2-14-60397/13 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-14-60397

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2015, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi Ivo Jago ja Tõnu Pärtel vastu võla

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

120 946.04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Bigbank AS, rk 10183757, asukoht Rüütli 23,

Tartu; lepinguline esindaja Keiu Pettai, Balti Võlgade

Sissenõudmise

Keskus

OÜ,

e-post

kohus@sissenoudmiskeskus.ee ;

Kostja I Ivo Jago, ik XXXX, elukoht XXXX,

lepinguline

esindaja

Tõnis

Veltmann,

e-post

tonis@paragrahv.ee ;

Kostja II Tõnu Pärtel, ik XXXX, elukoht XXXX,

lepinguline esindaja Aivar Keskpaik.

Menetlus

Kirjalik

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata Bigbank AS hagi Ivo Jago ja Tõnu Pärtel vastu võla 63 239.76

eurot ja alates 27.05.2015 viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulud jäävad Bigbank AS kanda.

Määrata Ivo Jago menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 200 (üks tuhat kakssada)

eurot, mis mõista välja Bigbank AS-lt Ivo Jago kasuks.

Määrata Tõnu Pärteli menetluskulude rahaliseks suuruseks 1 150 (üks tuhat

ükssada viiskümmend) eurot, mis mõista välja Bigbank AS-lt Tõnu Pärteli kasuks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja OÜ-ga Semidec 28.04.2004 krediidiliini lepingu nr

04207/151, mida on hiljem muudetud mitme kokkuleppega. Lepingu ja kokkulepete

kohaselt andis hageja Semidec OÜ-le üle kokku 178 880.80 eurot. Lepingu järgi oli

Semidec OÜ kohustatud maksma hagejale intressi 19 % krediidisummast ühe aasta kohta.

Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi

nr KR.

Hageja sõlmis 02.02.2005 Ivo Jagoga ja Tõnu Pärteliga käenduslepingud.

Laenusaaja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata, samuti ei tasunud laenu kostjad,

hoolimata korduvatest kirjalikest meeldetuletustest.

26.11.2013 kuulutas Harju Maakohus välja OÜ Semidec pankroti. Hageja esitas nõude

pankrotimenetluses. OÜ Semidec on laenuks saadud 178 880.80 eurost hagejale

tagastanud 115 641.04 eurot. Tagastamata on krediidisumma 63 239.76 eurot.

6.11.2014 kohtusse esitatud hagiavalduses nõudis hageja ka sissenõutavaks muutunud

viivise 26 086.26 eurot, leppetrahvi ja tagatise väärtuse säilitamise rikkumise eest

leppetrahvi väljamõistmist kostjatelt käendajatena, kuid loobus nimetatud nõuetest

27.05.2015 menetlusdokumendis. Kohus on 01.11.2015 jõustunud kohtumäärusega

lõpetanud menetluse hageja nimetatud nõuetes hagist loobumise tõttu.

Hageja jäi 27.05.2015 menetlusdokumendis põhivõla 63 239.76 eurot ja alates

27.05.2015 arvutatava viivise nõude juurde, kusjuures viivist arvutatakse vastavalt hageja

hinnakirjas sätestatule 0,25 % tagastamata krediidisummalt päevas (91,25 % aastas).

Kostjad vastutavad OÜ Semidec kohustuse täitmise eest käendajatena. Kohtule ei ole

tõendatud, et kostjad ei ole käenduslepingutele ja nende muutmise kokkulepetele

isiklikult alla kirjutanud. Laenusaaja pankrotimenetlus ei mõjuta kostjate kohustuse

ulatust hageja ees. Hageja ja kostja I vahel sõlmitud käenduslepingus ei ole kokku

lepitud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada.

Hageja

on

pärast

hagiavalduse

kohtusse

esitamist

saanud

OÜ

Semidec

pankrotimenetluses võõrandatud, hageja kasuks hüpoteegiga koormatud tagatise müügist

65 000 eurot, millise summa loeb hageja tasutuks viivise katteks.

Vastates kostjate vastuväidetele jääb hageja seisukohale, et hagi T. Pärteli vastu ei ole

aegunud. Kostja II kuulus kokkuleppe nr 14 sõlmimise ajal 13.12.2010 Semidec OÜ

juhatusse ning saab eeldada, et ta oli teadlik põhivõlgniku majandus- ja kutsetegevuses

sõlmitud lepingutest vaatamata sellele, et kokkuleppe allkirjastas teine juhatuse liige.

Hagejal ei ole säilinud tähitud dokumendi saatmise kviitungit, millega tõendada

kokkuleppe saatmist T. Pärtelile, kuid hageja tavapraktika kohaselt edastatakse iga uue

kokkuleppe sõlmimisel koopia dokumendist ka käendajale. Lisaks on hageja seisukohal,

et käenduslepingu p 4 kohaselt tuli käendajale edastada krediidilepingute koopiad,

kokkuleppega nr 14 muudeti ainult laenu tagastamise lõpptähtaega. Kokkuleppe nr 13

lõppedes 08.11.2010 oli põhivõlgnikul krediidiandja ees võlgnevus 63 492.81 eurot, mille

kohta

hageja

edastas

25.11.2010

meeldetuletused

võlgnevuse

tasumiseks

nii

põhivõlgnikule kui ka kostjatele I ja II. Hageja tõendab seda kirjade ja postikviitungitega.

Seega ei saanud T. Pärtel eeldada novembris 2010, et põhivõlgnik on kõik kohustused

täitnud. Bigbank AS hinnakirja kohaselt arvestatakse tähtajaks tasumata krediidisummalt

viivist 0,25 % päevas. Tegemist on kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku

vahel sõlmitud kokkuleppega ning tegemist ei ole ebamõistlikult kõrge viivisemääraga.

Ivo Jago on maksnud OÜ Semidec kohustuse katteks hagejale perioodil 21.11.2011 kuni

29.04.2013 kokku 32 324 eurot, mis on hageja poolt arvestatud viivise katteks. OÜ

Semidec pankrotimenetluses laekus hüpoteegi realiseerimisest veel 65 000 eurot, mis on

hageja poolt samuti arvestatud viivise katteks. Maksete sidumise järjekord vastab VÕS §

88 lg 8 sätestatule.

Kostjate vastuväited hagile

Kostjad vaidlevad hagile vastu.

Kostja I Ivo Jago on seisukohal, et käenduslepingul olev tema allkiri on võltsitud. I. Jago

ei saanud 02.02.2005 käenduslepingule alla kirjutada, sest ta viibis alates jaanuarist 2005

kuni veebruarini 2009 vangistuses. Küll on I. Jago allkirjastanud 02.12.2009 sõlmitud

käenduslepingu muutmise kokkuleppe. Lisaks vaidleb I. Jago hagile vastu põhjusel, et

hageja on põhivõlgniku pankrotimenetluses oma nõuet vähendanud, see on täidetud ning

sellest tulenevalt puudub hagejal kostja vastu nõudeõigus. 22.04.2014 toimus OÜ

Semidec pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus hageja vähendas nõuet OÜ

Semidec vastu 65 000 euroni. Pankrotimenetluses realiseeriti põhivõlgnikule kuulunud

kinnisasi

hinnaga

80 690

eurot.

Vastavalt

08.01.2015

määrusega

kinnitatud

jaotusettepanekule maksti hagejale välja 65 000 eurot.

Kostja II Tõnu Pärtel on seisukohal, et tema vastu esitatud hagi on aegunud. Hageja ja

Semidec OÜ sõlmisid 20.11.2009 Laenulepingu kokkuleppe nr 13 krediidilimiidi

tagastamise lõpptähtaja muutmise kohta. Selle kohaselt oli lõpptähtpäev 08.11.2010,

millest T. Pärtel käendajana oli teadlik, sest samal kuupäeval sõlmiti ka kokkulepe

käenduslepingu muutmise kohta; selle järgi loeti käenduslepingu tähtajaks 01.12.2012.

Peale laenu tagastamise lõpptähtpäeva saabumist 08. novembril 2010 ei ole hageja T.

Pärtelile kui käendajale esitanud mingeid nõudmisi põhivõlgniku tasumata kohustuste

täitmiseks. Hageja saatis 11.12.2013 kostjale II teate Semidec OÜ pankroti

väljakuulutamisest, kuid see ei sisaldanud nõuet kostja II vastu. Teate kohaselt pidi kostja

II

käenduslepingust

tulenevate

kohustuste

rahalisest

suurusest

teadasaamiseks

võlausaldajaga ise ühendust võtma. Kuna viimane kostjale teadaolev Laenulepingu

lisakokkuleppe järgne nõude täitmise tähtpäev oli 08.11.2010, aegus hageja võimalik

nõue käendaja T. Pärteli vastu kolme aasta möödumisel, so 08.11.2013. Kostja II sai alles

hagimaterjalidest teada, et hageja on Semidec OÜ-ga sõlminud 13.12.2010 Laenulepingu

kokkuleppe nr 14. Käenduslepingu punkt 4 alusel kohustus hageja võimalike tulevikus

hageja ja Semidec OÜ vahel sõlmitavate krediidilepingute koopiad edastama käendaja T.

Pärtelile 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kokkuleppe nr 14 koopiat ei ole käendaja

saanud.

Kui kohus leiab, et hagi ei ole aegunud, vaidleb kostja II hagile vastu ka põhjusel, et

hageja nõue on tunnustatud ja rahuldatud Semidec OÜ pankrotimenetluses. Vastuväite

sisu on samane kostja I. Jago vastuväitega: T. Pärteli kui käendaja vastutus ei saa olla

suurem kui tunnustatud nõue põhivõlgniku vastu 65 000 euro ulatuses.

Kostjale II teadaolevalt on hageja sõlminud kostjaga I võla tasumise kokkuleppeid.

Kostjale II on teadmata, millal ja kui palju on hagejale tasunud I. Jago.

Laenulepingus sätestatud viivise määr tuleneb hageja hinnakirjast. Hageja ei ole

tõendanud, milline oli viivise hinnakirjakohane määr perioodil 08.11.2011-26.11.2013.

Hageja kodulehel on nähtav hinnakiri alates 19.02.2014. Hageja poolt nõutav viivis on

ebamõistlikus suuruses.

Käendaja vastutab võlausaldaja ees põhivõlgnikuga samas ulatuses. PankrS § 35 lg 1 p 6

kohaselt lõpetatakse pankroti väljakuulutamisega intressi ja viivise arvestamine võlgniku

vastu suunatud nõuetelt. Kostjalt ei saa nõuda viivist arvates OÜ Semidec pankroti

väljakuulutamisest.

Kohtuistungil leidsid kostjate esindajad, et viivise kokkulepe on segane ja kostjatele

vastuvõtmatu.

Kirjalikes seisukohtades 23.10.2015 asus kostja I. Jago esindaja Tõnis Veltmann

seisukohale, et antud juhul ei saa kohaldada hageja poolt nõutavat viivist 91,25 % aastas.

Viivise sellist määra ei ole märgitud krediidilepingus, krediidilepingu üldtingimustes,

käenduslepingus ega üheski lepingutega seotud dokumendis. Hageja viidatud hinnakiri ei

ole ühegi lepingu lisa. Hinnakiri on hageja poolt ühepoolselt koostatav dokument, seda ei

ole tutvustatud kostjale, sellega nõustumise kohta ei ole võetud allkirja. Krediidiliini

raamlepingust

nähtuvalt

kohalduvad

hageja

krediidilepingute

üldtingimused.

Üldtingimuste p 10.1 näeb ette, et viivist kohustuse rikkumise korral tuleb maksta

vastavalt krediidiandja poolt kehtestatud hinnakirjale. Tegemist on kostja I hinnangul

tühise tüüptingimusega, sest sellega on põhivõlgniku kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud

poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemat viivist saab kokku leppida vaid lepinguga. Krediidilepingus

kokku lepitud intressimäär on 19 %, mis kohaldub seaduse järgi viivise määrana, kui

kokkulepe viivise määra kohta puudub. Kostja I esindaja on teinud arvestuse, tulenevalt

21.11.2011 seisuga põhivõlast 63239.76 eurot, viivisest arvestusega 19 % aastas põhivõla

jäägilt ja I. Jago poolt kuni 29.04.2013 tasutud maksetest hagejale. Arvestuse tulemusena

on hageja saanud pärast hüpoteegi realiseerimisest raha kättesaamist 5144.78 eurot

rohkem, kui oli põhivõlgniku kohustus võla ja viivise tasumiseks. Hageja nõue on alusetu

ja tuleb jätta rahuldamata.

Kostja II Tõnu Pärteli esindaja Aivar Keskpaik on kirjalikus seisukohas sisuliselt

ühinenud kostja I arvamusega viivise määra osas, jäädes samas ka seniste vastuväidete

juurde. Kostja II esindaja arvestuse kohaselt on hageja saanud I. Jago maksete ja

hüpoteegiga koormatud tagatise võõrandamise arvelt 4 135.04 euro võrra rohkem raha,

arvestades viivise määraks 19 % aastas.

Lisaks on kostjate vastutus vähenenud selle tõttu, et hageja vähendas OÜ Semidec

pankrotimenetluses oma nõuet 65 000 euroni. Hüpoteegiga koormatud tagatis realiseeriti

80 690 euro eest, millest tuleb maha arvata pankrotimenetluse kulu 12 103.50 eurot.

Hagejal oleks olnud õigus saada pankrotimenetluses 3 586.50 eurot rohkem, kui ta ei

oleks ühegi põhjenduseta vähendanud oma nõuet ainult 65 000 euroni. Hageja tegevuse

tõttu on vähenenud käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude

tagamiseks antud tagatise realiseerimisest saadud rahasumma. Seaduse kohaselt (VÕS §

145 lg 5) väheneb vastavas ulatuses käendaja vastutus.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue kostja I ja II vastu on

tõendamata ja lisaks on nõue kostja II vastu aegunud.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et OÜ Semidec on saanud krediidiliini raamlepingu

nr 04207/15l alusel hagejalt laenu ning sellest oli tagastamata 63 239.76 eurot seisuga

8.11.2011, millal saabus 13.12.2010 Laenulepingu kokkuleppes nr 14 märgitud krediidi

tagastamise tähtaeg. Kostja I. Jago on allkirjastanud vähemalt 2.12.2009 käenduslepingu,

mille kohaselt ta vastutab põhivõlgniku kohustuste eest, mis tulenevad krediidiandja ja

krediidisaaja vahelistest sõlmitavatest kokkulepetest, maksimaalselt 293 993.58 euro

ulatuses. Kostja T. Pärtel on allkirjastanud 2.02.20105 käenduslepingu, mille kohaselt

vastutab käendajana OÜ Semidec rahaliste kohustuste täitmise eest samas ulatuses I.

Jagoga. Ivo Jago on maksnud OÜ Semidec kohustuse katteks hagejale perioodil

21.11.2011 kuni 29.04.2013 kokku 32 324 eurot. OÜ Semidec pankrotistus ja on

käesolevaks ajaks registrist kustutatud. Pankrotimenetluses vähendas hageja oma nõuet

OÜ Semidec vastu 65 000 euroni. Hageja kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja

müügist laekus hagejale pankrotimenetlusest 65 000 eurot.

Ivo Jago ei ole kohtule tõendanud, et ta ei ole allkirjastanud 02.02.2005 sõlmitud

käenduslepingut (tl 58-59) ja 18.10.2006 sõlmitud kokkulepet käenduslepingu muutmise

kohta (tl 63). Vaidlust ei ole 2.12.2009 allkirjastatud käenduslepingu osas (tl 65). Kohus

lähtub eeldusest, et I. Jago poolt sõlmitud käendusleping ja selle muutmise lepingud OÜ

Semidec kohustuse täitmise tagamiseks AS-i Bigbank ees kehtivad, sest vastupidist pole

tõendatud. Käenduslepinguga võetud kohustus on põhivõlgnikuga solidaarne.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 kohaselt Kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette

nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 66 lg 1 kohaselt Kui

võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on

teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Sama

paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest

kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad

kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud.

Kohus on seisukohal, et hageja, vähendades OÜ Semidec pankrotimenetluses

põhivõlgnikult nõutavat summat, ei ole sellega loobunud teistelt solidaarvõlgnikelt

kohustuse täitmise nõudmise õigusest. Solidaarvõlgnikest käendajad vabanevad

kohustusest ainult siis, kui võlausaldaja on sõnaselgelt avaldanud, et ta loobub oma

nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu.

Riigikohtu lahendi 3-2-1-64-12 p 41 kohaselt „Riigikohus on leidnud PankrS § 35 lg 1

p 6 tõlgendades, et käendaja suhtes ei kehti põhivõlgniku pankrotimenetluse ajal intressi

ja viivise arvestamise keeld (vt Riigikohtu 30. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-121-10, p 13).“ Seega on hagejal õigus nõuda ka pärast põhivõlgniku pankroti välja

kuulutamist viivist põhivõlgniku kohustuse käendajatelt.

VÕS § 88 lg 8 kohaselt Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma

kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba

sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Hageja on OÜ

Semidec pankrotimenetluses esitanud nõude 135 965.49 eurot (protokoll tl 119) ning on

seda vähendanud 65 000 euroni (tl 107). Kohtule ei ole tõendatud, et hageja oli nõus

nõude katmisega esmalt põhivõla ulatuses, st mitte kooskõlas VÕS § 88 lg-s 8

sätestatuga. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus lugeda Semidec OÜ

pankrotimenetlusest laekunud 65 000 eurot esmajärjekorras intressi/viivise katteks.

Tulenevalt VÕS §-s 66 lg 1 sätestatust ei vähenenud selle tõttu käendajate kohustus

hageja ees, kui hageja loobus osaliselt täitmise nõudest ühe solidaarvõlgniku vastu.

Hageja nõue käendaja Tõnu Pärteli vastu on aegunud. Vaidlust ei ole selle üle, et T. Pärtel

oli teadlik Kokkuleppe nr 13 sõlmimisest, mille kohaselt oli krediidilimiidi alusel

kasutusse võetud raha tagastamise lõpptähtpäev 08.11.2010. Pärast laenu tagastamise

tähtpäeva saabumist on hageja saatnud kostjale kirja 25.11.2010 (tl 158), mille kohaselt

„… krediidilepingu lõpptähtpäev on saabunud. 23.11.2010 seisuga on BIGBANK ASile

tasumata alljärgnevad summad (toodud Eesti kroonides): põhisumma 992478.75

intressinõue 567.81…“ Kostjat palutakse täita nõudekirjas olev nõue. Tl 160 on tähtkirja

saatmise kviitung. Tl 167 on hageja kiri 2.09.2011 kostja T. Pärtelile, mille kohaselt AS

Bigbank nõuab käendajalt kohustuse täitmisest, sest OÜ Semidec võlgneb hagejale kokku

3524.78 eurot (intress, kohustistasu, lepingu sõlmimise tasu). Tähtkirjana saatmise

kviitungit lisatud ei ole. Kokkulepet nr 14, sõlmitud 13.12.2010 ja allkirjastatud I. Jago

poolt, millega muudeti krediidilimiidi tagastamise lõpptähtaega, T. Pärtelile tähituna

saadetud ei ole. Pärast seda, kui hageja oli 25.11.2010 kirjaga teatanud T. Pärtelile

krediidilepingu täitmise tähtaja saabumisel üles jäänud võlast, pidi laenuandja teavitama

T. Pärtelit laenu tagastamise lõpptähtaja pikendamisest vastavalt Kokkuleppele nr 14. T.

Pärteliga sõlmitud käendusepingu (tl 60) p 3 kohaselt tuli kõik krediidiandja teated

käendajale saata tähitud kirjaga. Hagejal on säilinud tähitud posti kviitung novembrist

2010, kui saadeti teade võlast laenulepingu tähtaja saabumisel, kuid väidetavalt ei ole

säilinud kviitungit detsembrist 2010. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud T.

Pärteli teavitamist olulisest lepingutingimuse muutmisest: laenu tagastamise tähtaja

pikendamisest kuni 8.11.2011. Hageja esindaja arutelu teemal, et OÜ Semidec juhatuse

liikmena võis ja pidi T. Pärtel olema teadlik I. Jago poolt allkirjastatud Kokkuleppest nr

14 ei ole asjakohane. T. Pärtel käendas OÜ Semidec kohustust füüsilise isikuna ning tema

suhtes tuli hagejal täita käenduslepingus kokkulepitut. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on

tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kokkuleppe nr 13 kohaselt oli

krediidi tagastamise lõpptähtpäev 8.11.2010. Hageja nõue T. Pärteli vastu aegus

8.11.2013, hagi on kohtusse esitatud 06.11.2014.

Hagi kostja I ja II (kui asuda seisukohale, et nõue T. Pärteli vastu siiski ei ole aegunud)

vastu tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja nõue on I. Jago poolt hagejale tehtud

maksete ning hüpoteegiga koormatud tagatise realiseerimisest saadud raha arvelt

täielikult rahuldatud.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse

olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest

tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub

küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu

sõlmimise aja seisuga. Krediidiliini raamlepingu nr 04207/15l, sõlmitud 28.04.2004, p

5.1. kohaselt maksab krediidisaaja igasuguste viivitamiste korral krediidiandjale viivist

krediidiandja hinnakirjas sätestatud määras. Vaieldamatult on tegemist tüüptingimusega

VÕS § 35 lg 1 kohaselt. Hinnakirja aastast 2004 ei ole hagile lisatud, samuti mitte selle

hilisemaid muudatusi. Kostjad on nõudnud hageja esindajalt hinnakirja esitamist aastate

2011-2013 kohta, sest andmed ei ole enam kättesaadavad laenuandja kodulehel.

Kohtule ei ole esitatud viivise määra krediidiliinilepingu sõlmimise ajal, so 28.04.2004.

Seega ei ole võimalik hinnata viivise suurust, proportsionaalsust jms laenulepingu

sõlmimise ajal. Laenulepingus puudub kokkulepitud viivise määr ja seda ei ole 2015.

aastal enam võimalik lihtsal moel kindlaks teha.

Hageja esindaja on kohtule esitanud hinnakirjad kehtivusega alates 28.03.2011 ja alates

01.01.2013 (tl 161-163). Hinnakirjade sisu hinnates on paika pandud mitmesuguste

toimingute eest ja lepingute muutmise korral tasumisele kuuluvad summad jm tavapärane

hinnakorraldus. Miks sellesse hinnakirja on lülitatud viivise määr, mis ei ole tasu

toimingu või lepingumuudatuse eest, jääb kohtule arusaamatuks.

Kohus on seisukohal, et viivise määra kehtestamine laenuandja hinnakirjas on tühine

tüüptingimus. See kahjustab lepingu teist poolt ebamõistlikult, sest laenuvõtjale ei ole

ettenähtav viivise määr laenu saamise ajal, selle muutmine ei toimu poolte kokkuleppel

ning viivise sissenõudmisel tagasiulatuva aja eest ei ole ei kohustatud isikul ega kohtul

võimalik kindlaks teha viivise määra laenusumma laenusaajale kasutusse andmise ajal.

Krediidiliinilepingu p 8.2 kohaselt on krediidiandjal õigus lepingus viidatud hinnakirja

ühepoolselt muuta. Hinnakirja muutmisest teavitab krediidiandja krediidisaajat mitte

vähem kui 1 kuu ette, avaldades vastavasisulise teate vähemalt ühes üleriigilise levikuga

päevalehes. Laenusaajal on tulenevalt lepingu punktist 8.3. õigus uue viivisemäära

kehtestamisel leping lõpetada, st tagasi maksta kogu laen ja tasuda kõrvalkohustused.

Sellest kokkuleppest saab järeldada, et viivise määr muutub ka juba väljastatud laenude

osas. Kui laenusaaja 1 kuu jooksul lepingut ei lõpeta, st lepinguga võetud kohustusi ei

täida, on ta uue viivisemääraga nõustunud. Kohtu hinnangul on selline viivise määra

kokkulepe lepingu teist poolt ebamõistlikult kahjustav.

Riigikohtu otsuse 3-2-1-100-05-p 16 kohaselt „Ringkonnakohus on õigesti tõlgendanud

seadust ja leidnud, et kui hageja nõuab viivist, kuid pole tõendanud viivise kohta

kokkuleppe olemasolu, tuleb tema nõuet käsitada seadusest tuleneva viivise nõudena.“

Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, 2006 lk 385 p 14 kohaselt „Põhimõtteliselt

on § 113 dispositiivne, st pooled võivad kokku leppida, et raha maksmisega viivitamisel

ei ole võlausaldajal viivisenõuet, samuti võivad pooled kokku leppida § 113 lg-st 1

erinevas viivise suuruses ja arvestamise korras ja tähtajas.“ Kohtu hinnangul on oluline

asjaolu, et lisaks viivise maksmise kohustusele on ka viivise suurus kokku lepitud: viivise

suurus on selge, kindel, arusaadav ja ettenähtav, mitte ei muutu laenuandja suval

ühepoolselt kehtestatava hinnakirjaga ka pärast laenu väljastamist laenusaajale.

VÕS § 41 kohaselt Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Krediidiliini raamlepingu p 1.3. kohaselt on poolte vahel kokku lepitud intressimäär 19 %

aastas krediidisumma jäägilt. Mõlema kostja esindajad on esitanud kohtule arvutuse

perioodil 21.11.2011 kuni 29.04.2013 I. Jago poolt OÜ Semidec võla katteks tasutud

summade ja pankrotimenetluses laekunud raha kohta arvestusega, et viivise määr on mitte

hageja nõutud 91,25 % aastas, vaid 19 % aastas, vastavalt kokku lepitud intressimäärale.

Kuigi arvutuse tulemused on mõnevõrra erinevad, on mõlemad esindajad jõudnud siiski

samale tulemusele selles osas, et hageja on saanud rohkem raha, kui temal on õigus

kostjatelt nõuda 19 % suuruse viivise määra korral.

Hageja on seisuga 21.11.2011 63 239.76 euro suuruse põhivõla eest saanud hageja enda

arvutuste kohaselt I. Jagolt 32 324 eurot ning OÜ Semidec pankrotimenetluses

võõrandatud tagatise arvelt veel 65 000 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja põhivõla

nõue on hüvitatud ning temale on makstud piisavas ulatuses (kokku ca 35 000 eurot)

viivist põhivõla tasumisega viivitatud aja eest.

Kostja II on seisukohal, et tema vastutus on vähenenud tagatise vähenemise summa võrra.

OÜ Semidec (kustutatud) kohustused hageja ees olid tagatud hüpoteegiga kostjale

kuuluvale kinnistule. Kinnistu võõrandati pankrotimenetluses 80 690 euro eest. Hageja

vähendas oma nõuet OÜ Semidec pankrotimenetluses 65 000 euroni, kuid temal oleks

olnud tagatise võõrandamisest õigus saada 3 586.50 eurot rohkem, kui ta ei oleks nõuet

sedavõrd vähendanud. VÕS § 145 lg 5 kohaselt Kui võlausaldaja tegevuse tulemusena

vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks

antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa

võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.

Kohus möönab, et kostja vastuväide on asjakohane. Kui kohus ei oleks juba jätnud

rahuldamata hagi kostja II vastu aegumise tõttu ja kostja I ja II vastu kokkuleppe

puudumise tõttu tühise viivisemäära pärast, peaks kohus arvesse võtma hageja poolt

tagatise võõrandamisest saadavast rahast loobumist. Käendajaid, kes teavad, et nende

käendatav kohustus on tagatud hüpoteegiga võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, saavad ja

võivad eeldada, et käendatav kohustus täidetakse eelkõige kinnisasja võõrandamisest

saadu arvel. Kui sissenõudja loobub osast kinnisasja võõrandamisest saadavast rahast,

annab VÕS § 145 lg 5 kohtule aluse vähendada loobutud ulatuses käendaja(te) vastu

esitatavat nõuet. Seega, kui kostja II vastu esitatud hagi ei oleks aegunud ja mõlema

kostja vastu esitatud nõue oleks põhjendatud hinnakirjas märgitava viivisemäära

kohaldamise tõttu, tuleb käendajatelt välja mõistetavat rahasummat vähendada 3 586.50

euro võrra VÕS § 145 lg 5 alusel.

Siiski jääb kohus seisukohale, et hageja nõue tuleb jätta terves ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus

esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses... Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud

keegi menetlusosalistest peab kandma….

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud kanda

hagejal.

Kostja I menetluskulude suurus on 1 200 eurot. Esindaja töötunni hind on 100 eurot,

esindaja on kulutanud 3,5 tundi hagiavaldusega tutvumisele ja kostja kirjaliku vastuse

koostamisele, 3,5 tundi kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele ning 5

tundi lõplike seisukohtade koostamisele koos arvutustega.

Kostja II menetluskulud on 1 250 eurot. Esindaja töötunni hind on 100 eurot. Asjaoludega

tutvumiseks ja kirjaliku vastuse koostamiseks hagile kulus 5 tundi, kohtuistungiks

ettevalmistamisele ja istungil osalemisele – 2,5 tundi, lõplike seisukohtade koostamisele

ja arvutuste tegemisele – 4 tundi, konsultatsioonidele kliendiga – 1 tund.

Hageja esindajale on menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlused kätte

toimetatud, esindaja ei ole kostjate menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et juhul kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, peavad hüvitamisele kuuluvad

kulud olema põhjendatud ja vajalikud.

Kohus on seisukohal, et kostja I menetluskulud 1 200 euro ulatuses on mõistlikus

suuruses ja põhjendatud.

Kostja II menetluskulusid vähendab kohus kliendi konsulteerimisele kulutatud aja, so 1

tunni võrra. Kohus on seisukohal, et kliendiga vestluste pidamine ja tema nõustamine ei

kuulu kohtumenetluses vajaliku õigusabiteenuse hulka, mille kulu tuleks välja mõista

vastaspoolelt. Kohtumenetluses vajalikud kulutused on eeskätt menetlusdokumentide

koostamine ja kohtuistungil osalemine. Selle ajakulu eest makstud tasu kuulub välja

mõistmisele vastaspoolelt. Kohus vähendab seega kostja II menetluskulusid 1 150 euroni.

Nimetatud summa kuulub välja mõistmisele hagejalt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik