1-12-5223/302 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13.11.2015, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 29.10.2015 Kohtuasja number 1-12-5223 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi

Viru Vangla materjalid V.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

V.P , isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla

Karistuse kandmise algus 19.11.2012 ja lõpp 19.01.2016 RESOLUTSIOON

Jätta V.P

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata ja prokurörile. Viru Vanglale, V.P-le

Asjaolud

Viru Vangla esitas 08.10.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.11.2012 otsusega tunnistati V.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. KarS § 69 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel liideti käesolevale karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 19.01.2012 kohtuotsusega mõistetud karistus 2 aastat 3 kuud 27 päeva ning mõisteti liitkaristus, lugedes üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust, millest arvati maha seni ärakantud karistus. Ära kandmisele kuulus 3 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 19.11.2012

ja lõpuks 19.01.2016.

Vangla iseloomustusest lähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas kannab ta karistust esimest korda. Kinnipeetava esimeseks kuriteoks alaealisena oli vargus. Seejärel on ta toime pannud kaks narkokuritegu ja vägistamise, viimaseks kuriteoks oli vargus. Läbivaks soodusteguriks võib nimetada kiire materiaalse kasu soovi ning alkoholi.

Individuaalse täitmiskava kohaselt on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kus leiti, et isikul on olemas motivatsioon sõltuvusprobleemiga tegelemiseks, kuid puuduvad oskused, isik oli grupis väga avatud ja aus. Lisaks osales ta Eluviisitreeningu järeltegevuses ning sõltuvusvõõrutusprogrammis usk ja teadmine, samuti Convictuse tugigrupi töös. Ta on töötanud majandustöödel juuksurina ning alates 01.01.2015 töötab AS EVT metallitsehhis abitöölisena. Vanglas viibimise ajal on ta omandanud puidupingitöölise eriala, riigikeele A2- -

taseme ning seejärel riigikeele B2 taseme ja põhihariduse.

Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust.

Vabanemisjärgseks elukohaks on taotluses märgitud xxxx

. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elavad kinnipeetava ema ja kaks alaealist venda. Kinnipeetava ema kinnitas, et on nõus kinnipeetava elama asumisega nimetatud pinnale ning et ta on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama kuni tööle asumiseni ja üürikorteri leidmiseni. Isik on omandanud vanglas põhihariduse ning ka puidupingitöölise eriala, hetkel töötab metallitsehhis. Vabanemisjärgset töök raha andmetel on 03.09.2015 seisuga tasumata nõuded ohta kinnipeetav ei avalda. K- summas 19 238,23 eurot, vabanemisfondis on 447,22 eurot.

Kinnipeetava vanem vend D B on kriminaalkorras karistatud ja viibib samuti kinnipidamisasutuses. Ema ja nooremate vendadega on kinnipeetaval suhted head, ema on nõus osutama moraalset toetust. Kinnipeetava suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ema loodab, et kinnipeetav nendega edaspidi suhteid ei taasta. Kinnipeetava elustiil on riskeeriv, ta on süstemaatiline õigusrikkuja. Vanglas on ta sage distsipliinirikkuja. Isik on pannud toime vägistamise alkoholijoobes, samuti on teda korduvalt karistatud trahvidega alkoholi tarvitamise eest avalikes kohtades. Ta on läbinud Eluviisitreeningu ja osalenud sõltuvusprogrammis, kus oli väga aktiivne osaleja. Isik on tarvitanud amfetamiini 19-ndast eluaastast, sõltuvust eitab. Meditsiiniosakonna andmetel on amfetamiini juhutarvitaja.

Kinnipeetava puhul on oma tegevuse tagajärgede mõistmine väga madalal tasemel, millele viitavad korduvad distsiplinaarrikkumised. Kuritegelik käitumine on tema tegevustes ette planeeritud ning ta otsib võimalusi kasutada toimetulekuks illegaalseid võimalusi.

Kriminaalhooldusel pani isik toime uue kuriteo ning ta ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Ta ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on vangla hinnangul 77%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustu b

vangla toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla kinnipeetava ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. V.P kui korduvalt Prokurör leiab, et

narkokuriteo toimepannud isiku ennetähtaegne vabastamine riivaks tugevalt ühiskonna õiglustunnet. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Seetõttu on oluline näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebas ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse eaduslik käitlemine

sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Lisaks on kinnipeetava poolt järgmise kahe aasta jooksul uue kuriteo toimepanemise risk 77%, mis ei ole madal risk. Toimikust tuleneb ka, et kinnipeetav ei soovi enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, mis ei soodustaks kriminaalhoolduse läbimist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-

06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kolm kehtivat ja üks lõppenud distsiplinaarkaristus, mis näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda.

Prokurör märgib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. V.P puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Teiste inimeste vara ja tervise kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Eeltoodust lähtudes ei toeta prokuratuur V.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Maakohtu istung

29.10.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et töö on tal olemas, kuid dokumente ei ole jõutud veel vormistada. Ta esitas avalduse, et ei soovi vabastamist, kuna tal on jäänud vähem kui 3 kuud karistust kanda. Videokohtuistungil kinnitab süüdimõistetu, et tahab vabaneda. Ta tunnistab, et vabaduses olid tal probleemid narkootikumidega ja kinnitab, et kavatseb edaspidi elada seaduskuulekat elu.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud üles isiku vabastamist toetavaid asjaolusid. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, vanglas viibib ta esimest korda. Eeltoodust järeldub, et kuna käesolev kuritegu ei ole esimene, ei ole kuriteo toimepanemine juhuslik, seega on kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kel esineb riskivat elustiili, mis omakorda näitab isiku negatiivset . suhtumist ühiskonda Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja majandusliku kasu saamise eesmärk.

Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetava puhul isik on vangistuse jooksul tegelenud

erinevate ühiskonnastavate tegevustega, sh osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, sõltuvusvõõrutusprogrammis, Convictuse tugigrupi töös, läbinud riigi keele A2- ja B1-taseme

kursused ning omandanud puidupingitöölise eriala ja põhihariduse. Samuti on kinnipeetav olnud vangistuse jooksul hõivatud tööga majandustöödel ning alates 2015. , varasemalt vangla aastast metallitsehhis . abitöölisena

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3

06 märkinud, et -1-1-91-

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. , mistõttu ei ole õiguspärase Kinnipeetaval on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust käitumise tingimus täidetud. Kinnipeetava puhul on tegemist isikuga, kes ei ole vangistuses viibitud aja jooksul teinud oma tegudest ja tagajärgedest järeldusi ning on jätkanud õigusrikkumisi ka vangistuses viibides.

Kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht ning väidetavalt ka töökoht, mille kohta dokumente ei ole vormistatud. Isik

19 238,23 eurot ul on tasumata nõudeid summas ,

vabanemisfondi on hoiustatud 447,22 eurot. Kuna varasemate kuritegude läbivaks soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamine, on kohtu hinnangul jätkuvalt oht, et isik võib panna toime õigusrikkumisi oma majandusliku olukorra parandamiseks. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik ei ole motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ega väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme.

Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 77%, mille näol on kohtu hinnangul tegemist väga kõrge riskiga, mistõttu oleks isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et V.P puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu V.P vabastamisega enne tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp