3-13-1764/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2015, Tartu

Haldusasja number

3-13-1764

Haldusasi

Haldusteenused OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.

mai 2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/13151-24

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Haldusteenused OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Haldusteenused OÜ, esindaja v. adv Dmitri

Teplõhh

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Jätta Haldusteenused OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

19. märtsi 2014. a otsus muutmata, täiendades Tartu Halduskohtu otsuse

põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Tagastada Haldusteenused OÜ-le apellatsioonkaebuse lisadena esitatud Vitali

Kutkini 26. mail 2014. allkirjastatud dokument ja 26. mai 2014. a

maksekorraldus nr 91.

3. Jätta Haldusteenused OÜ apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kaebaja

enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 14.

detsember 2015).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 20. veebruari 2013. a korralduse nr 12.2-3/13151-1 alusel

Haldusteenused OÜ käibemaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse kontrolli

maksustamisperioodil 2012 detsember.

Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud

asjaolud on kajastatud 21. mai 2013. a kontrollaktis nr 12.2-3/13151-23, mille maksuhaldur

edastas Haldusteenused OÜ-le tutvumiseks ja määras eriarvamuse esitamise tähtajaks 28. mai

2013.

Haldusteenused OÜ esitas 28. mail 2013 maksuhaldurile taotluse eriarvamuse esitamise tähtaja

pikendamiseks kuni 1. juulini 2013. MTA 28. mai 2013. a otsusega nr 12.2-4/13151-23-1-1 jättis

MTA taotluse eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. MTA 28. juuni 2013. a

vaideotsusega nr 6-1/1531-2 tunnistati MTA 28. mai 2013. a otsus kehtetuks ärakuulamisõiguse

rikkumise tõttu.

MTA 30. mai 2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/13151-24 vähendati Haldusteenused OÜ 2012. a

detsembri käibedeklaratsioonidel deklareeritud sisendkäibemaksu kokku 16 465,52 euro võrra;

jäeti rahuldamata Haldusteenused OÜ 2012. a detsembri käibedeklaratsioonil kajastatud

tagastusnõue summas 9706,93 eurot; määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu summas 6758,59

eurot. Maksuotsuses leiti, et Haldusteenused OÜ ei ole Essex Teenused OÜ ja J&J Group OÜ

rekvisiitidega arvetel näidatud teenuseid mainitud äriühingutelt soetanud. Lisaks on

Haldusteenused OÜ sisendkäibemaksu hulgas kajastatud ka kolmandatele isikutele väljastatud

arveid ja Haldusteenused OÜ ettevõtlusega mitteseotuid arveid, mis ei vasta käibemaksuseaduse

(KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele.

Haldusteenused OÜ esitas eelnevalt mainitud maksuotsusele vaide, mis jäeti MTA 23. juuli

2013. a vaideotsusega nr 6-1/1592-2 rahuldamata.

2. Haldusteenused OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus maksuotsuse tühistada.

Kaebuse kohaselt:

2.1. Rikutud on kaebaja õigust olla ära kuulatud. Kontrollaktile eriarvamuse esitamiseks antud

tähtaeg oli liiga lühike, seda on nentinud ka MTA oma 28. juuni 2013. a vaideotsuses

nr 6-1/1531-2. Sellele vaatamata leiti, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks ei ole alust.

2.2. Essex Teenused OÜ juhatuse liige P.K. ei ole variisik. Tema seletustest nähtub, et ta oli

teadlik sellest, milliseid teenuseid ja kellele on osutatud. P.K. ütlused on kooskõlas

Haldusteenused OÜ juhatuse liikme antud selgitustega ja asjas kogutud dokumentaalsete

tõenditega.

2.3. J&J Group OÜ juhatuse liige on kaebajale teostatud tööde eest arve edastanud. Samas on

maksuhaldur jätnud võtmata seletuse nimetatud äriühingu juhatuse liikmelt Dmitri Dudorinilt,

kuna viimane olevat tehingute toimumist Haldusteenused OÜ-ga eitanud. Samas on nimetatud

isik tehingud kaebajaga teinud.

2.4. Kuna arved on kajastatud kaebaja raamatupidamises, ei saa vaidlust olla selles, kes on ostja.

Ka järeldused selle pinnalt, et teistele isikutele kuuluvate sooduskaartidega on soetatud kütust

ettevõtluse tarbeks, on väärad.

2.5. Kaebaja on OÜ-le Dedede (trassitööde tellija) teenust osutanud. Kõik teenused on seotud

objektiga, mille kohta toimuvad käibemaksu kontrollid nii Haldusteenused OÜ kui ka OÜ

Dedede suhtes. Seega olukorras, kus maksuhaldur otsustab mitte aktsepteerida kaebaja

väljastatud arveid OÜ-le Dedede, kaasneb sellega automaatselt kaebaja käibemaksu

vähendamine. Kui nimetatud osaühingu suhtes on käimas maksumenetlus, ei ole sel põhjusel

võimalik kaebaja suhtes sisulist otsust teha kuni nimetatud osaühingu suhtes läbiviidava

maksumenetluse lõpuleviimiseni.

3. Tartu Halduskohtu 19. märtsi 2014. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel

põhjendustel:

3.1. Halduskohus nõustus kaebajaga, et maksumenetluses on rikutud kaebaja õigust olla ära

kuulatud, kuna kaebajale ei antud sisuliselt võimalust esitada kontrollaktile eriarvamust. Kaebaja

esitas MTA 28. mai 2013. a otsusele, millega keelduti pikendamast tähtaega kontrollaktile

eriarvamuse esitamiseks, vaide. MTA 28. juuni 2013. a vaideotsusega tunnistati MTA 28. mai

2013. a otsus kehtetuks seoses vaide esemeks olnud otsuse formaalse õigusvastasusega.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda

üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta

vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus

leidis, et ärakuulamisõiguse rikkumisele ning maksuotsuse formaalsele õigusvastasusele

vaatamata ei too see kaasa maksuotsuse tühistamist. Kaebaja ei ole maksuotsusele esitatud

vaides ega halduskohtule kaebust esitades toonud välja uusi asjaolusid ega esitanud ühtegi

tõendit, mis viitaksid sellele, et kaebaja ärakuulamata jätmine, mis väljendus kontrollaktile

eriarvamuse esitamise võimaluse kaotuses, oleks mõjutanud asja sisulist otsustamist.

Kohtupraktikas on tunnustatud maksukohustuslase õigust tõendite esitamiseks nii

maksumenetluses kui ka kohtumenetluses (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-65-

13, p 19). Seega saab vastustaja ebajärjekindel tegevus vaiete lahendamisel (kontrollakti tähtaja

pikendamata jätmise otsusele esitatud vaie rahuldati, maksuotsusele esitatud vaie jäeti

rahuldamata) ja vaidlustatud maksuotsuse formaalne õigusvastasus olla aluseks kaebuse

rahuldamisele ainult siis, kui maksuhalduri poolt maksumenetluses vaidlustatud tehingute

toimumise suhtes esitatud kahtlust ei saa kaebaja poolt hiljemalt kohtumenetluses esitatud

tõendite valguses pidada enam põhjendatuks.

3.2. Halduskohus leidis, et maksuotsus on materiaalselt õiguspärane ning maksumenetluses

kogutud tõendite pinnalt on maksuhaldur õigustatult jõudnud seisukohale, et tehinguid

Haldusteenused OÜ ja Essex Teenused OÜ ning Haldusteenused OÜ ja J&J Group OÜ vahel ei

ole tegelikkuses toimunud. Maksuotsuses on ära näidatud, milles seinevad vastuolud kaebaja

juhatuse liikme Vitali Kutkini ja Essex Teenused OÜ juhatuse liikme P.K. seletuste vahel.

Kuna tegemist on haldusvaidlusega, ei ole selle kohase tõendatuse määr niivõrd kõrge, kui ta on

seda kriminaalasjades. See, et OÜ Dedede juhatuse liige Ret Zeiger on kinnitanud, et tegemist oli

P.K. töötajatega, ei tõenda aga näiteks seda, millise äriühingu või kelle töötajatega tööõiguslikult

või lepinguliselt tegelikult tegemist oli. J&J Group OÜ juhatuse liikme D. Dudorini

maksumenetluses antud seletust on õigesti kogumis teiste tõenditega hinnatud ning esitatud

kaalutlused, miks saab asuda seisukohale, et nimetatud äriühingu puhul ei ole tõendatud tegeliku

majandustegevuse olemasolu. Tehingutele hinnangu andmisel ei saa lähtuda üksnes kaebaja

koostatud dokumentidest. MTA järeldus vastab maksumenetluses kogutud tõenditele, mida

kaebaja ei ole kohtumenetluses uute võimalike tõenditega kahtluse alla seadnud ega

kummutanud. Halduskohus leidis, et maksuotsuses kirjeldatud asjaoludel on võimalik ainult üks

järelm, mille kohaselt on õige, et kaebaja ei ole eelnevalt nimetatud osaühingutega sõlmitud

tehinguid reaalselt teinud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Haldusteenused OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgnevalt:

4.1. Ärakuulamisõigus tuleneb nii HMS §-st 40 kui ka maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 13.

Samuti on vastavat õigust tunnustatud Euroopa Kohtu praktikas kui EL-i õiguse üldpõhimõtet

ning hea halduse tava osa (vt nt Euroopa Kohtu 21. märtsi 1990. a otsus kohtuasjas c-142/87:

Belgia vs Euroopa Komisjon). Kaebajale anti ebamõistlikult lühike tähtaeg oma seisukohtade

esitamiseks MTA kontrollaktile ning seda tähtaega keelduti pikendamast. Halduskohus leidis

õigesti, et maksuotsus on formaalselt õigusvastane, samas aga eksis kohus selles, et maksuotsuse

formaalne õigusvastasus ei too kaasa selle tühistamist. Isik tuleb ära kuulata, kui tegemist on

isikut koormava aktiga, see antakse kaalutlusõiguse alusel ning langetatav otsus on rangeim

võimalikest (Riigikohtu halduskolleegiumi 10. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-72-10, p-d

19 ja 20). Antud juhul on need kriteeriumid täidetud. Mida ulatuslikum on haldusorgani

kaalutlusõigus ja mida raskem on ärakuulamisviga, seda tõenäolisemalt mõjutab viga asja

otsustamist. Raskeima kaalutlusvea korral on HMS § 58 alusel võimalik jätta haldusakt

tühistamata vaid siis, kui kaalutlusõigus on juhtumi erandlike asjaolude tõttu kahanenud ühe

valikuni. Sealjuures on vastustajal tõendamiskoormis, et isegi kaebajat õiguspäraselt ära kuulates

ei saanuks kaebaja väidetes toodud asjaolud kaasa tuua teistsuguse haldusakti andmist

(Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-76-12, p 14). Seda, et

kogutud materjali pinnalt oli võimalik ainult ühe otsuse tegemine, peab tõendama vastustaja.

Antud juhul ta seda teinud ei ole. Halduskohtu otsuse põhjendus vastavas osas on motiveerimata.

4.2. Halduskohus jättis asja lahendamisel hindamata asjas olulised tõendid. Ühtlasi on otsus

nõuetekohaselt põhjendamata. Halduskohus ei ole otsuses käsitlenud kaebaja väiteid ega võtnud

seisukohta tehingute osas. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks on käesoleval juhul

tõendamisstandard madalam kui kriminaalasjades. Kaebaja on tehingute tegemisel OÜ-ga Essex

Teenused täitnud oma hoolsuskohustust. Maksu- ega kohtuotsusest ei selgu, miks tehinguid ei

ole aktsepteeritud. Väär on seisukoht, et kaebaja ei ole kohtumenetluses seadnud kahtluse alla ja

kummutanud maksuotsuses esitatud järeldusi. P.K. ütlustes ei ole vastuolu kaebaja juhatuse

liikme omadega. Samuti viitavad ka muud tõendid sellele, et kaebaja sai Essex Teenused OÜ-lt

soovitud teenused. Maksuhaldur ei ole kontrollinud OÜ-ga J&J Group sooritatud tehingute

asjaolusid piisavalt. Nimetatud osaühingu juhatuse liige on kaebajale väljastanud arve osutatud

teenuste eest. Kaebaja on esitanud kõik talle kättesaadavad tõendid. Tõendeid, mida kaebajal ei

ole võimalik esitada, peavad koguma ja esitama halduskohus ja vastustaja.

5. Maksuhalduri vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ja põhjendatakse seda

järgnevalt:

5.1. Halduskohus on tõendeid õigesti hinnanud ning andnud menetlusosalistele võimaluse oma

seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

5.2. MTA menetles kaebaja tagastusnõuet ning oli tagastusnõude menetlustähtaega seadusega

lubatud määral pikendanud, seega pidi maksuhaldur tagastusnõude täitma või maksuotsuse

väljastama. Maksuotsus väljastati tagastusnõude täitmise tähtaja jooksul. Kaebajal puudub

registervara ning sellest tulenevalt võis käibemaksukohustuse sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda võimatuks, mistõttu jäeti nimetatud tagajärje ärahoidmiseks eriarvamuse

esitamise tähtaja pikendamise taotlus rahuldamata. Eriarvamuse esitamiseks antud

seitsmepäevane tähtaeg ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks.

5.3. Kaebaja on menetluse jooksul ära kuulatud. Samuti sai kaebaja vastavat õigust realiseerida

ka hilisemas vaide- ja kohtumenetluses. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi uut tõendit või

nimetanud muud maksuotsuse tegemisel teadmata asjaolu, mis võiksid muuta maksuotsuses

tehtud järeldusi.

5.4. Halduskohus on andnud hinnangu P.K., R. Zeigeri ja D. Dudorini seletustele. Samuti pidas

halduskohus eluliselt usutavaks Essex Teenused OÜ ja J&J Group OÜ nimel valeandmetega

vormistatud arvete esitamist. Kui maksumenetluses kogutud tõendite hindamisel on võimalik

asuda seisukohale, et arvetel näidatud teenuse osutajatelt ei olnud võimalik nimetatud teenust

soetada, samas teenuse üle vaidlus puudub, siis teave võimalike tehingupartnerite kohta saab olla

üksnes arvel näidatud ostjal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus otsuses rikkunud tõendite vaba hindamise ja

kogumise põhimõtet ning otsus on piisavalt põhjendatud. Asjaolu, et halduskohus on otsuses

nõustunud maksuhalduri järeldustega toimunud tehingute osas, ei too kaasa halduskohtu otsuse

tühistamist.

8. Vaidlusaluses maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et trassitöid Rannamõista tee

10 objektil ei teostanud Essex Teenused OÜ, kuigi kaebaja sõnade kohaselt soetas ta seda teenust

just nimetatud äriühingult. Lisaks on maksuotsuses kahtluse alla seatud ka tehnika rentimine J&J

Group OÜ-lt. Väidetavalt renditud tehnikat kasutati samuti nimetatud objektil ehitustööde

teostamiseks. Nende tehingutega seonduvaid asjaolusid käsitleb ringkonnakohus alljärgnevalt.

9. Kuna vaidlust ei ole selles, et tööd Rannamõisa tee 10 objektil on lõppkokkuvõttes teostatud,

tuleb maksuotsuse õiguspärasuse kontrollimiseks välja selgitada, kas kaebaja oli teadlik

tehingute tegelikest asjaoludest ehk tuvastamisele kuulub kaebaja pahausksus, kuna juhul, mil

kaebaja teadis, et arvetel näidatud isik ei saa talle väidetavat teenust osutada, on nende arvete

alusel sisendkäibemaksu mahaarvamine alusetu ning see asjaolu toob kaasa täiendava

maksukohustuse pealepanemise kaebajale.

10. Haldusteenused OÜ juhatuse liikme V. Kutkini maksumenetluses antud seletuste (vt I kd

tl 45–46p) kohaselt oli Essex Teenused OÜ alltöövõtjaks Rannamõisa tee 10 objektil. Kuni

oktoobrini või novembrini 2012 teostas trassitöid Haldusteenused OÜ-le Essex Teenused OÜ

asemel Porteno OÜ, kuid viimane kustutati käibemaksukohustuslaste registrist. Haldusteenused

OÜ teostas töid objektil 2012. a augustist kuni novembri lõpuni, mingeid töid tehti veel ka

detsembris 2012 (maksuotsuse lk 3, I kd tl 10). Maksuotsuses esitatu kohaselt viitavad järgnevad

asjaolud sellele, et Essex Teenused OÜ ei saanud olla teenuse osutajaks Haldusteenused OÜ-le.

Essex Teenused OÜ tegevusalaks oli jäätmete ja jääkide hulgikaubandus, taara ja pakendite

kokkuost, st kuigi väidetavalt teostas mainitud äriühing ehitustöid Rannamõisa tee 10 objektil, ei

omanud ta registreeringut majandustegevuse registris ehituse valdkonnas tegutsemiseks. Essex

Teenused OÜ kustutati käibemaksukohustuslaste registrist 13. detsembril 2012 KMS § 22 lg 31

alusel, kuna äriühing ei tõendanud tegelemist ettevõtlusega Eestis. 1. märtsil 2013 on Essex

Teenused OÜ suhtes tehtud ka maksuotsus, milles tuvastati, et äriühingul puudus reaalne

majandustegevus. Maksukontrolli läbiviimise tingis Essex Teenused OÜ esitatud 2012. a

detsembrikuu tagastusnõue. Nimetatud maksuotsust ei ole Essex Teenused OÜ vaidlustanud.

Maksumenetluses on kontrollitud ka Essex Teenused OÜ arvelduskontol (vt nt II kd tl 154–159;

tl 189–190) toimunud liikumisi perioodil 1. aprillist 2012 kuni 31. detsembrini 2012 ning

arvelduskonto väljavõttest nähtub, et äriühingu pangakontole laekuvad summad võetakse välja

sularahas pangakaardiga sularahaautomaatidest. Essex Teenused OÜ arvelduskontodelt ei ole

teostatud majandustehinguid, mis on iseloomulikud reaalset majandustegevust omavale

äriühingule, nt rent, telefoniteenused jne.

Lisaks on maksuotsuses tuvastatud seos Haldusteenused OÜ juhatuse liikme V. Kutkini ja Essex

Teenused OÜ juhatuse liikme P.K. vahel. Väidetavalt augustist kuni oktoobrini 2012

Haldusteenused OÜ-le töid teostanud Porteno OÜ juhatuse liige oli samuti P.K., kes nimetatud

äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise järel hakkas väidetavat teenust samal

objektil osutama Essex Teenused OÜ kaudu.

Maksumenetlusest kogutud seletuste kohaselt Haldusteenused OÜ juhatuse liige V. Kutkin ise

objektil toimunuga täielikult kursis ei olnud ning ütles, et töötajatele jagas korraldusi P.K. (II kd

tl 83p, p-d 17 ja 18). Samas ei olnud P.K. teadlik sellest, et trassitööde brigadiriks oli Aleksei-

nimeline isik. Sellenimelise isiku olemasolust objektil teadis aga V. Kutkin (vt I kd tl 45p) ning

seda asjaolu on kinnitanud ka OÜ Dedede töötajad (II kd tl 96p ja 99p). Maksumenetluses aga

seda, kes on Aleksei, välja selgitada ei õnnestunud.

P.K. seletustest selgub omakorda, et tema seda objekti põhimõtteliselt ei ehitanud, kuna ka tema

oli vahendaja ning tellis need tööd omakorda Raivo Rillo nimeliselt isikult, kes oli seotud

Amrest Projekt OÜ-ga. P.K. on ise möönnud oma asjatundmatust trassitööde osas, kuigi V.

Kutkin on pidanud vajalikuks väita, et tal puudus vajadus teostatud tööde kvaliteedi

ülekontrollimiseks, kuna ta usaldas tööde kvaliteedi osas P.K.-d. Maksukontrolli käigus leidis

aga tuvastamist see, et ka Amrest Projekt OÜ ei saanud olla trassitööde tegelik teostaja, kuna see

äriühing oli käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud juba enne trassitöödega alustamist.

Ühtlasi on siingi tuvastatud varasemate sidemete olemasolu P.K., R. Rillo ja V. Kutkini vahel

(maksuotsuse lk-d 3–7, I kd tl 10–12).

Maksumenetluse käigus ei ole maksuhaldur kogutud tõendite pinnalt välistanud ka seda asjaolu,

et kaebaja ise võis teostada trassitööd, mida ta väidetavalt tellis Essex Teenused OÜ-lt. Sellest

tõigast annab märku see, et vahetult enne trassitööde teostamist on Haldusteenused OÜ otsinud

isikut, kes oleks võimeline töötama ekskavaatoriga (maksuotsuse lk 13, I kd tl 15). Tasub

märkida, et kaebaja erinevalt Essex Teenused OÜ-st omab majandustegevuse registris ka

registreeringut ehitusvaldkonnas tegutsemiseks. Samas on maksumenetluses leidnud kinnitust

asjaolu, et olukorras, kus kaebaja on otsinud isikuid, kes oleksid suutelised teostama eelnevalt

nimetatud ehitusobjektil nõutavaid ehitustöid, ei ole Essex Teenused OÜ vaatlusalusel perioodil

deklareerinud palgalisi väljamakseid oma töötajatele, mis annab tunnistust sellest, et väidetavalt

töid teostanud äriühingul ei olnud selleks ka vajalikku tööjõudu.

Seda, et väidetavat tehingut Essex Teenused OÜ-ga aset ei leidnud, tõendab ka see, et kuigi V.

Kutkin on väitnud, et tehingu eest tasumist finantseeris ta oma vahenditest, st ta andis

Haldusteenused OÜ-le laenu, ei ole usutav, et isiku maksejõulisust arvesse võttes oleks ta

suuteline andma laenu suurusjärgus 87 485 eurot (arve kogusumma, mille Essex Teenused OÜ

esitas; maksuotsuse lk 21, I kd tl 19).

Ringkonnakohtu hinnangul on eespool välja toodud asjaolud piisavad selleks, et jaatada

tehingute mittetoimumist Haldusteenused OÜ ja Essex Teenused OÜ vahel. Neist asjaoludest

järeldub, et reaalset majandustegevust mitteomanud Essex Teenused OÜ ei saanud osutada

ehitusteenust Rannamõisa tee 10 objektil ning Haldusteenused OÜ juhatuse liige V. Kutkin oli

sellest asjaolust teadlik või pidi sellest teadlik olema, kuid sellele vaatamata kajastas Essex

Teenused OÜ väljastatuid arveid sisendkäibemaksu alusetuks mahaarvamiseks.

11. Nimetatud objektil tööde teostamiseks rentis Haldusteenused OÜ vajalikke seadmeid – V.

Kutkini antud selgituste kohaselt kasutati Rannamõisa tee 10 objektil J&J Group OÜ-le

kuulunud generaatorit, keevitust, vibroplaati, kopp-laadurit ja ekskavaatorit.

Maksuotsuses on seoses nimetatud tehingute toimumisega märgitud, et J&J Group OÜ-l puudus

kinnisvara ning nimetatud äriühing ei omanud ka sõidukeid. Lisaks ei deklareeritud palgalisi

väljamakseid töötajatele. V. Kutkin on väitnud, et J&J Group OÜ-lt renditi ainult tehnikat,

saadud tehnikaga teostasid vajalikke töid Essex Teenused OÜ töötajad. Seda asjaolu ei ole

maksumenetluses usutavaks peetud, sest lihttööline ei suuda ilmselt teha tööd kopplaaduri või

ekskavaatoriga, millega töötamiseks on vaja vastavat kogemust. OÜ Dedede töötaja on väitnud,

et vajalik tehnika ja isikud, kes sellega tööd tegid, olid hoopiski Tartust pärit (II kd tl 100).

Maksuotsuses ei ole tuvastatud sedagi, et vastava teenuse eest oleks tasutud. Ka J&J Group OÜ

on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ning seda KMS § 22 lg 31 alusel 16. detsembril

2012. Ka nimetatud tehingupartneri juhatuse liikme D. Dudorini ja V. Kutkini vahel on

maksuhaldur tuvastanud seose olemasolu ning juba varasemalt seoses kolmandate äriühingutega

fiktiivsete tehingute sooritamise. Lisaks on D. Dudorin nii kirjalikult kui suuliselt kinnitanud, et

tehinguid Haldusteenused OÜ-ga ei ole detsembris 2012 üldsegi toimunud (maksuotsuse lk 14 ja

15, I kd tl 15p ja 16).

Ringkonnakohtu hinnangul on needki asjaolud piisavad väitmaks, et tehinguid J&J Group OÜ

ning Haldusteenused OÜ vahel ei ole toimunud ning Haldusteenused OÜ oli sellest teadlik. See,

et J&J Group OÜ on väljastanud Haldusteenused OÜ-le arve (vt I kd tl 57), ei tähenda, et arve

alusel soetatud teenust oleks ka reaalselt osutatud. Eelnevalt nimetatud asjaolud lükkavad ümber

väite, et nimetatud tehinguga seotud asjaolusid ei ole piisavalt uuritud jõudmaks maksuotsuses

sedastatud järeldusele.

12. Seega on maksuotsuses õiguspäraselt tuvastatud tehingute mittetoimumise fakt ning

maksuotsus on materiaalselt õiguspärane.

13. Halduskohtu otsuses on pikalt analüüsitud maksuotsuse formaalset õiguspärasust ning seda,

kas kontrollaktile eriarvamuse esitamata jätmine peaks kaasa tooma maksuotsuse kehtetuks

tunnistamise. Kuigi vastustaja on otsuse, millega jäeti kontrollaktile eriavamuse esitamise

tähtaeg pikendamata, hiljem 28. juuni 2013. a vaideotsusega (III kd tl 121–122) kehtetuks

tunnistanud, nõustub ringkonnakohus siinkohal halduskohtu seisukohaga ning leiab, et eelnevalt

esitatud asjaolusid arvesse võttes, ei ole usutav, et maksumenetluses oleks tehingutele antava

kvalifikatsiooni osas jõutud teistsugusele seisukohale ka siis, kui vastavat minetust ei oleks aset

leidnud.

Maksumenetluses kogutud tõendite pinnalt on leidnud kinnitust põhjendatud kahtlus, et

tehinguid sellisel viisil, nagu kaebaja on neid üritanud näidata, tegelikult ei toimunud.

Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel

süüteomenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 4. juuni 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-15-13, p

13). Maksuotsuses on piisavalt põhjendatud, miks tehinguid nimetatud osapoolte vahel ei saanud

toimuda ning need põhjendused ning asjaolud, millele põhjendused tuginevad, on ka veenvad.

Seega on alusetu kaebaja etteheide, et tõendatuse standard maksumenetluses on samaväärne

tõendatuse standardiga süüteomenetluses.

Kuna vastustaja on ära näidanud põhjendatud kahtluse, et arvetel näidatud tehinguid tegelikult ei

toimunud, läks tõendamiskoormis üle kaebajale, kes pidi esitama täiendavaid tõendeid, et

vaidlustatud tehingud on arvetel näidatud äriühingute vahel siiski toimunud (Riigikohtu

halduskolleegiumi 20. jaanuari 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-74-09, p 10). Haldusteenused OÜ

pole maksu- ega kohtumenetluses esitanud selliseid veenvaid täiendavaid tõendeid, mis

kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse.

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 ls 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult

sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist

tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja on apellatsioonkaebuse lisana Tartu Ringkonnakohtule

esitanud vaidena pealkirjastatud dokumendi, mille V. Kutkin on allkirjastanud 26. mail 2014.

Nimetatud dokumendist nähtuvalt on kaebaja vaidlustanud MTA 4. detsembri 2013. a

kontrollakti nr 12.2-3/16569-16. Kuna tegemist ei ole vaidlusaluses maksumenetluses koostatud

dokumendiga, ei ole tegemist asjassepuutuva tõendiga. Lisaks on kaebaja ringkonnakohtule koos

mainitud dokumendiga esitanud maksekorralduse nr 91, mille kohaselt on Haldusteenused OÜ

26. mail 2014 tasunud riigilõivu summas 15 eurot. Ka sellel dokumendil puudub ringkonnakohtu

hinnangul seos antud vaidluse lahendamisega. Ühtlasi ei ole kaebaja selgitanud, miks nimetatud

dokumendid oleks vaja toimiku materjalide juurde võtta. Seetõttu tagastab Tartu

Ringkonnakohus kaebajale eelnevalt nimetatud dokumendid.

15. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 19. märtsi 2014. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus peab vajalikuks

täiendada nimetatud halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, kannab kaebaja ise oma apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud (HKMS § 108 lg 1 ls 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Agu Timmi

Einar Vene