3-15-2327/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2327

Haldusasi

Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla

tegevuse (kartseris hoidmine 293 ööpäeva)

õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju

hüvitamiseks summas 25 000 eurot ja kohustava

ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.10.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksandr Streltsovi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Streltsovi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

26.10.2015. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Aleksandr Streltsov esitas 11.09.2015 Tartu Halduskohtule

kaebuse, milles vaidlustab Viru Vangla tegevuse, mis seisnes selles, et teda hoiti 293 ööpäeva

kartseris, kahju hüvitamist summas 25 000 eurot, ning kohustava ettekirjutuse tegemist, et

lubataks kauplusest osta vitamiine, puuvilju ja toiduaineid.

2. Tartu Halduskohus tagastas 14.10.2015. a määrusega A. Streltsovi kaebuse HKMS § 121

lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei ole läbinud HKMS § 47 lg-st 1 tulenevat kohustuslikku

kohtueelset menetlust.

3. A. Streltsov esitas 18.10.2015 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 14.10.2015. a määruse

tühistamiseks. Koos määruskaebusega esitas A. Streltsov taotluse määruskaebuse esitamise

eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kuna tal ei ole vabu rahalisi

vahendeid ning sissetulekud puuduvad.

4. Tartu Halduskohus jättis 26.10.2015. a määruse resolutsiooni p-ga 1 A. Streltsovi

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel

rahuldamata. Halduskohus jättis määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale 15 euro suuruse

riigilõivu tasumiseks tähtaja 15 päeva alates määruse jõustumisest. Halduskohus leidis, et

kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuivõrd kaebajat ei

saa pidada maksejõuetuks isikuks. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et taotluse

esitamise hetkel oli tema isikukonto vaba jääk 139,42 eurot. Käesoleva asja menetluskulud

piirduvad kaebaja jaoks eeldatavasti riigilõivuga 15 eurot. Seega ei ole riigilõivu tasumine

kaebajale ebamõistlikult suur kohustus. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul esineb

seadusest tulenev alus menetlusabi mitteandmiseks, mistõttu tuleb menetlusabi taotlus jätta

rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 26.10.2015. a määruse peale 30.10.2015 määruskaebuse,

milles palub Tartu Halduskohtu määruse tühistada ja teha uus otsustus, millega tema

menetlusabi taotlus rahuldada. Kaebaja märgib, et kuna tal ei ole kolme kuu jooksul olnud

sissetulekuid, siis oleks halduskohus pidanud ta riigilõivu tasumise kohustusest vabastama.

Kaebaja märgib, et ta on kaebuses välja toonud füüsilise kahju, mille puhul on kaebaja

seaduse kohaselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Kaebaja on vaidlustanud halduskohtu määruse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus

vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203

lg 2 ja § 201 lg 4). Halduskohus on õigesti leidnud, et määruskaebuse esitamisel määruse

peale, millega kaebus on tagastatud, tuleb tasuda riigilõivu 15 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg

6). Seega ei ole õige ka määruskaebuses esitatud väide, et tema edasikaebus on seaduse

kohaselt riigilõivuvaba.

8. Riigilõivu tasumise kohustusest võib vabastada isiku, kui ta ei suuda oma majandusliku

seisundi tõttu menetluskulusid tasuda (HKMS § § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1). HKMS § 112

lg 1 p-s 1 sätestatut arvestades ei ole kaebajale menetlusabi andmine iseenesest keelatud, kuna

tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (18.06.2015-17.10.2015.a )

sissetulek oli 0 eurot.

Samas järeldus, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel ei ole kaebajale menetlusabi andmine

keelatud, ei tähenda veel, et kohus peab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastama.

Kohtul on HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel õigus kaaluda, kas isikule on põhjendatud

menetlusabi anda või mitte. Kui menetlusabi taotleja suudab oma majanduslikust seisundist

tulenevalt menetluskulusid tasuda, siis on üks HKMS § 111 lgs 1 sätestatud eeldus

menetlusabi andmiseks täitmata ning menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

9. Halduskohus leidis, et kuna menetlusabi taotlusele ja määruskaebuse esitamisele eelnenud

päeva seisuga (17.10.2015) oli kaebaja vanglasisese isikukonto vaba jääk 139,42 eurot, mis

on piisav 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks, siis ei ole kaebajale menetlusabi andmine

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks lubatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohaga, et kuna kaebaja isikukonto vaba jääk on 139,42 eurot, siis võimaldab

menetlusabi taotleja majanduslik seisund menetlusabi taotlejal määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasuda ning seega ei ole menetlusabi andmine põhjendatud.

10. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud A. Streltsovi menetlusabi taotluse

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 26.10.2015. a määruse resolutsiooni p 1 tuleb jätta muutmata.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/