1-09-21009/108 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-09-21009

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2015. a (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 27.10.2015. a) Kriminaalasja number 1-09-21009 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistu

ngi sekretär Viivi Kalme Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Joosep-Lemmi J.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu JOOSEP-LEMMI J.F

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Vandeadvokaadi abi Birgit Sisask RESOLUTSIOON

Jätta Joosep-Lemmi J.F Harju Maakohtu 21.01.2010. a kohtuotsusega kriminaalasjas

nr 1-09-21009

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda ükssada kolmkümmend Joosep-Lemmi J.F-ilt riigituludesse kaitsetasu 138 (

kaheksa) eurot 72 senti vandeadvokaadi abi Birgit Sisaski

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest

arvates Rahandusministeeriumi a/a- (Swedbank IBAN- EE932200221023778606; SEB le

EE891010220034796011 või Nordea Bank , märkides

EE701700017001577198) viitenumbriks 2800049874.

Edasikaebamise kord

K gus esitada Tartu Maa

ohtumääruse peale on õi kohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2 (4)

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

Joosep-Lemmi J.F Harju Maakohtu 21.01.2010. a kohtuotsusega

on süüdi tunnistatud

kriminaalasjas nr 1-09-21009 200 lg 2 p 7, 9 KarS § järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat

vangistust. - KarS § 74 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Joosep

Lemmi J.F 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalabiprogrammis.

Harju Maakohtu 12.07.2011. a kohtumäärusega pikendati Joosep-Lemmi J.F-ile Harju

Maakohtu 21.01.2010. a kohtuotsusega määratud 3 aastast katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni - 20.02.2013. a.

Harju Maakohtu 18.06.2012. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele

Joosep-Lemmi J.F-ile Harju Maakohtu 21.01.2010. a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 3 aastat vangistust.

Harju Maakohtu 12.05.2014. a kohtumäärusega vabastati Joosep-Lemmi J.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.10.2015. a, millest esimeseks 6 kuuks

kohalda tema suhtes el

ti ektroonilist valvet ning määrati ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla Lemmi J. järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätest F ning kohustati Joosep- - atud kontrollnõudeid.

Joosep-Lemmi J.F suhtes kohaldati , 7, 8, 9 tulenevaid lisakohustusi: 1) KarS § 75 lg 2, 4

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul, esitada 1 kord kuus

kriminaalhooldusametnikule vastused narkoanalüüsidest; da tööle või võtta end

2) asu

Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata,

v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

Harju Maakohtu 02.10.2014. a määrusega pöörati KarS § 76 lg 5 alusel täitmisele Joosep-

Lemmi J. ile Harju Maakohtu 21.01.2010. a kohtuotsusega mõistetud F- ja tingimisi enne tähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus 1 aasta 4 kuud 10 päeva vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.2014. 11.02.2016. a. a ja lõpeb KarS § 76 lg 2 p 2

kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku

mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega

vabaneda avanes kinnipeetaval 01.10.2015. a.

30.09.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Joosep-Lemmi J.F ennetähtaegse

vabastamise otsustamiseks. Kohtule e et Tartu Vangla toetab sitatud materjalidest nähtub,

kinnipeetava Joosep-Lemmi J.F . vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör märgib, et

Joosep-Lemmi J.F on kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab teist korda,

eelnevalt oli isik suhtunud kriminaalhoolduses kohustuste täitmisesse hoolimatult. Tartu Vangla poolne iseloomustav materjal Joosep-Lemmi J.F suhtes on pigem kergelt positiivse

alatooniga. Joosep-Lemmi J.F osaleb tööhõives, on osalenud taasühiskonnastavas

tegevuses kehtivat distsiplinaarkaristust. K jaolusid arvestades asu , omab ühte õiki as b

prokurör seisukohale, et Joosep-Lemmi J.F enda isikuomadused ja hoiakud, toimepandud –

kuritegude iseloom ning Tartu Vangla hinnangust tulenev madal risk uue korduva kuriteo

toimepanemise võimalikkuse osas, annavad emmi J. ennetä

F aluse Joosep-L htaegselt

tingimisi vabastada. Eeltoo Joosep-Lemmi J.F

dud asjaoludest tulenevalt palub prokurör ennetähtaegselt vabastada.

3 (4)

Joosep-Lemmi J.F avaldas, et soovi ta oli kuriteo ta b enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et

toimepanemise ajal 18-aastane ja koos teistega mindi võõrast võlga sisse nõudma. Pärast

selgus, et võlga ei olegi. Kuritegu sai toime pandud alkoholi mõjul. Katseajal

registreerimiskohustuse rikkumised 2012.a on Joosep-Lemmi J. sõnul toime pandud F koolikohustuse tõttu ja lisaks hooldas ta oma vanavanatädi, kellega tuli tihedalt haiglas käia,

mistõttu ei saanud ta krimin a pöörati karistus samuti

aalhooldaja juurde minna. 2014.

täitmisele, sest lisaks alkoholi tarvitamisele eemaldas jalavõru. Eelnev oli tingitud halbadest ta

peresuhetest. Joosep-Lemmi J.F tunnistab rikkumisi neid noore ea ning

, kuid põhjendab

kohustusega ise hakkama saada. Kinnipeetav selgitab, et tal on kaks eriala: tisler ja kivi- ja

puitehitiste restauraator. on tal kokkulepe xxxxxxxxxxxxxxxxxx Väidetavalt a tööle

saamiseks - b samuti tegema. Edaspidi on , esialgu abitöölisena, laotööd ja IT alast tööd hakka

plaanis alustada tuleb tasuda kommunaalkulud, sellega õpinguid klaasipuhujana. Korteri eest saab ta hakkama ka juhul kui kohe tööle ei saa, võimalik on teha juhutöid. Suurem probleem on riiginõuete tasumisega. Toeks on kirikuõpetaja, samuti sõber, ristiema- ja ristiisa, kes teda

vabaduses aitavad. - Suhteid perega püüab samuti parandada. Väidetavalt teadvustab Joosep

Lemmi J.F endale riske ja on abanedes soov

läbinud sõ uvust käsitlevad programmid, v lt ib

asuda vastavasse tugigruppi. Distsiplinaarkaristus on väidetavalt põhjustatud tervislikust

seisust, mis ei võimaldanud töötada. Joosep Lemmi J. selgitab, et soovib oma aja täita F - sisukalt, käia anonüümsetes alkohoolikutes ja narkomaanides ja õppida kindlasti, ka ülikooli astuda kunagi. Ta on kindel, et ennetähtaegne vabanemine on kindlasti kasulikum kui vanglas istumine. Lõpuks selgitas kinnipeetav kohtunikule saadetud joonistuse ja kaardi tähendust.

Kaitsja leiab, et Joosep-Lemmi J.F on Kinnipeetav on võimalik vabastada enne tähtaega.

küll korduvalt rikkunud katseajal nõudeid, kuid

kaitsja hinnangul ei ole

registreerimiskohustuse rikkumine nii raske kui uue kuriteo toimepanemine. Joosep-Lemmi J.F saab aru oma probleemidest, kas ta suudab neid vältida, samamoodi alkoholi tarvitamise

osas, see sõltub temast. Kaitsja märgib, et karistus mõisteti Joosep-Lemmi J.F-ile 2010.a,

enamus karistusest on kantud. Isik on karistusest oma järeldused teinud, on läbinud vanglas rea programme, osalenud tööhõives, tal on üks kergemaliigiline distsiplinaarkaristus. Joosep-

Lemmi puudub kriminaalne minevik . J.F . Pärast 2010 a otsust toimusid karistuse täitmisele pööramine ja katseaja rikkumised küllalt pika aja jooksul, kuid isik uusi kuritegusid toime ei

pannud, kuigi ta ei suutnud katseajal nõudeid täita. Vangla, kriminaalhooldaja ja ka prokuratuur on leidnud, et isiku võib vabastada. Kaitsja palub Joosep-Lemmi J.F vabastada enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks aj temale mõistetud karistusajast ära kandnud

aks on Joosep-Lemmi J.F

vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Joosep-Lemmi J.F on

karistust kanda rohk Seega esinevad formaalsed alused em kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3).

Joosep-Lemmi J.F

tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4 (4)

Joosep-Lemmi J.F on kriminaalkorras karistatud esimest korda, kuid viibib teist korda vangistuses sama karistuse ajal. Võimalusi oma käitumist parandada ning karistust vabaduses

kanda on Joosep-Lemmi J.F-ile antud korduvalt, kuid ta ei neid kasutanud. Joosep-Lemmi

J. ei ole suutnud täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Karistust mõistes pidas F

kohus võimalikuks ta tingimuslikult vangistuse kandmisest vabastada, allutades süüdlase

käitumiskontrollile. Joosep Lemmi J. ei suutnud nõudeid täita ja e F - smalt pikendati

12.07.2011.a määrusega katseaega ühe kuu võrra registreerimiskohustuse rikkumise tõttu. Nimetatu ei olnud piisav, süüdlane jätkas rikkumisi ja seejärel pöörati karistus 18.06.2012.a määrusega täitmisele.

V Joosep-Lemmi aatamata varasemale käitumisele pidas kohus 12.05.2014.a võimalikuks

J.F vabastada vangistuse kandmiselt koos elektroonilise

tingimisi enne tähtaega

järelevalvega uid karistus tuli taaskord täitmisele pöörata, vähem kui poole aasta . K

möödumisel, s.o 02.10.2014.a, kuna Joosep-Lemmi J.F tarvitas vabaduses olles alkoholi, ähvardas tappa pereliikmed ning eemaldas endalt elektroonilise jalavõru. Käesoleva asja menetlemisel, kohtuistungil antud ütlustes kinnipeetav selgitas rikkumiste toimepanemise põhjuseid. Selgitustest on näha, et isik ei teadvusta enda osa toimunus, otsib

põhjusi kõigi teiste käitumisest Lisaks toob põhjendustena välja ka enda isiksuse eripära . , mis

justkui õigustaks reegleid mittejärgivat käitumist ning asjaolu, et tol hetkel pidas ta olulisemaks muud, kui mõistetud karistust.

Ka käesoleva karistuse kandmine ei ole olnud laitmatu – Lemmi J. omab ühte

F Joosep- kehtivat distsiplinaarkaristust. Sõltumata süüdlase enda selgitustest, on peetud seda rikkumist oluliseks ning Joosep-Lemmi J.F ka karistatud.

Kohus märgib, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja sellest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Isiku, keda on sama karistuse kandmisest

tingimuslikult vabastatud juba sisuliselt kahel korral, veelkordne vabastamine oleks selgelt

vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kohtu

hinnangul on karistuse ees - märki Joosep Lemmi J. puhul võimalik käesolevalt saavutada F vaid karistuse lõpuni kandmisega.

Menetluskulud Joosep-Lemmi J. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel F

võttis kaitsjana 27.10.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Birgit

Sisask. Kaitsja esitas 27.10.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi

õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 138,72 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus

on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138,72 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt

KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kri KrMS § 180 lg 1 kohaselt minaalmenetluses. hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Joosep-Lemmi J.F-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik