3-15-672/32 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-672

Haldusasi

A.E.u kaebus mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – A.E.

Vastustaja – Harju Maakohus, esindaja Hans Moks

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda ja

kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14. detsembril 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav A.E. viibis 11.03.2015 kriminaalasja nr 1-15-1478

arutamisega seoses Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksis nr 4.

2. A. E. esitas 16.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja ooteboksidega, taotledes 100 euro suuruse kahju hüvitamist ning vastustaja

kohustamist kõrvaldada ooteboksides inimväärikust alandavad tingimused.

3. Halduskohus tagastas kohustamisnõude 27.03.2015 määrusega, mis jõustus 05.05.2015.

Halduskohtu menetlusse jäi kahju hüvitamise nõue.

4. A. E. esitas hüvitamisnõude juurde täiendavaid avaldusi 15.04.2015, 05.10.2015,

15.10.2015 ja 19.10.2015. Harju Maakohus esitas hüvitamiskaebusele vastuseid ning tõendeid

27.04.2015, 06.10.2015 ja 15.10.2015.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. A. E. taotleb 100 euro suurust mittevaralise kahju hüvitist inimväärikuse alandamise eest.

Kaebuse kohaselt toimetati kaebaja 11.03.2015 kella 9:15 paiku kriminaalasja nr 1-15-1478

raames Tallinna Vanglast Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajja, kus ta paigutati kohtumaja

keldris asuvasse ooteboksi nr 4. Boks haises, selle seinanurgad olid roojased, puudus

adekvaatne õhuvahetus ja oli pime (silmade kõrgusel ukse kõrval asus mingi valgusti,

valgustustihedus umbes 20 luksi). Kätt ventilatsiooniavadele asetades tundus, et ventilatsioon

ei töötanud või töötas minimaalselt. Boksis viibis kaebaja kuni kella 15:20-ni, v.a kohtuistungi

ajal (12:00 – 12:15) ja määruse kätteandmise ajal (14:05 – 14:10), seega kokku 5 tundi ja 45

minutit. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-st 3 ja Eesti

Vabariigi põhiseaduse (PS) § 18 lg-st 1 tulenev inimväärikust alandava kohtlemise keeld

laieneb ka kinnipeetavatele. Kuigi üheski seaduses ei ole defineeritud, millistele nõuetele peab

vastama kohtumaja keldris asuv ooteboks, saab kohaldada vangistusseaduse (VangS) § 45 lg-s

1 ja rahvatervise seaduse (RTerS) § 4 p-des 7 ja 11 sätestatut. Ooteboks ei ole kinnipeetava

elukamber tavamõistes, kuid tegemist on siiski ruumiga, kus kinnipeetavat sunnitakse olema

pika aja päevast. Kohtumaja ooteboksis peab olema adekvaatne õhuringlus ja kunstlik

valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Samuti peaks ooteboks olema puhas

vähemalt sel määral, et ei tekiks okserefleksi. Kaebaja on varemgi kohtumaja keldris asuvates

boksides viibinud ja esitanud kohtule märgukirju, kuid peale seinte värvitooni pole midagi

muutunud. Kaebaja esitas 12.03.2015 Harju Maakohtule selgitustaotluse, millele vastati üsna

lakooniliselt, et Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) on kinnipeetavate kambrite olukorrast

informeeritud. Kaebajal ei ole ooteboksis nr 4 valitsenud tingimusi millegagi tõendada, kuid

kohus saab need ise välja selgitada.

Kaebaja lisas, et kui kohtualune viiakse kohtumajja kella 9:00 paiku ja tema asjas toimub

esimene istung alles kell 12:00, mis vältab mõne minuti, ja viimane saaliminek toimub kell

14:00, mis samuti vältab mõne minuti, siis ei saa kahju tekkimist ära hoida ka keldris teenistuses

olevaid ametnikke teavitades, sest kõik ooteboksid on ühesuguste tingimustega. Kaebuste

puudumine ei tähenda, et ei oleks esinenud ebainimlikke tingimusi. Olukorda on peetud

paratamatuks. Keldris teenistuses olevad ametnikud ei saa olukorra parandamiseks ise midagi

ette võtta ja neil on ka ükskõik.

6. Harju Maakohus palub jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja reageeris kaebaja 13.03.2015 selgitustaotlusele koheselt ja tegi kõik, et selgitada

välja 11.03.2015 ooteboksis valitsenud olukord. Lisaks visuaalsele vaatlusele küsitles

vastustaja vaidlusalusel ajal tööl olnud politseiametnikke ja esitas päringu hoone omanikule

RKAS-ile selgitamaks, kas viimane on täitnud oma seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi

hoone suhtes. Vaatluse alusel ei leidnud kinnitust asjaolu, et 11.03.2015 oleks ooteboksis nr 4

valitsenud inimväärikust alandav olukord ning politseinikelt saadud informatsiooni kohaselt ei

esitanud kaebaja ka mingeid pretensioone ooteboksis valitsevate tingimuste kohta seal

viibimise ajal. RKAS kinnitas, et kinnipeetavate ootebokse hooldatakse ja puhastatakse

igapäevaselt. Samuti hooldatakse ventilatsioonisüsteeme vastavalt hooldusgraafikule ning

järgmine põhjalikum ventilatsioonisüsteemi puhastustöö on 2017. a aprillikuus. Ootebokside

sanitaarsed värvimistööd olid juba varasemalt ette planeeritud. Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja on tervikuna amortiseerunud ning ruumide väljanägemine ei ole kaasaegne, kuid

kõiki ruume, sh kinnipeetavate ootebokse, hoitakse heas seisukorras ning neid hooldatakse

regulaarselt. Koristajad koristavad ootebokside põrandaid ja pinke iga päev. Vastustaja on

ootebokside korrashoiu ja hooldustöö osas teinud kõik, mis võimalik. Vastustajale ei ole varem

kinnipeetavatelt bokside olukorra kohta kaebusi laekunud, mis annab alust järeldada, et

boksides ei ole esinenud ega esine inimväärikust alandavat olukorda. Kaebaja ei esitanud

politseiametnikele ooteboksis viibides pretensioone ooteboksi nr 4 kohta. Enne kinnipeetavate

ooteboksidesse paigutamist kontrollivad politseiametnikud alati üle, et boksides ei esineks

puudusi või rikkeid. Puuduste või rikete esinemisel edastatakse nende kõrvaldamiseks teade

vanemspetsialist K. R.ile. Kohtumaja siseruume (sh kõiki ootebokse) koristatakse viis korda

nädalas

esmaspäevast

reedeni;

niisket

puhastust

tehakse

kolm

korda

nädalas;

ventilatsiooniavade, -restide ja laeplaatide puhastus toimub üks kord kvartalis. Tööde

teostamisel kasutatakse sobivaid kemikaale ja tarvikuid. Tõendist selgub ka kohtumaja kõigi

ruumide

ennetuslike

hooldustööde

regulaarsus

ning

et

ventilatsioonisüsteemide

sissepuhkeagregaatide veekalorifeeriga ja väljatõmbeventilaatorite tehniline hooldus viidi läbi

2015. a jaanuarikuus. Hoolduspäevikust nähtub, et ventilatsioonisüsteemide plaaniline hooldus

viidi läbi 09.03.2015, s.o kõigest kaks päeva enne 11.03.2015. Politseikapten M. Männikul, kes

näeb igapäevaselt koristajate töö kvaliteeti, ei ole nende töö kvaliteedi kohta pretensioone.

Kogutud tõendite pinnalt on selge, et kaebaja väited on ainetud.

Kaebaja oleks pidanud ooteboksis viibimise ajal mittevaralise kahju tekkimise ärahoidmiseks

või vähendamiseks teavitama ooteboksi olukorrast sel ajal teenistuses olnud politseinikke.

Väidetavale inimväärikust alandavale olukorrale oleks saanud lahenduse leidmiseks koheselt

reageerida, andes vajadusel kinnipeetavale võimaluse asuda ümber teise ooteboksi. Esitades

kaebuse alles 13.03.2015, tekitas kaebaja olukorra, et vastustajal ei olnud võimalik vahetult ja

objektiivselt fikseerida ooteboksis valitsenud tegelikku olukorda, sh valgustingimusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja taotleb 100-eurost mittevaralise kahju hüvitist selle eest, et ta pidi 11.03.2015

viibima Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 5 tundi ja 45 minutit väidetavalt inimväärikust

alandavates tingimustes.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4

ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 2 sätestab, et

tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi

õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS

§ 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt

väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse

või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tuleneb, et

õigusvastase haldustegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

peavad esinema järgmised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja

õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju

tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste

õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) avaliku võimu kandja süü.

9. Vaidlus käib eeskätt selle üle, kas on tõendatud, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

keldris asuvas ooteboksis nr 4 esinesid 11.03.2015 kaebaja väidetud õigusvastased ja

inimväärikust alandavad tingimused, s.o kas on tõendatud vastustaja õigusvastane tegevus või

tegevusetus.

10. Kaebajal on pretensioonid ooteboksi nr 4 valgustuse, ventilatsiooni, haisu ja seinte puhtuse

osas, kuid oma väidete tõendamiseks ei ole tal esitada ühtegi tõendit.

Riigikohus on kinnipidamistingimuste tõendamisega seoses selgitanud, et tõendamisreeglitest

tulenevalt peab küll kaebaja eelkõige ise esitama tõendeid kaebuses väidetud asjaolude kohta,

kuid kohus ei saa kaebaja väiteid tagasi lükata pelgalt nende tõendamatuse motiivil. Kaebuses

nimetatud asjaolude esinemise või puudumise peab kohus tuvastama uurimisprintsiipi järgides

ning arvestades kinnipeetava tegelikke võimalusi tõendite kogumiseks ja esitamiseks (vt

Riigikohtu 21.04.2010 otsus nr 3-3-1-14-10, p 10 ja 22.03.2006 otsus nr 3-3-1-2-06, p 13).

Kohus on seisukohal, et otseseid tõendeid Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja ooteboksi nr 4

seisukorrast 11.03.2015 seisuga, mil kaebaja seal viibis, ei ole võimalik tagantjärele esitada.

Puuduvad andmed, et vastustaja oleks fikseerinud või oleks pidanud selle aja seisuga fikseerima

ooteboksi nr 4 valgustuse, ventilatsiooni, haisu ja puhtuse näitajaid (nt numbriliselt või fotode

abil). Nähtuvalt konvoiteenistuse vanema M. M. 29.09.2015 ettekandest (tl 97), politseinik A.

K.30.09.2015 ettekandest (tl 98) ja vanempolitseinik R. K.i 30.09.2015 ettekandest (tl 99)

kaebaja 11.03.2015 ooteboksi nr 4 tingimuste ega enda tervise osas kaebusi ei esitanud. Ka

kaebaja ise ei väida, et ta oleks seda teinud. Seega ei olnud vastustajal isegi ajendit lasta

ootekambri tingimusi fikseerida, rääkimata fikseerimise kohustusest. Hiljem kogutud tõendid

saavad vaid kaudselt näidata, kas nende alusel on põhjust uskuda inimväärikust alandavate

tingimuste esinemist 11.03.2015.

11. Kaebaja tegi esiteks etteheiteid ooteboksi ventilatsioonile, leides, et ruumis puudus

adekvaatne õhuvahetus. Kätt ventilatsiooniavadele asetades tundus kaebajale, et ventilatsioon

ei töötanud või töötas minimaalselt.

Ventilatsioonisüsteemi mõte on tagada ruumis vajalik õhuvahetus. Kaebaja ei väida, et tal ei

olnud ooteboksis viibides piisavalt õhku, vaid et ta ei tunnetanud käega katsudes ventilatsiooni

töötamist. Vastustaja selgitas 27.04.2015 vastuses, et Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

omanik RKAS korraldab hoone ventilatsioonisüsteemide hooldust ja puhastamist. Vastustaja

esitas 06.10.2015 tõenditena RKAS-i esitatud koristamise ja puhastamise graafiku ning

ennetusliku

hoolduse

graafiku

tabelid

(tl

66-68),

hoolduspäeviku

(69-78)

ning

ventilatsioonisüsteemi puhastustööde akti nr 1208 (tl 79-81). Koristamise ja puhastamise ning

ennetusliku hoolduse graafikuid sisaldava dokumendi lk-lt 2 nähtub, et tegemist on aadressil

Liivalaia 24, Tallinn, asuva objekti graafikutega. Sellel aadressil asub Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja. Koristamise ja puhastamise graafikus ei ole märgitud, millisesse kategooriasse

kuuluvad keldris asuvad ooteboksid (kas tegemist on põhiotstarbeliste, üldkasutatavate või abi-

ja tehniliste ruumidega). Samas on ilmselge, et ooteboksid ei ole üldkasutatavad ruumid ega ka

abi- ja tehnilised ruumid, sest ootebokse ei saa igaüks vabalt külastada ja need ruumid on

mõeldud inimeste paigutamiseks, mitte kohtus vajaminevate esemete hoidmiseks vms. Seega

on ooteboksid põhiotstarbelised ruumid, mille ventilatsiooniavade, -restide ja laeplaatide

puhastust ventilatsiooniavade ümbert teostatakse üks kord kvartalis, millele viitas ka vastustaja

06.10.2015

menetlusdokumendis.

Ennetusliku

hoolduse

graafikust

nähtub,

et

ventilatsioonisüsteemide

tehnohooldus,

sh

sissepuhkeagregaatide

tehnohooldus

veekalorifeeriga ja väljatõmbeventilaatorite tehnohooldus, teostati 2015. a jaanuaris (see on

graafikus tähistatud mustade kastikestega). Liivalaia kohtumaja hoolduspäevikus sisalduvad

tabelid (tl 74, 75) kinnitavad, et nii plaat- kui rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniagregaatide

plaaniline hooldus toimus 09.03.2015. Kutsekoja veebilehelt kättesaadava 4. taseme

kinnisvarahalduri

kutsestandardi

lisas

(kättesaadav

http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10509381/) selgitatakse kutsestandardis

kasutatavaid mõisteid. Sellest selgub, et preventiivne ehk ennetuslik tehnohooldus on varem

määratletud ning (üldjuhul) muutumatu töökirjelduse alusel regulaarselt korraldatavad

(tehnohooldus)tööd, mida tehakse ettenähtud (aja) intervallide tagant või kirjeldatud

tingimuste/olukordade ilmnemisel eesmärgiga vähendada rikete/vigade/puuduste ilmnemise

tõenäosust või hooldatava üksikelemendi (ehituskonstruktsiooni) või terviksüsteemi toimimise

halvenemist; preventiivse tehnohoolduse eriliikideks on plaaniline tehnohooldus ja tingimuslik

tehnohooldus. Eeltoodust tuleneb, et plaanilist tehnohooldust iseloomustab regulaarsus ja

eesmärk vähendada rikete ilmnemise tõenäosust või ventilatsioonisüsteemi toimimise

halvenemist.

Olenemata

sellest,

milliste

regulaarsete

toimingute

tegemises

ventilatsioonisüsteemide hooldamine seisneb, on selge, et need toimingud tagavad

ventilatsioonisüsteemi edaspidise toimimise. Kaebaja väide, et puhastus- või hooldustööd ei

olnud korrektsed, sest erinevalt 11.03.2015 ooteboksis nr 4 viibimisest tundis ta 13.08.2015

samas ooteboksis, et ventilatsioon töötab, on paljasõnaline. Lisaks selgitas M. M. 29.09.2015

ettekandes, et politseiametnikud kontrollivad kohtuhoone ajutisi kinnipidamiskambreid enne

kinnipeetavate paigutamist kambritesse. Selleks tuleb iga päev politseitöötaja varem

kohtumajja ja kontrollib ruumid üle. Lõhutud kambri sisustuse korral teatatakse Liivalaia

kohtumaja haldusosakonna vanemspetsialistile, kes saadab töömehed rikkeid või puudusi

kõrvaldama (nt lõhutud pink, ventilatsiooniavad jne). 2015. a kevadel on näiteks puhastatud

ventilatsiooniavasid, mille kinnipeetavad on täis toppinud. Liivalaia kohtumaja kohta

16.04.2012 väljastatud ventilatsioonisüsteemi puhastustööde akt nr 1208 kinnitab, et

põhjalikum ventilatsioonisüsteemide puhastus toimus 29.03.2012 – 10.04.2012 ning järgmine

puhastusvajadus tekib viie aasta pärast. Kuna aktist ei nähtu, et puhastus oleks tehtud vaid osale

ventilatsioonisüsteemist, siis saab eeldada, et puhastati kogu süsteemi, mistõttu pole oluline,

millised fotod on tehtud ooteboksi nr 4 ventilatsioonist, sest kõik fotod kinnitavad

ventilatsioonisüsteemi piisavat puhtust ja aktis kinnitatakse, et tööd on teostatud kooskõlas

kõikide Eesti Vabariigis antud töödele kehtivate kvaliteedinõuetega.

Eelneva

põhjal

on

kohus

seisukohal,

et

arvestades

Liivalaia

kohtumaja

ventilatsioonisüsteemide puhastamise ja hooldamise regulaarsust ning seda, et politseinikud

kontrollivad enne kinnipeetava sinna paigutamist mh venilatsiooni puuduste esinemist, puudub

alus arvata, et ooteboksi nr 4 ventilatsioon oli 11.03.2015 ebapiisav. Isegi kui oleks õige kaebaja

väide, et ventilatsiooni töö ei olnud käega katsudes tuntav, ei oleks sellel asja lahendamisel

määravat tähtsust, sest käegakatsutava õhuliikumise puudumine ei tähenda veel ventilatsiooni

ja piisava õhu puudumist.

12. Kaebaja väitis, et ooteboksis oli pime, täpsustades, et silmade kõrgusel ukse kõrval asus

mingi valgusti. Kaebaja hinnangul oli valgustustihedus umbes 20 luksi.

Sarnaselt ventilatsioonile ei ole ka ooteboksi valgustustihedusele sätestatud nõudeid. Seega,

kuigi valgustustingimused on kaebaja sõnul praegu samad, ei oleks valgustustiheduse

mõõtmine vajalik. Valgustustiheduse nõuded on seatud kindlate tegevuste ja paikade jaoks (nt

sise- ja välistöökohtade valgustuse standardid EVS-EN 12464-1:2011 ja EVS-EN 12464-

2:2014, teevalgustuse standard CEN/TR 13201-1:2004, sotsiaalministri 20.12.2000 määruses

nr 86 kehtestatud valgustusnõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisel, sotsiaalministri 12.03.2007

määruses nr 28 kehtestatud valgustusnõuded lapsehoiuteenuse osutamisel jne). Ooteboks on

kinnipeetavale mõeldud istungi või vanglasse tagasiviimise ootamiseks, mitte töötamiseks,

lugemiseks, elamiseks ega mingiks muuks tegevuseks, mille ohutuse või kvaliteedi tagamiseks

oleks nõutav teatud valgustustihedus. Siiski on selge, et ooteboksis ei tohiks olla täiesti pime,

sest see võiks tõesti tekitada hirmu ja ängistust. Kuna kaebaja ise märkis, et ooteboksis oli üks

valgusti, siis olenemata valgustipirni võimsusest jm näitajatest ei saanud valgustus olla

ebapiisav, arvestades, et kaebajal tuli ruumis ainult oodata. Kaebusest ei selgu, millise muu

tegevuse jaoks oleks valgustus veel pidanud „piisav“ olema.

13. Kaebaja väitis veel, et ooteboksi nr 4 seinanurgad olid roojased ja boks haises. Kohus saab

kaebaja väidetest aru nii, et ooteboks haises seinanurkadest tuleneva mustuse järele.

Vastustaja on kinnitanud, et Liivalaia kohtumaja on küll amortiseerunud ja ruumide

väljanägemine ei ole kaasaegne, kuid kõiki ootebokse hoitakse heas seisukorras ja hooldatakse

regulaarselt. Vastustaja esitatud Liivalaia kohtumaja koristamise ja puhastamise graafikust

nähtub, et ruumide, sh ootebokside põrandaid puhastatakse viis korda nädalas, ja seinu vastavalt

vajadusele, kuid mitte vähem kui kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel).

Seega on usutav, et ooteboksi nr 4 sein ei saanud enne kaebaja sinna paigutamist roojane olla,

sest märgatava räpasuse korral oleksid koristajad seina eelmisel päeval vastavalt vajadusele ära

puhastanud. Kuna kaebaja viidi kohtumajja umbes kell 9:15, siis tõenäoliselt oli ta tol päeval

ooteboksis nr 4 esimesena viibiv kinnipeetav ja mõni varasem kinnipeetav ei saanud pärast

koristamist ja enne kaebaja ooteboksi paigutamist seina ära määrida. Seega ei ole usutav ka see,

et ooteboks haises mustuse järele.

Kaebaja arusaam sellest, et 2015. a suvel ooteboksides värskendava remondi tegemine tõendab

ruumide ebainimlikku seisukorda 11.03.2015, on alusetu. Kohtul puudub alus kahelda

vastustaja poolt juba 10.04.2015 määruskaebusele vastates esitatud väites, et 2015. a suvised

värvimistööd olid RKAS-i poolt planeeritud varem. M. M. 29.09.2015 ettekandest ei tulene, et

värvimistööde ja ventilatsiooni puhastamise põhjuseks oli A. E.u kaebus, vaid et ajaliselt toimus

värskendusremont ja ventilatsiooni puhastamine pärast A. E.u esimese kaebuse esitamist. Isegi,

kui kaebamine ajendas RKAS-i plaanitud töid varem tegema, ei tõenda see kuidagi, et ooteboksi

seinte olukord oli ebainimlik. Kuna vastustaja on tunnistanud, et kohtumaja on amortiseerunud,

siis on loogiline, et mingi aja tagant tulebki teostada värskendavat remonti. Ka kaebaja ise

märkis 16.03.2015 esitatud kaebuses, et ootebokside seinte värvitoon on varemgi muutunud,

s.o ooteboksides on remonti tehtud.

14. Kohus lisab, et kuna M. M., A. K. ja R. K.i 29.09.2015 ja 30.09.2015 ettekannete kohaselt

A. E. 11.03.2015 ooteboksi nr 4 tingimuste peale ei kaevanud ning kaebaja seda samuti ei väida,

siis võib järeldada, et tegelikult ooteboksis kaebaja kirjeldatud jubedaid tingimusi ei esinenud.

Kui mustus ja hais oleks tõesti kaebajale okserefleksi tekitanud, siis on usutav, et kogenud

kaebajana oleks ta alandavast olukorrast politseiametnikele märku andnud kasvõi hilisema

kahjunõude esitamise eesmärgil ja sooviga alandavaid tingimusi fikseerida. M. M.29.09.2015

ettekandes esitatud selgituste, et ooteboksid kontrollitakse päeva alguses ja lõpus üle, põhjal on

usutav, et kui kambris oleks esinenud suuremaid ja lausa alandavaid puudusi, oleks

politseiametnikud neile enne kaebaja ooteboksi toomist reageerinud.

15. Kaebaja leidis, et teatud mööndustega võib ooteboksidele esitatavate nõuete osas tugineda

VangS § 45 lg-le 1 ja RTerS § 4 p-dele 7 ja 11.

VangS § 45 lg 1 (01.01.2015 – 28.03.2015 kehtinud redaktsioonis) sätestab, et kinnipeetava

kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis

tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja

temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava

valgustatuse. RTerS § 4 kohaselt ehitised, rajatised ja transpordivahendid peavad olema

projekteeritud ning ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist

ning arvestaks liikumispuuetega inimeste vajadusi (p 7); ruumide valgustus ei tohi kahjustada

nägemist ning peab võimaldama töö- ja õppeülesannete täitmist (p 11).

Kohus leiab, et VangS § 45 lg-le 1 tuginemine ei ole asjakohane, sest kohtumaja ooteboks ei

ole kinnipeetava eluruum. Ooteboks erineb olemuslikult elukambrist, kus toimub kinnipeetava

igapäevane elutegevus. Ka varasemas kohtupraktikas on peetud oluliseks eristada

kinnipeetavate ooteruume eluruumidest (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2006 otsus asjas nr

3-05-195, p-d 4 ja 12). RTerS § 4 p-le 7 viitamine on asjakohatu põhjusel, et kaebaja ei väida

enda tervise kahjustamist kohtumaja ooteboksis. Samuti pole väidetud, et hämar ruum oleks

kaebaja nägemist kahjustanud ja et ta oleks saanud või pidanud ooteruumis viibides töö- ja

õppeülesandeid täitma (RTerS § 4 p 11).

16. Ooteboksi mõõdud, mille väljaselgitamise vajadusele on kaebaja 15.10.2015 avalduses (tl

90) viidanud, ei puutu asjasse. Kaebaja ei väida, et üheks inimväärikust alandavaks tingimuseks

oleks olnud ruumi mõõtmed ega selgita, milline muu tähtsus ruumi mõõtmetel olla saab.

17. Kohtule ei nähtu kohtute infosüsteemist, et keegi oleks kunagi kaevanud Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja ootebokside tingimuste peale. Ka vastustaja kinnitab, et neile ei ole varem

ootebokside olukorra kohta kaebusi laekunud. Õiguskantsleri veebilehelt kättesaadava

informatsiooni kohaselt on Eestis õiguskantsleri kui väärkohtlemise ennetusasutuse kontrolli

all veidi vähem kui 150 kinnipidamiskohta, nende hulgas kohtumajades asuvad

kinnipidamiskambrid

(http://oiguskantsler.ee/et/kinnipidamiskohad-eestis).

Õiguskantsleri

kontrollkäikude

andmebaasist

(http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/otsing?sisutuup=seisukoht&menetluse_liik=4&dokume

ndi_liik2=46&valitsemisala=117) ei nähtu, et õiguskantsler oleks Liivalaia kohtumajas

kontrollkäigul käinud, seega ei ole selle ooteboksides tuvastatud ka inimväärikust alandavaid

tingimusi. Kohus eeldab, et kui õiguskantslerile oleks ootebokside tingimuste peale kaebusi

esitatud, oleks õiguskantsler neile ka kontrollkäiguga reageerinud. Kohtu hinnangul tõendab ka

eeltoodu kaudselt, et Liivalaia kohtumaja ooteboksides ei ole süsteemset probleemi

inimväärikust alandavate tingimustega.

18. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et õigusvastaste valgustus- ja

ventilatsioonitingimuste ning antisanitaarse olukorra esinemine 11.03.2015 ooteboksis nr 4 ei

ole tõendatud. Seega ei ole ka tõendatud ega usutav, et kaebaja oleks ooteboksis viibides

kannatanud nii, et kannatused oleksid ületanud kinnipidamisega kaasnevate kannatuste

vältimatu taseme, arvestades kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ooteboksis

viibimise ajavahemikku (vt Riigikohtu 15.03.2010 otsuse nr 3-3-1-93-09, p 11).

19. Isegi kui leida, et ooteboksis esinesid õigusvastased ja alandavad tingimused, siis oleks

täitmata RVastS § 7 lg-st 1 tulenev esmaste õiguskaitsevahendite ammendamise nõue.

Vastustaja leiab, et kaebaja oleks pidanud politseiametnikke ooteboksi olukorrast teavitama

ning vajadusel oleks kaebaja saanud paigutada teise ooteboksi. Kaebaja on seisukohal, et

ametnikke teavitades ei oleks ta saanud kahju ära hoida, sest kõik ooteboksid on ühesuguste

tingimustega ja keldris teenistuses olevad ametnikud ei saa olukorra parandamiseks ise midagi

ette võtta. Vastustaja pole selgitanud, et keldris töötavatel ametnikel eksisteeris võimalus

paigutada kaebajat sellisesse boksi, kus ei esineks inimväärikust alandavaid tingimusi.

Kaebaja väited, et kõik ooteboksid olid ühesuguste tingimustega ehk järelikult haisesid, olid

roojased ning neis oli puudulik ventilatsioon ja valgustus, on oletuslikud. Kui kaebaja viibis

11.03.2015 ooteboksis nr 4, siis ei saanud ta teada sel ajal teistes ooteboksides valitsevat seisu.

Olenemata sellest, et kaebaja on erinevates Liivalaia kohtumaja ooteboksides viibinud ka enne

ja teab nende üldist seisukorda, ei tähenda, et ta teaks, kas teised ooteboksid olid parajasti

koristamata ja haisesid ning kas nende ventilatsiooniavadesse oli midagi topitud või töötas

ventilatsioon korralikult jne. Valgustuse osas on kohus põhjendanud, et ooteboksi valgustusele

ei ole seatud erinõudeid ja ootamiseks pidi valgustus olema mistahes ooteboksis piisav

(eeldusel, et neis kõigis on valgusti olemas). Seega isegi juhul, kui kaebaja väidetud tingimuste

esinemine oleks tuvastatud, puuduks alus kahju hüvitamiseks, sest kaebaja pole püüdnud kahju

teket vältida. Kui kaebaja pole politseiametnike poole kaebustega pöördunud, siis ei saa ta

oletada, et ametnikel poleks niikuinii olnud võimalik midagi ette võtta.

20. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebaja väidetud inimväärikust alandavate tingimuste

esinemine ei ole tõendatud ning vastustaja vastuväited koos tõenditega lükkavad kaebaja väited

ümber. Seega jätab kohus kaebuse rahuldamata.

21. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist

taotlenud, seega jäävad vastustaja võimalikud kulud tema enda kanda. Kaebaja oli riigilõivu

tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv) riigi

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit