2-15-15320/10 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

13. november 2015. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-15-15320 Tsiviilasi

J. T. hagi J. T. vastu igakuise elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J. T., elukoht *, e-post * Kostja J. T., isikukood *, elukoht * Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast 12.10.2015. a esitatud ja 09.11.2015. a täiendatud J. T. hagi J. T. vastu igakuise elatise vähendamise nõudes.

2. Edastada määrus J. T.’le. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja menetluskulusid kandnud, mida rahaliselt kindlaksmäärata. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud, menetluse käik 12.10.2015. a esitas hageja J. T. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja J.

T. vastu igakuise elatise vähendamise nõudes. Hagejal sündis 14.07.2015. a teine laps, millega seoses palub hageja vähendada esimesele lapsele, s.o J. T.'le väljamõistetud elatisraha suurust. 15.10.2015. a määrusega jättis kohus käiguta J. T. 12.10.2015. a esitatud hagiavalduse ning andis tähtaja hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 04.11.2015.a esitas hageja enda pangakonto väljavõtte. 09.11.2015. a esitas hageja täiendatud hagiavalduse ja pangakonto väljavõtte.

Kohtumääruse põhjendus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täiendusega, leiab, et esitatud hagiavaldust ei saa menetlusse võtta menetlusse võtmist takistavate puuduste tõttu.

TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus ja selle täiendus on üldsõnalised, põhjendamata ning tõendamata.

Hageja tugineb sellele, et tema kohustused on seoses uue lapse sündimisega suurenenud, kuid pole selle kohta kohtule tõendeid esitanud, vaatamata sellele, et kohus 15.10.2015. a kohtumääruses hageja tähelepanu sellele juhtis. Kulutuste suurenemist ei tõenda pelgalt fakt, et hagejale sündis teine laps, vaid kulutuste suurenemise kohta (millele hageja hagiavalduses tugineb) tuleb TsMS § 230 lg 1 järgi kohtule esitada asjakohased tõendid. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi tuleb hagejal hagiavalduses märkida tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 punktis 10 märkinud, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus lahendis 3-2-1-119-15 punktis kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt ka nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10).

Hageja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, millest nähtuks, et hageja varaline seisund on võrreldes elatise väljamõistmise kohtulahendi asjaoludega oluliselt muutunud. Samuti ei ole hageja esitanud asjakohaseid tõendeid asjaolude muutumise kohta (millised kulutused ja millises ulatuses on suurenenud). Kohus kohustas 15.10.2015. a kohtumäärusega hagejat esitama kohtule hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ja hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse ning hagihind, kui hagi ei ole suunatud kindla rahasumma maksmisele, samuti anded hageja sissetulekute, väljaminekute ja vara kohta. Hageja esitas kohtule enda pangakonto väljavõtte, kuid ei ole täpsustanud, millist asjaolu hageja selle tõendiga tõendada soovib.

TsMS § 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et TsMS § 372 lg 5 ja 6 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eeltoodu alusel leiab kohus, et esinevad hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumise alused vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 9 ja § 3401 lg-le 2 ning kohus keeldub menetlusse võtmast 12.10.2015. a esitatud ja 09.11.2015. a täiendatud J. T. hagi J. T. vastu, kuna hageja ei kõrvaldanud 15.10.2015. a kohtumääruses välja toodud puuduseid hagiavalduses.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 2 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda, kuna kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja menetluskulusid kandnud ja kostjale ei ole hagiavaldust kätte toimetatud ning seetõttu on kohus seisukohal, et menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata, käesolevas menetluses ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild kohtunik