3-15-2661/8 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

12.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2661

Haldusasi

Joel Sepa kaebus Tartu Vangla poolt saatebussi

tingimustega põhjustatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.10.2015. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Joel Sepa määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Joel Sepp

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.10.2015. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.10.2015 saabus Tartu Halduskohtusse kinni peetava isiku Joel Sepa kaebus Tartu

Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 7000 eurot ning koos

apellatsioonkaebusega menetlusabi taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel täielikult

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohtu 28.10.2015. a määrusega jäeti kaebaja taotlus riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Halduskohus põhjendas, et kuigi

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel on kaebajale

menetlusabi andmine lubatud, ei ole kaebajale menetlusabi andmine põhjendatud,

kuna kaebuse edulootused on vähesed. Halduskohus leidis, et abstraktne oht, mis

võinuks liiklusõnnetuses realiseeruda, ei saa olla mittevaralise kahju hüvitamisel

määrava tähtsusega. Samuti leidis halduskohus, et saatebussi tingimused ei ületanud

paratamatult vangistusega kaasnevate kannatuste või ebameeldivuste taset, kuna

saatebussi kambrite mõõdud ületasid reisibussidele sätestatud minimaalse ühe istuja

ruumi ning tualeti kasutamise mittevõimaldamine ligi 3 tunni pikkuse saatmise korral

ei ole automaatselt inimväärikust alandav, kuna ka enam kui 4 tundi sõitvate

reisibusside varustuses ei ole alati WCd ja kinnipeetaval on võimalik kasutada

tualettruumi kambris enne saatmist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. 04.11.2015 esitas J. Sepp määruskaebuse, milles kaebaja kaebas 28.10.2015. a

määruse peale ning palus tühistada halduskohtu otsus ja vabastada ta riigilõivu

tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel. J. Sepp leidis, et halduskohus tugines

põhjendamatult kaebuse ilmsele perspektiivitusele, sest etapeerimise tingimused ei ole

täpselt seaduses sätestatud ning halduskohus ei tohi sellises õiguslikus „hallis alas“

perspektiivitusele tugineda. J. Sepp selgitas, et tema vabastamata jätmine riigilõivu

tasumisest hüvitamiskaebuse esitamisel rikub tema põhiseaduse §-st 13 tulenevaid

õigusi. Samuti on J. Sepp seisukohal, et kohus tugines menetlusabi taotlust lahendades

vaid kaebaja jaoks negatiivsetele kohtulahenditele ja näidetele. J. Sepp peab

ebaõiglaseks asjaolu, et kohus ei ole kohtuotsuses käsitlenud inimõiguste rikkumist

etapeerimise olukorras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. J. Sepp palub määruskaebuses tühistada Tartu

Halduskohtu otsus. Asja materjalidele tuginevalt on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja tegelik

tahe, et ringkonnakohus tühistaks Tartu Halduskohtu 28.10.2015. a määruse.

6. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega HKMS § 111 lg-st

1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu tasumiseks nii füüsilise

isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad eduväljavaated. Kui kohus peab

kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi taotleja majanduslikule seisundile,

mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas

sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute

kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse

perspektiivi hindamine ja riigilõivust vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine

on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu 04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

7. J. Sepp leiab, et käesolevas asjas ei saa kohus menetlusabi taotluse lahendamisel kaebuse

ilmsele perspektiivitusele tugineda, kuna tegemist on keeruka õigusliku küsimusega.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga selles, et õiguslikult keeruka vaidluse puhul tuleks

ilmtingimata menetluse edukust eeldada. Halduskohtu määrusest nähtuvalt ei takistanud

vaidluse sisu kohut vaidluse keerukust hindamast ja leidmast, et kaebusel puuduvad

eduväljavaated.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega

pea vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline. Käesoleva juhtumi asjaoludest nähtub, et saatebussi tingimused vastasid

kehtiva õigusega reisibussidele sätestatud tingimustele ning ei saanud seega põhjustada

kaebajale selliseid kannatusi, mis kuuluksid rahas hüvitamisele. Ringkonnakohus märgib, et

Tartu Vangla esitatud andmetest nähtuvalt toimus kaebaja etapeerimine saatebussis, milles oli

kaebajal 26.11.2014, 03.12.2014 ja 17.06.2015 isiklikku ruumi 0,51 m2; 22.10.2015

etapeerimisel 0,52 m2 ning 10.06.2015 etapeerimisel 0,79 m2. Siseministri 14.12.2009. a

määruse nr 60 „Saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ §-s 5 on sätestatud saatmise

tingimused. Kehtivas õiguses on ära toodud, milliste sõidukitega on lubatud teostada saatmisi

ja saatmise kord, kuid ei ole sätestatud nõudeid saatebussis saadetavale ettenähtud

põrandapinna suurusele. Ringkonnakohus märgib, et 08.11.2005. a lahendis Khudoyorov vs

Venemaa (nr 6847/02) ei pidanud EIK kahe isiku etapeerimist kokku 1 m2 (st isiku kohta 0,5

m2 suuruse isikliku pinnaga) ruumis iseenesest õigusvastaseks eeldusel, et sõiduk on

valgustatud, ventileeritud, soojustatud ning korralike, kukkumist välistavate istmetega (p-d

117-118). Ka kaebaja viidatud kohtuasjas Retunscaia vs Rumeenia ei võtnud EIK selget

seisukohta, kui suur peab olema saatebussi kamber, kuhu on ette nähtud paigutada

kinnipeetavad, keda sellega ühest kohast teise transporditakse. Ühtlasi võeti kohtuasjas

Retunscaia vs Rumeenia arvesse ka muude asjaolude kumulatiivset mõju. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga selles, et marsruudid, millel kaebajat veeti, ei olnud sedavõrd pikad, et

kaebajal polnuks eelnevalt planeeritud WC kasutamisel võimalik saatebussis tualeti

puudumisest tulenevaid ebamugavusi vältida. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et

puudus alus kaebaja riigilõivust vabastamiseks, mistõttu ei ole halduskohus kaebaja

riigilõivust vabastamise taotluse rahuldamata jätmisega ka kaebaja põhiõigusi rikkunud.

9. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 28.10.2015. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel