2-15-12792/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2015 Tartu Tsiviilasja number 2-15-12792 Tsiviilasi Remo Ainsare avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusse võtmisest keeldumine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 28. septembri 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Remo Ainsare määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): Remo Ainsar (isikukood XXXX) RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

28. septembri 2015 määrus muutmata. 2. Jätta rahuldamata Remo Ainsare taotlus menetlusdokumentidest koopia väljastamiseks.

3. Jätta rahuldamata Remo Ainsare taotlus riigi õigusabi saamiseks. Menetluskulude jaotus

1. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud Remo Ainsare kanda.

2. Vabastada Remo Ainsar määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu summas eurot riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Remo Ainsar (avaldaja/võlgnik) esitas 28. augustil 2015 Tartu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Maakohus jättis 31. augusti 2015 määrusega avalduse käiguta ning andis 14-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (s.o riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks, korrektse võlaja varanimekirja esitamiseks, selgitamiseks, millistest vahenditest kannab avaldaja pankrotimenetluse kulud ja rahuldab võlausaldajate nõuded). Avaldaja esitas 14. septembril 2015 võlaja varanimekirja ning selgitas, et vahendite puudumise tõttu ei ole ta võimeline võlausaldajate nõudeid rahuldama ega pankrotimenetluse kulusid kandma, seetõttu taotleb ta enda pankroti väljakuulutamist. Riigilõivu tasumise kohta märkis avaldaja, et selle on tasunud kas tema ema Monika Ainsar või kasuisa Harri Koitla. Avaldaja esitas 16. septembril 2015 taotluse riigilõivu tasumise tähtaja pikendamiseks viie päeva võrra. Maakohus rahuldas taotluse ja pikendas riigilõivu tasumise tähtaega kuni 22. septembrini 2015. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole avaldaja riigilõivu tasunud. MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 28. septembri 2015 määrusega TsMS § 340¹ lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel avalduse menetlusse võtmata. Maakohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd avaldaja ei ole kohtu poolt määratud tähtpäevaks kõiki puudusi kõrvaldanud. Kohtule ei ole esitatud riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ja kohus ise ei tuvastanud riigilõivu laekumist. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. R. Ainsar esitas määruskaebuse, milles palub võtta avaldus pankroti väljakuulutamiseks menetlusse. Määruskaebuse esitaja esitas menetlusabi taotluse, milles palus vabastada ta riigilõivu tasumisest pankrotiavalduse ning määruskaebuse esitamisel, samuti määrata talle esindaja.

R. Ainsar esitas taotluse menetlusdokumentidest koopia väljastamiseks. Määruskaebuse ja selle täienduse väidete kohaselt:

1) pidi riigilõivu tasuma määruskaebuse esitaja ema Monika Ainsar, kes oli reisil ja ei saanud riigilõivu tasuda. Kolmas isik ei ole kohustatud riigilõivu tasuma; 2) ei saa määruskaebuse esitaja ise riigilõivu tasuda, sest ta viibib vanglas ja vangla ei ole teda tööga kindlustanud. Kuivõrd on kindlaks tehtud, et R. Ainsar pole võimeline riigilõivu tasuma, on ebaõiglane, et kohus seda ei arvestanud ja ei võtnud avaldust menetlusse. Menetlusabi taotlus oli edastatud koos kaebusega kohtule, kuid kohus pole märkinud, miks see jäeti läbi vaatamata. Maakohus oleks pidanud teavitama, et R. Ainsarel on õigus menetlusabile. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

28. septembri 2015 määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus jätab rahuldamata R. Ainsare taotluse menetlusdokumentidest koopia väljastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul esineb alus Remo Ainsare pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel. TsMS § 340¹ lg 2 kohaselt, kui kohtu poolt määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Maakohus jättis 31. augusti 2015 määrusega avalduse käiguta ning andis avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (sh riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks). Maakohus hoiatas avaldajat, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral jätab kohus avalduse menetlusse võtmata. Kohus pikendas

16. septembri 2015 kirjaga riigilõivu tasumise tähtaega vastavalt R. Ainsare taotlusele kuni

22. septembrini 2015. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei ole R. Ainsar riigilõivu tasunud. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsarel oli piisavalt aega riigilõivu tasumise korraldamiseks. Ringkonnakohtu jaoks jääb arusaamatuks R. Ainsare väide selle kohta, et maakohus oleks pidanud märkima, mis alusel jäi menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Asja materjalidest nähtuvalt esitas

R. Ainsar menetlusabi taotluse esmakordselt pärast vaidlustatud määruse tegemist, s.o koos määruskaebusega Tartu Maakohtu 28. septembri 2015 määruse peale. Ringkonnakohus märgib, et kohtul puudub võimalus vabastada menetlusosaline pankrotiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest pärast seda, kui pankrotiavaldus jäi riigilõivu tasumata jätmise tõttu menetlusse võtmata.

8. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare taotlus menetlusdokumentide koopiate väljastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul puudub määruskaebuse esitajal vajadus enda õiguste kaitseks kõigist tema poolt esitatud menetlusdokumentidest koopiat saada. Menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerib TsMS § 59. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevad kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Kuigi TsMS § 59 ei sätesta ärakirja saamise eeldusena põhjendatud huvi ja näib ammendavalt sätestavat menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õiguse piirangud, tuleb TsMS § 59 kohaldamisel arvestada täiendavalt TsMS § 200 lg-tega 1 ja 2. Nimetatud sätete kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt ning kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada. Riigikohus on 8. septembri 2015 määruses nr 3-7-1-502-15 leidnud, et menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest endale ärakiri.

9. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

R. Ainsar taotles riigi õigusabi pankrotimenetluses esindamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et käesoleval juhul esinev alus pankrotiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks, puudub pankrotimenetluses esindamise vajadus.

10. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud

R. Ainsare kanda. Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2015 määrusega on määruskaebuse esitajale antud menetlusabi ning ta on vabastatud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 10 euro tasumisest. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, tuleks R. Ainsarelt TsMS § 190 lg 2 alusel mõista riigi kasuks välja 10 eurot, s.o riigilõiv, mille tasumisest ta määruskaebuse esitamisel vabastati. Ringkonnakohus peab võimalikuks vabastada R. Ainsar TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu tasumisest riigituludesse. Ringkonnakohus leiab, et R. Ainsare maksevõime on selline, mis ei võimalda hüvitada riigile menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson