1-15-7003/14 · 1-15-7003/14 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Decision Summary (Facts, Holding & Outcome)
AI generated1-15-7003 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2015. a.,Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7003 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1. oktoobri 2015. a otsus T.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava T.J-i kaitsja vandeadvokaat Marin...
Headnote / Official Regeste
AI generatedFull Text of the Judgment · 1-15-7003/14
1-15-7003
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2015. a.,Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7003 Kohtukoosseis Meelika Aava, Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 1. oktoobri 2015. a otsus T.J-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi lühimenetluses
Apellatsiooni esitaja Süüdistatava T.J-i kaitsja vandeadvokaat Marina Leis
Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta T.J-i kaitsja vandeadvokaat Marina Leisi apellatsioon kui ilmselt
põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 1. oktoobri 2015. a otsusega lühimenetluses tunnistati T.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 6 kuuks. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas
kohus mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis karistuseks vangistuse 4 kuuks. Karistusest loeti kantuks 1 päev. Karistuse kandmise alguseks on vanglasse asumise päev.
2. T.J tunnistati süüdi selles, et tema isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, uuesti
27. veebruari ja 2. märtsi 2015 vahelisel ajal tungis rippluku lõhkumise teel Tallinnas XXXXX
asuvale aiaga piiratud territooriumile ning sisenes Gerold Co2 UÜ ehituskonteinerisse ja elamuhaagisesse, kust varastas tööriistu ja ehitustarbeid. Varguse ja lõhkumisega tekitas T.J osaühingule kahju 3960 euro suuruses summas.
2(3)
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat M. Leis, kes vaidlustab kohtuotsust üksnes R. Tjuninile mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise osas.
Apellatsiooni motiivide kohaselt taotles R. Tjunin maakohtus talle mõistetud karistuse asendamist üldkasuliku tööga ning taotleb seda ka praegu. Ta on seda ka varem teinud. Ametlikku töökohta tal
ei ole. Tema kinnipidamine kinnipidamisasutuses ei ole mõistlik. Ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
4.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt
selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku 11.
peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata
jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik
eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud
seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea
vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. 4.2 Käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning T.J
ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 121). T.J enda küsitlemist ei soovinud ja jäi kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde. Seega oli esimese astme kohtus tagatud T.J-ile õigus viibida oma asja arutamise
juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada.
4.3 Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus
mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab
süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid.
Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei
esine. Maakohtu otsuses on süüdistatavale karistusena vangistuse mõistmist põhjendatud ning kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega.
Maakohus võttis T.J-ile reaalse vangistuse mõistmisel põhjendatult arvesse seda, et
süüdistatavat on varem kolm korda varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud,
sealhulgas vangistusega, kuid see asjaolu ei ole mõjutanud teda vargustest loobuma. Käesolevas
asjas pani ta kuriteo toime ajal, mil talle mõistetud vangistus oli asendatud üldkasuliku tööga. T.J
ei tööta ja paneb jätkuvalt toime vargusi. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud
väärteomenetluse korras, mille eest mõistetud rahatrahvid on tasumata. Seetõttu märgitakse
3(3)
maakohtu otsuses põhjendatult, et tegemist on isikuga, kes paneb järjepidevalt toime vargusi, mistõttu teda on võimalik karistada vaid reaalse vangistusega.
Lisaks sellele selgitab kohtukolleegium, et KarS § 69 lg 4 kohaselt peab süüdlane üldkasuliku töö
tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 69 lg 7 sätestab, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue
kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega ning mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg-s 2 sätestatule.
Kuna T.J on oma käitumisega näidatud, et ta ei suuda kuritegude toimepanemisest hoiduda,
sealhulgas üldkasuliku töö tegemise ajal, siis ei pea kohtukolleegium võimalikuks talle mõistetud vangistust üldkasuliku tööga asendada.
Kohtukolleegium on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kuriteo toimepanemise
asjaoludes ega süüdlase isikus midagi sellist, mis muudaks karistuse reaalse kandmise ebaotstarbekaks.
Seega on T.J-i kaitsja M. Leisi apellatsioon T.J-ile mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmise peale ilmselt põhjendamatu ja kohtukolleegium jätab selle läbi vaatamata.
5. mõistetud karistus on Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et T.J-ile seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on T.J-i kaitsja M. Leisi apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 läbi vaatamata.
Meelika Aava Pavel Gontšarov Urmas Reinola
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/