1-14-1156/43 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2015, Narva kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-1156 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuasja nimetus

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse kriminaalhooldusametniku erakorraline Anastassia Bõstrova ettekanne taotluseg

a kohustuse tühistamiseks Süüdimõistetu S.S

, i.k. xxx, elukoht: xxxx Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 427 lg 1 RESOLUTSIOON Kriminaalhooldusametniku taotlus . jätta rahuldamata

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata S.S-ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esindusele.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Viru Maakohtu 07.02.2014 S.S kiirmenetluses kohtuotsusega mõisteti

lühimenetluse korras süüdi KarS § 263 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti

9 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 lausel vähendas kohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistas S.S vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alasel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ja mõistis lõplikult ärakandmisele 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

KarS § 69 lg 1, tunni üldkasuliku tööga, mille 3 ja 4 alusel asendas kohus vangistuse 356

täitmise tähtajaks määras kohus 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ühes süüdimõistetu

allutamisega käitumiskontrollile.

S.S kohustati järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustati teda katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks loeti 15.02.2014.

04.11.2015 kohtule erakorralise ettekande esitas kriminaalhooldusametnik Anastassia Bõstrova taotlusega

tühistada kohustusi.

2(3)

Erakorralises ettekandes on seisuga 04.11.2015 on S.S sooritanud 320 märgitud, et üldkasuliku töö tundi ja sooritamata on jäänud 36 tundi. S.S esitas SA Narva Haigla 23.10.2015 tõendi, mille kohaselt oli S.S 08.08.2015.a jalatrauma, 21.08.2015 oli tehtud operatsioon, pandud kips ning isik vajab taastusravi. 28.10.2015 esitas S.S perearsti tõendi, kus on kirjas, et isikul terviseseisundi tõttu ei ole soovitatav füüsiline koormus

ülemistele ja alumistele jäsemetele. 29.10.2015 esitatud seletuses palus S.S

vabastada teda ülejäänud üldkasuliku töö tundide sooritamisest seoses tervisliku seisundi halvenemisega.

Senise kriminaalhoolduse kohta on ettekandes märgitud, et esimesel registreerimisel 27.02.2014.a selgitati S.S-ile üldkasuliku töö tegemise eesmärke ja tingimusi. Samuti

selgitati talle õigusi ja kohustusi karistuse asendamisel üldkasuliku tööga ning erakorralise

ettekande koostamise ja läbivaatamise korda. Sellest arusaamist kinnitas hooldusalune oma

allkirjaga. alustas üldkasuliku töö tegemist 17.03.2013 Narva Spordikoolis S.S

Energia. Kokku sooritas ta 320 tundi. Üldkasuliku töö tunde sooritas S.S

nõuetekohaselt ning pidas kinni tööjuhendajate ja ametnikuga sõlmitud kokkulepetest. Alates

augustikuu algusest ei võimalda S.S-i tervislik seisund jätkata tal üldkasuliku töö tundide tegemist.

Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et tervislikul põhjusel üldkasuliku töö tegemisest

loobumist ei saa käsitleda karistuse täitmisest tahtliku kõrvale hoidumisena KarS 69 lg 6 tähenduses ega anna seega alust vangistuse täitmisele pööramiseks.

Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku tühistada kohustusi.

Erakorralisele ettekandele on lisatud SA Narva Haigla poolt 23.10.2015 väljastatud ambulatoorse epikriisi kaart, mille kohaselt on S.S-i diagnoosiks lateraalse malleooli

(külgmise pekse) murd koos sidemerebenditega kannaja jalapiirkonnas ning tegemist on

08.08.2015 asetleidnud olmetraumaga. Ravialaste soovitustena on muu hulgas märgitud, et

karkudega tuleb käia 1,5 2 kuud. 28.10.2015 Narva Perearstikeskusest väljastatud tõendi -

kohaselt ei ole soovitatav füüsiline koormus ülemistele ja alumistele jäsemetele. Taastumisaja võimalikku pikkust ei ole tõendis märgitud.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, § 74 lõike , § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 87 et KarS 4 1

lõike 4 või 5

kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või

tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik oma määrusega.

Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist süüdimõistetu täiendava kohustuse kergendamise

või tühistamisega. Üldkasulik töö on asenduskaristus KarS § 69 lg 1 tähenduses. Karistuse

kandmisest vabastamine on sätestatud KarS § 79, mille kohaselt süüdimõistetu karistuse

kandmisest vabastamine on seotud üksnes isiku parandamatult raske haiguse, vaimuhaiguse,

nõdrameelsuse või muu raske psüühikahäire põdemisega. Sellisel juhul esitab vastava taotluse vangla.

Kohus on seisukohal, et jalatrauma (lateraalse malleooli murd) ei ole parandamatult raske haigus

ning i

sikul on pärast taastusravi ja tervenemist võimalik jätkata asenduskaristusena talle määratud üldkasuliku töö sooritamist.

Kohus juhib kriminaalhooldaja tähelepanu ka asjaolule, et süüdimõistetu tervenemise ning taastusravi ajaks on võimalik esitada kohtule erakorraline ettekanne taotlusega üldkasuliku töö

tegemise tähtaja kulgemise peatamiseks süüdlase haiguse tõttu KarS § 69 lg 3 kohaselt.

3(3)

Kohus, es eeltoodust ja tvunud erakorralise ettekande ning sellele lisatud materjalidega, lähtud tu

on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna esitatud asjaoludel ning põhjustel karistuse kandmisest vabastamist seadus ette ei näe ning muid taotlusi ei ole kriminaalhooldaja kohtule esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristel Vedro kohtunik