2-12-48174/92 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-48174

Tsiviilasi

V.M.i hagi Raunisaar AS vastu töötasu, puhkusehüvitise

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

11 578,92 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.M.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. oktoober 2015.a

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): V.M. (isikukood: XXXXXX), esindaja

Igor Sumarok;

Vastustaja (kostja): Raunisaar AS, esindajad vandeadvokaat

Andres Aavik, vandeadvokaadi vanemabi Yulia Klyukach

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu 20. oktoobri 2014.a

otsuse lõppjäreldused ja resolutsioon. Muuta kohtuotsuse

õiguslikke põhjendusi hagi rahuldamata jätmise osas.

2. Jätta V.M.i apellatsioonkaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud V.M.i kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.M. esitas 18.09.2012.a töövaidluskomisjonile avalduse AS Raunisaar vastu ajavahemikus

01.03.2010.a. kuni 30.08.2012.a saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas oma 19.10.2012.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2165 töötaja

esitatud avalduse, mõistes avaldaja kasuks välja töötasu kogusummas 8 436,44 eurot. Raunisaar

AS taotles maakohtult töövaidluse hagimenetluses läbivaatamist ning nõude täies ulatuses

rahuldamata jätmist.

Oma 21.01.2013.a hagiavalduses nõudis V.M. pooltevahelise töölepingu erakorralist lõpetamist

alates 16.10.2012.a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel seoses töötasu maksmisega viivitamisega, kostjalt

9999,74 euro väljamõistmist [sh töötasu ajavahemikul 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a summas

8726,44 eurot; hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses;

puhkusetasu 2012. aasta eest ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 290 eurot ja töötasu kuni

16.10.2012.a summas 113,30 eurot (Viru Maakohtu tsiviilasi nr 2-12-48174)].

2. V.M. esitas 22.10.2012 töövaidluskomisjonile avalduse AS Raunisaar vastu poolte vahel

sõlmitud töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks alates 16.10.2012.a ning saamata jäänud

töötasu väljamõistmiseks kolmekümne ühe kuu ulatuses, samuti TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise

ja puhkusetasu saamiseks, kokku summas 9 999,74 eurot.

AS Raunisaar esitas omalt poolt 02.11.2012.a töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas 23.11.2012.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2459 V.M.i

avalduse osaliselt, tunnistades töölepingu ülesütlemise TLS § 91 lg 2 p 2 alusel tühiseks,

lugedes töölepingu lõppenuks TLS § 85 lg 4 kohaselt korraliselt seaduses sätestatud

etteteatamistähtajaga, mõistis avaldaja kasuks välja töötasu 2012.a septembrikuu eest 290 eurot

ja puhkusehüvitise 2012.a eest 205,81 eurot. Komisjon jättis rahuldamata hüvitise nõude

summas 870 eurot ning seoses avaldaja nõudest loobumisega töötasu nõude summas 113,30

eurot (Viru Maakohtu tsiviilasi nr 2-12-54407).

Töövaidluskomisjon rahuldas oma 23.11.2012.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574

AS Raunisaar 02.11.2012.a avalduse V.M.iga sõlmitud töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Otsus on jõustunud.

V.M. nõudis oma 05.02.2013 hagiavalduses pooltevahelise töölepingu erakorralist lõpetamist

alates 16.10.2012.a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel seoses töötasu maksmise viivitamisega ning

kostjalt 9999,74 euro väljamõistmist.

Viru Maakohus liitis tsiviilasjad nr 2-12-48174 ja nr 2-12-54407 ühte menetlusse, lugedes

tsiviilasja numbriks 2-12-48174.

3. Hagiavalduste kohaselt sõlmisid AS Raunisaar ja V.M. 01.09.2008.a tähtajatu töölepingu nr

1/2008, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle projektijuhina töötasuga 4350 krooni

(278,02 eurot) kuus. Hageja põhilisteks tööülesanneteks oli organiseerida ja korraldada

projektide ettevalmistamist tuuleparkide ehituseks. Töötasu maksis kostja kuni 2010. aasta

märtsikuuni. Peale seda töötasu maksmine lakkas, kuigi hageja jätkas töö tegemist kuni

16.10.2012.a. Viimane töötasu maksti hagejale 18.03.2010.a veebruari 2010.a eest. Perioodil

01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a kostja ei maksnud hagejale töö eest tasu kokkulepitud

tingimustel. 16.10.2012.a esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.

Töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsus nr 4.3-2/2574, millega tuvastati hageja poolt

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, on jõustunud.

Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud töötasu 8726,44 eurot ajavahemikus 01.03.2010.a kuni

30.09.2012.a, puhkusehüvitist 22 kalendripäeva eest 205,81 eurot, viivist saamata töötasult

seisuga 27.12.2013.a summas 1898,60 eurot ja jooksvat viivist saamata jäänud töötasult alates

28.12.2013.a kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidluse all ei ole asjaolu, et

hageja asus kostja juures tööle alates 01.09.2008.a projektijuhi ülesannetes. Töölepingu punkti

6.3 kohaselt kohustus projektijuht organiseerima ja korraldama projektide ettevalmistust

tuuleparkide ehituseks.

18.09.2008.a valiti hageja kostja juhatuse liikmeks. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi

09.07.2012.a. TLS § 1 lg 5 kohaselt ei laiene töölepingu seadusest tulenev regulatsioon

juriidilise isiku juhtorgani liikme ametilepingule. Kostja projektijuhi ametikohustused, mida

kostja täitis töölepingu alusel, kattusid täies ulatuses juhatuse liikme ametikohustusega. Alates

18.09.2008.a, s.o hageja juhatuse liikmeks valimisest, tuleb hageja ja kostja vaheline tööleping

lugeda lõppenuks, mistõttu kõnealusest töölepingust ei tulene kummalegi poolele mistahes

nõudeid teise poole vastu ning kõnealust töölepingut ei ole võimalik üles öelda. Hageja kutsuti

kostja juhatusest 09.07.2012.a tagasi põhjusel, et hageja tegi juhatuse liikmeks oleku ajal kostja

varaga ebaseaduslikke tehinguid ja pööras vara ebaseaduslikult enda kasuks. Kostja on

01.08.2012.a pretensioonis hagejale deklareerinud poolte vahel töösuhte puudumist ning hageja

pole seda asjaolu vaidlustanud. Hageja kinnitas 09.07.2012.a kirjas kostjale, et tal puuduvad

kostja vastu mistahes nõuded. Töövaidluskomisjon tuvastas oma 23.11.2012.a otsusega hageja

poolt töölepingu ülesütlemise tühisuse ning komisjoni otsust ei ole vaidlustatud.

Alternatiivselt leiab kostja, et hageja ei ole käitunud hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hageja

töötasu nõue on alusetu. Kui hagejal oligi õigus töötasule perioodil 01.03.2010.a kuni

30.09.2012.a, siis oleks hageja pidanud nõude esitama juba varem. Eluliselt ei ole usutav, et isik

töötab ettevõttes kolm aastat selle eest töötasu saamata ning ei ole esitanud varasemalt mitte

ühtegi nõuet töötasu saamiseks. V.M.i töötasu nõue oli kostjale üllatuslik. Kostjale makstud tasu

on juhatuse liikme tasu. Perioodil 18.09.2008.a kuni 09.07.2012.a oli hageja kostja juhatuse

liige ning juhtis kostja ettevõtet ainuisikuliselt, kasutades juhatuse liikme ja projektijuhtimise

funktsioonide kokkulangemisel suuremat iseseisvust kui võis eeldada töölepingu alusel

töötamise korral. Vastavalt TLS § 1 lg-le 4 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule,

mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel

määral iseseisev. Juhatuse liikme lojaalsus- ja hoolsuskohustusega ei ole kooskõlas hageja

käitumine oma positsiooni võimalikust dualismist ning väidetavast saamata töötasu ja

puhkusekompensatsiooni nõudest mõistliku aja jooksul kostja teavitamiseta jätmisel.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus jättis 20.10.2014.a otsusega hagi rahuldamata.

Maakohus märkis, et puudub vaidlus selle üle, et pooled sõlmisid 01.09.2008.a töölepingu

nr 1/2008 ning hageja asus kostja juures tööle projektijuhi ametikohal. Hageja sai 18.09.2008.a

kostja juhatuse liikmeks. Pooled ei vaidle, et nii töölepingust kui juhatuse liikme põhilistest

töökohustustest tulenevalt seisnes hageja töö tuuleparkide ehituseks projektide ettevalmistuse

korraldamises ja juhtimises. Vaidlus puudub, et 16.10.2012.a saatis hageja kostjale e-posti teel

töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse koos sellega kaasnevate nõuetega. Pooled ei

vaidlusta asjaolu, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on töövaidluskomisjoni otsusega nr

4.3-2/2574 tunnistatud tühiseks. Seega on tööleping hageja poolt TLS § 85 lg 4 kohaselt

korraliselt üles öeldud alates 16.10.2012.a. Poolte vahel on vaidlus hageja õiguse üle töötasule

perioodil 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a, millele lisandub saamata jäänud puhkusetasu ja viivis.

Maakohus selgitas, et kohus on asja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsusega selle

vaidlustamata osas. Töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsus töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574,

millega hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine tunnistati tühiseks, on jõustunud.

Maakohus leidis, et vaidlus töölepingu puudumise üle perioodil 01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a,

on käesolevas asjas ainetu. Kui töövaidluskomisjon on tuvastanud, et töölepingu erakorraline

ülesütlemine on tühine (TLS § 104 lg 1) ning tööleping ei ole erakorralise ülesütlemisega

lõppenud (TLS § 107 lg 1), loetakse tööleping korraliselt TLS § 85 lg 4 alusel lõppenuks ning

kohus on seotud töövaidluskomisjonis tuvastatuga. Maakohus luges 23.11.2012 otsusega

töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 tuvastatuks poolte vahel 01.09.2008.a sõlmitud töölepingu

lõppemise alates 16.10.2012.a.

Maakohus leidis, et hageja on kaotanud nõudeõiguse saamata töötasule hea usu põhimõtte

rikkumise tõttu (TLS § 28 lg 2 p 2, TsÜS § 138 lg 1, 2, VÕS § 6 lg 2). Kuni juhatuse liikme

kohalt tagasikutsumiseni 09.07.2012.a oli hagejal kui juhatuse liikmel endal õigus ja kohustus

korraldada tehtud töö eest tasu maksmist (ÄS § 180 lg 1). Maakohus asus seisukohale, et

saamata jäänud töötasu ja sellelt arvutatud viivise nõude esitamine perioodi eest, mil hageja ise

oli tasu väljamaksmiseks kohustatud, on vastuolus hea usu põhimõttega. Töötasu välja

maksmata jätmine 01.03.2010.a kuni 09.07.2012.a oli seadusevastane, kuna TLS § 28 lg 2 p 2

järgi on tööandjal kohustus maksta töö eest tasu. Hageja kui juhatuse liige teostas oma õigusi

seadusevastaselt, jättes tasu maksmata. Hageja pole vastupidist tõendanud. Tasunõude esitamine

enam kui kaks aastat hiljem koos viivisenõudega on käsitatav nõude esitamisena kahju

tekitamise eesmärgil. VÕS § 6 lg 2 järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust

tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.

Maakohus leidis, et perioodil 09.07.2012.a kuni 30.09.2012.a tasu saamiseks puudub alus, sest

hageja ei teinud sel perioodil tööd, mille eest tuleks kostjalt eeldada tasu maksmist (TLS § 29

lg 1, § 35). Isegi poolte vahel töösuhete pinnalt vaidluse puudumise korral ei saanuks kostjalt

eeldada töö andmist hagejale olukorras, kus hageja on tagandatud juhatuse liikme kohalt

süüdistatuna lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumises ja suures ulatuses kahju tekitamises.

Hageja pole ka selles osas tõendanud vastupidist.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. V.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20.10.2014.a

otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub

apellant jätta vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, jättes otsuse olulises ulatuses põhjendamata

ning hageja nõuded osaliselt lahendamata;

2) ei vasta maakohtu järeldused toimiku materjalides olevatele hageja seisukohtadele ega asjas

kogutud tõenditele. Oma 31.05.2013.a kirjalikus seisukohas rõhutas hageja, et toetab

töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsuses nr 4.3-2/2574 väljendatud seisukohta töösuhte

olemasolu ja töölepingu kehtivuse osas. Äriühingu juhatuse liikme töökohustused on

üldjuhul seotud äriühingu juhtimisega ning nende kohustuste täitmisele ei laiene töölepingu

seadus. Hageja ülesandeks juhatuse liikmena oli äriühingu juhtimine ja esindamine. Kostja

ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja töökohustused juhatuse liikmena kattusid

tema kohustustega projektijuhina;

3) ei ole hagejaga sõlmitud kirjalikku juhatuse liikme lepingut. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-

2-1-39-05 asunud seisukohale, et kui äriühingu juht täidab ainult põhikirjast tulenevaid

juhatuse liikme ülesandeid, võib temaga sõlmida suulise juhatuse liikme lepingu. Kirjaliku

lepingu sõlmimine vajadus tõusetub siis, kui lepitakse kokku teistsugused tööülesanded,

töötasu maksmine, tööaeg, puhkuse kestus, selle võimaldamise kord, lepingu lõppemisest

etteteatamise ja hüvitise maksmise kord, jne. 10.09.2014 kohtuistungil ülekuulatud

tunnistaja T.R. ütluste järgi on hageja täitnud oma tööülesandeid töölepingu alusel, mitte

juhatuse liikmena;

4) ei ole maakohtu seisukohad hea usu põhimõtte kohaldamisel saamata töötasu välja

mõistmata jätmisel põhjendatud ega rajane asjas kogutud tõenditel. Hageja ei olnud

äriühingu ainsaks juhatuse liikmeks. Vastavalt AS-i Raunisaar põhikirja p-le 10 (kuni

06.05.2013.a kehtinud redaktsioonis) esindasid aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes kaks

juhatuse liiget koos ning Äriregistri teabesüsteemi kohaselt oli äriühingul kaks juhatuse

liiget. Teine äriühingu juhatuse liige Ivan Khristenko tegutses finantsdirektorina. Maakohus

jättis ühise esindusõiguse küsimuse tähelepanuta. Seega uuris ja hindas maakohus esitatud

tõendeid äärmiselt puudulikult;

5) ei põhjendanud maakohus, miks pidi töötasu maksmise eest vastutama just hageja, mitte

teine juhatuse liige. Seega on rikutud TsMS § 442 lg 8 nõuded. Maakohus jättis tähelepanuta

asjaolu, et töötasu jäi välja maksmata äriühingul rahaliste vahendite puudumise tõttu, mille

tagajärjel ei saanud hageja ega keegi muu tasuda töötajatele töötasu. Antud asjaolu on

tõendatud tunnistaja T.R. ütlustega. Tunnistaja ütluste järgi tegelesid rahaliste vahendite

liikumisega, mille arvel saanuks teha töötajatele väljamakseid, äriühingu omanikud, kes

viibisid Kanadas. Mõlemad juhatuse liikmed on täitnud omanike korraldusi raha

väljamaksmise osas. Asjaolu, et hageja täitis omanike ja nõukogu korraldusi, ei tähenda, et

hageja käitumine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt äriühingu põhikirjale olid

töötasuga seotud küsimused kostja nõukogu pädevuses;

6) on arusaamatu ja vastuoluline maakohtu seisukoht, et tasunõude esitamine enam kui kaks

aastat hiljem on käsitletav nõude esitamisena kahju tekitamise eesmärgil. Maakohus märkis,

et TLS § 28 lg 2 p 2 järgi on tööandjal kohustus maksta töö eest tasu. Samas peab maakohus

töötasu sissenõudmist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Isegi kui lugeda hageja

tegevust juhatuse liikmena aktsionäride ja nõukogu korraldusi täites ebaseaduslikuks, saaks

hea usu vastase käitumisena käsitada äärmisel juhul viivisenõude esitamist. Maakohus ei ole

selgitanud, miks töötasu maksmise kohustus on tähtsam kui muud äriühingu rahalised

kohustused, mida täideti töötasu väljamaksmise asemel;

7) ei ole töötaja kohustatud töötasu maksmisega viivitamisel töölepingut kohe üles ütlema ega

saamata jäänud töötasu sisse nõudma, ta võib teha seda ka hiljem, põhjusel, et soovib ära

hoida töösuhte halvenemist ja lahendada vaidlus kokkuleppel. Põhjendatud ei ole maakohtu

seisukoht, et hageja käitus vastuolus hea usu põhimõttega;

8) on maakohtu järeldus, et pärast 09.07.2012 hagejale tasu maksmiseks puudub alus,

vastuoluline, põhjendamatu ega rajane asjas kogutud tõenditele. Maakohus nõustus

Töövaidluskomisjoni otsusega, et poolte vahel oli töösuhted töölepingu alusel perioodil

01.03.2010.a kuni 30.09.2012.a., kuid samas järeldab maakohus kostja paljasõnaliste väidete

põhjal, et töösuhted poolte vahel puudusid perioodil 09.07.2012.a kuni 30.09.2012.a. Selles

osas ei ole maakohtu otsus põhjendatud ega rajane tõenditele;

9) ei põhista maakohus, millele rajaneb kahtlus, et hageja rikkus lojaalsus- ja hoolsuskohustust.

Kostja ei ole esitatud kohtule ühtegi tõendit hageja süüdimõistmise kohta. Seega eiras

maakohus otsuse langetamisel KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni

põhimõtet. Hageja ei ole üheski kriminaalasjas süüdistatav, kostja ei ole vastupidist

tõendanud. Kostja on teadlik, et 04.07.2014.a lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur hageja

suhtes menetluse kriminaalasjas KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, s.o kriminaalmenetluse aluse

puudumise tõttu. Apellant esitab tõendina 04.07.2014 Põhja Ringkonnaprokuratuuri

kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määruse kriminaalasjas nr 12230117568;

10) jättis maakohus lahendamata hageja nõude puhkusehüvitise osas, millega rikkus TsMS

§ 442 lg-s 5 sätestatut. Maakohus jättis täielikult analüüsimata tunnistajate ütlused ja kostja

põhikirja, samas ei ole maakohus oma otsuses seda põhjendanud, millega rikkus TsMS

§ 422 lg-s 8 sätestatud tõendite analüüsimise kohustust.

7. Raunisaar AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on õige maakohtu järeldus, et hageja nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna juhatuse liikme

kohustuste täitmatajätmine ettenähtud ajal ja esitamine hiljem koos viivise nõudega on

vastuolus hea usu põhimõttega. V.M. on kaotanud nõudeõiguse saamata töötasule hea usu

printsiibi rikkumise tõttu;

2) oli hagejal kuni juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseni 09.07.2012.a juhatuse liikmena

endal õigus ja kohustus korraldada tehtud töö eest tasu maksmine. Õige on maakohtu

järeldus, et saamata jäänud tasu ja sellelt arvutatud viivise nõude esitamine perioodi eest, mil

hageja ise oli tasu väljamaksmiseks kohustatud, on vastuolus hea usu põhimõttega;

3) on õige maakohtu seisukoht, et pärast 09.07.2012.a tasu maksmiseks puudub alus, sest

hageja ei teinud sel perioodil tööd, mille eest eeldatakse tasu maksmist kostjalt (TLS § 29

lg 1, § 35). Pärast hageja juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumist 09.07.2012.a puudus

poolte vahel töösuhe ning hageja ise hoidis kõrvale igasugusest kontaktist kostja

esindajatega. Kostja väited on tõendatud tunnistaja I.S. ütlustega;

4) on õige maakohtu seisukoht, et isegi poolte vahel töösuhete pinnalt vaidluse puudumise

korral ei saanuks kostjalt eeldada töö andmist hagejale olukorras, kus hageja on tagandatud

juhatuse liikme kohalt süüdistatuna lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumises ja sellega

suures ulatuses kahju tekitamises. Hageja pole ka selles osas tõendanud vastupidist;

5) on vastustaja seisukohal, et apellandi poolt kohtule esitatud tõendid kuuluvad tagastamisele.

Kohtupraktika ei ole tõendiks. Apellant ei ole põhjendanud, miks juulis 2014.a saadud

dokument esitatakse kohtule detsembris 2014.a. Apellandi poolt kohtule esitatud tõendid

kuuluvad tagastamisele TsMS § 652 lg 4 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust muuta ega

tühistada maakohtu otsuse lõppjäreldusi ega resolutsiooni, mille kohaselt ei kuulu rahuldamisele

V.M.i hagi Raunisaar AS-i vastu töötasu, puhkusehüvitise ja viivise nõudes.

Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolude üle, mille kohaselt pooled sõlmisid 01.09.2008.a

tähtajatu töölepingu ning juba 18.09.2008.a sai hageja (apellant) kostja juhatuse liikmeks.

Vaidlust ei ole selles, et kuni 2010.a märtsikuuni ehk ligikaudu pooleteise aasta vältel jätkas

kostja hagejale töölepingus ettenähtud tasu maksmist. Töölepingu kohaselt oli töötasu suuruseks

4350 krooni ehk 278,02 eurot kuus. Viimane makse hagejale tehti 18.03.2010.a tasuna 2010.a

veebruari eest. Hageja kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 09.07.2012.a.

Pooled on eri seisukohtadel küsimuses, kuidas mõjutas pooltevahelist töösuhet hageja valimine

kostja juhatuse liikmeks 18.09.2008.a. Vaidlus on muuhulgas selle üle, kas töölepingust

tulenevad töötaja kohustused ja juhatuse liikme ülesanded kattusid omavahel.

8. Hageja väitel jäi tööleping tema valimisel kostja juhatuse liikmeks edasi kehtima ning

juhatuse liikme ja äriühingu vaheline õigussuhe tekkis paralleelselt selle kõrvale. Kostja on

seevastu seisukohal, et kostja töölepinguga sätestatud projektijuhi ametikohustused kattusid

täies ulatuses juhatuse liikme ametikohustustega, millest tulenevalt lõppes poolte vahel sõlmitud

tööleping alates 18.09.2008.a.

Seadus võimaldab äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu

alusel talle pandud kohustusi, kui tehtav töö ei kujuta endast samaaegselt juhatuse liikme

kohustuste täitmist (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-39-04 ja 3-2-1-134-02). Kui tegemist on

kattuvate ülesannetega, siis loetakse juhatuse liikmeks valitud isikuga varem sõlmitud tööleping

lõppenuks poolte kokkuleppel.

9. Poolte vahel 01.09.2008.a sõlmitud töölepingu p 6.3 kohaselt asus hageja kostja juures tööle

projektijuhi ülesannetes, kelle kohustuseks oli organiseerida ja korraldada projektide

ettevalmistust tuuleparkide ehituseks.

Kuna pooled ei sõlminud kirjalikku juhatuse liikme lepingut, on juhatuse liikme ametiülesannete

määratlemisel võimalik juhinduda vaid üldiselt ÄS §-st 306, mille kohaselt on aktsiaseltsi

juhatuse peamiseks funktsiooniks aktsiaseltsi esindamine ja juhtimine, aruandlus nõukogule,

raamatupidamise korraldamine jms. Sellele lisaks on juhatuse pädevus ja ülesanded

mitteammendavalt sätestatud AS Raunisaar põhikirja punktis 8.4 (I kd tl 163-166). Muuhulgas

tuleneb äriühingu põhikirjast, et juhatuse liikme kohustuste hulka kuulub ka nõukogu või

üldkoosoleku otsustest tulenevate ülesannete teostamine, samuti äritegevuse olulise laiendamise

või vähendamisega seotud tegevused.

10. Asjaolu, et hageja ülesanded töölepingu järgi ja juhatuse liikmena kattusid, kinnitavad

tunnistaja Y.S. ütlused (II kd tl 76). Tunnistaja selgituste kohaselt pidi hageja tegelema büroo

tegevuse igapäevase korraldamisega, dokumentide ettevalmistamise ja vormistamisega,

majandustegevuse korraldamisega. Hageja nimetamine juhatuse liikmeks võimaldas tööd

sujuvamalt organiseerida. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et projektijuhtimisega seotud

ülesanded on olemuslikult lähedased äriühingu juhtimisele, kuna ka need hõlmavad äriühingu

esindamist ja juhtimist, samuti aruandlust äriühingu nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku ees.

Hageja ei ole esile toonud niisuguseid endal lasunud spetsiifilisi tööülesandeid, mida ei saanuks

ühildada juhatuse liikme ülesannetega.

11. Samuti tuleb otsustamisel, kas poolte vahel kehtis alates 18.09.2008.a jätkuvalt töösuhe või

täitis hageja kostja juures üksnes äriühingu juhtorgani liikme ülesandeid, arvesse võtta ka seda,

kas hageja ja kostja suhetes esinesid töölepingut iseloomustavad tunnused või mitte.

Nii enne kui pärast 01.07.2009.a kehtiva TLS järgi on töölepingu peamised tunnused järgmised:

1) töötaja annab tööandja käsutusse oma tööjõu ja ta on kohustatud tööandjale kokkulepitud

tööd tegema; 2) lepingu esemeks on kokkulepitud töö tegemine tähtaega määramata või kindla

tähtaja jooksul; 3) töö tegemisel on töötaja ja tööandja alluvusvahekorras, kusjuures töötaja

kohustub alluma tööandja juhtimisele ja kontrollile; 4) töölepingu alusel tehtav töö on tasuline;

5) töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel.

Aktsiaseltsi juhatuse liikmed aga valitakse ja kutsutakse tagasi äriühingu nõukogu poolt.

ÄS § 309 lg 1 ning aktsiaseltsi juhatuse ülesanded ja juhatuse valimise korra sätestab ÄS § 309

lg 2. Kuigi ÄS § 314 kohaselt võib aktsiaseltsi juhatuse liikmele maksta ka tasu, ei ole see

töötasu töölepingu seaduse mõttes.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et alluvussuhtena töölepingut iseloomustavas tähenduses ei

ole käsitatav juhatuse liikme kohustus pidada kinni nõukogu seaduslikest korraldustest (ÄS

§ 306 lg 2) ega aruandluskohustus (ÄS § 306 lg 3). Alluvussuhet ei saa selles tähenduses olla ka

juhatuse eri liikmete vahel. Käesoleval juhul nähtub asja materjalidest, et AS-l Raunisaar oli

vaidlusalusel ajavahemikul kaks juhatuse liiget, kellel oli äriühingu põhikirja kohaselt ühine

esindusõigus. Hageja ei ole esile toonud, nagu oleks ta seoses töölepingu järgsete ülesannete

täitmisega olnud allutatud mõnele teisele tööandjaga seotud isikule. Seevastu on kostja viidanud

sellele, et hageja kasutas juhatuse liikme ja projektijuhtimise funktsioonide kokkulangemisel

suuremat iseseisvust kui seda saanuks eeldada töölepingu järgi töötamise korral. Vastavalt TLS

§ 1 lõikele 4 ei kohaldata töölepingu kohta sätestatut lepingule, mille järgi töö tegemiseks

kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev.

Hageja ja kostja vahel paralleelselt kahe lepingu (s.o nii töölepingu kui ka juhatuse liikme

lepingu) olemasolu ei tõenda tunnistaja T.R. ütlused (II kd tl 89). Tunnistaja on kinnitanud

sisuliselt vaidluse all mitteolevaid asjaolusid, s.o et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tööleping

ning et hagejale oli antud õigus äriühingu pangaarve kasutamiseks ning dokumentide

vormistamiseks. Tunnistaja selgituste kohaselt tegeles hageja tootmise juhtimisega, sh

projekteerimine, koostöö vallavalitsusega, maaomanikega, kontrolli teostamine. Samas ei saa

raamatupidajana tegutsenud isiku ütlusi pidada piisavaks, selgitamaks välja äriühingu ja

juhatuse liikme vahelise õigussuhte üksikasju ja eripära.

13. Ringkonnakohtu arvates tuleb muuhulgas ka tõendamiskoormise jaotamisel arvestada

asjaolu, et pooltevahelises õigussuhtes tegutses hageja V.M. sisuliselt mõlemal poolel ning

juhatuse liikmena oli tal võimalik neid õigussuhteid määratleda. Kuna hageja valiti alates

18.09.2008.a kostja juhatuse liikmeks ning äriühingu juhatuse pädevusse kuulub muuhulgas

töötajatega töölepingute sõlmimine ja nende lõpetamine (see tuleneb mh ka AS-i Raunisaar

põhikirja p 8.4 punktist a), samuti töötajatele tööülesannete jagamine ning tehtava töö üle

järelevalve teostamine, siis ei ole õige asetada ainuüksi kostjale tõendamiskoormist selles osas,

kas hageja tööülesanded projektijuhina ja juhatuse liikmena kattusid või mitte.

Samuti on oluline märkida, et töölepingu sõlmimise ja juhatuse liikmeks valimise vahele jäi

üksnes 17 päeva. Tegemist on ilmselgelt liiga lühikese ajavahemikuga selleks, et oleks jõudnud

välja kujuneda konkreetne tööülesannete ring, mille täitmist oleks mõistlikult võimalik eristada

veel sama kuu jooksul lisandunud juhatuse liikme funktsioonidest.

14. Asjaolu, et kostja tasus alates septembrist 2008 kuni märtsini 2010 hagejale töölepingus

sätestatud töötasu, ei kinnita iseenesest töösuhte olemasolu. Hageja valiti juhatuse liikmeks veel

enne seda, kui tal tekkinuks õigus saada töötasu esimese töötatud kuu eest. Hageja sai ise

juhatuse liikmena mõjutada endale töötasu väljamaksmist. Seega jääb ainetuks arutelu selle üle,

kas hagejale maksti töötasu tulenevalt töölepingust või tuli väljamakstud summasid käsitada

juhatuse liikme tasuna, mille kohta pooled kirjalikus vormis lepingut ei sõlminud.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust lähtudes on põhjendatud lugeda, et alates hageja (apellandi)

valimisest kostja juhatuse liikmeks, s.o 18.09.2008.a, lõppes poolte vahel 01.09.2008.a sõlmitud

tööleping ning sealtpeale tegutses hageja kostja juhatuse liikmena.

15. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega selles, et käesolevas asjas on muutunud

ainetuks arutelu pooltevahelise töösuhte lõppemise üle seoses sellega, et töövaidluskomisjoni

23.11.2012.a otsusega töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 olevat sisuliselt juba kinnitust leidnud, et

tööleping jäi edasi kehtima.

Töövaidlusasjas nr 4.3-2/2574 vaatas töövaidluskomisjon läbi AS-i Raunisaar avalduse

tuvastamaks, et V.M.i poolt 16.10.2012.a esitatud töölepingu ülesütlemise avaldus ei toonud

kaasa töösuhte lõppemist ega sellega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (sh kohustus tasuda

töötajal saamata jäänud töötasu). Avalduses tugines AS Raunisaar mh sellele, et pooltevaheline

töösuhe lõppes seoses V.M.i valimisega juhatuse liikmeks. Ehkki töövaidluskomisjon käsitles

oma otsuses küsimust, kas juhatuse liikmeks valimine tõi kaasa varem sõlmitud töösuhte

lõppemise,

ei

kajastu

komisjoni

sellekohane

seisukoht

otsuse

resolutsioonis.

Töövaidluskomisjon lähtus seega küll eeldusest, et poolte vahel jäi kehtima tööleping, kuid asus

seisukohale, et V.M.il (töötajal) puudus alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma

etteteatamistähtaega järgimata. Töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni kohaselt rahuldati AS-

i Raunisaar avaldus ning loeti töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 2 alusel

tühiseks. Seega puudus AS-i Raunisaar ka igasugune huvi töövaidluskomisjoni otsuse

vaidlustamiseks.

16. Ringkonnakohtu arvates ei saa töövaidluskomisjoni 23.11.2012.a otsus välistada AS-i

Raunisaar õigust tugineda kohtumenetluses seisukohale, et poolte vaheline töösuhe lõppes juba

V.M.i valimisega äriühingu juhatuse liikmeks. Töövaidluskomisjoni otsuse jõustumisel ei saa

olla ulatuslikumaid tagajärgi kui kohtuotsuse jõustumisel. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on

kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik üksnes osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga

esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel. Töövaidluskomisjoni otsuse reolutsioonist

tuleneb, et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorralise

ülesütlemisega, kuid sellest ei tulene automaatselt, et töösuhe ei võinud olla lõppenud muudel

asjaoludel. Ei menetlusosalistele ega kohtule ei ole siduvad töövaidluskomisjoni otsuse

põhjendused ega seisukohad õigusnormide kohaldamisel.

17. Kuna ringkonnakohus leiab, et poolte vahel 01.09.2008.a sõlmitud tööleping tuleb lugeda

poolte kokkuleppel lõppenuks alates hageja (apellandi) valimisest kostja juhatuse liikmeks

18.09.2008.a, puudub alus mõista kostjalt hageja kasuks välja alates märtsist 2010.a saamata

jäänud töötasu ja puhkusehüvitist.

Kuna ringkonnakohtu arvates lõppes tööleping hageja valimisel kostja juhatuse liikmeks, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks käsitleda kostja alternatiivset seisukohta, mille kohaselt on hageja

(apellandi) poolt töötasu nõude esitamine vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleb sel põhjusel

jätta rahuldamata.

Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda küsimust, kas hageja on rikkunud kostja

suhtes juhatuse liikmena tegutsedes lojaalsus- ja hoolsuskohustust. Sellekohased väited ei

mõjuta kolleegiumi seisukohta, et hageja valimisega kostja juhatuse liikmeks lõppes hagejaga

01.09.2008.a sõlmitud tööleping. Hageja ei ole oma tasunõuet rajanud (suulises vormis

sõlmitud) juhatuse liikme lepingule.

18. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmise

tõttu

jäävad

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna

käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud

oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning

kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14,

p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või

ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt

kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige

riigilõiv).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/