4-15-6204/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1

4-15-6204

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. novembril 2015.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja nr

4-15-6204 (väärteoasi nr 2316,15,008634)

Kohtunik

Katre Poljakova

Väärteoasi esitatud kaebus Politsei – ja J.R

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.07.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2316,15,008634;

Kohtuistungi toimumise aeg 01.10.2015.a ja 15.10.2015.a

Kohtuistungil osalenud isikud , isikukood: Menetlusalune isik: J.R XXX, Saksamaa Liitvabariigi kodanik, emakeel vene keel, elukoht: XXX; Kohtuväline menetleja: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu, (Rahumäe tee 6/1 Tallinn);

Asja läbivaatamine

Kaebuse lahendamine istungimenetluses;

Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109 – 111; § 133-135.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J.R Harju Maakohu Liivalaia kohtumajale

30.07.2015.a esitatud kaebus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.07.2015.a otsusele väärteoasjas nr 2316,15,008634.

2. Jätta muutmata Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.07.2015.a otsus väärteoasjas nr 2316,15,008634.

3. Käesolev kohtuotsus teha teatavaks kaebuse esitaja J.R-ile ja

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.

2

Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr 2316,15,008634 karistati menetlusalust isikut J.R LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut s.o summas 200.- eurot. Väärteoasja nr 2316,15,008634 otsuse kohaselt J.R 30.06.2015.a kella 15.14 ajal Kopli tn, Põhja – Tallinna linnaosas, Tallinnas, Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel 50 km/h alas kiirusega 81 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, rikkudes selliselt LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. (tl 29-30) Eelpool märgitud otsusele esitas J.R 30.07.2015.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kaebuse, millises viimane selgitab, et tema ei ole nõus otsusega, sellest andis ta teada ka politsei protokollis. Kohtule esitatud kaebuses J.R kinnitab, et tema ei ole ületanud sõidukiirust, selgitades, et ta liikus teise sõiduki taga. Palvele tutvustada talle tõendeid, näitas ametnik ainult

kiirusemõõdiku andmeid. J.R kategooriliselt eitab, et need andmed olid seotud temaga. Need andmed võisid olla kelle iganes teise liikleja andmed. Fotod, videod ja muud tõendid rikkumise kohta puuduvad. Seoses eeltooduga palub ta kohtult väärteootsuse nr 2316,15,008634 tühistamist. (tl 2)

Menetlus kohtus:

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 01.10.2015.a toimunud kohtuistungil kaebuse esitaja J.R kinnitas, (tl 14) et tema jääb täielikult kohtule esitatud kaebuse juurde.

J.R selgitas kohtus, et tema arvamuse kohaselt oli see Kopli tn, sõitis ta musta värvi autoga kesklinna poole, valget värvi auto järgi. Kinnitab ta seda, et tema ei ole

midagi rikkunud, tema sõitis eeskirjade järgi. Kui ta kinni peeti, siis näidati talle seadet, millega kiirust mõõdeti. Politseiametnik väitis, et selle alusel saab kiirust mõõta, tema - J.R sellega nõus ei olnud Ta ütles, et kiirust on, kas valesti mõõdetud või ei ole . mõõdetud tema kiirust. Ta tahtis, et politsei näitaks talle, et just tema kiirust mõõdeti, seda aga tõendada ei suudetud. (tl 14)

Kohtuvälise menetleja esindaja esitatud küsimustele kinnitas J.R, et

politseiametnikud talle varasemalt tuttavad ei olnud. Põhjus, miks talle võidi esitada valesüüdistus on seotud sellega, et Eesti Vabariigi eelarves on arvestatud mingi summa, mis peab trahvidest laekuma, täpsemalt ta seletada ei oska. Kinnitab ta ka seda, et Tallinnas sõidab ta väga palju. Kaebuse esitaja J.R märkis kohtus, et tema ei väida seda, et oleks mõõdetud kahe auto kiirust, tema arvamuse kohaselt ka valge auto ei ületanud kiirust. Kinnitab ta seda, et . ( tl 14 pöördel) ta vaatas spidomeetrit ning seal oli 50 millegagi, 80 km/h ei ole võimalik

Kohtuvälise menetleja esindaja asus 15.10.2015.a toimunud kohtuistungil seisukohale, et

menetlusalune isik J.R on toime pannud väärteo, milline on tõendatud tunnistaja ütluste ja kiirusmõõtmise protokolliga.

Kohtuvälise menetleja esindaja pidas vajalikuks juhtida kohtu tähelepanu sellele, et

mõõtetulemust saab pidada jälgitavaks, kiirusemõõtmisel on kasutatud taadeldud mõõtevahendit, järgitud on mõõtemetoodikat ning mõõtja oli läbinud koolituse. Samuti asus kohtuväline menetleja seisukohale, et tunnistaja Peeter Puio kohtus antud ütlusi saab pidada usaldusväärseks. Kuna menetlusalune isik on menetlejale olnud võõras isik, siis ei

ole alust ka arvata, et tunnistaja oleks andnud valeütlusi. Samuti eksimus mõõtmisel on

välistatud, kuivõrd tegemist on olnud lasermõõteseadmega, milline mõõdab ühe konkreetse sõiduki liikumise kiiruse s.t teised sõidukid mõõtmist ei häiri ja, kui sihtimisalas on mitu objekti,

3

siis oleks seade andnud veateate. Mingit põhjust esitada kaebuse esitajale kellegi teise kiirust ei ole olnud, seda ei saa pidada eluliselt usutavaks. Märgitust tulenevalt asus kohtuväline menetleja seisukohale, et esitatud J.R kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (tl 23)

Kohtuistungil avaldas ja uuris kohus järgmisi väärteoasjas kogutud tõendeid: J.R

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse

vanemväärteomenetleja L. Protsykova 20.07.2015.a koostatud otsust väärteoasjas nr 2316,15,008634; (tl 29-30) J.R

politseijaoskonna patrullpolitseinik M. Meeksa 30.06.2015.a koostatud väärteoprotokolli nr AB1452182; (tl 25) J.R

Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik P. Puio koostatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli; (tl 26) Mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-15/00057 koopiat; (tl 15) Mõõtmisega seotud pädevate ametnike nimekirjade koopiat; (tl 20-21) J.R suhtes väljastatud karistusregistri väljavõtet; (tl 31) Kõigi nimetatud tõendite avaldamist pidasid menetlusosalised lubatavaks. Kohus märgib, et

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 15.10.2015.a toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle ka Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Peeter Puio. Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-22-10 ei . ole vajalik taasesitada tunnistaja antud ütluste sisu kohtuotsuse tõendite loetelus

Kohtuotsuse motiivid Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud väärteoasjas kogutud materjalidega, samuti kohtuistungil menetlusosaliste esitatud seisukohtadega, olles üle kuulanud tunnistaja

Peeter Puio ning uurinud ja hinnanud kohtuistungil avaldatud kirjalikke, dokumentaalseid

tõendeid kogumis, asub seisukohale, et J.R esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele ning seda alljärgnevatel põhjustel:

J.R-ile LS § 227 lg 2 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis inkrimineeritud väärteo osas leiab kohus järgmist: Antud väärteoasja menetluse raames ei ole tekkinud vaidlust selles, et J.R

juhtis 30.06.2015.a. kella 15:14 ajal sõiduautot Mitsubishi Lancer reg nr XXX, liikudes märgitud sõiduautoga Harjumaal, Tallinnas, Kopli tn Sitsi tn suunas ning tehes seda teelõigul, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks oli 50 km/h. Märgitud fakti loeb kohus tõendatuks käesolevas väärteoasjas kogutud järgmise tõendiga ja

nimelt: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna

politseijaoskonna patrullpolitseinik Peeter Puio 30.06.2015.a koostatud liiklusjärelevalve

kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (tl 26), millisest nähtub, et liiklusjärelevalvet

30.06.2015.a kella 15:14 ajal teostati Tallinnas, Kopli tn Sõle Sitsi tn juures, kus lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Käesolevas väärteoasjas on tekkinud vaidlus selles osas, kas 30.06.2015.a kella 15:14 teostatud

menetlustoimingu käigus s.o kaebuse esitaja J.R sõiduautode mõõtekiiruse mõõtmisel poolt juhitud sõiduki kiirus eelpool märgitud teelõigul oli lubatud sõidukiirusest

suurem s.t, kas menetlusalune isik J.R ületas lubatud sõidukiirust mitte

vähem kui 28 km/h nii nagu seda on kaebuse esitajale etteheidetud väärteoasja nr

2316,16,008634 menetluse käigus koostatud väärteoprotokollis nr AB1452182 (tl 25) ja

4

20.07.2015.a väärteootsuses s.t antud väärteoasjas toimub vaidlus selle üle, kas kaebuse esitajale etteheidetud kiiruseületamine on tõendatud või mitte. (tl 29-30) Juba eelnevalt märgitu kohaselt kohus nõustub kohtuvälise menetleja avaldatud seisukohaga selles osas, et väärteootsuse tühistamiseks kaebuse esitaja seisukohtade põhjal puudub alus.

J.R oma kaebuses ja kohtus talle süüks pandava väärteorikkumise

toimepanemist ei tunnistanud, asudes seisukohale, et lubatud suurimat sõidukiirust tema ületanud ei ole, sõitis ta eeskirjade järgi ning, temale ei ole teada, missuguse sõiduki kiirust mõõdeti. Isiku väitel Eesti Vabariigis eelarves on arvestatud, et mingi summa peab laekuma trahvidest ning see võib-olla ka põhjuseks, miks talle süüdistus on esitatud. Kaebuse esitaja J.R on asunud seisukohale, et sõiduki kiirust on mõõdetud, kas valesti või ei ole mõõdetud tema sõidki kiirust, sest ta vaatas spidomeetrit ja see näitas midagi 50 km/h. Fotosid, videosalvestisi talle ei esitatud ning seega ei ole tõendatud ka tema

poolt lubatud sõidukiiruse ületamine. (tl 14, 23) Kohus peab kaebuse esitaja J.R eelpool välja toodud selgitusi asjakohatuteks ning mittehaakuvateks käesolevas väärteoasjas kogutud tõenditega.

Käesoleval hetkel ei saa vähetähtsaks pidada teadmist, et 15.10.2015.a Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil kuulati tunnistajana üle Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Peeter Puio. Vastavalt Riigikohtu poolt väljendatud seisukohale, ei ole põhimõtteliselt välistatud menetleja ametniku ülekuulamine tunnistajana mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (RKKKo 3-1-

1-29-05 p 5). Kohus seda ka tegi, täpsustades 15.10.2015.a tunnistaja Peeter Puio ülekuulamisega, kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis ja väärteoprotokollis fikseeritud

andmete õigsust ning eesmärgiga saada teavet mootorsõidukite kiiruse mõõtmisega seotud menetlustoimingu olemusest. Eelpoolt märgitud kuupäeval Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas s.o 15.10.2015.a toimunud

kohtuistungil tunnistaja Peeter Puio andis üksikasjalikke ütlusi selle kohta, kuidas toimus

kaebuse esitaja J.R poolt 30.06.2015.a juhitud sõiduki kiiruse mõõtmine,

kuidas fikseeriti menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiiruse suurus, millise kohta on

käesoleva väärteoasja menetluse käigus koostatud ka liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. (tl 26) Riigikohus lahendis nr 3-1-1-105-03 on juhtinud tähelepanu sellele, et mootorsõiduki juhile, keda süüdistatakse lubatud sõidukiiruse ületamises ja, kes kohapeal ei nõustu väitega kiiruse

ületamise kohta, tuleb näidata mõõteseadme näitu. Käesoleval hetkel vaidlust selles osas tekkinud ei ole, et kaebuse esitajale kohtuväline menetleja märgitud näitu näidanud ei oleks. Näitu menetlusalusele isikule näidati, kuid viimane lihtsalt ei ole nõustunud sellega, et tegemist oli tema poolt juhitud sõiduki kiiruse fikseeringuga.

Tunnistaja Peeter Puio kinnitas 15.10.2015.a toimunud kohtuistungil kõnesoleva

kiirusmõõtmisega seotud asjaolusid, seejuures rõhutades, et sõiduki kiiruse mõõtmisel ta veendus selles, et mõõtis just antud sõiduki kiirust, märgitud sõiduki juhiks oli Eesti Vabariigis elav, vene keelt kõnelev Saksa kodakondust omav isik. (tl 22) Samuti juhtis tunnistaja kohtu

tähelepanu sellele, et märgitud kuupäeval teostatud menetlustoimingu käigus kasutati

sõiduautode kiiruse mõõtmisel taadeldud ja nõuetekohaselt kontrollitud mõõteseadet – UltraLyte LTI, märgitud seadme näol on tegemist laserkiiruse mõõdikuga, millist kasutades

saab korraga mõõta üksnes ühe sõiduauto kiirust, suunates laserkiire konkreetsele autole, millise näidud säilivad seni kuni hakatakse mõõtma järgmise sõiduauto kiirust. (tl 22 pöördel). Kohus leiab, et tunnistaja Peeter Puio poolt antud ütlused on usaldusväärsed ning kohtul puudub alus nendes kahelda s.t kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja poolt kohtuistungil antud ütluste

tõepärasuses, kuivõrd viimasele selgitati KrMS § 71 – 73 sätestatud õigusi ja kohustusi, sealhulgas kohustust anda tõeseid ütlusi. Samuti hoiatati tunnistajat KarS § 318 ja KarS § 320 kohaselt ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ning teadvalt valeütluste andmise eest

5

kohaldatavast kriminaalkaristusest. Kohus ei ole antud väärteoasjas tuvastanud, et tunnistaja Peeter Puio omaks vihavaenu kaebuse esitaja J.R suhtes, mis oleks takistanud tal tõepäraste ütluste andmist. Märgitust tulenevalt ei saa kohus pidada ka asjakohaseks kaebuse esitaja seisukohta selles osas, et temale süüksarvatud väärtegu võib-olla kohtuvälise menetleja

poolt inkrimineeritud ajendatult tahtest ja soovist täita Eesti Vabariigi eelarvet. Sellekohast

kaebuse esitaja J.R avaldatud väidet loeb kohus viimase poolt antuks

eesmärgiga vabaneda talle LS § 227 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteo toimepanemise eest ettenähtud võimalikust vastutusest. Kohtu hinnangul tunnistaja Peeter Puio kohtus antud ütlused on haakuvad teiste käesolevas

väärteoasjas kogutud tõenditega ja nimelt 30.06.2015.a koostatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga mõõtevahendi taatlustunnistuse nr (tl 26) ning TTRSS-15/00057 koopias kajastatud informatsiooniga. Nimelt nähtub nii tunnistaja Peeter Puio

kohtus antud ütlustest kui ka eelpoolt märgitud dokumentaalsetest tõenditest, et kaebuse

esitajale etteheidetud väärteo toimepanemise ajal s.o 30.06.2015.a kohtuväline menetleja menetlustoimingut – mootorsõiduki kiiruse mõõtmist läbi viies kasutas 12.02.2015.a. taadeldud

kiirusmõõturit UltraLite LTI 20-20 100LS nr UX020594. Käesoleval hetkel ei ole kohtule

esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milline seaks kahtluse alla, et menetlustoimingu käigus eelpool märgitud ja kasutatud kiirusmõõtur oleks olnud tehniliselt korrast ära või muul moel mitte vastanud käesoleval hetkel kehtiva Mõõteseaduses väljatoodud nõuetele. Seetõttu ei sea kohus (tl 26 ja tl 26 pöördel) liiklusejärelevalve kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtmistulemust ning selle õigsust kahtluse alla.

Arvestades teadmist, et kaebuse esitaja poolt 30.06.2015.a juhitud mootorsõiduki lubatud

sõidukiiruse ületamist fikseerinud patrullpolitseinik Peeter Puio oli eelnevalt läbinud ka nõuetekohase väljaõppe kiiruse mõõtmisega seoses, märgitut kinnitab kohtu hinnangul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri väljastatud sellekohane nimekiri (tl 20-21), siis puudub kohtul igasugune alus kahelda selles, et esineks menetluslikke rikkumisi väärteo menetlemisel, kaebuse esitajale etteheidetud rikkumise fikseerimisel ning tõendite kogumisel. Nii on kaebuse

esitaja J.R suhtes koostatud märgitud väärteoprotokollis nr AB1452182 konkreetse rikkumise asjaolud ja kogutud tõendid, mis on koostatud liiklusjärelevalveks pädeva asutuse – Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna teenistuses

olevate ametnike poolt. (tl 25-26) Juba eelnevalt märgitu kohaselt ei saa kohus pidada vähetähtsaks teadmist, et kaebuse esitaja poolt juhitud sõiduauto suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on mõõdetud testitud ja töökorras kiirusmõõturiga UltraLite LTI 20-20 100LS nr

UX020594. Antud juhul nähtub väärteoprotokollist, et sellesse on kantud ka tegelikkusele vastavad andmed menetlusalusele isiku poolt suurima sõidukiiruse ületamise kohta, s.t kaebuse esitajale etteheidetud rikkumine on õigesti kvalifitseeritud.

Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (tl 26) osas märgib kohus järgmist, et see on nõuetekohaselt vormistatud. Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb mõtteseadme tulemuste tuvastamine kanda protokolli juhul, kui mõõtmist teostavad ja

väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, vajalik on fikseerida mõõtmistulemused mõõteriista kasutamise protokollis, milles muude asjaolude kõrval on vajalik näidata andmed mõõtmiseks kasutatud mõõtevahendi kohta, selle taatlemine, mõõtmise teostanud isiku nimi, amet, mõõtmise aeg ja koht, millise sõiduki kiirust mõõdeti ning mõõtmise tulemus (RKKKo 3-1-1-105-03 p 9). Käesoleval hetkel nähtub liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et kõik eelpool märgitud

nõuded on täidetud. Mõõtmine on teostatud taadeldud ja testitud seadmega, pädeva mõõtja poolt ning seega on mõõtetulemus järgitav Mõõteseaduse § 5 lg 1 tähenduses.

Käesoleva väärteoasja kohtuliku arutamise käigus 01.10.2015.a kaebuse esitaja J.R juhtis kohtu tähelepanu faktile, et tema ei ole ületanud lubatud sõidukiirust, teab ta seda sellepärast, et ta vaatas sõidu ajal spidomeetrit ja seal oli 50 millegagi, 80 km/h ei

6

olnud lihtsalt võimalik. (tl 14 pöördel) Kohus peab vajalikuks siinkohal rõhutada, et kaebuse esitaja sellekohaseid ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, kuna need ei ole kooskõlalised teiste asjas kogutud tõenditega. Kaebuse esitaja poolt välja toodud sellekohane väide ei haaku, ei tunnistaja Peeter Puio kohtus antud ütlustega liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme ega ka kasutamise protokollis sisalduva infoga. Käesoleva väärteoasja menetluse käigus ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, milline võimaldaks kohtul asuda seisukohale ja teha ühtset

järeldust selle kohta, et kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale sihilikult, tahtlikult etteheitnud ligi 30 km/h lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohus ei saa vähetähtsaks pidada ja tähelepanuta jätta ka kohtuvälise esindaja H. Küünarpuu kohtus antud selgitust selle kohta, et eksimus sõiduauto kiiruse mõõtmisel käesoleval hetkel on välistatud, kuivõrd menetlustoimingu

käigus kasutati lasermõõteseadet, milline mõõdab ühe konkreetse sõiduki liikumise kiirust, teised sõidukid kiirust ei häiri ning, kui sihtimise alas on mitu objekti, siis annab seade veateate. (tl 23) Käesoleva väärteoasja menetluse käigus on kaebuse esitaja J.R heitnud ette seda, et kohtuväline menetleja ei ole temale esitanud konkreetselt fotosid või muid selliseid tõendeid, millised kinnitaksid, et mõõdeti just tema poolt juhitud sõiduauto kiirust. (tl 23)

Kohus asub seisukohale k.a antud asja lahendamise valguses, ei saa seadusandja tahteks ja

mõtteks olla see, et kõik kohtuvälise menetleja otsused analoogselt antud väärteoasjaga,

kuuluksid automaatselt tühistamisele ainuüksi põhjusel, et kiirusemõõturi kasutamise protokollis fikseeritud andmeid ei ole fotografeeritud või videosalvestatud. Kohus nendib, et

liiklusjärelevalve teostamise tööpraktikas igapäevaselt alati ei pruugita fotografeerimise või

videosalvestusvahendeid kasutada, märgitut toetab ka Riigikohtu lahendites kajastatud

seisukohad. Kohtu hinnangul tekitab selline jäik arusaam, et kui puudub foto või

videosalvestus, pole muud tõendid piisavad isiku vastutusele võtmiseks, pigem liiklejates karistamatuse tunde. Kohus leiab, et seadusandja tahteks on eelkõige asjas kogutud tõendite igakülgne ja põhjalik hindamine, ning nn vastu olukorra kõrvaldamine. sõna-sõna Olenemata sellest, et kaebuse esitaja J.R on oma süüd temale etteheidetud väärteo toimepanemises eitanud, ei saa kohus käesolevas väärteoasjas eelpool välja toodud teisi

dokumentaalseid tõendeid k.a tunnistaja Peeter Puio kohtus antud ütlusi pidada omavahel vastuoluliseks olevateks. Kohus on seisukohal, et väärteoasja lahendamisel tuleb tõendite hindamisel eelkõige lähtuda

siseveendumusest. Seetõttu kaalub kohus tõenditele omistatavat tähtsust erilise

tähelepanelikkusega, kuivõrd asjas puuduvad nii fotod kui ka videosalvestis. Kohus asub

seisukohale, et ainuüksi fakt fotode või videosalvestise puudumisest ei saa olla aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning selline lähenemine ei ole kindlasti seadusandja

tahteks. Menetleja ülesanne on kaaluda igakülgselt asjas kogutud tõendeid ning seejärel motiveerida, millistele konkreetsetele faktidele/tõenditele tuginedes ta väärteo toimepanemise tuvastatuks loeb.

Kohus asub seisukohale, et kuna antud väärteoasja menetluse raames on kogutud piisavalt tõendeid, milliseid on uuritud kogumis igakülgselt, viidatud on mitmetele Riigikohtu lahendites

kajastatud seisukohtadele annab märgitu ka kohtule võimaluse asuda seisukohale s.t jõuda

veendumusele, et just kaebus esitaja J.R on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Käesoleval hetkel peab kohus vajalikuks viidata ka Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-131-13 p 14, millises märgitakse, et võimalik on olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks

ning neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist välja nendes esinevate diametraalsete vastuolude tõttu. Küsimus selle kohta, kas ja missugustel tingimustel ütlusi osaliselt arvestada saab, tuleb lahendada igas kohtuasjas eraldi.

7

Kohus ei pea kaebuse esitaja poolt kohtuistungil antud ütlusi usaldusväärseks ning eluliselt

usutavaks ja seda osas, mis puudutab viimase poolt antud selgitusi selle kohta, et ei ole mõõdetud tema auto kiirust sellekohased ütlused on (tl 14, 23), kuivõrd J.R

vastuolus teiste kohtuistungil uuritud ja usaldusväärseks peetavate tõenditega ja nimelt

tunnistajate Peeter Puio kohtus antud ütlustega, liiklusjärelevalve kiirusemõõtmeseadme kasutamise protokollis ning mõõtevahendi taatlustunnistuses sisalduva infoga ning kohus jätab kaebuse esitaja sellekohased ütlused s.t ütlused selle kohta, et mõõdetud ei ole tema auto kiirust tõendikogumist välja. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja eelpool ebausaldusväärseks märgitud ütlused kohut eksitavad ning on vastuolus käesoleva väärteoasja menetluse raames kogutud ja kohus uuritud tõenditega.

Kohus juhib tähelepanu teadmisele, et liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis (tl 26) on fikseeritud, et mõõtmise hetkel oli nähtavus hea, sõidukite kiiruse mõõtmist viidi läbi valgeajal ning ilm oli sademeteta. Seega ei saanud mõõtmist takistavad või segavaid faktoreid ka ilmastiku näol. Arutatava väärteoasja käigus on tuvastamist leidnud fakt,

et J.R juhitud auto liikus kiiruse mõõtmisel koos teise sõidukiga, milline võiks anda mõõtmistulemuste õigsuse üle küll alust vaielda, kuid kohus märgib veelkord, et mõõteseade UltraLyte tööpõhimõte seisneb selles, et fikseerida konkreetselt ainult selle sõiduki kiiruse, millele on seadme optiline lasersihik suunatud. Mõõtetulemuste ebaõnnestumisel või

segavate faktorite olemasolul, annab UltraLyte seade veateate. Kohus ei ole käesoleva

väärteoasja kohtuliku menetluse käigus tuvastanud, et mõõteseade oleks vastava veateate andnud. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et J.R poolt LS § 227 lg 2

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteootsuses õigesti tuvastatud, tema

tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi s.t tuvastamist on leidnud väärteo objektiivne külg.

Kohus asub seisukohale, et J.R on temale inkrimineeritud väärteo toime pannud otsese tahtlusega. Kohus märgib, et esmalt pidi kaebuse esitaja olema teadlik, et ta sõidab asulasisesel teel, kus lubatud võimalikuks suurimaks sõidukiiruseks on 50 km/h, kuid vaatamata sellele märgitud teadmist arvesse ei võtnud vaid võttis hoopis teadliku ohtliku riski, juhtides 30.06.2015.a kella

15.14 ajal mootorsõidukit Mitsubishi Lancer reg nr XXX kiirusega, milline ületas lubatud suurimat sõidukiirus 50 km/h ja nimelt ületas kiirust mitte vähem kui 28 km/h. Kohus juhib tähelepanu sellele, et teatavasti on risk võimalik oht. Seoses sellega, et igapäevaelu sündmused toimuvad alati mingi ohu foonil ning seetõttu on alati ka võimalik, et see oht realiseerub. Kohtu

hinnangul mootorsõiduki juhtimine lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kujutab endast liikluses suure ohu loomist ning seega on objektiivselt ühiskonnas soovimatu. Kohus selgitab,

et riik peab andma selge signaali sellele, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Käesoleva väärteoasja kaebemenetluse käigus ei ole leidnud kohtus tuvastamist, et asjas esineks isiku õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtus ei tuvastatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Osundatud paragrahvi teise lause

kohaselt tuleb karistuse määramisel lisaks süüle arvestada kergendavate ja raskendavate

asjaoludega, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Isiku süü suurus sõltub teo tehioludest ning võimalikule süü suurusele vastavad karistusraamid annab vastava väärteo sanktsioon. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h, võib isikule määrata karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

8

Kohus asub seisukohale, et karistuse raskus peab olema objektiivselt õiglane mitte ainult riigi aspektist, vaid ka karistatava aspektist. Seega tuleb igal juhul karistuse määramisel arvestada ka karistatava eluliste vajadustega ja karistuse individuaalse mõjuga. Märgitust tulenevalt võib

kohtuvälise menetleja otsusega J.R-ile määratud rahatrahvi pidada asjakohaseks ja põhjendatuks. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale karistust määrates

lähtunud KarS § 56 sätetest. Vähetähtsaks ei saa pidada teadmist, et karistuse määramisel kohtuväline menetleja ei ole tähelepanuta jätnud teo toimepanija isikut. J.R

on isikuks, kellel puuduvad kehtivad karistused, märgitud fakti kinnitab karistusregistri

sellekohane väljavõte süü suurust temale . (tl 31) Kohus hindab J.R etteheidetud väärteo toimepanemises keskmiseks. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt J.R-ile määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses s.o summas 200 eurot LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on kooskõlas toimepandud väärteo

raskusega. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt J.R-ile karistusena määratud rahatrahv eelpool märgitud ulatuses on selline, milline peaks muutma viimase väärtushinnanguid ning suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisse üldiselt ning samuti panema teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest. Eeltoodud motiividele tuginedes asub kohus seisukohale, et käesolevas väärteoasjas puudub

seaduslik alus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja komissar L. Protsykova 20.07.2015.a väärteoasjas nr 2316,15,008634 koostatud otsuse tühistamiseks ning

J.R esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109 – 111; § 133-135.

Kohtunik Katre Poljakova (allkirjastatud digitaalselt)