Legislator Case Law & Legislation
3-15-2266/17 AI generated

3-15-2266/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-2266/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

07.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Sergei Matvejevi Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise

Legislator headnote

AI generated

3-15-2266/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise

Keywords

AI generated
vat fraud investigation health insurance voucher fee therapeutic measure protection of the euro economic hardship cost-effectiveness of treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi

Määruse tegemise aeg ja koht

16.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2266

Haldusasi

Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 5000 euro

ulatuses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Matvejevi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Sergei Matvejev

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Sergei Matvejevi

kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000

euro ulatuses ning koos kaebusega menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel täielikult

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et kuigi

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale

menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud,

kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei täitnud

korraldust minna etappi menetlustoimingute läbiviimiseks, olid vanglaametnikud

sunnitud õigustatult kasutama füüsilist jõudu korralduse täitmise tagamiseks.

Halduskohus oli arvamusel, et on üldteada, et jõu kasutamisel võib isik, kelle suhtes

seda rakendatakse, tunda valuaistinguid ning need aistingud võivad jätkuda ka peale

jõu kasutamise lõppu. Samas asus halduskohus seisukohale, et kaebaja väited

sundetapeerimisega põhjustatud täiendavast tervisekahjust on paljasõnalised ning

tõendamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 29.10.2015 esitas S. Matvejev määruskaebuse, milles kaebaja kaebas 08.10.2015. a

määruse peale ning palus vabastada ta riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse

esitamisel. Kaebaja leidis, et tema kaebus on perspektiivikas, kuna sarnased kaebused,

mis jõuavad Euroopa Inimõiguste Kohtusse, rahuldatakse seal. Kaebaja on seisukohal,

et valvurid on teda sundetapeerides rikkunud vangistusseaduse § 41 ning

vangivalvurite teod vastavad karistusseadustiku § 121 ja § 324 sätestatud tunnustele.

Samuti selgitas S. Matvejev, et tal ei ole olnud võimalik kohtule tervisekahju

tõendavaid dokumente esitada, kuna vanglas ei ole arste, kes selliseid uuringuid

teeksid ning väljaspool vanglat on arstide järjekorrad kuude pikkused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust

vabastamiseks.

7. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 08.10.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi