2-13-10296/100 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. november 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-10296

Tsiviilasi

OÜ Hansamets hagi OÜ EuroMets vastu 15 053,21 euro

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

15 053,21 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. detsembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Hansamets apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): OÜ Hansamets (registrikood 11051584),

esindaja advokaat Margus Kiir

Vastustaja (kostja): OÜ EuroMets (endise ärinimega OÜ

Hansamets Grupp) (registrikood 12294633), esindaja advokaat

Epp Landberg

RESOLUTSIOON

1. Jätta

apellatsioonkaebus

rahuldamata

ja

Viru

Maakohtu 19. detsembri 2014 otsus muutmata.

2. Käesoleva otsuse jõustumisel tühistada hagi tagamine ja

tagastada OÜ-le EuroMets kohtu tagatiste kontole hagi

tagamise määruse täitmiseks tsiviilasjas nr 2-13-10296

tasutud 10 000 eurot (tasutud Hansamets Grupp OÜ poolt

06.01.2014,

kontonumber

EE932200221023778606,

viitenumber 3100057484).

3. Otsus saata p 2 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

OÜ Hansamets kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Hansamets (hageja) esitas 4. märtsil 2013 Viru Maakohtule hagi OÜ EuroMets (endise

ärinimega OÜ Hansamets Grupp, kostja) vastu 15 053,21 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduses märgitu kohaselt tellis kostja hagejalt metsalõikuse ja metsamaterjali

väljavedamise teenust Madala, Ravi, Lille ja Kuimetsa metsaüksustel. Hageja teostas tellitud tööd

nõuetekohaselt ja kokkulepitud tähtajaks. Tööde maksumuseks oli kokku 30 053,21 eurot. Pooled

sõlmisid 21.11.2012 laenulepingu, mille kohaselt andis kostja hagejale laenu summas 15 000 eurot

ning hageja kohustus laenu tagastama hiljemalt 28.03.2013, täpsemalt tasaarvestama laenusumma

hageja poolt väljastatud arvete summadega. Hageja väljastas 14.02.2013 kostjale arve nr 130059,

milles oli vastav tasaarvestus tehtud. Arve alusel kuulub tasumisele 15 053,21 eurot (maksetähtaeg

19.02.2013). Kostja keeldus arve tasumisest.

Lille metsaüksusel osutas hageja teenust tavapärase ja põhjendatud tariifi alusel (13 eurot/tm,

millele lisandub käibemaks). Antud hind on hageja madalaim hind ning väljastatud laen

tasaarvestati vastavas ulatuses (15 000 eurot) ja ülejäänud osas peab kostja teenuse maksumuse

hüvitama. Madala metsaüksusel oli hinnaks 14 eurot/tm, millele lisandub käibemaks.

Metsateatisega kavandatud maht oli 1208 tm. Tegelikkuses on hageja nõue suurem. Eelnevalt

võetud laenude osas asus hageja seisukohale, et juhatuse liikme poolt laenu võtmine ei olnud

vajalik. Intressivõlgnevus on kunstlik ja alusetu.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Perioodil 16.10.2012 – 20.11.2012 esitas hageja kostjale Madala ja

Ravi metsaüksustel teostatud tööde eest arved nr 254, nr 255, nr 257, nr 262, nr 263, nr 267,

nr 272, nr 277 ja nr 279 ning need on kostja poolt tasutud (v.a arved nr 272 ja 277, mille osas

teostasid pooled tasaarvestuse). Täiendavate arvete esitamine hageja poolt on alusetu. Ajal, mil

antud metsaüksustel töid teostati, oli nii hageja kui ka kostja juhatuse liikmeks M. Noormets, kes

oli poolte kokkulepetest teadlik. Hagiavalduses on ekslikult nimetatud Lille ja Kuimetsa

metsaüksusi, tegelikkus on olemas vaid Lille metsaüksus. Pooled leppisid kokku, et Lille

metsaüksusel teostab hageja tööd 15 000 euro eest. Nimetatud summa tasus kostja hagejale

21.11.2012 laenulepinguga nr 2111 juba enne tööde teostamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 19. detsembri 2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hageja väited laenulepingute tühisuse osas asjakohased.

Samuti ei oma tähtsust, kas hagejal oli laenu vaja, kuna poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

laenulepingud on sõlmitud ja laenusummad üle antud. Hageja on Madala metsaüksusel teostanud

töid kogumaksumusega 16 621,83 eurot. Tasaarvelduse aktist nähtuvalt on pooled tasaarveldanud

kostja poolt hagejale esitatud arve nr 29 summas 1401,33 eurot arve nr 277 alusel tasumisele

kuuluva summaga (s.o 3901,50 euroga) ja laenulepingust tuleneva võlgnevusega summas

2500 eurot. Kokku on kostja laenulepingute alusel hagejale laenanud 8500 eurot. Lisaks

laenusummale kohustus hageja tagastama intresse summas 1200 eurot. Arve nr 272 osas tehti

tasaarvestus laenulepingutega 19.10 ja 31.10. Seega on kostja Madala metsaüksusel teostatud

tööde eest vastavalt esitatud arvetele täies ulatuses tasunud. Hageja ei ole tuginenud nõude

esitamisel konkreetsetele poolte vahel sõlmitud kokkulepetele, mis tõendaks hagejal täiendava

nõude olemasolu.

Maakohus leidis, et hageja vastuväited teostatud tööde mahu osas pole asjakohased ega tõendatud.

Kuivõrd metsamaterjali on AS-le Holmen Mets ja AS-le Södra Eesti võõrandatud kokku

ca 840 tm ning hageja on osutanud metsa väljaveo teenust ca 655 tm ulatuses, on tõendatud, et

metsa ülestöötamise teenust osutas kostjale lisaks hagejale ka teine alltöövõtja. Kuivõrd hageja

teostas võsa lõikust ja väljavedu ca 241 tm ulatuses ning OÜ-le Raja KT on võsa müüdud

422 tm ulatuses, on ilmne, et nimetatud teenust osutas kostjale peale hageja ka teine alltöövõtja.

Seega on hageja ja teise alltöövõtja poolt teostatud töid arvestuslikult sellises mahus, mis hõlmab

kogu Madala metsaüksust.

Maakohus leidis, et hageja väited, mille kohaselt omandati alltöövõtjaks olnud äriühing

OÜ Dan-Ti alles 06.02.2013 ning vastavaid teenustöid polnud võimalik teostada, ei ole

asjakohane, kuna vastavalt äriregistrile on juhatuse liikme kanne tehtud 07.02.2013.

Lille metsaüksusega seoses märkis kohus, et kuivõrd laenulepingu sõlmimise ning laenu andmise

vahel oli vaid 7 päeva, on usutav, et laen summas 15 000 eurot oli mõeldud just Lille üksusel

teostatud tööde maksumuse tasaarvestamiseks. Vastupidist pole hageja tõendanud. Isegi kui

lähtuda hageja väitest, et Lille üksuse osas puudub pooltel kokkulepe selle kohta, et kostja andis

hagejale laenu summas 15 000 eurot, millega oli hõlmatud kogu kostjale Lille üksusel osutatud

teenuse maksumus, poleks põhjendatud hageja nõue nimetatud summat ületavas osas. Kostja on

põhistanud teenuse tavapärast hinda Lille metsaüksusega sarnase maapinnaga üksustel. Kuivõrd

poolte vahel pole vaidlust Lille üksusel tehtud tööde mahu osas 1395 tm, siis on selle maksumus

samas suurusjärgus hagejale väljastatud laenuga.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Hansamets esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 19. detsembri 2014

otsuse tühistamist ja uue otsusega tegemist, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) oli pooltevaheline praktika selline, et vastustaja andmetel esitati teostatu eest vastav arve ning

kogu teostatu arvestust pidas M. Noormets. Vastustajal puuduvad pretensioonid teostatud teenuse

osas. Vaidlus puudub ka teenuse hinnas;

2) ei oma tähtsust asjaolu, et arvele nr 130059 eelnevad arved on tasutud või tasaarvestatud.

Apellandi ja vastustaja ainuisikuline esindaja ei ole teadlikult esitanud vastustajale nõuet kogu

tööde mahu eest. Esindaja tegutses osaniku teadmata huvide konfliktis ning apellandi teadlik

kahjustamine oligi suhete lõppemise ajendiks;

3) on maakohus hinnanud tõendeid erapoolikult, ühekülgselt ning jätnud need olulises osas

tähelepanuta. Tõenditest nähtub, et apellandi poolt teostatu maht ületab esitatud nõuet. Hea usu

põhimõttest tulenevalt pidi vastustaja vastupidist tõendama;

4) ei olnud pooltel kokkulepet selle kohta, et kogu teenus Lille metsaüksusel pidi olema laenuga

hõlmatud. Teenust osutati tavapärase ja põhjendatud tariifi alusel (13 eurot/tm + käibemaks).

Antud hind on apellandi madalaim hind ning väljastatud laenu tasaarvestati vastavas ulatuses

(15 000 eurot) ja ülejäänud osas peab vastustaja teenuse maksumuse hüvitamata. Kostja seaduslik

esindaja oli hindadest teadlik, sest ta ise korraldas hageja esindajana teenuste osutamist;

5) on maakohus jätnud kohaldamata VÕS § 29 lg-s 2 sätestatud reeglid lepingu tõlgendamisel.

Laenulepingus on sätestatud, et laen tasaarvestatakse teenustöödega. Tõlgendus, et hageja pidi

teostama laenu eest mingil maaüksusel kõikvõimalikud tööd, jääb arusaamatuks ja ei tulene

lepingust;

6) on kostja poolt esitatud hinnapakkumised kunstlikud ja tekitatud kohtule esitamise eesmärgil.

Kostja tunnistaja E.I. ütlused teenuse hinna kohta ei ole usaldusväärsed, sest need ei ole

kontrollitavad ning hinna koostis ei ole samuti tõsiseltvõetav.

5. OÜ EuroMets vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei ole arvel nr 130059 märgitud summa osas lisatud ühtegi täpsustust ega tõendit, põhistamaks

hagi aluseks oleval arvel näidatud summat. Ebaõige ning tõendamata on väide, et tegemist on

M. Noormetsa poolt esitatud summaga. Kirjavahetusest tuleb selgesõnaline kinnitus, et Madala

metsaüksusel tehtud tööd on täies ulatuses tasutud;

2) on tunnistajate ütlustega tõendamist leidnud, et Madala metsaüksusel osutas lisaks apellandi

töötajatele, kes töötasid harvesteriga, metsa ja võsa lõikamise ja väljaveo teenust ka E.I, kes esitas

vastava teenuse eest 18.02.2013 Dan-Ti OÜ nimelt arve nr 0005. Apellant ei ole oma väidete

tõendamiseks esitanud harvesteri väljatrükki, seega ei ühti nimetatud väljatrükil kajastatud

andmed apellandi paljasõnaliste väidetega lõigatud metsamaterjali mahtude osas;

3) on maakohus tõendeid õigesti hinnanud. Ebaõige on apellandi väide, et kohus oleks jätnud

tähelepanuta asjaolusid või tõendeid;

4) on maakohus õigesti leidnud, et hageja ja teise alltöövõtja poolt on töid teostatud arvestuslikult

sellises mahus, mis hõlmab kogu Madala metsaüksust. Ei ole põhjendatud hageja väited, nagu

oleks ta teostanud töid üksi ja suuremas mahus, kui seni arvetel näidatud. Apellatsioonkaebuse p-

s 2.5 esitatu ei ole õige ega kooskõlas kohtu poolt uuritud tõenditega;

5) nähtub laenulepingu p-st 3, et pooled on kokku leppinud, et apellant kohustub tagastama

laenusumma 15 000 eurot tasaarvestusega metsatehnika teenuste arvetega hiljemalt 28.03.2013.

kuivõrd laenulepingu sõlmimise ajaks ei olnud pooltel omavahel sõlmitud pooleliolevaid metsa

ülestöötamise lepinguid ühelgi teisel maaüksusel, said laenulepingus nimetatud tasaarvestamise

aluseks võetud metsatehnika arved olla üksnes Lille maaüksusel teostatava teenuse eest;

6) on ebaõige apellandi väide selle kohta, et teenust osutati hinnaga 13 eurot/tm (lisandub

käibemaks). Rivalte Transport OÜ hinnapakkumises märgitud hind on ilmselgelt koos

käibemaksuga, ilma käibemaksuta on hind 11 eurot/tm. Vastustaja poolt esitatud

hinnapakkumistel märgutud metsa ülestöötamise hind 11 eurot/tm on igati põhjendatud.

Nimetatud asjaolu kinnitas ka tunnistaja E. I.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 19. detsembri 2014 otsus tuleb jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu vaidlustatud otsuse

tühistamisele.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud oma nõuet kostja vastu ning

seetõttu on kohus õigustatult jätnud hagi rahuldamata.

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja tuginenud oma nõudes 14. veebruari 2013 arvele nr 130059

(I kd tl 14), mis on esitatud poolte vahel suuliselt sõlmitud lepingu alusel (poolte vahel oli sõlmitud

metsalõikuse ja metsamaterjali väljaveo leping, s.o töövõtuleping). Arvel märgitu kohaselt on arve

esitatud metsalõikuse ja võsa väljaveo eest Madala majandusüksusel ja Ravi majandusüksusel

summas 8000 eurot (käibemaksuta) ning metsalõikuse, metsamaterjali väljaveo ja saematerjali

väljaveo eest Lille majandusüksusel summas 17 044,34 eurot (käibemaksuta). Koos käibemaksuga

on arvel märgitud summaks 30 053,21 eurot, sellest 15 000 eurot on tasaarvestatud 21.11.12

laenulepingust tuleneva laenuga ja lõplikuks nõudeks, mille väljamõistmist hagis nõutakse, on

15 053,21 eurot.

8. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning vastuväite kohaselt on perioodil 16.10.2012 –

20.11.2012 Ravi ja Madala majandusüksustel teostatud tööde eest tasutud täies ulatuses ning

täiendava arve esitamine on põhjendamatu. Lille majandusüksuse osas esitatud vastuväite järgi

vaidleb kostja vastu tööde maksumusele. Lisaks märgib kostja, et pooled leppisid kokku hageja

poolt Lille majandusüksusel vajalike tööde tegemises 15 000 euro ulatuses ja kostja oli tasunud

nimetatud tööde eest juba enne teostamist 21.11.2012 laenulepinguga nr 2111.

9. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid seoses Ravi majandusüksusel teenuse osutamisega,

s.o kuigi arvel nr 130059 on märgitud koos Madala majandusüksusega ka Ravi majandusüksus,

millel teostati metsalõikust ja võsa väljavedu summas 8000 eurot, siis apellatsioonkaebuses

väidetu kohaselt on teenus osutatud kogu ulatuses (s.o summas 8000 eurot) Madala

majandusüksusel.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud täiendava nõude

(arvel nr 130059 märgitud) olemasolu kostja vastu, mis puudutab metsalõikust ja võsa väljavedu

Madala majandusüksusel summas 8000 eurot. Maakohus on vastavad põhjendused esitanud

vaidlustatud otsuse p-des 12 ja 13, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda

neid.

Apellandi väitel oli hageja esindaja ja kostja esindaja sama isik ((Mark Noormets), kes teadlikult

ei esitanud kostjale nõuet kogu tehtud tööde mahtu arvestades, vaid tegutses huvide konfliktis ja

tekitas hagejale kahju. Apellandi poolt esile toodud asjaolu võib olla äriseadustiku sätete kohaselt

M. Noormetsale nõude esitamise aluseks, kuid samas ei tõenda seda, et hagejal on seoses Madala

majandusüksusel teostatud töödega nõue 8000 eurot kostja vastu.

Tõendamata on siinkohal hageja väide, et arvel nr 130059 märgitud nõue 8000 eurot on esitatud

kostja vastu M. Noormetsalt saadud andmete alusel ja kokkuleppel temaga. Asjas olevate

materjalide kohaselt ei ole M. Noormets nõustunud eelpoolnimetatud väitega, vaid on kogu

menetluse kestel vastu vaielnud (nt I kd tl 75-77) ning olnud seisukohal (sarnaselt kostjaga), et

Madala majandusüksusel teostatud tööde eest on hagejale täies ulatuses tasutud.

11. Apellandi väite kohaselt oli Madala majandusüksusel metsateatisega kavandatud maht

1208 tm (II kd tl 61), ning kuna ainult tema oli Madala majandusüksusel metsa ülestöötajaks, siis

on ta õigustatud nõudma tasu kogu raiemahu ulatuses. Teenuse mahu arvestamisel on hageja

lähtunud toimikutes olevatest arvetest (I kd tl 173-180; II kd tl 62,77); metsamaterjali üleandmis-

vastuvõtu aktidest (II kd 137-144); tunnistajate E.I. (III kd tl 12-14), S.S. (III kd tl 8-10) ja J. S

(III kd tl 10-12) ütlustest; arvest nr 50 (II kd tl 146).

Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt nimetatud tõendid ei tõenda tema poolt Madala

majandusüksusel osutatud teenuse mahtu. Arvel nr 130059 ei ole märgitud Madala

majandusüksusel osutatud teenuse kogust, ühikut jms, on ainult summa 8000 eurot. Hageja poolt

osutatud teenuse mahtu ei tõenda metsateatis, millel on märgitud raie kavandatav maht, ning

samuti ei tõenda teenuse mahtu metsamaterjali AS-ile Holmen Mets ja AS-ile Södra Eesti

võõrandamise aktid ning OÜ-le Raja KT esitatud arve võsa võõrandamise eest. Pigem tõendavad

nimetatud tõendid, et metsa ülestöötamise ja võsalõikuse teenust osutas lisaks hagejale ka kolmas

isik. Eelnimetatud asjaolu kinnitavad tunnistaja E.I. ütlused, millede kohaselt ta teostas Madala

majandusüksusel metsa ja võsa lõikamise ning väljaveo teenust oktoobris 2012 ja jaanuaris 2013

mahus 370 tm. Samuti nähtub tunnistajate S.S. ja J. S ütlustest, et koos nendega töötas Madala

majandusüksusel ka E. I.

Arvestades kõike eeltoodut on maakohus õigesti asunud seisukohale, et Madala majandusüksusel

teostas töid lisaks hagejale veel kolmas isik, ning hageja väited teostatud töö mahu kohta ei ole

tõendatud.

12. Lille majandusüksuse kohta on arvel märgitud: 1) metsalõikus – 1269,603 tm – hind 6,5 –

summa 8252,42; 2) metsamaterjali väljavedu – 1269,603 tm – hind 6,5 – summa 8252,42;

3) väljavedu (saemeeste materjal) – 83,0 tm – 6,5 – 539,50. Kokku on Lille majandusüksusel

teostatud tööde eest hageja nõue 20 453,21 eurot (17 044,34 + käibemaks 20% = 20 453,21).

Pooled ei vaidle Lille majandusüksusel teostatud tööde mahu osas, vaidlus on selles, kas

21.11.2012 laenulepinguga nr 2111 kostja poolt hagejale antud laenuga summas 15 000 eurot on

tasaarvestuse tulemusena lõppenud hageja nõue kostja vastu ning samuti vaidlevad pooled teenuse

hinna üle.

13. Laenulepingu nr 2111 p 1 kohaselt andis kostja hagejale laenu 15 000 eurot; p 3 järgi tagastab

laenusaaja 15 000 eurot tasaarveldusega metsatehnika teenuste arvetega hiljemalt 28.03.2013.

Lepingu tekstist nähtuvalt leppisid pooled küll kokku, et juhul, kui laenusaaja ei tagastada

laenusummat ja ei tasu intressi käesolevas lepingus ettenähtud tähtajaks, tasub laenusaaja viivist

0,5% tähtaegselt tasumata summadelt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (lepingu p 4),

kuid lepingust ei tulene, et pooled oleksid kokku leppinud intressi määras.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu

laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

VÕS § 397 lg 2 järgi kui intressimäära ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on

harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajas ja kohas, millal ja kus laen saadi,

hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr.

Ringkonnakohtu leiab, et tulenevalt laenulepingu sõnastusest on lepingu pooled kokku leppinud

intressi maksmises, kuid mitte intressi määras. Ringkonnakohtu arvates on kostja õigesti leidnud,

et kuna poolte vahel eelnevalt sõlmitud kolme laenulepingu keskmiseks intressimääraks oli 0,28%

päevas, siis on see käsitletav hariliku intressimäärana (II kd tl 33). Nähtuvalt laenulepingust nr 1

(I kd tl 186) leppisid pooled kokku intressimääras 0,3% kuus tagastamata laenusummast

(s.o päevas 0,01%). Laenulepingus nr 19.10 (I kd tl 187) puudub kokkulepe intressimäära osas,

kuid samas on laenusaaja kohustunud tagastama laenuandjale 6000 eurot (laen oli 5000 eurot) ning

see võimaldab arvestada kokkulepitud intressimäära, milline oli 0,18% päevas. Sarnaselt on

võimalik arvutada ka intressimäära laenulepingu nr 31.10 (I kd tl 188) järgi 0,66% päevas. Seega

lähtudes VÕS § 397 lg-st 2 saab eeldada, et pooltevahelise laenulepingu harilikuks intressimääraks

oli 0,28% päevas (0,01+0,18+0,66=0,85:3=0,28).

13. 1. Laen on hageja poolt saadud 21.11.2012. Tasaarvestus on teostatud arve nr 130059 kohaselt

14.02.2013. Arvestades intressimäära 0,28% päevas tuli hagejal tasuda kostjale lisaks laenule

15 000 eurot intressi 3570 eurot ning kogu võlgnetav summa, mida oli kostjal võimalik

tasaarvestada hageja nõudega, oli 18 570 eurot.

13.2. Ringkonnakohus nõustub apellandi väitega, et laenulepingust ei tulene poolte kokkulepet,

et hageja poolt Lille majandusüksusel osutatud teenus on kogu mahus hõlmatud laenusummaga

15 000 eurot (ja intressiga 3570 eurot) ning seetõttu kostja ei pea hagejale tasuma täiendavalt

osutatud teenuse eest.

VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast,

mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti.

Tulenevalt VÕS § 197 lg-st 2 saavad lõppeda laenulepingust tulenev nõue ja arvest nr 130059

nähtuv Lille majandusüksust puudutav nõue kattuvas ulatuses.

14. Poolte vahel oli sõlmitud Lille majandusüksuse osas suuline metsalõikuse ja metsamaterjali

väljaveo leping ning asja materjalidega ei ole tuvastatav, milline oli poolte kokkulepe metsa

ülestöötamise hinna osas.

VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub

maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu.

Hageja on nõude arvestuses lähtunud metsa ülestöötamise hinnast 13 eurot/tm (ilma

käibemaksuta). Omapoolse hinna tõendamiseks on hageja esitanud Rivalte Transport

hinnapakkumise, mille kohaselt on metsa ülestöötamise komplekshinnaks 13,20 eurot/tm (II kd

tl 66) ning Silmar Grupp OÜ hinnapakkumise, mille järgi on vastavaks hinnaks 13 eurot/tm

(käibemaksuta, II kd tl 67, 178-179).

Kostja vastuväite kohaselt on metsa ülestöötamise hind 11 eurot/tm (ilma käibemaksuta). Oma

vastuväite tõendamiseks on kostja esitanud Main Solutions OÜ hinnapakkumise 11 euro/tm (ilma

käibemaksuta, II kd tl 152) ja OÜ Metsakas hinnapakkumise 11 eurot/tm (ilma käibemaksuta,

II kd tl 153).

14.1. Alusetu on siinkohal hageja väide, et kostja poolt esitatud hinnapakkumised on kunstlikud

ja tekitatud kohtule esitamise eesmärgil ning, et tunnistaja E.I. ütlused teenuse hinna kohta ei ole

usaldusväärsed, sest need ei ole kontrollitavad. Sellisel kujul esitatud hageja väide on

paljasõnaline, sest ükski asjas olev tõend ei viita sellele, et kostja poolt esitatud hinnapakkumised

on kunstlikud ja ebausaldusväärsed. Hinnapakkumisi ei muuda ebausaldusväärseteks asjaolu, et

hageja väitel on need koostatud kostjaga seotud isiku poolt ja digifaili autoriks on märgitud asjasse

puutumatu isik (s.o ei ole pakkumise esitanud isiku juhatuse liikme poolt). Tunnistaja E.I. ütlusi

teenuse hinna osas ei muuda ebausaldusväärseks see, et ta ei ole nimetanud kõiki hinna kujunemise

komponente.

14.2. Mõistlikuks tasuks saab pidada turuhinda sellise töö teostamise eest.

Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite alusel saab pidada mõistlikuks tasuks metsa

ülestöötamise eest 11 eurot/tm, koos käibemaksuga 13,20 eurot/tm. Nimetatud tasu tuleneb Main

Solutions OÜ ja OÜ Metsakas hinnapakkumistest. Samuti nähtub sarnane hind Rivalte Transport

hinnapakkumisest, sest viidatud pakkumises ei ole täpsustatud, kas tegemist on hinnaga koos

käibemaksuga või käibemaksuta ning kuna hageja ise ei ole vastavat täpsustust esitanud, siis loeb

ringkonnakohus, et Rivalte Transport hinnapakkumine on koos käibemaksuga.

Kuigi Silmar Grupp OÜ hinnapakkumise kohaselt on metsa ülestöötamise tasuks 13 eurot/tm (ilma

käbemaksuta), ei pea ringkonnakohus nimetatud tasu keskmiseks tasuks sellise töö teostamise eest

ning seetõttu lähtub ringkonnakohus metsa ülestöötamise tasust 13,20 eurot/tm (koos

käibemaksuga).

15. Lähtudes eeltoodust on hagejal nõue kostja vastu summas 17 306,56 eurot (teostatud tööde

eest tasu 14 422,13 + käibemaks 2884,43 = 17 306,56), ning kostjal nõue hageja vastu summas

18 570 eurot (laen 15 000 eurot + intress 3570 eurot), mis tuleneb laenulepingust.

VÕS § 197 lg 2 kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas

ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Laenulepingu kohaselt võib laenusummat tasaarvestada

metsatehnika teenuste arvetega kuni 28.03.2013. Hageja on teinud tasaarvestuse 14.02.2013 ning

alates 15.02.2013 lõppes kostja laenulepingust tulenev nõue ning hageja arvest nr 130059 tulenev

nõue kattuvas ulatuses, s.o summas 17 306,56 eurot.

Kuna hageja nõue seoses Lille majandusüksusel tehtud töödega on seoses tasaarvestusega

lõppenud, siis on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.

16. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Kostja on taotlenud Viru Maakohtu 7. jaanuari 2014 määruse, millega asendati hagi tagamise

abinõu kostja poolt tasutud 10 000 euroga, tühistamist. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb

TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamine tühistada ja kostjale tagastada hagi tagamise määruse

täitmiseks tasutud 10 000 eurot.

Alates 01.01.2015 on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Riigikohus on

tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes

kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt

kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja

menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud

menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja

jooksul menetluskulude nimekirja, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks

sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).

Kuna antud asjas on tehtud maakohtu otsus enne 1. jaanuari 2015, siis tuleb menetluskulude

rahalisel kindlaksmääramisel lähtuda Riigikohtu eelmärgitud lahendis antud juhistest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson