1-15-1916/55 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-1916 (14230105682) Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Eesistuja Urmas Reinola, liikmed aja ja Sten

Julia Katškovsk Lind

Elina Huobolainen Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

Kriminaalasi

Apelleeritud kohtuotsus 9. november 2015, Tallinn, avalik kohtuistung

J.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, § 215 lg 2 p 1, §

346, § 349, § 209 lg 2 p 1, § 3 § 345 lg 1 järgi

44 lg 1 ja ning

I.B (I.B)

süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

Harju Maakohtu 31. märtsi 2015 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitajad de

Süüdistatav J.K , isikukood XXX, elukoht

XXXXX X-XXX XXXXXXX, EV kodanik,

XXXXXXXXXXX, emakeel eesti keel, , varem

ei tööta

kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati: Harju Maakohtu

13.05.2014 otsusega KarS § 349 järgi vangistusega 4 kuud, mis

asendatud ÜKT 236 tundi, mis asendatud Harju Maakohtu

13.01.2015 otsusega rahalise karistusega 19,20 eurot, kinni

peetud 18.09.2014, tõkend vahistamine alates 19.09.2014; süüdistatava kaitsja Leelo Viil

Prokurör

ringkonnaprokurör Toomas Tomberg

Kaitsja

vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

2(6)

1. kohtuotsus J.K Harju Maakohtu 31. märtsi 2015 suhtes jätta muutmata ja

apellatsioon rahuldamata. id

2. J.K-lt Eesti Vabariigi kasuks 96 ( ) eurot

Välja mõista üheksakümmend kuus määratud kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele Swedbank AS-is : (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a

EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida

lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud

tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest

. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu J.K ja karistati

31. märtsi 2015 otsusega lühimenetluses mõisteti süüdi

KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aastaks 6 kuuks, KarS § 215 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1

kuuks, KarS § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 349 ja § 209 lg 2 p 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel vangistusega 2

aastaks ning rahalise karistusega

KarS § 346 järgi 60 päevamäära summas 192 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 2 aastaks 3 kuuks ning rahaline karistus 60 päevamäära summas 192 eurot.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis

karistuseks vangistuse 1 aastaks 6 kuuks, algusega 18. septembrist 2014 ja rahalise karistuse 40 päevamäära summas 128 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. J.K lt mõisteti välja menetluskulud, s.o sundraha 585 eurot, määratud kaitsja tasu 300 - eurot,

ekspertiisikulu 413 eurot ja uto teisaldamiskulu 21,60 eurot. Menetluskulud kuuluvad

½ sõidua tasumisele ositi igakuiste maksetena 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Sama otsusega tunn I.B

, kuid istati süüdi ja karistati KarS § 344 lg 1 § 345 lg 1 järgi ja tema osas ei ole otsust vaidlustatud.

2. J.K tema

mõisteti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, taas varastas 6. juulil 2013 Tallinnast Linnamäe teelt sõiduauto Škoda koos sellesse

jäetud esemetega ning 25. augustil 2014 Harjumaalt Pringi külast NK ja IR kasutuses oleva SEB

panga krediitkaardi ning võttis sellega sularahaautomaadist korduvalt välja sularaha kokku 1850 eurot; KarS § 215 lg 2 p 1 järgi süüdi selles, et tema varem vargusi toime pannud isikuna 18. septembril

2014 käivitas omavoliliselt Harjumaal Pringi külas XXXXXXX XXX X maja ette pargitud

sõiduauto BMW X5 ja sõitis sellega ringi, kuni põhjustas liiklusõnnetuse;

3(6)

KarS § 346 järgi süüdi selles, et t a varastas elukohas rahakotist isikutunnistuse, s.o em MK MK ametliku dokumendi;

KarS selles, et t a varem vargusi toime § 349, § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi süüdi em

pannud isikuna pani 7. aprillil ja 8. aprillil 2014 toime kaks kelmust, mille käigus sõlmis

liitumislepingu ja ostis järelmaksuga elektroonikaseadmeid, mille käigus esitas isikusamasuse

tuvastamiseks tema poolt eelnevalt varastatud isikutunnistuse ning kirjutas tema nimel MK järelmaksulepingutele alla. Kelmustega tekitas J.K AS-le E kahju kokku 1176 eurot ning AS- le T 963,82 eurot.

3. Maakohtu otsusele esitas J.K 20. aprillil 2015 apellatsiooni, vaidlustades kohtuotsuse talle

mõistetud karistuse ja välja mõistetud menetlu Süüdistatav taotles jätta talle mõistetud skulude osas.

vangistus tingimuslikult täitmisele pööramata või asendada see üldkasuliku tööga. Taotlust põhjendas sellega, et on oma süüst aru saanud ja lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna, tekitatud kahjud

on osaliselt hüvitatud ning kannatanud ei ole taotlenud vangistuse mõistmist. Taotleb võimalust

alustada menetluskulude tasumi sest peab tasuma ka tsiviilhagisid sega pärast vanglast vabanemist, kannatanutele.

4. Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli 2015 määrusega jäeti apellatsioon karistuse mõistmise osas

kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastati. Menetluskulude osas jäeti apellatsioon rahuldamata.

5 -1-1-72-15) Tallinna Ringkonnakohtu 23. aprilli . Riigikohtu 13. oktoobri 2015 määrusega (nr 3 2015 määrus tühistati ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

6. Ka J.K kaitsja L. Viil vaidlustab enda apellatsioonis otsuse üksnes J.K le mõistetud -

karistuse osas.

Kaitsja möönab, et karistust mõistab kohus ja prokuröri arvamus karistuse mõistmise

osas ei ole kohtule siduv, samas kui maakohtu seisukoht karistuse osas erineb

mõlema

kohtumenetluse poole karistusettepanekust, lasub kohtumenetluse poolte seisukohtade arvestamata

jätmisel kõrgendatud põhistamiskohustus kohtul . Maakohus ei ole omi seisukohti J.K-le

karistuse osas kaitsja arvates otsuses pi ud, rikkudes sellega mõistmise isavalt ja veenvalt põhjendan oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

J.K-le . atav pani toime mõistetud karistus ei vasta tema teosüüle Süüdist üksnes ühe varguse,

ühe omavolilise kasutamise ja ühe kelmuse. Samuti ei ole süüdistatav oma teoga täitnud

asja

kuriteokoosseisu mitut erinevat kvalifitseerivat tunnust, millest tulenevalt ei ole alust hinnata tema

süüd suuremaks. Väik sele süüle viitab ka asjaolu, et põhjustades märkimisväärset e kannatanutele

kahju, on kinnitusel süüdistatav selle enamikule kannatanutest vabatahtlikult hüvitanud. J.K

on ta nud kahju ka kannatanu OP-le. hüvita

Süüdistatava puhtsüdamlik ka puhul esinevad karistust kergendavate asjaoludena hetsus ja

kannatanutel Kuigi kohus ei ole e tekitatud kahjude hüvitamine. karistuse mõistmisel ühelegi karistust

raskendavale asjaolule viidanud, asus kohus J.K seisukohale, et minimaalmääras karistus ei täidaks

puhul

oma eesmärki.

K on e asendamine äesolevas asjas põhjendatud ja võimalik J.K le mõistetud vangistus -

üldkasuliku tööga. mõistetud karistust täitmisele ei pööratud,

Viimase kohtuotsusega J.K-le

kuna see asendati KarS § 5 lg 2 kohaldad määruse alusel rahalise es Harju Maakohtu 13. 01. 2015

karistusega. A

inult varasemate kriminaalkaristuste põhjal ei ole alust arvata, et süüdistatav võiks

uuesti asuda kuritegusid toime panema. on tunni saanud J.K stanud oma probleemkäitumist ja

aru kuritegude toimepanemist soodustavatest asjaoludest. Vaatamata terviseprobleemidele on ta

4(6)

valmis tööd tegema, a võimalus

soovib oma hoiakuid ja eluviisi muuta ning talle tuleks and selle

tõest Süüdistatav ei kuritarvita alkoholi ega narkootilisi aineid, oskab ja soovib tööd teha amiseks.

ning edaspidi käituda seaduskuulekalt. süüdistatava suhtes käitumiskontrolli ning ühtlasi Kohaldades

pannes talle kohustuse teha üldkasulikku tööd, on võimalik süüdistatavat tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse edasikandmise korral vanglatingimustes.

Kaitsja palub otsus J.K-le ja teha karistuse mõistmise osas tühistada uus otsus, millega mõista

süüdistatavale ldades KarS § 69 sätteid. kergem karistus, koha

7. Ringkonnakohtu istungil

jäid apellandid kaebustes esitatud taotluste juurde. Prokurör palus jätta maakohtu otsus J.K le mõistetud karistuse osas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. -

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

8. de Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud apellatsiooni väidetega ja

kriminaaltoimiku materjalidega leiab, et maakohtu otsus on J.K le karistuse mõistmise osas - seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub.

Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud

karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo

kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS

§ s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. - Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-91-07 p-s 6.6 märkinud, et

Seega on kohus kohtumenetluse poolte taotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu ja igal juhul peab kohus karistuse mõistmist põhjendama selliselt, et kohtu seisukoha kujunemine oleks otsuse lugejale arusaadav, põhjendatud ja

jälgitav. Käes J.K le mõistetud

- olevas asjas on maakohus, erinevalt kaitsja seisukohast,

karistusena vangistuse mõistmist ja karistusmäära piisavalt põhjendanud selle , leides, et J.K

isikut arvesse võttes, on tema suhtes võimalik saavutada karistuse eesmär üksnes vabadust

gid

piiravat karistust mõistes. Kohtukolleegium sellega nõustub. J.K on isik, keda on varem

korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid m ldusi ei ole ta temale

ingeid järe

mõistetud karistustest teinud. J.K on nnud toime uusi kuritegusid ka temale eelneva, s.o pa

13.05.2014 Arvestades J.K kohtuotsusega määratud katseajal. suhtumist õiguskorda, tema poolt süstemaatilist süütegude toimepanemist ja temale eelnevalt mõistetud kriminaalkaristustesse

suhtumist, uritegude eest J.K-le ei saa rääkida maakohtu poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud k

Karistust kergendava asjaoluna on kohus kannatanutele

mõistetud karistuse rangusest. kahju osalist hüvitamist juba arvesse võtnud. Asjaolu, et kannatanud ei nõua J.K karistamist reaalse vangistusega, ei ole kohtuotsuse tühistamise aluseks, sest karistust mõistab ainult kohus.

Ka on maakohus juba otsuses selgitanud, et ei pea J.K puhul võimalikuks vangistuse

asendamist üldkasuliku tööga, kuivõr süüdistatavale on selline võimalus eelmise, s.o

d

Harju

Maakohtu 13.05.2014 otsusega juba antud, kuid J.K ei ole temale antud võimalust

kasutanud ning on ka üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o. ajal, mil eelmine karistus oli veel

kandmata, pannud to Kuigi eelmise

ime käesolevas kriminaalasjas menetletavad kuriteod. kohtuotsusega mõistetud karistust ei pööratud täitmisele, sest see asendati KarS § 5 lg 2 kohaldades Harju Maakohtu 13.01.2015 määruse alusel rahalise karistusega, on siiski üldkasuliku töö tegemise

ajal toimepandud kuriteod käesoleva otsuse tegemise ajal kohtule süüdistatavat iseloomustavaks asjaoluks.

5(6)

Täiendavalt peab kohtukolleegium vajalikuks lisada sedagi, et apellantide taotlus asendada J.K-le

mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, ei tulene KarS § 69 lg 1 seadusest. Kehtiva

kohaselt -s 73 võib kohus aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §

või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Maakohus on J.K-le KarS § 64 lg 1 ja 2 alusel mõistnud liitkaristuseks üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel vangistuse 2 aastat 3 kuud ja rahalise karistuse summas 60 päevamäära

192 eurot, mida on vastavalt lühimenetluse sätetele vähendatud ühe kolmandiku võrra. omakorda

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-83-12

selgitanud, et… .

Seega tulenevalt viidatud Riigikohtu lahendist, puudub seaduse mõtte kohaselt käesolevas asjas

igasugune võimalus apellantide taotluse rahuldamiseks J.K le mõistetud karistuse -

asendamise osas. Kohtukolleegium , et J.K-le ja keskmisest tõdeb maakohtu poolt mõistetud

määrast allapoole jääv karistus on kooskõlas KarS § 56 lg s 1 sätestatud karistuse mõist

- mise üldalustega.

9.

temalt Süüdistatava taotlus võimaldada välja mõistetud menetluskulude tasumisega alustamist

pärast vanglast vabanemist rahuldamisele ei kuulu. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva

kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.K süüdi tunnistamist temale esitatud

süüdistuses apellandid vaidlustanud KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude

ei ole. hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaaltoimiku materjalidest ega apellatsioonidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et

J.K kui töövõimelisel isikul esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud

kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Süüdistatav ei ole

apellatsioonis enda viidanud. Apellatsioonikohtu istungil antud seletuse kohaselt on maksejõuetusele

ta kohtumenetluse ajal hüvitanud kannatanu OP-le 221 eurot ja koostanud maksegraafikud

kannatanute E-ga ja T-ga, mis aga piisavalt rahalisi vahendeid nii kannatanutele tõendab, et tal on

tsiviilhagide hüvitamiseks kui ka menetluskulude tasumiseks. Samas nähtub kriminaaltoimiku materjalidest, et teda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas vangistusega, kuid

vaatamata sellele ei ole eelnevad karistused tema käitumisele mõju avaldanud ning ta jätkab

kuritegude toimepanemist. Ka t kuritegude toimepanemist

alle käesolevas asjas inkrimineeritud

alustas ta üldkasuliku töö tegemiseks määratud katseajal. Seega pidi süüdistatav möönma, et kuriteo

menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Samuti ei anna asjaolu, et J.K viibib vanglas, alust temalt välja mõistetud menetluskulude

tasumise tähtaja muutmiseks, sest Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud

töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral

kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui

kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla

majandustöödel. Ka Riigikohtu senises praktikas on asutud seisukohale, et hoolimata sellest, et

6(6)

vangistuse ajal ei ole kinnipeetavale igakord tagatud võimalust töötada, ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tegev kohus juba ette lähtuda sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal

kindlasti ei tööta. Juhul, kui isik menetluskulusid siiski õigeaegselt ei tasu, tuleb lähtuda

täitemenetluse seadustiku regulatsioonist (7. detsembri 2012 otsus nr 3-1-1-120-12 ja 9. detsembri

2013 otsus nr 3-1-1-109-13). Seega on J.K võimalik töötada ka vangla tingimustes ning asuda hüvitama temalt välja mõistetud menetluskulusid. Menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma

aga mitte

üksnes süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel.

Arvestades, et apellandil käesoleval hetkel sissetulekud puuduvad ja tal tuleb hüvitada kannatanutele

tekitatud kahjud märkimisväärses suuruses, on võimaluse gi maakohus andnud J.K-le tasuda

menetluskulud 12 kuu jooksul osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest, pikendades sellega

otsuse vabatahtliku täitmise üldist ühekuulist tähtaega. Kui süüdistatav pärast menetluskulude

tasumise tähtaja, s.o 12 kuu möödumist kohtuotsuse jõustumisest jätkuvalt leiab, et tal puuduvad

rahalised vahendid menetluskulude tasumiseks, on

tal õigus pöörduda vastavasisulise taotlusega maakohtu täitmiskohtuniku poole.

10. maksmise taotluse Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 5 alusel määratud kaitsjale tasu välja

apellatsioonimenetluses ja määras välja maksta J.K kaitsjale vandeadvokaat Leelo Viilile

96 eurot, sealhul 16 eurot. gas käibemaks

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KarS § 185 lg 2

sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend,

jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus nii süüdistatav kui tema kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata, siis mõistetakse määratud kaitsja tasu

apellatsiooni koostamise ja kaitsja osalemise eest kohtuistungil . välja süüdistatavalt J.K lt -

11. - Harju Maakohtu 31. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium st märtsi 2015 kohtuotsuse J.K suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/