1-13-3077/85 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 13. nov

embril 2015 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-3077 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Asja läbivaatamise kuupäev 13.11.2015 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.G isikukood XXX xxx Kaitsja Deniss Matvejev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. O.G

Rahuldada kaitsja Deniss Matvejevi taotlus st tasu O.G´le riigi õigusabi osutamise ee määramiseks summas 96,0eurot.

Välja mõista ´lt menetluskulud 96,0 O.G eurot kaitsjatasu.

O.G ´ tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise l tasuda kaitsjatasu

12-kuulise

tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011,

Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr

EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr

EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „ menetluskulud“. O.G 1-13-3077

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtu

määrusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.G Viru Maakohtu tunnistati süüdi 03.04.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, § 121 ja §424 järgi ning KarS § 64 lg 1 jf § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 11 kuud 29 päeva

vangistust. Viru Maakohtu 02.04.2014 m vangistus äärusega ülalmainitud tingimisi mõistetud pöörati täitmisele. Karistuse kandmise algus . 27.04.2015 ja lõpp 25.04.2016

Kinnipidamisasutuses O.G kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx.

Vabanedes puudub töökoht. Elukaaslane sõnul saab , tööandja M sõnul ei saa ta xxx xxx Pxxx

isikule garanteerida töökohta. Isik on varasemalt tegelenud juhutöödega. On esinenud tegevusetuse perioode. Isik töötas lühiajaliselt vangistust töötas venna firmas Rootsis, xxx. Enne kuhu kavas uuesti

tööle minna. Vangistuses alates 10.08.2015 on isik määratud majandustööle koristajaks. Isik on nõus töötama. Isik tarbis õlut, arvab, et oskab piiri pidada, säilitab joobes reageerimiserksuse ja adekvaatsuse. Isik on korduvalt juhtinud alkoholijoobes mootorsõidukit, ühel korral tekitas avarii, milles oli ka kannatanu tema vend. Isiku sõnul ei ole ta eriti motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma. Isik

rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ei läbinud lubatud ravi. Isiku sõnul ei ole ta

alkoholijoobes vägivaldselt käitunud, vanglal puuduvad andmed vastupidise tõendamiseks. Ei ole motiveeritud tegelema oma probleemiga, leiab vabandusi, süüdistab teisi, endas vigu ei näe, varasemad karistused

ei ole isikut mõjutanud.

Tarvitas 20-selt amfetamiini 5 korda, millest 2 korda süstis; ecstasy 2 korda ning kanepit 2 korda. Samas varasemast riskihindamisest tuleneb, et umbes 7 a tagasi suitsetas iga kuu vähemalt

korra kanepit. Praegu väidetavalt ei tarbi, ei süsti ega suitseta. Vanglas on isik hinnatud juhutarvitajaks. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral. Vanglakaristust kannab teist korda. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise, varguse ning mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Varasemalt on isikut karistatud varguste, joobes juhtimiste, vale andmete esitamise ning mootorsõiduki juhi poolt liiklus või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on - ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Enamus kuritegusid on sooritatud impulsiivselt. Soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava praegune käitumine on kohati sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, isiku puhul on läbivalt olnud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisi. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 42%. Vägivaldse kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 54%. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldusametniku andmetel v

õimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav asub elama oma elukaaslase juurde xxx. T . Korteris elab ka egemist on ühetoalise korteriga elukaaslase V.O.G alaealine laps. Korter on V.O.G sõnul kaasomandis tema emaga. Enne vangistust elasid samuti sellel aadressil. Peale vaba elukaaslase memist on elukaaslase sõnul kinnipeetaval töökoht olemas. Läheb kinnitusel tööle samasse ettevõttesse, kus töötas enne vangistust . Tegemist haljastustöödega xx tegeleva firmaga. Kinnitab, et kui kinnipeetav mingil põhjusel peale vabanemist tööd ikkagi ei leia, siis tem xxx. a käib tööl ja neil on võimalik elada tema raha eest. Käesolevalt töötab V. Elukaaslane kiidab kinnipeetavat, kui tublit töömeest, on väidetavalt olnud kogu tööga aeg hõivatud. On varas t töötanud ka kokana, omab keskeri emal haridust koka erialal. Eelneva käitumiskontrolli toimiku alusel selgub, et on põhihariduse omandanud raskesti kasvatavate laste erikoolis. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud; karistused on nii joobes juhtimise, liiklusõnnetuse põhjustamise, kehalise väärkohtlemise, varguste ja valeandmete esitamise eest. Varasemalt on viibinud kriminaalhooldusel neljal korral,

kahel korral on karistus täitmisele pööratud.

3 Isikul on 4 kehtivat ja 9 arhiveeritud väärtegu. On ühel korral karistatud AS alusel, kahel korral KarS § 262 alusel, kaheksal korral ÜTS alusel ja ühel korral xxx.

Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks ei toeta vabastamiseks. O.G taotleb enne

tähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et O.G oleval tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käes ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.G isikut iseloomustavad andmed - nemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal tema käitumist nii kuriteo toimepa nin

g sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

O.G on kriminaalkorras korduvalt karistatud (varaja isikuvastase kuritegude ja narkootikumide käitlemise eest). Vangistust kannab teist korda. Käesolev karistus mõisteti tingimisi, kui kontrollnõuete rikkumise tõttu pöörati täitmisele esialgu

Isikut on ka varasemalt karistatud tingimisi vangistusega ühes allutamisega käitumiskontrollile.

Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude

toimepanemist pannes toime mh samalaadsed kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma

eelnevatest karistustest katseajal vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt.

Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (katseajal eiras alkoholi

tarvitamise keelu) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.

Peale seda vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema

toimetulekut ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. O.G on tasumata võl O.G on töövõimetuspensionär. gnevusi.

Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude

toimepanemisest ning O.G puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist

kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Varem O.G on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O.G uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhooldu

se eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist vahetult enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne

4

vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid see ei hoidnud ära kuritegude toimepanemist.

Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust

õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal, puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida.

Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.

Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsia

liseerimise võimalusi.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul

tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu ega temale mõistetud O.G vabastamis vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma