3-15-2266/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated07.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Sergei Matvejevi Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise
Legislator headnote
AI generated3-15-2266/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
MÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Maili Lokk, Tiina Pappel, Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
16.11.2015, Tartu
Haldusasja number
3-15-2266
Haldusasi
Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud
mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 5000 euro
ulatuses
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sergei Matvejevi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Sergei Matvejev
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul
määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 07.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Sergei Matvejevi
kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 5000
euro ulatuses ning koos kaebusega menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel täielikult
riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Tartu Halduskohtu 08.10.2015. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise
kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et kuigi
halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale
menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud,
kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus leidis, et kuna kaebaja ei täitnud
korraldust minna etappi menetlustoimingute läbiviimiseks, olid vanglaametnikud
sunnitud õigustatult kasutama füüsilist jõudu korralduse täitmise tagamiseks.
Halduskohus oli arvamusel, et on üldteada, et jõu kasutamisel võib isik, kelle suhtes
seda rakendatakse, tunda valuaistinguid ning need aistingud võivad jätkuda ka peale
jõu kasutamise lõppu. Samas asus halduskohus seisukohale, et kaebaja väited
sundetapeerimisega põhjustatud täiendavast tervisekahjust on paljasõnalised ning
tõendamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. 29.10.2015 esitas S. Matvejev määruskaebuse, milles kaebaja kaebas 08.10.2015. a
määruse peale ning palus vabastada ta riigilõivu tasumisest hüvitamiskaebuse
esitamisel. Kaebaja leidis, et tema kaebus on perspektiivikas, kuna sarnased kaebused,
mis jõuavad Euroopa Inimõiguste Kohtusse, rahuldatakse seal. Kaebaja on seisukohal,
et valvurid on teda sundetapeerides rikkunud vangistusseaduse § 41 ning
vangivalvurite teod vastavad karistusseadustiku § 121 ja § 324 sätestatud tunnustele.
Samuti selgitas S. Matvejev, et tal ei ole olnud võimalik kohtule tervisekahju
tõendavaid dokumente esitada, kuna vanglas ei ole arste, kes selliseid uuringuid
teeksid ning väljaspool vanglat on arstide järjekorrad kuude pikkused.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
5. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele
menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale
menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu
menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on
piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega
HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu
tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad
eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi
taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule
menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas
vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu
kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust
vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu
04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).
6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega
pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine
ebatõenäoline. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et puudus alus kaebaja riigilõivust
vabastamiseks.
7. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu
Halduskohtu 08.10.2015. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi