1-15-9125/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedO.J süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.10.2015 kuni 17.10.2015, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
Legislator headnote
AI generated1-15-9125/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
Full text
1-15-9125
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
16. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9125 (15230200964) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi O.J-i süüdistus KarS § 424 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav O.J
Ik: XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, töökoht: XXXOÜ, elukoht: XXX. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 16.10.2015 kuni 17.10.2015.
Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata. Kehtivaid väärteokaristusi ei ole. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Toomas Pilt RESOLUTSIOON
1. O.J süüdi tunnistada KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.
2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.10.2015 kuni 17.10.2015, s.o 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
3. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta O.J-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 11 kuud ja 28 päeva O.J-i suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et O.J temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
4. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada O.J-ile määratud 1 aasta ja 6 kuuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 16.11.2015.
5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada O.J-i suhtes lisakaristust, võttes
O.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 (neli) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 4 kuulise tähtaja möödumisel.
6. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile.
7. KarS § 55 lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.
8. O.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, §
179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:
• sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest (viissada kaheksakümmend viis) eurot;
• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot,
s.o kokku menetluskulu 657 (kuussada viiskümmend seitse) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele
EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,
EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 №rdea pangas, märkides selgitusena: „O.J, 1-15-9125, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel O.J-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: O.J-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 16.10.2015 kella 20.20 ajal Tallinnas Peterburi teel mootorsõidukit Volvo FH-540 registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (1,56 mg/l).
Sellise käitumisega rikkus O.J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse
§ 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.
Seega O.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 03.11.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Helen Kiviloo, süüdistatava O.J-i ja tema kaitsja Toomas Pilt`i vahel järgnev kokkulepe:
KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.10.2015 – 17.10.2015 s.o 2 päeva, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse
11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, mis jätta KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta ja 6
(kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena nõuab prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 4 (neljaks) kuuks.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 424; §-st 50; §-st 73; §-st 78 asub kohus seisukohale, et O.J kuulub temale KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.
O.J-i ankeetandmete kohaselt on ta tööga hõivatud, seega omab sissetulekut.
Samuti ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Lisaks on inkrimineeritud süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik, seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.
Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava majanduslikku olukorda iseloomustavatest kriminaaltoimiku materjalidest ning süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS §
180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/