1-15-9113/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja 11. november 2015 Kriminaalasi

(number nimetus) ja nr 14284000231; kohtuasi nr 1-15-9113

riik L. N versus Asja lahendamine kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Ene Uljanova Süüdistatav

L N .

(isikukood ; elukoht XXX

xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx xxxx ;omab kriminaalkaristatust) Süüdistus

karistusseadustik (KarS) (Elektrienergia, maagaasi ja § 216

soojusenergia ebaseaduslik kasutamine) lg 1

järgi

RESOLUTSIOON

(

) Kohtuotsuse resolutiivosa

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes

-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada L.

1 vangistus 4 N süüdi KarS § 216 lg järgi ja mõista talle karistusena

(neli) 74 lg 1 ja lg 3 kuud; KarS § alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult

tingimisi kohaldamata; määrata 10 (kümme) kuud ning mõistetud L. -ile katseaeg N

vangistust 4 (neli) kuud L. ei pane katseajal toime uut N ei pöörata täitmisele, kui

kuritegu ja täidab KarS § 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata 75 lg-s L. -ile N

käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx

xxxx xxxx xxxxxx x L. -ile datud elukohast xxx N ; tühistada tõkendina kohal lahkumise keeld. Asja lahendamisega seonduvad muud otsustused

2. Tsiviilhagis ja kriminaalmenetluse kuludes:

2.1 rahuldada täielikult Elektrilevi OÜ tsiviilhagi ning välja mõista

L. -ilt 713

N

(seitsesada kolmteist

kasuks; ) € Elektrilevi OÜ

2.1 välja mõista riigi kasuks L. -ilt kriminaalmenetluse kulu 272 akssada (k N

seitsekümmend kaks) € (sundraha €, õigusabi tasu 72 €) määrata väljamõistetud 200 ;

kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a detsembri kuust

igakuise menetluskulu osa 22 ( 67 senti tasumine, kuni kakskümmend kaks) € menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg

kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või

kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna;

2

2.2 jätta õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu € L. -ile 28.80 (koos N käibemaksuga) riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsuse s täitmisek

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS § – -des 318 321, mille kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel - Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest;

3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3

kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS § – -de 383 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel ning pööratakse täitmisele

selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest -

alates kolme päeva jooksul KrMS § 408 lg 2 ( );

3.4 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust

menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on

rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad

kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse - kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel;

3.6 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad

kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk;

3.7 KrMS Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppe- § 248 (

menetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle

kokkulep

pekohase karistuse mõistmise kohta.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU

OTSUSE PÕHJENDUSED (Kohtuotsuse põhiosa)

KrMS ( ) kohaselt § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.

1.

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on L. toime pannud kuriteona elektrienergia N

ebaseadusliku kasutamise võrku ebaseadusliku lülitumise teel KarS § järgi, mis seisnes

216 lg 1

selles, et tema: 1) ajavahemikul 04.06.2014 kuni 23.09.2014 xxxxxxxxxxx xxxxxxxxx

xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx kinnistul asuvas tarbimiskohas lõi

ebaseadusliku võrguühenduse, ühendades juhtme hoone seinal asuvasse liitumiskilpi

mõõtesüsteemi mõõtmata ahelasse peakaitsme väljundklemmidele ning kasutas elektrienergiat

kehtiva võrgu ja elektrilepinguta. . tekitas Elektrilevi OÜ L N - -le varalist kahju 257.30

eurot; 2) ajavahemikul 24.09.2014 kuni 10.12.2014 Viljandi maakonnas xxxxxxxxxx

xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxxxxx kinnistul asuvas tarbimiskohas lõi ebaseadusliku võrguühenduse, ühendades juhtme hoone seinal asuvasse liitumiskilpi mõõtesüsteemi mõõtmata

3

ahelasse peakaitsme väljundklemmidele ning kasutas elektrienergiat kehtiva võrguja

elektrilepinguta. L. tekitas Elektrilevi O -le varalist kahju 455.70 eurot. N Ü

2. e Kriminaalasjas sõlmitud kokkulep

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava

süüdimõist § järgi KarS § 74 lg mises KarS 216 lg1 ja ; karistamises vangistusega 4 kuud 1 ja 3 alusel karistust mitte pöörata täitmisele, kui . ei pane kümne kuulise katseaja kestel L N

toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 74 lg 1 ja § 75 lg 6 sätestatud

1 p-des 1- kontrollnõuded:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - imiskoha vahetamiseks; , töö või õpp

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Menetluskulud

Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS 7. peatüki 1. jaos (Kriminaalmenetluse

kulude liigid; § 173 § 179), ; § 180 § 188) - 2. jaos ( - ning Kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

3. jaos ( -

Kriminaalmenetluse kulud hüvitamise otsustus; § 189 § 192).

3.1.

Menetluskulude koosseis

Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §

-s 175 (Menetluskulud). 3.1.1. Sundraha

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on

teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse o 585

28. novembri 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud

alates 01. jaanuarist 2015 töötasu alammääraks 3 € kuus. 90

3.1.2.

Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja

määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti

Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS §

45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p le 1 on riigi õigusabiks määr riigi õigusabi seaduse - atud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu

arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise

alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude

hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi ). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud kord tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. 3.1.2.1. Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi

L. -ile kohtueelsel uurimisel ja sellega s N osutatud õigusabi eonduvad sõidule

vajalikud kulutused on 100.80 72

€, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud. 3.2. Menetluskulude summaarne arvestus

4

Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 685.80 585 +100.80 € ( ).

3.3. Mene

tluskulude hüvitamise põhjendused

KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega. K riminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse ohtumenetluses otsustatakse k

või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS.

KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale õigusabi osutamiseks L. -ile N

sõidukulud €. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud 28.80

menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga

seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et

advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on

süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused

sõitudele € jätta süüdi välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, 28.80 statavalt kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista

ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks

süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. KrMS § 180 Arvestatud menetluskulud tulevad alusel välja mõista süüdistatavalt.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt

väljamõistetud menetluskulusid § 180 lg 3 alusel nii suures summas ja koheselt tasuma. KrMS

tuleb -ni ja kulude määrata süüdimõistetul menetluskulusid vähendada sundraha osas 200 € tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb välja mõista L. -ilt riigi kasuks N

kriminaalmenetluse kulu 272 €.

4. Tsiviilhagi lahendamine

4.1.

Asjaomased õigusnormid

Võlaõi Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine gusseaduse ) kohaselt (VÕS) § 1043 (

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. ) lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on VÕS § 1045 (Kahju tekitamise õigusvastasus

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ) lg 1 kohaselt, kui § 440 (Hagi õigeksvõtmine

kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. 4.2. Esitatud tsiviilhagid

Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi summas 713 (seitsesada kolmteist) . Elektrilevi OÜ € Kokkuleppemenetluses on süüdistav hagi õigeks võtnud. 4.3. Otsustus tsiviilhagis

4.3.1. 310 ( ) KrMS § kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine teeb kohus otsuse tsiviilhagis.

5

4.3.2. Kokkuleppemenetluses

nähtub süüdistatava õigusvastaselt tekitatud kahju ning süüdistav on kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi õigeks võtnud.

4.3.3. Tsiviilhagi tuleb TsMS § 440 ja VÕS § 1043 alusel rahuldada ning välja mõista kahju

tekitanult L. -ilt 713 kasuks. N € Elektrilevi OÜ

5. ja selgitused Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine

KrMS § 312 ( ohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt k

kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse

resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt s kohtu valitud üüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse

tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina

kohaldatud elukohast lahkumise keeld ada. tuleb tühist KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva - jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Lillsaar

Kohtunik