel lähtuda määruse nr 659/1999 artikli 15 lõikes 1 sätestatud 10-

3-15-113 13(18) aastasest aegumistähtajast ka siseriiklikus menetluses Praegusel juhul hakkas tähtaeg kulgema toetuse määramise otsuse tegemise (abi andmise) kuupäevast, s.o 13.07.2010.

24.2. Lisaks sätestab STS2007_2013 § 26 lg 5, et tagasinõudmise otsuse võib teha hiljemalt 2025. a. 31. detsembril.

24.3. Ebaseaduslikult riigiabi tagasinõudmisel on liitintressi nõue ja intressi arvutamise kord reguleeritud Euroopa Komisjoni määrusega nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 (ELTL art 113) kohaldamiseks (5. ptk). Määruse 10. põhjenduse kohaselt on toetuse tagasinõudmise eesmärgiks taastada enne toetuse ebaseaduslikku andmist valitsenud olukord. Määruse artiklist 11 tuleneb liitintressi kohaldamise põhimõte. Määruse art 11 lg-s 1 on sätestatud intressi arvutamise kord (kohaldatavaks intressimääraks on määr, mida kohaldatakse kuupäeval, mil ebaseaduslik toetus anti esimest korda toetuse saaja käsutusse. Art 11 lg 2 järgi kohaldatakse intressimäärale intressi kuni toetuse tagasinõudmise kuupäevani. 24.4. Toetuse tagasinõudmise otsuse järel arvestatav intress on sätestatud aga STS2007_2013 §-s 28. Asjaolust, et STS2007_2013 ei näe ette intressi tasumise kohustust enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist, ei saa järeldada, et intressi selle perioodi eest tasuda ei tule. Sellises olukorras tuleb lähtuda EL otsekohalduva määruse sätetest, et mitte takistada liidu õiguse tõhusat toimimist (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-387, p 24).

24.5. Seega on intressinõue õiguspärane ja tähtaegne.

25. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et esinesid EAS-i vaidlustatud otsuses näidatud toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamise alused ning seetõttu on EAS põhjendatult otsustanud ka toetuse tagasinõudmise. Seetõttu puudub alus EAS-i vaidlustatud otsuse ning MKM-i vaideotsuse tühistamiseks.

26. Pooled on erineval seisukohal selles, kas EAS teadis lepingu sõlmimisest ja lepinguga võetud siduvatest kohustustest enne toetuse taotlemist ning kas EAS on taotlemisele eelnevalt nõustanud kaebajat ning talle eksitavalt teatanud, et lepingu eelnev sõlmimine ei ole toetuse taotlemisel takistuseks. Kaebaja tugineb alternatiivselt kahju hüvitamise nõuet esitades EAS-i eksitavatele lubadustele ja heakskiidule.

Kohus kuulas kohtuistungil taotluse esitamise eelse suhtluse asjaolude väljaselgitamiseks tunnistajatena üle ühe kaebaja praeguse (R. Š.) ja ühe endise töötaja (A. A.), kes tegelesid kõnealuse toetuse taotlusdokumentidega, ning EAS-i endise töötaja M.M., kes oli taotluse esitamise järgselt kõnealuse projekti konsultandiks.

27. Tunnistajad on taotluse esitamisele eelneva suhtluse üle andnud kohtu hinnangul vastukäivaid ütlusi. Asjas puuduvad muud tõendid, mis toetuse taotlemisele eelnevat suhtlust ja selle sisu kinnitaksid.

EAS on selgitanud, et kaebaja oli seotud paljude erinevate taotluste ja projektidega, millest osa langesid ajaliselt kokku ning ei pruugi seega enam mäletada ja eristada erinevate taotluste ja projektidega seotud suhtlust. Kohus peab oluliseks rõhutada, et suhtlus toimus 2010. aasta kevadel, st umbes 5 ja pool aastat enne kohtuistungil tunnistajate ülekuulamist.

28. Kaebaja tegevjuhina töötav tunnistaja R. Š. kinnitas, et ei saanud projekte segamini ajada, kuna rahaliselt suuremahulised projektid jäävad meelde. Tegemist ei olnud varasemate

3-15-113 14(18) väiksemate projektidega rahaliselt võrreldava projektiga. Kõnealune projekt kujutas endast erilist innovaatilist tehnoloogilist arendust, kuna mindi üle käsitsitöölt pakendamisliinile. Järgnes kohe rakendusuuringu teadusprojekt, tehnoloogiaprojektidest oli kõnealune projekt ainus.

Ka 2007–2013 OÜ-s Vitale XD arendusjuhina töötanud A. A. kinnitab, et ei aja erinevaid projekte segamini, sest selle projekti abikõlbulike kulude hulgas oli ka masinate ostmine. Tegemist oli voorulise projektiga, millel olid tähtajad. Tunnistaja kinnitas, et tegeles kõnealuse projekti ettevalmistamisega ning tegi koostööd R. S. ja OÜ-ga HeiVäl (konsultant (E. T.). Tunnistaja möönis, et tegeles ka teiste projektidega, millest üks ka ajaliselt kattus kõnealuse projektiga.

M. M. tunnistajana on selgitanud, et töötas konkreetse taotlusvooru ajal EAS vanemkonsultandina. Enne taotluse esitamist ei olnud ta konkreetse taotlejaga seotud. Tema vastutada oli taotlusvooru korraldamine ja konkreetne kindla projektiga seotud vastustaja määrati taotluse esitamise järel. EAS-l oli menetluses üle 100 taotluse, umbes 130, ise mäletab ta olevat end seotud 10-15 projektiga. Projektid on erinevad ja omavahel segamini ei lähe.

29. M. M. ei mäleta taotluse esitamisele eelnenud suhtlust kaebajaga. Kuna ta ei olnud enne taotluse esitamist kindla projekti juurde kinnitatud, möönab ta, et võis vastata telefonikõnedele, kuid ei oska neid seostada konkreetse taotlusega.

M. M. on kinnitanud, et suhtlus EAS-i ja taotlejate vahel oli pigem vaba, formaalsuse tase sõltus menetlusetapist. Taotluse menetlemise ajal toimus see pigem e-kirjaga, vähemalt olulise teabe puhul. Vastuseks kaebaja küsimustele on tunnistaja märkinud, et ei mäleta eelnõustamise toimumist ning dokumente selle kohta pole. Eelnevalt toimunud suhtlus võis seisneda paikvaatluse kokkuleppimises. Taotlusvooru jaoks korraldati infopäevad, millele võis registreeruda ka kohapeal, kuid eelregistreerumine oli paremaks planeerimiseks (kulud, ruumi valik). M. M. esines neil infopäevadel ka ise olles vanemkonsultant. Selles tegevuses tal alluvaid ei olnud.

30. Tunnistaja R. Š. mäletamist mööda hakati EAS-ga suhtlema 2009. a lõpus –2010. a alguses. Tema väitel oli kaebajal lepingu sõlmimise lubatavuses enne taotluse esitamist kahtlus, samuti oleks tal olnud võimalus lepingut eelnevalt ümber teha ning ta ei olnud nö sundseisus, et leping oleks vastasel korral jäänud üldse sõlmimata. R. Š. ütluste kohaselt pöördus ta ise EAS-i poole kahtlusega lepingu varasema sõlmimise osas, kahtlus põhines tema enda varasemal kogemusel ja ettevaatlikkusel. Kaebaja suhtles EAS-st konkreetselt M. M. ning kaebaja poolt olid kontaktisikuteks tema ise, arendusjuht A. A. ja samuti konsultatsioonifirma OÜ HeiVäl. Tunnistaja väitis, et osaleti sissejuhataval infopäeval ning eelnõustamise raames suheldi suuliselt ja telefoni teel. Detailidega tegeles arendusjuht, kes oli asjaajamises väga pedantne. Mäletab, et ta ise käis sissejuhataval infopäeval, arendusjuht käis detailsematel infopäevadel. Eelnõustamisel käidi EAS-i ruumides, EAS-i algatusel ja kutsel, nõustamisi oli mitu, eelnevalt kontrolliti taotleja rahalist olukorda. Mingeid protokolle kohtumise kohta tunnistajale teadaolevalt ei vormistatud. Samuti mäletab tunnistaja, et EAS soovitas väliskonsultanti (Inglismaalt) ning 25. mail 2010 käis kohapeal paikvaatlusel kaks EAS konsultanti (M. M. ja väliskonsultant (M. G.). Tunnistaja mäletab, et paikvaatlus toimus seoses pakendiliini projektiga. Vaatluse protokolli pole tunnistaja sõnul kaebajale näidatud.

Lepingupartneriga läbirääkimine eelnevalt oli tunnistaja hinnangul vajalik, kuna tegemist oli tootega, mis polnud standardne ning oli vaja soetada tellija vajadustele vastav seade. Valminud oli lepingu töödokument ja esmalt näidati allkirjastamata projekti EAS-is M. M., kes oli

3-15-113 15(18) määratud konkreetselt koordinaatoriks. Allkirjastatud lepingut nägi EAS esmakordselt 25. mail 2015, kui ettevõtet külastasid M. M. ja väliskonsultant. Tunnistaja väidab, et M. M. on korduvalt kinnitanud, et leping ise ei ole dokumendiks, vaid arve ja maksekorraldus. OÜ Vitale- XD küsis lepingu sõlmimise ajal lubatavuse kohta korduvalt ja väidab, et oli valmis lepingut ümber tegema.

Tunnistaja R. Š. sõnul ei mäleta ta, kas EAS-i kokkusaamistele kutsuti suuliselt või kirjalikult, kuid mäletab kohtumiste toimumist ja et näitas isiklikult M. M. lepingu projekti enne selle allkirjastamist, kuid ei mäleta täpset kuupäeva. Ta kinnitas, et ei ole kirjalikku kinnitust EAS- lt küsinud. Samuti märkis, et vastavad märkmed vms pole arvatavasti arhiveeritud, sest sellist tava äriühingus polnud. Kui EAS oleks öelnud, et eelnev lepingu sõlmimine pole lubatav, oleks kõnealune tootmisliin jäänud soetamata. Ettevõte oli juba 6 miljoni ulatuses seadmete soetamiseks lepinguid sõlminud. Lepingu tegeliku täitmise alguse kohta ütles tunnistaja, et enne ettemaksu tasumist lepingu tegelikku täitmist ei alanud.

31. Tunnistaja A. A. kinnitas, et suhtlus EAS-ga algas 2010. a algusest ning konkreetses taotlusvoorus otsustati osaleda pärast infopäeva (arvatavasti 2009. a lõpp Tallinnas, kuhu registreerus kohapeal), kus tunnistaja osales. Tunnistaja ütluse kohaselt võtsid EAS-ga ühendust tema ise ja R. Š. Soovitati eelnõustamist infopäeval, et ettevõtetel oleks tihedam kontakt EAS-ga. Konsultandi nime tunnistaja ei mäleta, kuid mäletab, et konsultant külastas ettevõtet koos väliseksperdiga Tunnistaja mäletab kaht telefonivestlust eelnõustamise ajast lepingu sõlmimise aja üle, arvatavasti märtsist. Abikõlbulikkuses veendumiseks küsis tunnistaja eelnevalt sama konsultandi käest, kas lepingu sõlmimise kuupäev on oluline. Konsultant vastas, et abikõlbulikkuse seisukohast on oluline kulu tekkimise kuupäev ja arve tasumise kuupäev, kuid mitte lepingu sõlmimise kuupäev, kuid lubas seda veel järele kontrollida. Teises telefonikõnes kinnitas eelnevalt vastuseks kaebaja küsimustele lepingu sõlmimise lubatavust. Tunnistaja ei mäletanud isiku nime, kellega ta suhtles, kuid möönis, et tegemist võib olla sama isikuga, kes on kohtuistungile tunnistajaks kutsutud (s.t M. M.). Teistes projektides pole enne taotlemist lepinguid olnud. Tunnistaja ei mäleta, kas lepingut kellelegi EAS-st näidati.

Eelnõustamist puudutavaid dokumente tunnistaja teada säilinud ei ole, tema arvuti on ka vahepeal vahetunud ning tunnistaja ise ei tööta enam selles osaühingus. Tema arvates võivad e-kirjade koopiad olla säilitatud. Tunnistajal endal oli sel ajal e-kirjavahetus olemas, 2010. a novembris sai uue tööarvuti ja kopeeris oma failid CD plaadile, mis jäi kontorisse tema sahtlisse. Ta ei kandnud neid faile uude arvutisse ja märkmeid tegi isiklikku kalendrisse. Teoreetiliselt võivad olla need kirjad alles, kuid tunnistajal pole enam neile juurdepääsu Vitalele XD-s ei olnud e-kirjade arhiveerimise praktikat.

Lepingu eelnev sõlmimine oli jutuks ka OÜ HeiVäl konsultant E. T., kes palus konsulteerida EAS-ga ning tunnistaja vahendas M. M. saadud teavet konsultatsiooni-firmale. Tunnistaja sõnul väitis OÜ HeiVäl, et on saanud samasuguse vastuse, kuid tunnistaja ei tea, kust nende teave pärineb. Tunnistaja ei mäleta eelnõustamise käigus kohtumisi EAS-is kohapeal, vaid suhtles telefoni teel konsultandiga (kelleks eelduslikult oli M. M.). OÜ HeiVäl konsultantide roll oli aidata taotluse teksti kokkupanemisel, A. A. koostas ja esitas taotluse, ei tea, et HeiVäl oleks EAS-ga otse suhelnud. Tunnistaja kinnitas, et lepingu sõlmimisel ei kasutatud juristide abi.

32. Tunnistajate ütlustest koostoimes asjas esitatud muude tõenditega järeldub, et asjas puuduvad võimalikku eelnõustamist ja taotluse esitamisele eelnenud suhtlust puudutavad dokumentaalsed tõendid. Tunnistajad on üksmeelselt kinnitanud, et puudub ametlik kirjalik

3-15-113 16(18) kinnitus, millest nähtuks EAS-i heakskiit või lubadus, et lepingut tohiks sõlmida enne taotluse esitamist. R. Š. sõnul ei pidanud ta kirjalikku suhtlust vajalikuks. Samuti on R. Š. kinnitanud, et taolist kirjavahetust arhiveeritud ei ole. Tunnistaja A. A. ütlustest nähtuvalt võivad varasemad e-kirjad olla säilitatud. Kohus peab oluliseks rõhutada, et kuigi tunnistaja märkis kohtuistungil sellise kirjavahetuse võimalikku säilimist CD-plaadil, mille ta on jätnud pärast kaebaja juurest töölt lahkumist kaebaja kontorisse, pole selliseid tõendeid esitatud ei varasemas kohtumenetluses ega ka kirjalikus menetluses pärast kohtuistungit.

33. R. Š. kinnitab suulist suhtlust, sh telefoni teel ning korduvaid küsimusi EAS-le, samuti käike EAS-i kohapeale ning lepingu projekti näitamist M. M. A. A. kinnitab vaid kaht telefonikõnet. M. M. möönab kõnede toimumist ja seisukoha küsimist, kuid ei mäleta nende toimumist ega sisu. Tunnistaja R. Š. mäletab eelnõustamisi, millega oli seotud EAS-i töötaja E. P. EAS-i esindajad on istungil selgitanud, et E. P. ei olnud kõnealuse projektiga seotud, kuid oli konsultandiks teadusuuringute taotlusvoorus (Vitale teine projekt).

Tunnistajad mäletavad ühtviisi, et 25. mail 2010 (st pärast taotluse esitamist) toimus kaebaja ettevõttes kohapeal paikvaatlus, kus osalesid EAS-i poolt M. M. ja välisekspert M. G. M. M. väliseksperdi osalemist ei mäletanud, kuid paikvaatluse toimumist, osalejaid ja kontrollieset kinnitab paikvaatluse kohta on koostatud protokoll (IV kd, tl 203 pöördel–204 pöördel). Tunnistaja A. A. ütles, et oli umbes poole päeva pikkune külastus, mille jooksul toimus koosolek, paikvaatlus ja arutelu. Kõne all olid erinevad teemad, täpsemalt ei saa ta kõneks olnut kinnitada, kuna ei viibinud kogu aeg kohal. R.Š. sõnul näitas ta 25.05.2010 toimunud kokkusaamisel M. M. allkirjastatud lepingut. Paikvaatluse protokollis selle kohta märget ei ole ja protokollist ei nähtu, et mistahes kirjalikud kokkulepped olnuks kontrolli esemeks (protokolli p 3.1).

Seega ei saa tõendite pinnal järeldada, et selle paikvaatluse käigus oleks selgunud lepingu sõlmimine juba enne taotluse esitamist. Tunnistajad A. ja Š. käsitlesid vahelduvalt eelnõustamisest kõneldes nii perioodi enne taotluse esitamist kui ka 25.05.2010 paikvaatlust, mis toimus aga juba pärast taotluse esitamist ning seal toimunud kõnelusi ei saa pidada eelnõustamiseks. Ajafaktorit arvestades, ei saa välistada, et tunnistaja R. Š. ütlused toimunud vestluste, kohtumiste ja lepingu teksti näitamise kohta väidetava eelnõustamise kohta käsitleksid kindlasti taotluse esitamisele eelnenud aega. Nimelt ei mäletanud ka A. A. käike EAS-i, vaid väidab ainult infopäevadel osalemist. Samuti ei mäleta ta et oleks toimunud kohtumisi EAS-i töötajaga või lepingu projekti näitamist.

Meetme määrusest (määrus nr 44) ei tulene, et kõnealuses taotlusvoorus viidaks taotluse menetlemisel läbi eelnõustamist. EAS esindaja selgitas ka kohtuistungil, et kõnealuse taotlusvooru raames ei olnud eelnõustamine ette nähtud, kuid see toimus teiste ajaliselt lähestikuste projektide puhul, mistõttu ei saa välistada, et nii kaua aega tagasi toimunud sündmusi ei saa tunnistajad täpselt mäletada. Kohtule esitatud nimekirjast M. M. delegeeritud projektide kohta (IV kd, tl 176) nähtub, et tema vastutada on määratud projekt EU35578 algusega 04.05.2010, st taotluse esitamise järgselt ning tal ei olnud enne konkreetset seost selle projektiga.

34. Kohus peab olukorras, kus tõendid väidetava eelnõustamise ja EAS-i eksitava heakskiidu toimumise kohta on vastuolulised ning tunnistajad ei mäleta suhtluse üksikasju ega ole neid kuidagimoodi dokumenteerinud, vajalikuks rõhutada ka kaebaja kui toetuse taotleja enda hoolsuskohustust.

3-15-113 17(18) 34.1. Kohtupraktikas (Riigikohtu 06.03.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-1-15, p-d 15 ja 16;) on leitud, et toetuse andmist reguleeriva määruse adressaadiks on spetsiifilises valdkonnas tegutsevad isikud, kellel on kõrgendatud kohustus tunda toetuse saamist reguleerivad õigusakte ning vajadusel peab normiadressaat kasutama asjakohast nõustamist (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-16-05, p 22) või pöörduma selgituste saamiseks toetuse määranud asutuse poole. Euroopa Kohus on hoolsuskohustuse kohta märkinud, et abi saanud ettevõtjad võivad abi seaduslikkuse suhtes õiguspärasele ootusele tugineda põhimõtteliselt vaid siis, kui abi andmisel on järgitud ELTL art-s 108 ettenähtud menetlust, ja hoolas ettevõtja peab suutma üldjuhul kindlaks teha, kas seda menetlust järgiti (nt Euroopa Kohtu 20.09.1990 otsus kohtuasjas C- 5/89: komisjon vs. Saksamaa, p 14; 08.12.2011 otsus kohtuasjas C-81/10 P: France Télécom vs. komisjon, p 59). 34.2. A. A. on kinnitanud, et oli tutvunud taotlusvooru alguses meetme informatsiooniga ja asjakohaste õigusaktidega, kuid ei olnud tutvunud kohaste EL õigusaktidega, millele viitab siseriiklik määrus (ergutava mõju kohta). Samuti kinnitas ta, et lepingu sõlmimise võimalikkuse üle eelnevalt juristidega ei konsulteeritud, st ei kasutatud hoolsuskohustuse hulka kuuluvat võimalust erialase nõustamise saamiseks. Kaebaja tegevjuht R. Š. mainis tunnistajana ütlusi andes, et tal olid tekkinud kahtlused lepingu sõlmimise lubatavuse kohta, mis ajendasid teda EAS-i poole korduvate suuliste järelepärimistega pöörduma. Kahe telefonikõnega pöördumist kinnitavad ka A. A. ütlused. M. M. ei mäleta pöördumisi lepingu sõlmimise lubatavuse asjus enne taotluse esitamist, kuid ei välista, et need võisid ka toimuda. Asjas kogutud tõendite pinnalt ole võimalik tuvastada nende päringute ega vastuste sisu, st ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas küsimused või päringud olid sõnastatud, mida neile vastati ja kas kaebaja võis vastustest välja lugeda kindla heakskiidu või loa leping enne taotluse esitamist ära sõlmida.

34.3. Lisaks ettevõtja kohustusele vajadusel hankida asjakohast nõustamist, on kohtupraktikas (nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-40-08, p 19) rõhutatud ka toetuse taotleja või saaja kohustust tagada oma tegevuse dokumenteeritus, mis võimaldab toetuskõlbulikkust välja selgitada ning selle kohustuse osas on Riigikohus viidanud ka raamatupidamise seadusest ja maksukorralduse seadusest tulenevale põhimõttele, et äriühing peab võimaldama oma tegevuse kohta aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni kättesaadavuse.

34.4. Kaebaja puhul tuleb ka arvestada, et tegemist ei olnud toetuste taotlemisel kogenematu isikuga. Kaebaja on ise kinnitanud osalemist varasemates ja ka ajaliselt lähedastes toetusvoorudes. EAS on eitanud loetelu OÜ Vitale-XD projektidest aastatel 2008–2012 (IV kd, tl 129). Tuleb küll möönda, et kaebajal ei pruukinud olla teadmist lepingu sõlmimise lubatavuse kohta, tunnistajad on maininud, et tegemist oli esmakordselt toetusega, mis eeldas lepinguid seadmete ostmiseks. Taotlusvooru erakordsus aga kinnitab veelgi vajadust nõustamist kasutada.

34.5. EAS-i väited, et kaebaja esindaja pole ka infopäeval käinud ning 12.10.2010 registreerimislejt (IV kd, tl 169–171) iseenesest ei tõenda, et infopäevadel kindlasti ei käidud. Ei saa välistada, et inimene küll osaleb, kuid unustab nime kirja panna. Nimekiri on vaid ühe infopäeva kohta, kuid tunnistajate ütlustest ja EAS-i seletustest järeldub, et neid oli siiski rohkem, sh üldisema ja detailsema iseloomuga.

34.6. Asjas eelnevalt analüüsitud tõenditest kogumis ei saa aga teha järeldust, et kaebaja oleks on eesmärgipäraselt kasutanud võimalust eesmärgipäraseks nõustamiseks, sh juriidilise nõuande saamiseks.

3-15-113 18(18) 34.7. Asjaolu, et toetuse taotleja kasutas asjaajamiseks sellisele tegevusele spetsialiseerunud konsultatsiooniteenust pakkuvat äriühingut, ei vabasta teda ennast hoolsuskohustuse täitmisest. Sel põhjusel ei ole kohus pidanud praeguses asjas vajalikuks tunnistajana üle kuulata ka OÜ HeiVäl töötajat, kellele EAS töötaja on kaebaja väitel kinnitanud, et lepingu sõlmimine enne toetuse taotlemist probleeme ei tekita. Toetust taotleva äriühingu kohustus ei saa kohtu arvates piirduda sellega, et ta delegeerib kogu toetuse saamisega seonduva tegevuse konsultatsioonifirmale ning vabaneb seejuures hoolsuskohustusest (toetuse taotlemise ja saamise eelduse täidetuses veendumine ja vajadusel täiendav kontrollimine, asjakohase suhtluse dokumenteerimine ja säilitamine. Kaebaja ei ole suutunud kohtule esitada ka kirjalikke tõendeid tema ja OÜ HeiVäl suhtluse kohta, mis selliseid eksitavaid lubadusi kinnitaks. Kohus jättis kohtuistungil vastu võtmata kaebaja poolt esitatud tõendi (OÜ HeiVäl töötaja tagantjärele koostatud e-kiri suhtluse kohta). Ka tunnistaja M. M. on kinnitanud, et otsesuhtlus toimus ikka EAS ja taotlejate vahel, mitte konsultatsioonifirmadega. 35. Eelnevale tuginedes on kohus seisukohal, et puudus EAS-i eksitav tegevus, mis võiks olla põhjuslikus seoses kahjuga, mis kaebaja väitel seisneb temalt toetuse tagasinõudmises ja sellega kaasnevas intressinõudes. Seega tuleb rahuldamata jätta ka kaebus alternatiivselt esitatud hüvitamisnõude osas. MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 36. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb eelnevast tulenevalt rahuldamata ja vastustajad pole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. 37. Kohus lahendab tunnistaja R. Š. tunnistajatasu maksmise taotluse eraldi 16.11.2015 määrusega ning otsustab enammakstud tasu tagasimaksmise pooltele pärast seda, kui on möödunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 160 lg-s 2 sätestatud tähtaeg (õigus taotleda tunnistajatasu maksmist ja kulude hüvitamist on 3 kuu jooksul istungi toimumisest, millel tunnistajad osalesid). 38. Tagastada EAS-le 05.10.2015 vastuse lisana nr 6 esitatud võõrkeelne tõend (IV kd, tl 177–182 pöördel) „Marchesini Group S.p.A pakkumus seadme MST300 soetamiseks“. Nimetatud tõendi koos tõlkega eesti keelde on kaebaja juba esitanud (III kd, tl 139–161).

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe

Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2019 kohtuotsusega