1-15-8777/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-14-5083

KOHTUMÄÄRUS

04. mail 2015 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste

sekretäri , tõlgi Tatjana Šibajeva Enjar Malm

uresolekul ju prokuröri Enn Pustak

kaitsja v.-

adv. Matti Reinsalu osavõtul

avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna e) Rakvere piirkonna

kolmanda üksuse (noorteüksus

kriminaalhooldusametniku Liisi Lillemetsa erakorralise ettekande Š K’ile mõistetud ja

ärakandma täitmisele pööramiseks, ta vangistuse

t e g i k i n d l a k s:

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-5083 13.06.2014 tunnistati

Š K süüdi KarS § 263 p 4

järgi ning karistuseks mõisteti 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.09.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse

ärakandmata osa 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 29 päeva vangistust võrra ning Š Ki liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati eelvangistus 22.01.- il 13.06.2014, s.o 4 (neli) kuud 23 päeva karistusaja hulka. Š K

kuulub ärakandmisele 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 6 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 862 (kaheksasaja kuuekümne kahe) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku

töö tegemise tähtajaks määrati 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Š K

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel koh Š Ki käitumiskontrolli ajal osalema

ustati sotsiaalabiprogrammis.

KarS § 75 lg 4 alusel kinnitati kohustusena, et Š K võtab käitumiskontrolli ajaks kohustuseks

jätkata õpinguid üldhariduse omandamiseks.

2

Tõkend vahistamine Š Ki suhtes tühistati ning ta vabastati istungisaalis vahi alt.

Viru Maakohtu kohtuotsus nr 1-14-5083 13.06.2014 jõustus 22.10.2014.a Riigikohtu määrusega.

Viru Vangla kolmanda üksuse (noorteüksuse) Rakvere piirkonna kriminaalhooldusametnikult

Liisi Lillemetsalt saabus kohtule 26.11.2014 erakorraline ettekanne Š Kile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata 862 üldkasuliku töö tunni ulatuses,

sest süüdimõistetu Š K ei ilmu registreerimisele, ei taotle luba elukohast lahkumiseks, ei

tegele üldhariduse omandamisega ning hoidub kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest. T Eist 25.11.2014 saadud teatisest nähtub, et 03.11.2014 lahkus Š K omavoliliselt T Eist ning tema

asukoht on on T E senini teadmata. Kuivõrd Š K i õpilane, siis määrati esmakohtumine T Eis 06.11.2014. Antud kuupäeval ei olnud aga võimalik registreerimist teostada, kuna Š K lahkus

omavoliliselt Eist 03.11.2014. J T ärgmised registreerimised määrati vastavalt 14.11.2014,

20.11.2014 ning 24.11.2014, kuid kuna

T Ei naasnud, siis ei ole olnud Š K ei ole jätkuvalt

võimalik registreerimisi läbi viia. Kohtuotsuse järgi on Š Ki elukohaks T E, kust ta

03.11.2014 omavoliliselt lahkus ning ettekande esitamise hetkeks ei ole ta sinna naasnud, rikkudes sellega kontrollnõuet, et ta peab saama eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui 15 päevaks. Oma lahkumisega Š K kõrvale ka üldkasuliku töö sooritamisest T Eist hoiab

ning lisakohustusest jätkata üldhariduse omandamist.

30.10.2014 võttis kriminaalhooldusametnik ühendust T Ei sotsiaalpedagoogi T K, kellelt

kontrolliti, kas on koolis ning teavitati, et kriminaalhooldusametnik tuleb 06.11.2014 T E Š K i Š Kiga registreerimist läbi viima. Sellest tulenevalt oli Š K teadlik 06.11.2014 registreerimise toimumisest ning ta hoiab teadlikult kõrvale kontrollnõuete ning lisakohustuste täitmisest.

Kohtuistungile 05.12.2014 süüdimõistetu Š K ei ilmunud. Tema kohtukutse tagastati kohtule märkega „ei viibinud kohal, jooksus“.

Kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets jäi kohtuistungil 05.12.2014 erakorralises

ettekandes tehtud ettepaneku juurde, esitades süüdimõistetu Š Ki kohta vahistamistaotluse. Kriminaalhooldusametniku sõnul helistas ta hommikul T Ei, saades mitteametliku info, et isik võis minna Soome.

Prokurör toetas , lähtudes KarS § 69 lg 6 ja KrMS § 429 lg 1 p 3, kohtuistungil 05.12.2014 süüdimõistetu Š Ki kohta esitatud vahistamistaotlust.

Kaitsjal kohtuistungil 05.12.2014, tulenevalt kujunenud olukorrast, omapoolseid vastuväiteid vahistamistaotlusele ei olnud.

Arvestades kõike eeltoodut, oli kohtul põhjendatult alust arvata, et süüdimõistetu Š K

hoidub

kõrvale Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 1 täitmisest, mistõttu Viru

-14-5083 13.06.2014

Maakohtu määrusega nr 1 kuulutati süüdimõistetu Š K

-14-5083 05.12.2014 tagaotsitavaks. Süüdimõistetu Š Ki tabamisel nähti ette ta vahistada.

Süüdimõistetu Š K tabati ja vahistati 25.04.2015.

Kriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets 04.05.2015 erakorralises

jäi kohtuistungil ettekandes tehtud ettepaneku juurde.

3

Süüdimõistetu Š K kinnitas kohtuistungil 04.05.2015, et ta ei olnud teadlik sellest, et

kriminaalhooldusametnik temaga kohtuma tuleb. Kuna ema oli väga raskelt haige, siis otsustas ta T Eist omavoliliselt lahkuda. Ta arvas, et peab üksnes üldkasuliku töö tunnid ära

tegema ja ta oleks neid mais-juunis hakanud tegema. Vahepeal on ta Rakveres sooritanud 3

uut kuritegu.

sellega, et talle m Š K nõustus õistetud ja ärakandmata vangistus täitmisele pööratakse.

Prokurör leidis Š Kile mõistetud ja ärakandmata karistus tuleb kohtuistungil 04.05.2015, et täies mahus täitmisele pöörata, lugedes karistuse kandmise alguseks 25.04.2015. KarS § 263 p 4 on tunnistatud alates 01.01.2015 kehtetuks, kuid Š Kile esitatud süüdistusest nähtub, et tema

tegu vastab KarS § 239 lg 1. Mõlemal juhul jääb mõistetud karistus lubatud sanktsiooni piiresse.

Kaitsja leidis kohtuistungil 04.05.2015, et mata. Ta

Š Kil on üldkasuliku töö tunnid tege tunnistas seda, mis tal on tegemata ja valesti tehtud. Peale karistuse ärakandmist soovib Š K edaspidist elu jätkata seaduskuulekalt. Kaitsja märkis, et on tutvunud prokuröri poolt saadetud

seisukohtadega. Seoses sellega, et on uus olu - kord, selle § i järgi enam karistada ei saa. KarS §

5 lg 2 annaks tegelikult võimaluse isiku vabastamiseks, samas on prokurör viidanud Riigikohtu seisukohtadele, mida peab kohus arvestama.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse (noorteüksuse) Rakvere piirkonna

kriminaalhooldusametniku Liisi Lillemetsa erakorraline ettekanne Š Kile mõistetud ja

ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest

on

süüdimõistetu Š K hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid ega täida talle

pandud kohustusi. T E Esmakohtumine kriminaalhooldusametnikuga oli määratud toimuma is

06.11.2014, kuid T E , lahkus omavoliliselt T Eist

Š K, kes peab elama ja õppima is

03.11.2014. Seega nähtub eelnevast, et Š K on pikemat aega hoidunud kõrvale talle

kohtuotsusega pandud kohustuste täitmisest. Kriminaalhooldust ei ole olnud võimalik tema

suhtes teostada. uidagi i Ühtegi objektiivset asjaolu, mis k võiks Š K käitumist õigustada,

kohus erakorralist etteka . nnet läbi vaadates ei leidnud

Järgnevalt kontrollib kohus seda, kas kuriteod, mille Š K eest peab minema vanglas

se karistust kandma, on jätkuvalt kuritegudena kvalifitseeritavad.

Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-5083 13.06.2014

tema tunnistati Š süüdi selles, et K protestiks kooli korra vastu osales 22.01.2014 kella 14.00 paiku xxxx asuva T Ei peahoones

toimunud kooli vara lõhkumises, mille käigus lõhuti koos kaasõpilaste J K, M-A K ), A S, (K G A, E I, A T, N J, I B, S A, K P, P S, K E, A D, M L ja N A üheaegselt erinevates rühmades

ära aknaid, uksi, seinu, mööblit, sh Š. K kihutas kaasõpilasi lõhkuma ja lõhkus ise

raamatukogu juures oleva ukse klaasi, II rühma ukse klaasi ja režiimi ukse klaasi. Oma

tegevusega rik teiste koolis viibivate isikute - kus Š. K kaasõpilaste, õpetajate, töötajate rahu ja

avalikku korda -

takistas erikooli korrapärast funktsioneerimist.

4

Seega , rikkudes meste Š K avalikus kohas isikute grupis võõra vara lõhkumisega teiste ini

rahu ja avalikku korda, takistades erikooli korrapärast funktsioneerimist, pani toime KarS §

263 p 4

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 263 p 4 on kehtetu alates 01.07.2014. Kohus leiab, et käesoleval ajal Š K on i poolt

toimepandud tegu jätkuvalt kriminaalkorras karistatav ja kvalifitseeritav KarS § 239 lg 1 järgi, mis näeb muuhulgas ette vastutuse rüüstamise, purustamise, süütamise või muu sellise

tegevuse eest massilises korratuses osaleja poolt.

Nii KarS § 263 p 4, mis kehtis kuni

01.07.2014, nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse kui ka KarS § 239 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega jääb Š Kile mõistetud karistus 3 (kolm) kuud vangistust lubatud sanktsiooni piiresse.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Š Kile mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.09.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 29 päeva

vangistust võrra. Viru Maakohtu ko Š K süüdi htuotsusega nr 1-13-6427 04.09.2013 tunnistati

KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Š K

tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõisteti Š Kile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja Š Ki karistati vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kohtueelses menetluses kinnipidamise aeg 11.01.2013, s.o 1 (üks) päev ja mõisteti lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud

ja 29 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg le 1 ja 2 kuulus koheselt ärakandmisele 8 - (kaheksa) kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 29

päeva, ei pöörata täitmisele, kui Š K ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Viru Maakohtu kohtuotsuse nr 1-13-6427 04.09.2013 kohaselt on

Š Kile süüks arvatud teod –

esimene varguseepisood 20.01.2013, kus tekitati varalist kahju summas 327,20 eurot ja

röövimine 10.01.2013 jätkuvalt , mistõttu ka alates 01.01.2015 kuritegudena kvalifitseeritavad

puudub alus nimetatud kohtuotsusega mõistetud liitkaristuse vähendamiseks. Seega on

kuriteod, mille eest

Š K peab minema vanglasse karistust kandma, jätkuvalt kuritegudena kvalifitseeritavad.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6; KrMS § 387, 428, 432 kohus

m ä ä r a s:

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse (noorteüksuse) Rakvere piirkonna

kriminaalhooldusametniku Liisi Lillemetsa erakorraline ettekanne 26.11.2014 rahuldada.

Pöörata täitmisele Š K’ile

(isikukood xxxx, elukoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-5083 13.06.2014 liit KarS § 263 p 4 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 1 (üks) aasta

2 (kak

s) kuud 6 päeva vangistust.

Jätta Š K vahi alla ning lugeda tema karistuse kandmise alguseks 25.04.2015.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu (asukoht Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 158,64 (ükssada viiskümmend kaheksa eurot ja 64 senti, s.h

on käibemaks 20%, s.o 26

,44 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt määratud korras süüdimõistetu Š Ki kaitsjana osutatud õigusabi eest.

5 KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasu summas 249,96 eurot riigi kanda.

Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik