4-15-8971/94-15-8971/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-8971 Kohtunik Deniss Minzatov Väärteoasi kaebemenetluses Z.M kae Politsei- ja Piirivalveameti Ida bus Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Sergei Ivanov 20.10.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,15,007595 Menetlusalune isik Z.M, IK xxx, xxx RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § § 1 120, 32 p 3, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi Z.M kaebus Politsei- politseijaoskonna patrullpolitseinik Sxxx Ixxx 20.10.2015 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,15,007595 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa

kuulutamisest.

Kui üks kohtumenetluse pool on teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise

soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

MENETLUSE KÄIK

2

20.07.2015 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik Sxxx Jõhvi politseijaoskonna

Ix r 2440,15,007595 Z.M suhtes xx20.10.2015 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas n

selle fakti kohta, et xxx -

asulavälisel teel kiirusega 115 +/ 4 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud teoga rikkus Z.M 15 lg 1 p 1

Karistust kergendaks asjaoluks oli kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Väärtegu oli

tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku ütlustega ning

tunnistajaks oli A.Gxxx.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Z.M LS § järgi rahatrahviga trahviühikut sum 227 lg 2 25 mas 100 eurot.

21.10.2015 saabus Viru Maakohtule Z.M kaebus tema suhtes 20.10.2015 tehtud otsuse peale nr 1022015 08775. 03.11.2015 esitas Z.M

KAEBUS

21.10.2015 ja 03.11.2015 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Viru Maakohtul tühistada mõista kergem karistus osaliselt 20.10.2015 otsus ning .

Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 vastu võetud määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 2 p 5

täpsustab, et lõplikuks mõõtetulemuseks on kiirusmõõturi lugem, millest lahutatakse

laiendmääramatus. Kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise laiendmääramatused on esitatud määruse lisas 1. Antud lisas punktis 3 on täpsustatud Liikuvast sõidukist vastassuunas liikuva sõiduki kiiruse mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatused.

Antud juhul oli fikseeritud minu kiiruseks asulavälisel alal, kus oli lubatud maksimaalne

kiirus kuni 90 km/h, patrullteenistuse poolt 115 km/h ning mõõtetulemuse laiendmääramatuseks + 4 km/h. Kuna antud situatsioonis mõõdeti vastutuleva sõiduki kiirust -

vastassuunast liikuvast sõidukist oleks minimaalne laiendväärtus pidanud olema +- 7 km/h, kuid minu rikkumiseks fikseeritud kiiruse puhul +- luse seisukohast on 8 km/h. Väärteomenet

kiirmenetlus viidud läbi tuginedes valele liiklusseaduse sättele. Fikseeritud rikkumise puhul oleks pidanud ametnikud arvestama laiendmääramatuseks +- 8 km/h mis oleks kiiruseks

teinud 107 km/h ning rikkumine oleks vastanud liiklusseadu -le ehk se § 227 lg 1

mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Selle eksimusega määrati mulle trahv vale sätte alusel mistõttu oli selle suurus põhjendamatu.

Kuna antud seaduse alusel oleks olnud maksimaalne trahvimäär kuni 100 trahviühikut või

sõiduõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks, võttis ametnik arvesse süü tunnistamist ning

puhtsüdamlikku kahetsust ning määras 25 trahviühikut ehk madalaima määra. Samas, antud

juhul oleks pidanud juhinduma lõikest 1 mille maksimummäär on 30 trahviühikut, seega võttes arvesse süü tunnistamist ning kahetust teo üle oleks proportsionaalne trahv olnud lõike

Antud juhul on väärteomenetlus viidud läbi ebakorrektselt ja sellest tulenevalt on määratud põhjendamatu trahv. on nõus kirjaliku menetlusega Menetlusalune isik avaldas, et .

3

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustu jätta kohtuvälise menetleja s kirjaliku menetlusega, paludes otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning esitas kirjali

kult oma seisukoha väärteoasjas.

Kohtuvälise menetleja seisukohast menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Väärteoasjas olemasoleva tõendi ehk kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on isiku poolt juhitud sõiduki kiirust mõõdetud seisvast sõidukist, mõõtja sõiduk ei ole liikunud. Mõõterežiimiks on mõõtja Sergei Ivanov valinud, mõõtmine paigal seistes. Mõõdetav sõiduk

liikus 1 sõidurajal, vastassuunast. Seega juhindutakse laiendmääramatuse valikul Vabariigi Valitsuse 16.06. 2011a. määrusest nr. 78 lisast 1, kus on kehtestatud nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele.

Nimetatud lisa, punkti 1 kohaselt on tegemist paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava

sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatuse tulemiga. Isik on liikunud sõidukiga kiiruse

väärtuse vahemikus 101 – 135 km/h, sõites kiirusega 115 km/h. Seega on sõiduki kiiruse

väärtuse laiendmää 4 km/h. Kust võtab menetlusalune isik, et tema puhul oleks ramatus +/-

pidanud laiendmääramatuseks olema +/ 8 km/h, jääb menetlejale arusaamatuks. Mõõtja - kiirust kiirusmõõturi kasutamise protokollist ei kajastu, mõõtmist on läbi viidud seistes.

Mis puudutab karistuse suuruse osa, siis leiab menetleja, et kiirmenetluse otsuse koostanud ametniku poolt on selle määramisel juhindutud ning ka õigesti aluseks võetud just KarS § 56

lg.1 tulenev. Samuti on menetleja poolt õigesti karistuse määramisel võetud arvesse kergendava asjaolu olemasolu ning sellest lähtuvalt määranud karistuse, mis on tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra.

Menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud, selle kvalifikatsiooni ning määratud karistuse muutmiseks puudub igasugunegi alus.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on

saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § LS § järgi 15 lg 1 p 1 rikkumist, mis on kvalifitseeritud 227 lg 2 .

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised - rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku

küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo

4

olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures

lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise

korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite

kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud

Z.M-ile selles, et xxx kiirusega 115+/-4

km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h, mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud teoga rikkus menetlusalune isik Liiklusseadus § 15 lg 1 p 1. Antud väärtegu on kvalifitseeritud LS § järgi.

227 lg 2

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Menetlusaluse isiku (tl 12), mille kohaselt 20.10.2015 kiirust, kuna oli hiljaks ütlused ületas ta

jäämas. Palub määrata kergem karistus. Tunnistab oma süüd täielikult. Kehtivad karistused puuduvad.

Kiirusemõõturi kasutamise protokoll (tl 13), mille kohaselt mõõdeti mõõtmise xxx laeindmääramatus +/ 4. Lõplik mõõtetulemus 111 km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul - oli 90 km/h. Mõõtja sõiduk seisis paremal ning kiirusemõõtur oli paigaldatud statsionaarselt. Mootorsõiduk liikus üksinda vastassuunas ning lähenes mõõtjale intensiivselt kiirendades.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

LS § on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. 15 lg 1 p 1 kohaselt

Liiklusseaduse 227 lg 2

§ sätestab eest 21 40 kilomeetrit tunnis kuue kuuni.

Vabariigi valitsuse 16.06.2011 määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi

mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ lisa 1 kohaselt on paigalseisva

kiirusemõõturiga mõõtmisel saadava sõ 135 km/h laiendmääramatus +/ iduki kiiruse 101- -4 km/h,

Käesoleval juhul tuvastati, et juhtis Z.M mootorsõidukit asulavälisel teel, kus oli

lubatud suurimaks sõidukiiruseks 90 km/h, kiirusega 115 km/h, seega on kohtuväline

menetleja õigesti ära märkinud laiendmääramatusena +/-4, kuna seda kohaldatakse sõidikiiruse 101-135 km/h puhul.

Kaebuse esitaja väide selle kohta, et kohtuväline menetleja on märkinud valesti laiendmääramatuse Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et tema sõiduki ki , on ekslik. irust

mõõdeti vastassuunast liikuvast sõidukist ning tema puhul oleks laiendmääramatus pidanus olema +/- 8, mis oleks teinud lõplikuks lugemiks 107 km/h. Seega oleks pidanud tema väärteo kvalifitseerima LS § 227 lg 1 järgi.

Kohus märgib, et kaebuse esitaja selline väide on paljasõnaline ja tõendid selle kohta

puuduvad. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt oli mõõtmine teostatud seisvast

5

sõidukist. Seega on kohtuväline menetleja õigesti märkinud laiendmääramatuseks +/-4 km/h.

Eeltoodud alusel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2

ettenähtud väärteona.

KarS ettevaatamatu tegu. Z.M § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

otsese tahtlusega ütlused võimaldavad asuda seisukohale, et väärteo pani ta toime (KarS § 16 lg 3) teades, et antud teelõigul on maksimaalseks sõidukiiruseks 90 km/h, sõitis tema kiirusega 115 km/h.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on

selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid on talle ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Z.M

süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärte toimepanemises süüdi, sest 227 lg 2

o vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

20.10.2015 tegi kohtuväline menetlej ning a otsuse, millega Z.M tunnistati süüdi karistati 227 lg 2 . LS § järgi rahatrahviga 25 trahviühikut s.o. 100 eurot

Kaebuse esitaja palus . mõista kergem karistus

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest.

Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü toimepandust.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja

siis süüdistatava isikut. karistusõigus Kehtiva kohtupraktika kohaselt on suunatud

esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu - andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (RKKKo nr 3-1-1-43-06, p 13.1).

LS § mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 227 lg 2 kohaselt

6

Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr valitud rikkumisele vastavalt. äärteoasjas V ei ole

tuvastatud raskendavaid asjaolusid, kergendavaks asjaoluks on kahetsus, tegu on keskmise ohtlikkusega, ning

ei toonud kaasa raskeid tagajärgi.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

Kohus ei näe aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 20.10.2015 2440,15,007595 muutmata. otsus väärteoasjas

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Deniss Minzatov