1-11-8478/114 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-11-8478

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2015.a, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja

Kriminaalasja number

1-11-8478 (10930000167)

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Kaitsjad

Vanemprokurör Elle Keeman

Adv. Paul Järve ja adv. Anu Talu

Kriminaalasi

L.S süüdistuses KarS § 3891 lg 1 ja § 375 lg 1 järgi ning U.F

süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi.

Süüdistatavad

L.S , isikukood: xxxxxxxxxxx

U.F , registrikood: xxxxxxxx

Kriminaalkorras karistamata.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada L.S KarS § 3891 lg 1 järgi ning karistuseks mõista (6) kuus kuud vangistust.

Süüdi tunnistada L.S KarS § 375 lg 1 järgi ning karistuseks mõista (3) kolm kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, ning

liitkaristuseks mõista (6) kuus kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui L.S ei pane

(1) ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Süüdi tunnistada U.F KarS § 3891 lg 3 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus (8 000) kaheksa

tuhat eurot.

Välja mõista L.S´ilt KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel tsiviilhagi summas

(165 537.66) ükssada kuuskümmend viis tuhat viissada kolmkümmend seitse eurot ja 66 senti, millest

põhinõue (85 570.24) kaheksakümmend viis tuhat viissada seitsekümmend eurot ja 24 senti ning intressid

(79 967.42) seitsekümmend üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend seitse eurot ja 42 senti, Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks.

Asitõendid

1-11-8478

- XXXX läbiotsimise käigus leitud: 1) OÜ A. rekvisiitidega templid, 2) kassa väljamineku orderite

blanketid ja kassa sissetuleku orderite blanketid koos kassaraamatu ja neljaks tükiks rebitud

märkmepaberi lehega ja 3) arvete, arvete/saatelehtede ja kassa sissetuleku orderite blanketid, mis on

pakendatud kilekotti ja suletud tõkendiga X X – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

- XXXX läbiotsimise käigus leitud alkohol on konfiskeeritud ja hävitatud Pärnu Maakohtu 30.06.2014.a

määruse nr 1-11-8478 alusel.

- XXXXX läbiotsimise käigus leitud maksumärgistatud metallkorgid, mis on pakendatud kilekotti ja

suletud tõkendiga X – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

Menetluskulud

Välja mõista L.S´ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiaktid nr x ja nr x) summas (590.57) viissada

üheksakümmend eurot ja 57 senti ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha (585) viissada

kaheksakümmend viis eurot, kokku (1175.57) üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot ja 57 senti.

Välja mõista U.F KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiakt nr xx) summas (123.38) ükssada kakskümmend

kolm eurot ja 38 senti, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise

kulud summas (117.46) ükssada seitseteist eurot ja 46 senti ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha

(585) viissada kaheksakümmend viis eurot, kokku (825.84) kaheksasada kakskümmend viis eurot ja 84

senti.

Riigi

kasuks

välja

mõistetud

menetluskulud

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB pangas või nr EE932200221023778606 Swedbankis kohustuslik on

märkida viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB pangas

või nr EE932200221023778606 Swedbank’is kohustuslik on märkida viitenumber 4100064858.

Selgistuseks märkida „nimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“.

Välja mõistetud summad tasuda 30 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks

kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 319 sätestab, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on

nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi

määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või

pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Asjaolud

L.S´i süüdistatakse selles, et tema olles U.F juhatuse liige, kes vastutas äriühingu tegevuse eest ning kes

omas õiguspädevust teha juhtimisotsuseid ning võimalust suunata juriidilise isiku tahet, lasi esitada

raamatupidamist tegeva isiku teadmatust ära kasutades maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid U.F

käibemaksudeklaratsioonides maksustamisperioodi 2008.a jaanuar kuni 2009.a detsember kohta,

1-11-8478

kasutades selleks OÜ A. nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid, mille

alusel suurendas U.F tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult

sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 1 536 834 krooni.

U.F poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus alljärgnevalt:

- 2008.a jaanuarikuu kohta 21.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 40 391 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.01.2008

pudel

56 732,05

8 654,05

14.01.2008

klaas, pudel

72 030,05

10 987,65

24.01.2008

klaas, pudel

70 641,40

10 775,80

31.01.2008

klaas, pudel

65 383,80

9 973,80

40 391,30

- 2008.a veebruarikuu kohta 16.05.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 40 491 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.02.2008

purk, klaas, pudel

65 480,55

9 988,55

18.02.2008

pudel

60 967,30

9 300,10

25.02.2008

klaas, pudel

68 583,95

10 461,95

29.02.2008

klaas, pudel

70 410,15

10 740,55

40 491,15

- 2008.a märtsikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 703 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.03.2008

klaas, pudel

69 530,30

10 606,30

13.03.2008

klaas, pudel

70 420,50

10 742,10

21.03.2008

klaas, pudel

67 650,80

10 319,60

31.03.2008

klaas, pudel

72 343,45

11 035,45

42 703,45

- 2008.a aprillikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 305 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

10.04.2008

purk, pudel

60 995,60

9 304,40

17.04.2008

pudel

78 757,90

12 013,90

28.04.2008

klaas, pudel

76 866,15

11 725,35

30.04.2008

pudel

60 712,40

9 261,20

42 304,85

- 2008.a maikuu kohta 20.05.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 73 123 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

08.05.2008

klaas, pudel

94 198,00

14 369,20

09.05.2008

pudel

72 534,60

11 064,60

16.05.2008

pudel

70 994,70

10 829,70

1-11-8478

22.05.2008

klaas, pudel

81 292,55

12 400,55

27.05.2008

pudel

78 885,35

12 033,35

30.05.2008

pudel

81 455,40

12 425,40

73 122,80

- 2008.a juunikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 87 117 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.06.2008

pudel

59 641,90

9 097,90

10.06.2008

pudel

66 268,80

10 108,80

11.06.2008

pudel

72 831,95

11 109,95

16.06.2008

pudel

78 095,25

11 912,85

19.06.2008

klaas, pudel

68 114,30

10 390,30

25.06.2008

pudel

75 189,60

11 469,60

25.06.2008

pudel

72 683,30

11 087,30

30.06.2008

klaas, pudel

78 274,10

11 940,10

87 116,80

- 2008.a juulikuu kohta 20.09.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 89 646 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.07.2008

klaas, pudel

70 783,00

10 797,40

09.07.2008

klaas, pudel

69 650,70

10 624,70

11.07.2008

klaas, pudel

72 277,35

11 025,35

17.07.2008

pudel

79 768,95

12 168,15

21.07.2008

purk, pudel

69 977,30

10 674,50

23.07.2008

pudel

77 186,15

11 774,15

28.07.2008

pudel

75 274,55

11 482,55

30.07.2008

klaas, pudel

72 763,50

11 099,50

89 646,30

- 2008.a augustikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 79 635 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.08.2008

pudel

71 154,00

10 854,00

08.08.2008

pudel

69 943,30

10 669,30

13.08.2008

pudel

65 062,40

9 924,80

18.08.2008

pudel

60 228,15

9 187,35

19.08.2008

klaas, pudel

72 055,50

10 991,50

22.08.2008

pudel

61 192,45

9 334,45

25.08.2008

pudel

65 270,50

9 956,50

29.08.2008

pudel

57 144,10

8 716,90

79 634,80

- 2008.a septembrikuu kohta 19.11.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 76 085 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

1-11-8478

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.09.2008

klaas, pudel

71 913,90

10 969,90

11.09.2008

pudel

68 817,60

10 497,60

16.09.2008

klaas, pudel

70 817,95

10 802,75

19.09.2008

pudel

71 910,15

10 969,35

24.09.2008

klaas, pudel

72 829,60

11 109,60

26.09.2009

pudel

70 431,85

10 743,85

30.09.2008

klaas, pudel

72 060,25

10 992,25

76 085,30

- 2008.a oktoobrikuu kohta 21.12.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 78 885 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.10.2008

pudel

64 204,30

9 793,90

10.10.2008

klaas, pudel

60 812,50

9 276,50

13.10.2008

pudel

56 982,70

8 692,30

16.10.2008

pudel

69 934,90

10 668,10

20.10.2008

pudel

67 883,10

10 355,10

23.10.2008

pudel

58 622,40

8 942,40

28.10.2008

pudel

63 754,00

9 725,20

30.10.2008

purk, pudel

74 936,90

11 431,10

78 884,60

- 2008.a novembrikuu kohta 19.09.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 86 641 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.11.2008

klaas, pudel

73 197,50

11 165,70

07.11.2008

pudel

65 950,20

10 060,20

11.11.2008

pudel

71 952,60

10 975,80

14.11.2008

pudel

70 894,90

10 814,50

17.11.2008

pudel

70 164,20

10 703,00

21.11.2008

pudel

67 776,85

10 338,85

25.11.2008

klaas, pudel

75 256,60

11 479,80

28.11.2008

pudel

72 785,25

11 102,85

86 640,70

- 2008.a detsembrikuu kohta 27.05.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 91 516 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.12.2008

klaas, pudel

79 650,00

12 150,00

05.12.2008

pudel

75 423,25

11 505,25

08.12.2008

pudel

77 942,30

11 889,50

12.12.2008

klaas, pudel

80 228,20

12 238,20

15.12.2008

pudel

80 542,10

12 286,10

18.12.2008

pudel

50 508,70

7 704,70

22.12.2008

pudel

78 757,90

12 013,90

1-11-8478

31.12.2008

pudel

76 888,80

11 728,80

91 516,45

- 2009.a jaanuarikuu kohta 03.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 73 592 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

07.01.2009

purk, klaas, pudel

72 677,85

11 086,45

09.01.2009

klaas, pudel

63 940,90

9 753,70

16.01.2009

klaas, pudel

69 443,00

10 593,00

20.01.2009

klaas, pudel

70 521,50

10 757,50

23.01.2009

klaas, pudel

70 915,65

10 817,65

26.01.2009

klaas, pudel

71 146,90

10 852,90

30.01.2009

klaas, pudel

63 792,20

9 731,00

73 592,20

- 2009.a veebruarikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 44 103 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.02.2009

klaas, pudel

73 643,35

11 233,75

13.02.2009

purk, klaas, pudel

68 480,10

10 446,10

19.02.2009

klaas, pudel

74 758,20

11 403,80

27.02.2009

pudel

72 237,25

11 019,25

44 102,90

- 2009.a märtsikuu kohta 03.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 43 911 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

07.03.2009

pudel

62 768,50

9 574,90

12.03.2009

pudel

68 235,60

10 408,80

20.03.2009

klaas, pudel

77 074,80

11 757,20

31.03.2009

klaas, pudel

79 783,10

12 170,30

43 911,20

- 2009.a aprillikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 580 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

09.04.2009

pudel

63 932,40

9 752,40

17.04.2009

pudel

72 912,70

11 122,30

24.04.2009

klaas, pudel

76 523,50

11 673,10

30.04.2009

purk, pudel

65 764,70

10 031,90

42 579,70

- 2009.a maikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 29 079 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

08.05.2009

pudel

60 313,10

9 200,30

15.05.2009

klaas, pudel

65 098,25

9 930,25

1-11-8478

22.05.2009

pudel

65 219,55

9 948,75

29 079,30

- 2009.a juunikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 52 897 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

11.06.2009

klaas, pudel

73 428,55

11 200,95

12.06.2009

pudel

68 078,45

10 384,85

19.06.2009

purk, pudel

65 569,30

10 002,10

25.06.2009

pudel

68 732,65

10 484,65

30.06.2009

pudel

70 962,85

10 824,85

52 897,40

- 2009.a juulikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 82 402 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.07.2009

pudel

66 103,20

11 023,20

09.07.2009

klaas, pudel

68 273,30

11 378,90

17.07.2009

klaas, pudel

69 607,70

11 601,30

21.07.2009

pudel

72 381,60

12 063,60

24.07.2009

pudel

73 068,50

12 178,10

27.07.2009

pudel

72 360,00

12 060,00

31.07.2009

pudel

72 580,30

12 096,70

82 401,80

- 2009.a augustikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 58 417 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.08.2009

pudel

66 700,80

11 116,80

14.08.2009

klaas, pudel

69 425,30

11 570,90

21.08.2009

pudel

71 072,65

11 845,45

25.08.2009

pudel

67 802,40

11 300,40

31.08.2009

klaas, pudel

75 498,25

12 583,05

58 416,60

- 2009.a septembrikuu kohta 14.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 69 411 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.09.2009

pudel

69 828,50

11 638,10

11.09.2009

pudel

67 288,30

11 214,70

18.09.2009

pudel

62 640,00

10 440,00

22.09.2009

klaas, pudel

73 239,40

12 206,60

25.09.2009

purk, pudel

72 187,20

12 031,20

30.09.2009

pudel

71 280,00

11 880,00

69 410,60

1-11-8478

- 2009.a oktoobrikuu kohta 14.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 67 844 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

02.10.2009

klaas, pudel

73 087,70

12 181,30

08.10.2009

pudel

66 424,30

11 070,70

12.10.2009

pudel

65 016,00

10 836,00

16.10.2009

pudel

66 614,40

11 102,40

23.10.2009

pudel

66 981,60

11 163,60

31.10.2009

klaas, pudel

68 938,60

11 489,80

67 843,80

- 2009.a novembrikuu kohta 20.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 72 477 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.11.2009

pudel

72 144,00

12 024,00

10.11.2009

klaas

73 146,25

12 191,05

13.11.2009

pudel

71 176,30

11 862,70

17.11.2009

pudel

72 813,60

12 135,60

20.11.2009

pudel

73 850,40

12 308,40

27.11.2009

pudel

71 733,60

11 955,60

72 477,35

- 2009.a detsembrikuu kohta 22.01.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 71 583 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.12.2009

klaas

207 329,30

34 554,90

07.12.2009

klaas, pudel

81 041,30

13 506,90

18.12.2009

pudel

72 921,60

12 153,60

30.12.2009

pudel

68 204,20

11 367,40

71 582,80

Tegelikkuses OÜ A. nimelt esitatud arvete alusel kauba soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik

alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata kaupade ja teenuste eest tasumisele

kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides

sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole

kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale

teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti KMS § 24 lg 1, mis sätestab, et maksukohustuslasena

registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama

tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 sätestatud korras.

Süüdistus L.S´ile on esitatud KarS § 3891 lg 1 järgi selles, et tema U.F juhatuse liikmena, lasi

esitada

maksuhaldurile

maksukohustuse

vähendamise

eesmärgil

maksudeklaratsioonides

valeandmeid, mille tulemusel tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel

tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 536 834 krooni.

Samuti on L.S´ile esitatud süüdistus selles, et tema, omandades eeluurimisel tuvastamata isikult

maksumärgiga märgistamata alkoholi, hoidis seda aadressil xxx, kust see 08.03.2010.a toimunud

läbiotsimise käigus leiti. Arvestades, et alkohol oli maksumärgiga märgistamata ega vastanud

alkoholiseaduse (edaspidi AS) § 4 lg 1 p 6 mõttes käitlemiseks lubatud alkoholi nõuetele, on selle

hoidmine keelatud. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ATKEAS) § 1 kohaselt

1-11-8478

on alkohol aktsiisiga maksustatav kaup. Samuti sätestab ATKEAS § 49´1 lg 2, et alkohol, mille

etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist,

peab olema maksumärgistatud.

Vastavalt KarS §-le 375 lg 1 on maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmine kuritegu, kui teo objektiks

on alkohol suures koguses. AS § 7 lg 5 järgi on käitlemiseks mittelubatud alkohol suures koguses, kui

käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam

ATKEAS § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära. Nimetatud aktsiisimäär oli aktsiisi maksukohustuse

tekkimise päeval 222 krooni alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris, mis teeb

leitud alkoholi koguse aktsiisi kogusummaks 40 032 krooni (summa kujunemist vaata süüdistusakti lk 7).

Arvestades eeltoodut, on tegemist suure koguse alkoholiga, kuivõrd leitud koguse alkoholi aktsiisimäär

40 032 krooni, ületab enam kui kümnekordselt teo toimepanemise ajal kehtinud ATKEAS § 46 lg 6

nimetatud aktsiisimäära ehk 2220 krooni.

Seega L.S , maksumärgiga märgistamata alkoholi hoidmisega suures koguses, pani toime KarS §

375 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

U.F´i süüdistatakse selles, et tema oma juhatuse liikme L.S´i tahtliku tegevuse läbi esitas maksuhaldurile

tahtlikult valeandmeid käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2008.a jaanuar

kuni 2009.a detsembri kohta, kasutades selleks OÜ A. nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid

mittekajastavaid arveid, mille alusel suurendas U.F tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide

käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu

summas 1 536 834 krooni.

U.F poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt:

- 2008.a jaanuarikuu kohta 21.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 40 391 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.01.2008

pudel

56 732,05

8 654,05

14.01.2008

klaas, pudel

72 030,05

10 987,65

24.01.2008

klaas, pudel

70 641,40

10 775,80

31.01.2008

klaas, pudel

65 383,80

9 973,80

40 391,30

- 2008.a veebruarikuu kohta 16.05.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 40 491 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.02.2008

purk, klaas, pudel

65 480,55

9 988,55

18.02.2008

pudel

60 967,30

9 300,10

25.02.2008

klaas, pudel

68 583,95

10 461,95

29.02.2008

klaas, pudel

70 410,15

10 740,55

40 491,15

- 2008.a märtsikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 703 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.03.2008

klaas, pudel

69 530,30

10 606,30

13.03.2008

klaas, pudel

70 420,50

10 742,10

21.03.2008

klaas, pudel

67 650,80

10 319,60

31.03.2008

klaas, pudel

72 343,45

11 035,45

42 703,45

1-11-8478

- 2008.a aprillikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 305 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

10.04.2008

purk, pudel

60 995,60

9 304,40

17.04.2008

pudel

78 757,90

12 013,90

28.04.2008

klaas, pudel

76 866,15

11 725,35

30.04.2008

pudel

60 712,40

9 261,20

42 304,85

- 2008.a maikuu kohta 20.05.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 73 123 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

08.05.2008

klaas, pudel

94 198,00

14 369,20

09.05.2008

pudel

72 534,60

11 064,60

16.05.2008

pudel

70 994,70

10 829,70

22.05.2008

klaas, pudel

81 292,55

12 400,55

27.05.2008

pudel

78 885,35

12 033,35

30.05.2008

pudel

81 455,40

12 425,40

73 122,80

- 2008.a juunikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 87 117 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.06.2008

pudel

59 641,90

9 097,90

10.06.2008

pudel

66 268,80

10 108,80

11.06.2008

pudel

72 831,95

11 109,95

16.06.2008

pudel

78 095,25

11 912,85

19.06.2008

klaas, pudel

68 114,30

10 390,30

25.06.2008

pudel

75 189,60

11 469,60

25.06.2008

pudel

72 683,30

11 087,30

30.06.2008

klaas, pudel

78 274,10

11 940,10

87 116,80

- 2008.a juulikuu kohta 20.09.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 89 646 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.07.2008

klaas, pudel

70 783,00

10 797,40

09.07.2008

klaas, pudel

69 650,70

10 624,70

11.07.2008

klaas, pudel

72 277,35

11 025,35

17.07.2008

pudel

79 768,95

12 168,15

21.07.2008

purk, pudel

69 977,30

10 674,50

23.07.2008

pudel

77 186,15

11 774,15

28.07.2008

pudel

75 274,55

11 482,55

30.07.2008

klaas, pudel

72 763,50

11 099,50

89 646,30

1-11-8478

- 2008.a augustikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 79 635 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.08.2008

pudel

71 154,00

10 854,00

08.08.2008

pudel

69 943,30

10 669,30

13.08.2008

pudel

65 062,40

9 924,80

18.08.2008

pudel

60 228,15

9 187,35

19.08.2008

klaas, pudel

72 055,50

10 991,50

22.08.2008

pudel

61 192,45

9 334,45

25.08.2008

pudel

65 270,50

9 956,50

29.08.2008

pudel

57 144,10

8 716,90

79 634,80

- 2008.a septembrikuu kohta 19.11.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 76 085 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.09.2008

klaas, pudel

71 913,90

10 969,90

11.09.2008

pudel

68 817,60

10 497,60

16.09.2008

klaas, pudel

70 817,95

10 802,75

19.09.2008

pudel

71 910,15

10 969,35

24.09.2008

klaas, pudel

72 829,60

11 109,60

26.09.2009

pudel

70 431,85

10 743,85

30.09.2008

klaas, pudel

72 060,25

10 992,25

76 085,30

- 2008.a oktoobrikuu kohta 21.12.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 78 885 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.10.2008

pudel

64 204,30

9 793,90

10.10.2008

klaas, pudel

60 812,50

9 276,50

13.10.2008

pudel

56 982,70

8 692,30

16.10.2008

pudel

69 934,90

10 668,10

20.10.2008

pudel

67 883,10

10 355,10

23.10.2008

pudel

58 622,40

8 942,40

28.10.2008

pudel

63 754,00

9 725,20

30.10.2008

purk, pudel

74 936,90

11 431,10

78 884,60

- 2008.a novembrikuu kohta 19.09.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 86 641 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.11.2008

klaas, pudel

73 197,50

11 165,70

07.11.2008

pudel

65 950,20

10 060,20

11.11.2008

pudel

71 952,60

10 975,80

14.11.2008

pudel

70 894,90

10 814,50

17.11.2008

pudel

70 164,20

10 703,00

1-11-8478

21.11.2008

pudel

67 776,85

10 338,85

25.11.2008

klaas, pudel

75 256,60

11 479,80

28.11.2008

pudel

72 785,25

11 102,85

86 640,70

- 2008.a detsembrikuu kohta 27.05.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 91 516 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.12.2008

klaas, pudel

79 650,00

12 150,00

05.12.2008

pudel

75 423,25

11 505,25

08.12.2008

pudel

77 942,30

11 889,50

12.12.2008

klaas, pudel

80 228,20

12 238,20

15.12.2008

pudel

80 542,10

12 286,10

18.12.2008

pudel

50 508,70

7 704,70

22.12.2008

pudel

78 757,90

12 013,90

31.12.2008

pudel

76 888,80

11 728,80

91 516,45

- 2009.a jaanuarikuu kohta 03.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 73 592 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

07.01.2009

purk, klaas, pudel

72 677,85

11 086,45

09.01.2009

klaas, pudel

63 940,90

9 753,70

16.01.2009

klaas, pudel

69 443,00

10 593,00

20.01.2009

klaas, pudel

70 521,50

10 757,50

23.01.2009

klaas, pudel

70 915,65

10 817,65

26.01.2009

klaas, pudel

71 146,90

10 852,90

30.01.2009

klaas, pudel

63 792,20

9 731,00

73 592,20

- 2009.a veebruarikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 44 103 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.02.2009

klaas, pudel

73 643,35

11 233,75

13.02.2009

purk, klaas, pudel

68 480,10

10 446,10

19.02.2009

klaas, pudel

74 758,20

11 403,80

27.02.2009

pudel

72 237,25

11 019,25

44 102,90

- 2009.a märtsikuu kohta 03.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 43 911 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

07.03.2009

pudel

62 768,50

9 574,90

12.03.2009

pudel

68 235,60

10 408,80

20.03.2009

klaas, pudel

77 074,80

11 757,20

31.03.2009

klaas, pudel

79 783,10

12 170,30

1-11-8478

43 911,20

- 2009.a aprillikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 580 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

09.04.2009

pudel

63 932,40

9 752,40

17.04.2009

pudel

72 912,70

11 122,30

24.04.2009

klaas, pudel

76 523,50

11 673,10

30.04.2009

purk, pudel

65 764,70

10 031,90

42 579,70

- 2009.a maikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 29 079 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

08.05.2009

pudel

60 313,10

9 200,30

15.05.2009

klaas, pudel

65 098,25

9 930,25

22.05.2009

pudel

65 219,55

9 948,75

29 079,30

- 2008.a juunikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 52 897 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

11.06.2009

klaas, pudel

73 428,55

11 200,95

12.06.2009

pudel

68 078,45

10 384,85

19.06.2009

purk, pudel

65 569,30

10 002,10

25.06.2009

pudel

68 732,65

10 484,65

30.06.2009

pudel

70 962,85

10 824,85

52 897,40

- 2009.a juulikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 82 402 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.07.2009

pudel

66 103,20

11 023,20

09.07.2009

klaas, pudel

68 273,30

11 378,90

17.07.2009

klaas, pudel

69 607,70

11 601,30

21.07.2009

pudel

72 381,60

12 063,60

24.07.2009

pudel

73 068,50

12 178,10

27.07.2009

pudel

72 360,00

12 060,00

31.07.2009

pudel

72 580,30

12 096,70

82 401,80

- 2009.a augustikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 58 417 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt koostatud

reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.08.2009

pudel

66 700,80

11 116,80

14.08.2009

klaas, pudel

69 425,30

11 570,90

21.08.2009

pudel

71 072,65

11 845,45

1-11-8478

25.08.2009

pudel

67 802,40

11 300,40

31.08.2009

klaas, pudel

75 498,25

12 583,05

58 416,60

- 2009.a septembrikuu kohta 14.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 69 411 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.09.2009

pudel

69 828,50

11 638,10

11.09.2009

pudel

67 288,30

11 214,70

18.09.2009

pudel

62 640,00

10 440,00

22.09.2009

klaas, pudel

73 239,40

12 206,60

25.09.2009

purk, pudel

72 187,20

12 031,20

30.09.2009

pudel

71 280,00

11 880,00

69 410,60

- 2009.a oktoobrikuu kohta 14.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 67 844 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

02.10.2009

klaas, pudel

73 087,70

12 181,30

08.10.2009

pudel

66 424,30

11 070,70

12.10.2009

pudel

65 016,00

10 836,00

16.10.2009

pudel

66 614,40

11 102,40

23.10.2009

pudel

66 981,60

11 163,60

31.10.2009

klaas, pudel

68 938,60

11 489,80

67 843,80

- 2009.a novembrikuu kohta 20.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 72 477 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.11.2009

pudel

72 144,00

12 024,00

10.11.2009

klaas

73 146,25

12 191,05

13.11.2009

pudel

71 176,30

11 862,70

17.11.2009

pudel

72 813,60

12 135,60

20.11.2009

pudel

73 850,40

12 308,40

27.11.2009

pudel

71 733,60

11 955,60

72 477,35

- 2009.a detsembrikuu kohta 22.01.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 71 583 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.12.2009

klaas

207 329,30

34 554,90

07.12.2009

klaas, pudel

81 041,30

13 506,90

18.12.2009

pudel

72 921,60

12 153,60

30.12.2009

pudel

68 204,20

11 367,40

71 582,80

Tegelikkuses OÜ A. nimelt esitatud arvete alusel kauba soetamine puudus ning seega puudus ka seaduslik

alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata kaupade ja teenuste eest tasumisele

1-11-8478

kuuluvat käibemaksu, millega rikuti KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides

sisendkäibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega ei ole

kinni peetud MKS §-s 85 lg 4 sätestatud kohustusest esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale

teadaolevalt õigeid andmeid. Samuti rikuti KMS § 24 lg 1, mis sätestab, et maksukohustuslasena

registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama

tasumisele kuuluva käibemaksusumma KMS § 29 sätestatud korras.

Seega U.F , rikkudes maksukorralduse seaduse §-s 85 lg 4 sätestatud kohustust, pani oma juhatuse

liikme L.S´i tegevuse läbi maksuhaldurile valeandmete esitamisega maksukohustuse vähendamise

eesmärgil, mille tulemusel jäi maksudena laekumata enam kui suurele kahjule vastav summa, toime

KarS § 3891 lg 3 järgi kvalifitseeritava teo.

Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel L.S end kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud, selgitades,

et majandustehingud toimusid reaalselt ning tema elukohast leitud alkoholi ei ole ta ebaseaduslikult

käidelnud.

L.S´i kaitsja leidis, et L.S´i süü kuritegude toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb õigeks

mõista.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel U.F end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, selgitades, et

majandustehingud toimusid reaalselt.

Kaitsja leidis, et U.F süü kuriteo toimepanemises ei ole tõendamist leidnud ning ettevõte tuleb õigeks

mõista.

Lisaks eeltoodule leidsid kaitsjad, et kuna kriminaalasjas kajastatud väidetavad kuriteosündmused on

toimunud juba kaua aega tagasi, (aastatel 2008 ja 2009), samuti on kriminaalasja kohtulik menetlus

kestnud kaua, tuleks kohtul kaaluda kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 2052 ja § 2742 alustel seoses

mõistliku aja möödumisega.

Prokurör kriminaalasja menetluse lõpetamist seoses mõistliku aja möödumisega ei toetanud, leides, et

kuigi kriminaalasjas kajastatud kuriteosündmus on aset leidnud mitu aastat tagasi, samuti on asja

kohtulik menetlus kestnud pikka aega, on menetluse venimise põhjustanud objektiivsed, menetlust

takistavad asjaolud, mistõttu ei ole alust kriminaalasja lõpetamiseks eeltoodud alustel.

Prokurör leidis, et süüdistatavate süü neile süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud

tõendamist. Prokurör taotles L.S´i süüdi tunnistamist KarS § 3891 lg 1 järgi ning karistamist kuuekuulise

vangistusega, samuti L.S´i süüdi tunnistamist KarS § 375 lg 1 järgi ning karistamist kolmekuulise

vangistusega. Prokurör taotles KarS § 64 lg 1 alusel .S´ile liitkaristuse mõistmist, lugedes kergem

karistus kaetuks raskema karistusega, ning tema karistamist kuuekuulise vangistusega, mis jätta KarS §

73 lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata juhul, kui L.S ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

Samuti taotles prokurör U.F süüdi tunnistamist KarS § 3891 lg 3 järgi ning ettevõtte karistamist rahalise

karistusega summas 10 000 eurot.

Kannatanu Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) leidis kohtuistungil, et süüdistatavad on esitanud

käibedeklaratsioonis valeandmeid, mistõttu jäi riigil maksudena saamata 98 221.51 eurot. Seega on

esitatud kahjunõue põhjendatud ning süüdistatavatelt tuleb välja mõista tsiviilhagi summas 165 537.66

eurot, millest põhinõue 85 570.24 eurot ja intressid 79 967.42 eurot.

Maakohtu seisukoht

Esmalt võtab kohus seisukoha seoses kaitsjate taotlusega kriminaalasja lõpetamiseks KrMS § 2742 ja §

2052 alustel seoses mõistliku aja möödumisega.

Kohus kaitsjate taotlusega kriminaalasja menetluse lõpetamiseks eeltoodud alustel ei nõustu. Riigikohtu

lahendi 3-1-1-57-11 p. 15 kohaselt tuleb EIÕK ning Riigikohtu praktika kohaselt menetlusaja

mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest

kriteeriumitest : 1.Kohtuasja keerukus.

1-11-8478

2.Kaebaja käitumine.

3.Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine.

4.Selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul.

Kohtu hinnangul on käesoleva kriminaalasja puhul tegemist keskmisest keerukama kriminaalasjaga, mis

kujutab endast maksukuritegu, s.o. käibedeklaratsioonides esitatud andmete tegelikkusele vastavusele

hindamist, mida kohus peab keskmisest keerukamaks. Kuna menetlusosaliste, s.o. süüdistatava poole ja

süüdistatavate ning nende kaitsjate seisukohad on olnud omavahel selges vastuolus, on kohus pidanud

kõrvutama mõlema poole poolt esitatud tõendeid ning neid hindama. Kriminaalasja kohtulik menetlus

on olnud ajaliselt mahukas, kuna selle ühekordseks arutamiseks oli kohtul planeeritud kokku seitse

istungipäeva. Lisaks süüdistusele on kriminaalasjas Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud mahukas

tsiviilhagi, mille maht koos lisadega moodustab kokku 202 lehekülge ning mis koosneb erinevatest

nõuetest ja arvestustest kogusummas 165537.66 eurot, kusjuures tsiviilhagi koosneb käibemaksu ja

käibemaksu nõuetest, mille õiguse kontrollimine eeldab ulatuslikke arvutusi.

Lisaks eeltoodule ilmnesid kriminaalasja menetlemisel objektiivsed, menetlust takistanud asjaolud.

Kolmel korral, s.o. 13.05.2014 a., 20.05.2014 a. ning 25.02.2015 a. on kriminaalasja arutamine edasi

lükkunud seoses süüdistatava L.S´i haigestumisega. Esmalt 15.05.-17.05.2012 a., 22.05.-23.05.2012 a. ja

06.06.2012 a. planeeritud kohtuistungeid samuti ei toimunud, kuna L.S´i kaitsja Paul Järve viibis sellel

ajal haiglaravil. 13.04.2015 a. haigestus U.F kaitsja Anu Talu.

KrMS § 269 lg 1 kohaselt on süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest kohustuslik ning nimetatud

sättest kõrvalekaldumist lubavaid KrMS § 269 lg 2 p 1-5 ettenähtud erisusi käesolevas kriminaalasjas ei

esinenud. Seega ei olnud kohtul võimalik süüdistatava puudumise tõttu kriminaalasja arutada. Samuti oli

KrMS § 45 lg 4 kohaselt kohustuslik kaitsja osavõtt kriminaalasja menetlusest. Lisaks käesolevale

kriminaalasjale oli prokurör samaaegselt seotud ka teise, väga mahuka maksualase kriminaalasja (xxxx.)

kohtuliku menetlusega, mis kestis Pärnu Maakohtus üle aasta ning millest tulenevalt oli käesoleva

kriminaalasja arutamist edasilükkumise korral raske lühikese ajavahemiku peale planeerida.

Eeltoodust järeldub, et kriminaalasja arutamine on kestnud pikemat aega objektiivsetest asjaoludest (asja

keerukus ja mahukus, süüdistatava ja kaitsjate haigestumine, prokuröri hõivatus) tulenevalt. Kohtul, kui

riigi esindajal puudus antud juhul võimalus menetlust kiiremas korras lõpule viia. Eeltoodust tulenevalt

asus kohus seisukohale, et vaatamata kriminaalasja suhteliselt pikaajalisele menetlemisele nii

kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses, ei ole selle menetluse mõistlik aeg möödunud ning

kriminaalasja lõpetamine KrMS § 2742 ja § 2052 ettenähtud alustel ei ole põhjendatud.

Süüdistuse osas asus kohus järgmisele seisukohale. Kohus leiab, et süüdistatavate süü neile süüks

pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt.

Süüdistus KarS § 3891 lg 1 ja § 3891 lg 3 järgi

KarS § 3891 objektiivne koosseis näeb ette vastutuse maksuhaldurile andmete esitamata jätmises või

valeandmete esitamises, kui sellega varjatakse maksu- või kinnipidamiskohustust või suurendatakse

alusetult tagastusnõuet suurele kahjule vastava summa võrra või enam.

Käesoleval juhul on süüdistus esitatud L.S´ile kui OÜ juhatuse liikmele maksuhaldurile valeandmete

esitamises eesmärgiga vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Samasisuline süüdistus on

esitatud ka juriidilisele isikule U.F. Süüdistuse sisuks on tegelikkusele mittevastavate tehingute, kauba

soetamise näitamine OÜ-lt A. eelnimetatud OÜ nimelt esitatud arvete alusel. Antud tegevuse eesmärgiks

ning tagajärjeks oli olematu käibe käibemaksust kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva

käibemaksu maha arvamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata, kas U.F käibedeklaratsioonides

ajavahemikul 2008 a. jaanuarist kuni 2009 a. detsembrini näidatud majandustehingud OÜ-ga A. taara

soetamisel kokku 138-l arvel leidsid aset või mitte.

Süüdistatavale L.S´ile on esitatud süüdistus selles, et tema kui Osaühingu juhatuse liige lasi esitada

maksuhaldurile valeandmeid maksukohustuse vähendamise eesmärgil. Kohtuliku uurimisega on

kindlaks tehtud, et L.S oli alates 28.11.2003 a. U.F (äriregistri kood xxx) juhatuse liikmeks (Äriregistri

teabesüsteemi väljatrükk I kd. t.l. 110). Olles juhatuse liikmeks, oli ta seega juriidilise isiku esindaja

kõikides õigustoimingutes TsÜS § 34 lg 1 järgi. Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 alusel oli tema

kohustuseks juhtida ja esindada osaühingut. ÄS § 181 lg 1 kohaselt omas ta esindusõigust kõigis

1-11-8478

õigustoimingutes, korraldades sealhulgas ÄS § 183 järgi osaühingu raamatupidamist ning vastutas ÄS §

187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju

eest, kuivõrd ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega. KarS § 3891 kui maksukuriteo puhul võib juhatuse liige täideviijana vastutada ka juhul, kui

ta ise valeandmeid sisaldavaid deklaratsioone ei allkirjasta, kuid kelle kaalukas teopanus valeandmete

esitamisse võib väljenduda mingis muus teos. Selline kaalukas teopanus võib seisneda ka

maksudeklaratsioone koostavale raamatupidajale võltsitud arvete edastamises, kui nende arvetel

kajastatud andmete alusel väheneb põhjendamatult maksukohustuslaste maksukohustus (Riigikohtu

lahend 3-1-1-60-07 p. 26).

Järgmisena tuleb hinnata, kas L.S juhatuse liikmena esitas raamatupidamise valeandmeid tegelikkuses

mittetoimunud tehingute kohta OÜ-lt A. klaastaara soetamisel.

Kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendamist leidnud, et tegelikkuses taolisi tehinguid toimunud ei

ole.

-Süüdistatav L.S kinnitas kohtule, et OÜ A. oli U.F äripartneriks, milline tõi sorteerimata taarat ning

mille eest maksti vastavalt arvetele sularahas. L.S´i ütluste kohaselt toodi OÜ-lt A. taarakoorem, mille

võtsid vastu U.F töötajad L.P ja P.M või tema ise. Andmed sisestati ja edastati järgmisel korral

autojuhile. Andmete põhjal koostas OÜ A. arved ning OÜ K. tasus nende põhjal sularahas andes raha

taarat toonud autojuhtidele OÜ-le A. edasiandmiseks. Üleantud raha kohta koostati kassa

väljaminekuorderid. L.S´i ütluste kohaselt edastas ta kõik vastavad dokumendid iga kuu

raamatupidamisele ning nimetatud andmete alusel koostati käibedeklaratsioonid. Süüdistatav eitas

maksuhaldurile valeandmete esitamist.

Süüdistatava ütlused on ümber lükatud järgmiste kriminaalasja kohtulikul uurimisel kindlakstehtud

faktiliste asjaoludega.

-OÜ A. juhatuse liikmeks ajavahemikul 05.08.2005 a. kuni 30.08.2010 a. olnud V.D L.S´i ütlusi

kohtulikul uurimisel ei kinnitanud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole OÜ A. OÜ-le K. - kunagi midagi

müünud. Tunnistaja kinnitas, et ainsad tehingud OÜ-ga K. - on olnud neilt klaasipuru ostmine. Kohtus

tutvus tunnistaja ka OÜ A. nimelt koostatud arvetega ning kinnitas, et selliseid tehinguid ei ole toimunud

ning märgitud summades sularaha saadud ei ole. OÜ-s A. toimus arveldamine põhiliselt arveldusarvete

kaudu ning sularaha makseid ei kasutatud. Lisaks selgitas tunnistaja, et OÜ A. i poolt olid kasutuses

teistsuguse kujundusega arved (näidis II kd t.l 93) ja pitsatid, kui need, mida talle kohtus näidati.

-Kohtus andis ka ütlusi OÜ A. raamatupidaja J.M , kes kinnitas samuti, et tehinguid OÜ-ga K. - ei ole

toimunud, v.a ost. Tunnistaja ütlused kattusid ka uuritava perioodi OÜ A. i raamatupidamise

väljatrükkidega, millelt nähtus, et on toimunud ost OÜ-lt K. - , kuid viimasele ei ole midagi müüdud (III

k.d t.l 183-198). Samuti selgitas tunnistaja, et suuri arveid (kümnetes tuhandetes kroonides) oli mõttetu

sularahas tasuda. Tunnistajale näidati kohtus ka väidetavalt OÜ A. poolt koostatud arveid, mille kohta

tunnistaja selgitas, et A. OÜ-s ei olnud kasutusel sellised arveblanketid.

Kuivõrd tunnistaja J.M puhul oli tegemist OÜ A. raamatupidajaga, ei ole eluliselt usutav, et

müügitehingud, pealegi veel suurtes sularaha summades OÜ A. ning U.F vahel said toimuda ilma tema

teadmata. Samuti viitavad tunnistajale tundmatud arveblanketid sellele, et OÜ A. raamatupidamine neid

väljastanud ei ole.

-OÜ-le K. - osutas raamatupidamisteenust OÜ J. ning raamatupidaja I. J., kes andis samuti kohtus

ütlusi. Tunnistaja kinnitas, et L.S tõi talle isiklikult dokumendid, millel olnud andmed kajastas ta kõik

programmis X. Raamatupidaja esitas ka elektrooniliselt deklaratsioonid, mille aluseks olid programmi

kantud andmed. Osaühingu pearaamat kajastab kõiki deklaratsioonide esitamise aluseks olnud andmeid

ning konto 10611 kinnitab, et OÜ A. arved olid aluseks tasutud käibemaksu arvestuse tegemisel (I kd t.l

134-221). Sama kinnitavad ka 09.09.2010.a vaatlusprotokolli (III kd t.l 166-182) kantud andmed.

Seega leidis kohtus tuvastamist, et kuigi deklaratsioonid esitas maksuhaldurile raamatupidaja, siis

andmed selleks sai ta üksnes ja ainult L.S´ilt, sh uuritud arved. Tunnistaja kinnitusel võttis tema kaupa

lattu sisse üksnes talle toodud dokumentide alusel ning seda, kas kaup tegelikult ka OÜ-st A. toodi, ta

kohapeal kontrollinud ei ole. Lisaks selgitas tunnistaja, et enne kriminaalmenetluse algust oli tal L.S´iga

vestlus, kus süüdistatav väitis talle, et OÜ A. on andnud talle pitsatid ja nad soovivad, et nende arvetele

1-11-8478

pandaks pitsatid. Tunnistajale jäi selline soov arusaamatuks, kuivõrd selline kohustus puudus. Tunnistaja

ja L.S otsisid siiski kaustadest välja arved, millel pitsatit ei olnud ning süüdistatav võttis need endaga

kaasa. Samas kinnitas tunnistaja, et kuulis seda üksnes L.S´ilt, et OÜ A. soovib, et nende arvetele

pandaks pitsatid.

Sarnaselt OÜ A. raamatupidaja J.M kinnitas ka I.J., et suuri tehinguid äripartneritega sularahas siis ei

toimunud ning sularahas tasuti üksnes eraisikutele taara kokkuostupunktidesse toodud taara eest.

Eelnimetatu on aga vastuolus L.S´i ütlustega, kes kinnitas kohtus, et tehingud OÜ-ga A. toimusid

sularahas.

Tunnistaja I.J.i eeltoodud ütlused ei kinnita L.S´i kohtus antud ütlusi tehingute tegelikku toimumist OÜ-

ga A. .

-08.03.2010.a aadressil XXXX toimunud läbiotsimise protokollist (I kd t.l 120-129) nähtub, et

läbiotsimisel leiti pappkast, milles olevate esemete peal oli kilekott kirjaga „knopka“. Nimetatud kilekoti

kohta avaldas L.S läbiotsimist läbiviinud politseiametnikele, et selles on tühi karp ning tahtis koti koos

selle sisuga kasti pealt kõrvale tõsta. Kott aga võeti süüdistatava käest ära ning selle sisu kontrolliti.

Kotist leiti kaks pitsatit OÜ A. kirjadega. Nimetatud pitsatitest tehtud pitsatijäljendist on tuvastatav, et

sama pitsatijäljendit kannavad ka süüdistuses välja toodud näilised arved. Tegemist on samade

pitsatitega, mille osas I. J. selgitas, et L.S rääkis talle, et OÜ A. oli temale toonud pitsatid ja soovitakse,

et nende arvetele oleks pandud pitsat. Seejärel viis L.S arved endaga kaasa. Tunnistajad, OÜ A. töötajad

V. D ja J. M kinnitasid samas kohtule, et tegemist ei ole OÜ A. pitsatitega ja kindlasti ei ole neid antud

autojuhtidele, kes osutasid veoteenust.

Tunnistajate väiteid kinnitab ka 08.03.2010.a A. OÜ kontoriruumides toimunud läbiotsimine.

Läbiotsimisprotokollist (II kd t.l 6-8) nähtub, et muuhulgas võeti kaasa arve, millelt nähtub ettevõtte

ladudes kasutatava pitsati kujundus ja viide piirkonnale. Läbiotsimisprotokollile lisatud pitsati kujundus

erineb OÜ A. arvetele jäetud pitsati kujundusest (III kd. t.l. 1-135). Nimetatu kinnitab, et süüdistatava

valduses olnud pitsat ei kuulunud OÜ-le A. . Asjaolu, et L.S püüdis 08.03.2010.a toimunud läbiotsimise

käigus väidetavaid OÜ A. pitsateid varjata, viitab selgelt sellele, et süüdistatav oli see, kes pani pitsatid

arvetele ja hoidis oma valduses. Eelnev kinnitab aga veelkord seda, et L.S oli seotud näiliste arvete

koostamisega pitsatid pandi eelkõige eesmärgil tõsta n.-ö. dokumentide (arvete) usaldusväärsust.

Selgitused selle kohta, et ettevõte oli need andnud oma väidetavale partnerile arvete tagantjärele

tembeldamiseks ja need võiks kuidagi olla seotud autojuhtide või O-nimelise isikuga või A.Tiga, ei ole

eluliselt usutavad. Riigikohus on oma 18.02.2013.a lahendi p-s 14 märkinud, et ütluste usaldusväärsuse

üks olulisi kriteeriume on nende ütluste eluline usutavus, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele

objektiivse hinnangu, minemata vastuollu üldiste loogikareeglitega. Eelmärgitud süüdistava selgituste

puhul on tegemist üksnes ennast õigustavate ja tagantjärele otsitud paljasõnaliste väidetega. Kohtus

uuritud tõendid kinnitavad selgelt, et pitsatitega oli seotud ainult L.S .

08.03.2010.a koostatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (III kd t.l 222-223) nähtub, et

süüdistatava kinnipidamisel võeti talt ära mobiiltelefon X (IMEI-kood xxxxx). Nimetatud

mobiiltelefoni vaadeldi 01.07.2010.a vaatlusprotokolliga (III kd t.l 143). Teostatud vaatluse käigus ei

tuvastatud L.S´ilt ära võetud telefonist OÜ A. juhatuse liikme V.D ega ka raamatupidaja J.M nimesid

ega kontaktnumbreid. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, mille kohaselt ei ole eluliselt usutav, et kui

äriühing teeb tehinguid ettevõttega, kellelt on soetatud 70% kogu kaubast (III kd t.l 190), siis puuduvad

isikul igasugused äripartneri kontaktid, seda enam, et A. OÜ-le tehtud sularaha väljamaksete

kogusumma moodustab kogu U.F kassast väljamakstud sularahast 60.71% (III kd t.l 191).

-Maksu ja tolliameti poolt 11.06.2010.a koostatud vaatlusprotokollist (III kd t.l 148-151) nähtub, et U.F

poolt renditud laohoone aadressil xxxxx läbiotsimisel 08.03.2010.a ära võetud arvutist ei tuvastatud OÜ-

ga A. seotud kirjeid, sh hankijate nimekirjast. Sama kinnitab ka 30.07.2010.a vaatlusprotokoll (III kd t.l

152-154). Seda, et A. OÜ ei olnud OÜ-le K. - hankijaks kinnitab ka 21.02.2011.a vaatlusprotokolliga

tuvastatu (III kd t.l 178-182). Nimetatud asjaolu on vastuolus ning lükkab ümber L.S´i väited selle

kohta, et OÜ A. oli U.F äripartneriks ning müüs neile klaastaarat, kuivõrd sellisel juhul oleks pidanud

OÜ A. olema hankijaks ning kajastuma ka hankijate nimekirjas.

1-11-8478

-08.03.2010.a aadressil XXXX toimunud läbiotsimise käigus (I kd t.l 121) leiti laua alt prügikastist neli

rebitud servadega paberitükki, mis võeti kaasa. Nimetatud paberitükke vaadeldi 16.08.2010.a

vaatlusprotokolliga (III kd t.l 156-160). Vaatlusprotokollist nähtub, et paberitükkide kokkupanemisel

rebimisjoonte järgi on lehelt loetav käsikirjaline tekst kuuel real ning need on järgmised: nr 107

7.12.2009 (esimene rida) 81041.30 (teine rida) nr 108 18.12 (kolmas rida) 72921.60 (neljas rida) nr 109

30.12 (viies rida) 68204.20 (kuues rida). Nimetatud andmed kattuvad täielikult kohtus uuritud arvetega,

mistõttu võib järeldada, et nende märkmete järgi on koostatud ka kolm kohtus uuritud arvet

kuupäevadest 07.12.2009, 18.12.2009 ja 30.12.2009. Eeltoodu kinnitab eelnimetatud arvete

tegelikkusele mittevastavust.

-Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt toodi A. OÜ taara sorteerimata, mistõttu toimus tasumine

selle eest järgmisel korral. Väidetavalt jõuti selleks ajaks taara ära lugeda, andmed esitada ja seejärel

OÜ-le K. - esitatud andmete alusel arved esitada. L.S´i selgituste kohaselt tasus ta kauba eest sularahas

autojuhile, kelle isikut ta aga ei kontrollinud ning kes hiljem tõi orderi raha kättesaamise kohta.

Ekspertiisiaktist nr xxxx (III kd t.l 199-212) nähtub, et samaliigiliste värvainete (kirjutusvahendite) paari

muutumatus pikema perioodi vältel viitab erinevate kuupäevadega orderite kirjutamisele samaaegselt.

Nimetatud ekspertiisiakt lükkab aga ümber L.S´i väited kauba eest tasumise kohta. Kohus nõustub

prokuröri seisukohaga, et kokku 9,8 miljoni krooni sularaha välja maksmine kassast võõrale isikule ilma

tema isikut tuvastamata ja raha üleandmise fakti fikseerimata, on ebaharilik ja vastuolus

tervemõistusliku ettevõtlustegevusega. Selliselt vormistatud tehingute majanduslik ebamõistlikkus ning

täitmine tavapraktikast erineval viisil on kahtlemata asjaoluks, mis viitab selgelt sellele, et vormistatud

tehinguid ei ole reaalselt toimunud. Lisaks selgus L.S´i ütlustest, et OÜ A. ei saatnud koos kaubaga

saatedokumente ning aktsepteeris alati L.S´i poolt tehtud arvestusi, mis olid ühtlasi ka arvete koostamise

aluseks. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tuvastamist, et OÜ A. ja U.F oleks olnud pikaajalise koostöö

tulemusena usalduslikes ärisuhetes, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et ilma igasuguse läbirääkimiste ja

kohtumisteta müüja, kes tegelikult oli samal alal konkurent, andis kogu kauba koguse ja hindamise

täielikult ja üksnes L.S´i kontrolli alla.

Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-11-07 p-s 28 kohaselt maksukuritegu lahendaval kohtul õigus anda

kriminaalasjas kogutud tõenditele hinnang, mis erineb halduskohtu poolt samadele tõenditele

halduskohtumenetluses antud hinnangust. Samas peab kriminaalkohus konkreetselt põhjendama, miks ta

halduskohtu otsuse järeldustega ei nõustu. Selline vastuoluline tulemus poleks kooskõlas kohtulahendi

põhjendatuse ja veenvuse nõudega ning kahjustaks õigusemõistmise ja kohtu usaldusväärsust. Seega

omavad käesolevas asjas tähtsust ka uuritud ja OÜ-ga K. - seotud maksuotsus koos kohtulahenditega

(IIX kd t.l 205-220). Nimelt tuvastas ka haldus- ja ringkonnakohus, et vaidlusalusel perioodil ei ole A.

U.F OÜ-le arvetel kajastatud kaupa müünud, st väidetavaid majandustehinguid ei ole reaalselt

toimunud.

-L.S väitis kohtus, et tema soetas taara OÜ-st A. ning sellel teemal suhtles ta O-nimelise isiku ja T´ga.

Samas kinnitas ta ka seda, et teadis ja tundis ettevõtte juhatuse liiget V.D ning väitis, et nad istusid ühe

laua taga ja suhtlesid pidevalt. Samas kinnitas süüdistatav seda, et ta mitte kunagi ei rääkinud sellest

kaubast, mis kajastub vaidlusalustel deklaratsioonidel.

V.D kinnitas kohtule, et nad teadsid L.S´iga üksteist hästi. Sellisel juhul on aga kummaline ja eluliselt

ebausutav, et L.S võttis vastu taarat suures koguses, 9 840 244.95 krooni eest ning saatis OÜ-le A.

sellises suuruses sularaha autojuhtide kaudu, suhtlemata sellel teemal äripartneriga. Samas ei teadnud

sellest ka midagi kaitsja tunnistajaid.

-E.K kinnitas kohtule, et ta on kuulnud OÜ A. nime ja seda, et OÜ A. oli taara toojaks, kusjuures tõi

taarat keegi vene keelt rääkinud mees. Samas teadis ta seda läbi teiste U.F töötajate. Nii olevat talle P

(P.M ) öelnud, et suur kaupa toonud furgoonauto on A. ist. Tunnistaja kinnitas, et ise ta seda kindlalt

väita ei saa, et taara toojaks oli justnimelt OÜ A. . Samas selgus kohtulikul uurimisel, et tunnistaja asus

OÜ-sse K. - tööle alles 2009.a novembris ning sellesse aega jääb üksnes 10 viimast uuritavat arvet 138-

st.

1-11-8478

Lisaks selgus tunnistaja ülekuulamisel, et varasemalt (kohtueelse menetluse ajal) ei teadnud ta midagi

OÜ A. poolt taara toomisest. Seda, et kaupa võis tuua OÜ A. , olevat tunnistaja teada saanud alles pärast

maksuhalduri poolt teostatud ülekuulamist.

-Kaitsja tunnistajaks oli ka J.J , kes asus OÜ-sse K. - tööle 2009.a maist. Ka tema oli kuulnud OÜ-st A.

ning seostas selle nimega „prappor“(olevat olnud kõva häälega vene keelt rääkinud mees). Seda, et nn.

„prappor“ on A. ist olid talle öelnud teised isikud. Tunnistaja ütlustel rääkisid talle A. ist E.K ja ka L.S .

Ilmselgelt ei ole tunnistajad selles osas ausad või möödunud aja tõttu ei mäleta enam täpselt, sest kui E.

K sai nendest nimedest teadlikuks pärast vestlust Maksu- ja Tolliametiga ning asus tööle pool aastat

hiljem, kui J.J , ei saanud ta kuidagi tunnistaja J. J kurssi viia „prappori“ ja „A. iga“. Tundus, et sellest

ebakõlast sai J. J ka ise aru ning selgitas seepeale, et sellisel juhul pidi ta neid asju teada saama L.S´ilt,

kes ütles talle, et see on OÜ A. taara ning „prappor“ käis. Seega nimetatud kaks tunnistajat ei kinnita, et

kaup pärines OÜ-lt A. , vaid selline teadmine tulenes neile eelkõige L.S´i vahendusel. Sellise teadmise

tekitamise eesmärgiks sai üksnes olla kohtule tõendite loomine, mis kinnitaks tema, st L.S´i ausust.

Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist hoopis vastupidine ning selline käitumine kinnitab veelkord

L.S´i pahausksust, üritades veenda isikuid, kes pole näinud ei „A. i“ ega „prappori“ selles, et kaup on

soetatud just A. OÜ-st ning mida siis tunnistajad ka kohtus kinnitama peaks.

-Kohtus andis ütlusi ka tunnistaja L.P . Tegemist oli L.S´i alluvaga, kes tegeles taara vastuvõtmise ja

selle jaotamisega taarapunktide vahel. Samuti oli tema ülesandeks taara üle arvestuse pidamine ning

andmete sisestamine programmi autojuhi toodud saatelehtede alusel. Tunnistaja ütluste kohaselt andis

talle andmed süüdistatav, kes olevat koostanud ka paberid, millistel kajastatud taarat tunnistaja ise ei

näinud. Samas tunnistaja selgitas, et saatelehti OÜ A. nimelt ei olnud ning L.S´i antud andmed sisestas

ta programmi X alla, kuigi seda ei kasutatud. Tunnistaja ütluste kohaselt ta numbreid ei kontrollinud,

sest ta usaldas oma tööandjat L.S´i. OÜ-d A. teadis tunnistaja üksnes kui taara vastuvõtjat.

Tunnistaja L.P eeltoodud ütlused ei kinnita L.S´i avaldatut, mille kohaselt toodi taarat OÜ-st A. ,

kuivõrd antud firma nimi oli L.P le tundmatu. Samuti ei kinnita tunnistaja ütlused seda, et taarat ka

tegelikult OÜ-st A. toodi, kuna kõik talle edastatud andmed pärinesid üksnes L.S´ilt. Tunnistaja ütlused

haakuvad ka sellega, et ühtegi OÜ A. arvet ei ole võimalik seostada ühegi konkreetse

laoarvestuskandega. Asjaolu, et soetatud kaup on edasi müüdud ka laoarvestuse kohaselt, mida kinnitab

ka audiitor (IX kd t.l 196-199), ei tõenda seda, et kaup oleks soetatud OÜ-st A. . Usutav ja tõenäoline

on, et U.F laoarvestuses sisse ostetud kaubana kajastatud kaup oli reaalselt olemas, kuid puuduvad

tõendid selle kohta, mis lubaks seda kuidagi siduda OÜ A. arvetega.

-Tunnistaja J.J i ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s K. - taaraautomaadi operaatorina ning tegeles taara

sorteerimisega. Tunnistaja kinnitas seda, et taarat tõi ka vene keelt kõnelenud mees, keda kutsuti

„prapporiks“. OÜ-ga A. seostas tunnistaja aga „prapporit“ E.K ja L.S´i käest kuuldu kaudu, kes olevat

öelnud, et „prappor“ on A. ist. Kohtu hinnangul ei kinnita tunnistaja ütlused taara toomist OÜ-st A. ,

kuna ta on seostanud nimetatud firmalt kauba toomist üksnes kontrollimata kuulduste kaudu.

-Kaitsja tunnistaja A.T, keda tunti OÜ-s K. - nn. „prapporina“ selgitas kohtus korduvalt, et 2008.a kuni

2010.a vedas tema OÜ-sse K. - ainult tühje kaste ja kotte ning vastu võttis need L.S , kes sai enda

valdusesse ka saatelehed, mille alusel kontrollis vastuvõetud kauba vastavust. Samuti kinnitas tunnistaja,

et tema ei ole kunagi L.S´ilt saanud ümbrikku, mis oleks meenutanud sularaha. Eeltoodu lükkab ümber

L.S´i väited selle kohta, et V.T vedas OÜ-st A. OÜ-le K. - korduvalt ja suurtes kogustes klaastaarat.

Süüdistatava L.S´i kaitsja hinnangul tuleks tunnistaja V.T´i kohtus antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt,

kuna viimane on kriminaal ning maksumenetluse käigus andnud erinevaid ütlusi. Kaitsja hinnangul

võisid tunnistaja ütlusi mõjutada tema kõrge iga ning kohtus tekkinud erutusseisund. Kohus kaitsja

eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja kinnitas kohtus kindlalt ning korduvalt, et ta taarat pudelite

või purkidena OÜ-st A. OÜ-le K. - vedanud ei ole ning ta tõi üksnes tühje kaste ning kotte. Kaitsja

seisukoht tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuse kohta seoses tema kõrge ea ning erutusseisundi kohta on

paljasõnaline ning oletuslik. Samas ei näe ka kohus antud juhul kardinaalset vastuolu V.T´i eelnevalt

antud ütluste puhul, kui ta on rääkinud „taarast“, kuivõrd taolise sõna all nimetatakse vene keeles nii

klaastaarat kui ka kaste ja pakendeid. Lisaks eeltoodule lähevad V.T´i kohtus antud ütlused kokku teiste

1-11-8478

kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaoludega, mille kohaselt ei ole tõendatud kaubana taara ost

OÜ-st A. OÜ-le K. - :

-Kohtus ütlusi andnud kaitsja tunnistaja R.P kinnitas, et ta on ühe korra vedanud taarat Tallinnast

Pärnusse. Samas ei lükka tunnistaja ütlused ümber esitatud süüdistust OÜ A. arvete näilisusest, kuivõrd

tunnistaja ei osanud anda selgitusi, kellelt koorem pärines, väites üksnes, et veoki koos taaraga andis

talle üle vene keelt kõnelenud mees, kes pakkus talle tööd ka edasiseks. Seost nimetatud isiku ning OÜ

A. vahel kohtulikul uurimisel ei tuvastatud. Samuti selgitas tunnistaja, et firmast U.F sai ta teadlikuks

alles siis, kui ta kutsuti uurija juurde ütlusi andma. Süüdistatavat L.S ta ei tunne ning ei ole temaga

varem kokku puutunud.

-Kaitsja tunnistaja P.M kinnitas, et OÜ-s K. - töötamise ajal 2006.a – 2010.a kuulis ta nime OÜ A.

seoses võtme andmisega ning teadis ettevõtet kui lähedal asuvat taara kokkuostjat. Tunnistaja ütlustel

olevat koorma toonud sõiduki ekspediitor küsinud lao võtit ning nimetanud nime „A. “. Samas ei osanud

tunnistaja täpsustada aega, võtme saanud isikut, koormat, kaupa ja selle kogust ega muud. Maksu- ja

Tolliameti esindaja küsimusele vastas tunnistaja, et ta nägi vaid seda, kui andis võtme ja võttis võtme

tagasi. Tunnistaja kinnitas, et teadmise selle kohta, et kauba toojaks oli väidetavalt A. OÜ, sai ta oma

tööandjalt L.S´ilt. Toodud kauba arveldamise ning arvele võtmisega olevat tegelenud üksnes L.P .

Hinnates tunnistajate ütlusi kogumis koos teiste uuritud tõenditega järeldub, et L.S´i puhul ei saa rääkida

isikut, kes heauskselt on eeldanud, et kauba müüjaks on tõesti arvel märgitud isik. L.S´i käitumine annab

kinnitust hoopis sellele, et ta ise on teadlikult loonud süsteemi maksupettuse toimepanemiseks, kaasates

sinna ka oma töötajad ning kasutades arvete usaldusväärsuse tõstmiseks suurettevõtte võltsitud pitsatit,

millist püüdis ta 08.03.2010 a. oma elukohas toimunud läbiotsimisel varjata püüdes kotti karbiga, milles

oli pitsat, kõrvale tõsta ning väites politseitöötajatele, et kotis olev karp on tühi. Kohus nõustub

prokuröri seisukohaga, mille kohaselt on ilmne, et arve esitanud ettevõttel, kellele on kauba eest

varasemalt sularahas tasutud, ei ole tagantjärele mingit huvi, kas neil arvetel on pitsatid peal või mitte.

Ettevõtte jaoks on oluline, et kauba eest oleks tasutud. Seega ei oleks isegi teoreetiliselt OÜ A. nimel

tegutsenud isikutel olnud mingit põhjust neid pitsateid süüdistatavale saata. Pitsatite leidmine L.S´i

valdusest kinnitab üksnes seda, et vaidlusalused kohtus uuritud arved on koostatud L.S´i initsiatiivil ja

tema korraldamisel, mistõttu on tuvastatav ka tema osalemine talle süüks pandud maksupettuses.

Riigikohus on oma 02.10.2003.a lahendis nr 3-3-1-50-03 märkinud, et kui arvel näidatud müüja pole

tegelikult kaupa või teenust müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb käibemaksupettuses ning

ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis puudub ostjal käibemaksu

mahaarvamise õigus. 17.12.2013.a lahendis nr 3-3-1-49-13 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui

käibemaksuarvestuses on kajastatud tehinguid, kus pole selge, kes on kauba või teenuse tegelik müüja ja

ostja teadis või pidi sellest teadma, siis on selliste tehingute kajastamine õigusvastane ja alusetu.

Seega on kohtus leidnud tuvastamist, et OÜ A. ei ole OÜ-le K. - mitte midagi müünud ning vastavad

müügiarved on näilised. Seega on süüdistatav alati olnud teadlik, olles ise nende koostajaks, OÜ A.

nimel koostatud näilistest arvetest. Nimetatud arveid kasutati selleks, et OÜ-l K. - oleks võimalik

soetamistehingutelt maha arvata alusetult sisendkäibemaks. Riigikohus on oma 24.01.2011.a lahendi nr

3-3-1-73-10 p-s 15 märkinud, et olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu tegelikest asjaoludest,

sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti siiski oma

maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega

maksupettuses.

Eelnevast tuleneb üheselt, et U.F ja L.S´i tegevus sai olla vaid tahtlik ning suunatud maksupettuse

toimepanemisele. Näiliste tehingute kohta arvete koostamise põhjuseks saab ilmselt olla üksnes see, et

taara soetati kelleltki tuvastamata kolmandalt isikult, kes ei olnud käibemaksukohuslane, mistõttu

tegelikult toimunud tehingute näitamise puhul ei oleks U.F saanud sisendkäibemaksu maha arvata, ning

eelneva tõttu oli vajalik koostada näilised arved.

Kohtumenetluses on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et reaalselt OÜ A. OÜ-le K. - kaupa ei

müünud, mistõttu puudus OÜ-l K. - seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust

maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu. Eelnevaga rikuti aga

käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides

1-11-8478

sisendkäibemaksu nõuetele vastavate arveteta, rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega on

käesoleval juhul rikutud maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 4 sätestatud kohustust esitada

deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadolevalt õigeid andmeid. Samas U.F ja L.S olid

deklaratsioonide esitamisel teadlikud, et U.F ei ole tegelikult mitte midagi OÜ-lt A. ostnud.

Arvestades kohtulikul uurimisel kindlaks tehtud tegelikkusele mittevastavat soetust, on leidnud

tuvastamist, et käibedeklaratsioonides ajavahemikul 2008.a jaanuarist kuni 2009.a detsembrini 138-l

korral näidatud majandustehingud OÜ-ga A. taara soetamise kohta ei ole aset leidnud. Seega on leidnud

tuvastamist U.F poolt L.S´i tegevuse kaudu valeandmeid sisaldavate käibedeklaratsioonide esitamine

järgnevalt.

- 2008.a jaanuarikuu kohta 21.04.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 40 391 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.01.2008

pudel

56 732,05

8 654,05

14.01.2008

klaas, pudel

72 030,05

10 987,65

24.01.2008

klaas, pudel

70 641,40

10 775,80

31.01.2008

klaas, pudel

65 383,80

9 973,80

40 391,30

- 2008.a veebruarikuu kohta 16.05.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 40 491 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.02.2008

purk, klaas, pudel

65 480,55

9 988,55

18.02.2008

pudel

60 967,30

9 300,10

25.02.2008

klaas, pudel

68 583,95

10 461,95

29.02.2008

klaas, pudel

70 410,15

10 740,55

40 491,15

- 2008.a märtsikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 703 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.03.2008

klaas, pudel

69 530,30

10 606,30

13.03.2008

klaas, pudel

70 420,50

10 742,10

21.03.2008

klaas, pudel

67 650,80

10 319,60

31.03.2008

klaas, pudel

72 343,45

11 035,45

42 703,45

- 2008.a aprillikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 305 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

10.04.2008

purk, pudel

60 995,60

9 304,40

17.04.2008

pudel

78 757,90

12 013,90

28.04.2008

klaas, pudel

76 866,15

11 725,35

30.04.2008

pudel

60 712,40

9 261,20

42 304,85

- 2008.a maikuu kohta 20.05.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 73 123 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

1-11-8478

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

08.05.2008

klaas, pudel

94 198,00

14 369,20

09.05.2008

pudel

72 534,60

11 064,60

16.05.2008

pudel

70 994,70

10 829,70

22.05.2008

klaas, pudel

81 292,55

12 400,55

27.05.2008

pudel

78 885,35

12 033,35

30.05.2008

pudel

81 455,40

12 425,40

73 122,80

- 2008.a juunikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 87 117 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.06.2008

pudel

59 641,90

9 097,90

10.06.2008

pudel

66 268,80

10 108,80

11.06.2008

pudel

72 831,95

11 109,95

16.06.2008

pudel

78 095,25

11 912,85

19.06.2008

klaas, pudel

68 114,30

10 390,30

25.06.2008

pudel

75 189,60

11 469,60

25.06.2008

pudel

72 683,30

11 087,30

30.06.2008

klaas, pudel

78 274,10

11 940,10

87 116,80

- 2008.a juulikuu kohta 20.09.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 89 646 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.07.2008

klaas, pudel

70 783,00

10 797,40

09.07.2008

klaas, pudel

69 650,70

10 624,70

11.07.2008

klaas, pudel

72 277,35

11 025,35

17.07.2008

pudel

79 768,95

12 168,15

21.07.2008

purk, pudel

69 977,30

10 674,50

23.07.2008

pudel

77 186,15

11 774,15

28.07.2008

pudel

75 274,55

11 482,55

30.07.2008

klaas, pudel

72 763,50

11 099,50

89 646,30

- 2008.a augustikuu kohta 20.10.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 79 635 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.08.2008

pudel

71 154,00

10 854,00

08.08.2008

pudel

69 943,30

10 669,30

13.08.2008

pudel

65 062,40

9 924,80

18.08.2008

pudel

60 228,15

9 187,35

19.08.2008

klaas, pudel

72 055,50

10 991,50

22.08.2008

pudel

61 192,45

9 334,45

25.08.2008

pudel

65 270,50

9 956,50

29.08.2008

pudel

57 144,10

8 716,90

1-11-8478

79 634,80

- 2008.a septembrikuu kohta 19.11.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 76 085 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.09.2008

klaas, pudel

71 913,90

10 969,90

11.09.2008

pudel

68 817,60

10 497,60

16.09.2008

klaas, pudel

70 817,95

10 802,75

19.09.2008

pudel

71 910,15

10 969,35

24.09.2008

klaas, pudel

72 829,60

11 109,60

26.09.2009

pudel

70 431,85

10 743,85

30.09.2008

klaas, pudel

72 060,25

10 992,25

76 085,30

- 2008.a oktoobrikuu kohta 21.12.2008.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 78 885 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.10.2008

pudel

64 204,30

9 793,90

10.10.2008

klaas, pudel

60 812,50

9 276,50

13.10.2008

pudel

56 982,70

8 692,30

16.10.2008

pudel

69 934,90

10 668,10

20.10.2008

pudel

67 883,10

10 355,10

23.10.2008

pudel

58 622,40

8 942,40

28.10.2008

pudel

63 754,00

9 725,20

30.10.2008

purk, pudel

74 936,90

11 431,10

78 884,60

- 2008.a novembrikuu kohta 19.09.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 86 641 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.11.2008

klaas, pudel

73 197,50

11 165,70

07.11.2008

pudel

65 950,20

10 060,20

11.11.2008

pudel

71 952,60

10 975,80

14.11.2008

pudel

70 894,90

10 814,50

17.11.2008

pudel

70 164,20

10 703,00

21.11.2008

pudel

67 776,85

10 338,85

25.11.2008

klaas, pudel

75 256,60

11 479,80

28.11.2008

pudel

72 785,25

11 102,85

86 640,70

- 2008.a detsembrikuu kohta 27.05.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 91 516 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.12.2008

klaas, pudel

79 650,00

12 150,00

05.12.2008

pudel

75 423,25

11 505,25

08.12.2008

pudel

77 942,30

11 889,50

12.12.2008

klaas, pudel

80 228,20

12 238,20

1-11-8478

15.12.2008

pudel

80 542,10

12 286,10

18.12.2008

pudel

50 508,70

7 704,70

22.12.2008

pudel

78 757,90

12 013,90

31.12.2008

pudel

76 888,80

11 728,80

91 516,45

- 2009.a jaanuarikuu kohta 03.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 73 592 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

07.01.2009

purk, klaas, pudel

72 677,85

11 086,45

09.01.2009

klaas, pudel

63 940,90

9 753,70

16.01.2009

klaas, pudel

69 443,00

10 593,00

20.01.2009

klaas, pudel

70 521,50

10 757,50

23.01.2009

klaas, pudel

70 915,65

10 817,65

26.01.2009

klaas, pudel

71 146,90

10 852,90

30.01.2009

klaas, pudel

63 792,20

9 731,00

73 592,20

- 2009.a veebruarikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 44 103 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.02.2009

klaas, pudel

73 643,35

11 233,75

13.02.2009

purk, klaas, pudel

68 480,10

10 446,10

19.02.2009

klaas, pudel

74 758,20

11 403,80

27.02.2009

pudel

72 237,25

11 019,25

44 102,90

- 2009.a märtsikuu kohta 03.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 43 911 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

07.03.2009

pudel

62 768,50

9 574,90

12.03.2009

pudel

68 235,60

10 408,80

20.03.2009

klaas, pudel

77 074,80

11 757,20

31.03.2009

klaas, pudel

79 783,10

12 170,30

43 911,20

- 2009.a aprillikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 42 580 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

09.04.2009

pudel

63 932,40

9 752,40

17.04.2009

pudel

72 912,70

11 122,30

24.04.2009

klaas, pudel

76 523,50

11 673,10

30.04.2009

purk, pudel

65 764,70

10 031,90

42 579,70

- 2009.a maikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 29 079 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

1-11-8478

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

08.05.2009

pudel

60 313,10

9 200,30

15.05.2009

klaas, pudel

65 098,25

9 930,25

22.05.2009

pudel

65 219,55

9 948,75

29 079,30

- 2009.a juunikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 52 897 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

11.06.2009

klaas, pudel

73 428,55

11 200,95

12.06.2009

pudel

68 078,45

10 384,85

19.06.2009

purk, pudel

65 569,30

10 002,10

25.06.2009

pudel

68 732,65

10 484,65

30.06.2009

pudel

70 962,85

10 824,85

52 897,40

- 2009.a juulikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu alusetult

suuremana summas 82 396 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.07.2009

pudel

66 103,20

11 017,20

09.07.2009

klaas, pudel

68 273,30

11 378,90

17.07.2009

klaas, pudel

69 607,70

11 601,30

21.07.2009

pudel

72 381,60

12 063,60

24.07.2009

pudel

73 068,50

12 178,10

27.07.2009

pudel

72 360,00

12 060,00

31.07.2009

pudel

72 580,30

12 096,70

82 395,80

- 2009.a augustikuu kohta 02.02.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 58 417 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

06.08.2009

pudel

66 700,80

11 116,80

14.08.2009

klaas, pudel

69 425,30

11 570,90

21.08.2009

pudel

71 072,65

11 845,45

25.08.2009

pudel

67 802,40

11 300,40

31.08.2009

klaas, pudel

75 498,25

12 583,05

58 416,60

- 2009.a septembrikuu kohta 14.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 69 411 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

04.09.2009

pudel

69 828,50

11 638,10

11.09.2009

pudel

67 288,30

11 214,70

18.09.2009

pudel

62 640,00

10 440,00

22.09.2009

klaas, pudel

73 239,40

12 206,60

25.09.2009

purk, pudel

72 187,20

12 031,20

30.09.2009

pudel

71 280,00

11 880,00

1-11-8478

69 410,60

- 2009.a oktoobrikuu kohta 14.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 67 844 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

02.10.2009

klaas, pudel

73 087,70

12 181,30

08.10.2009

pudel

66 424,30

11 070,70

12.10.2009

pudel

65 016,00

10 836,00

16.10.2009

pudel

66 614,40

11 102,40

23.10.2009

pudel

66 981,60

11 163,60

31.10.2009

klaas, pudel

68 938,60

11 489,80

67 843,80

- 2009.a novembrikuu kohta 20.12.2009.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 72 477 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

05.11.2009

pudel

72 144,00

12 024,00

10.11.2009

klaas

73 146,25

12 191,05

13.11.2009

pudel

71 176,30

11 862,70

17.11.2009

pudel

72 813,60

12 135,60

20.11.2009

pudel

73 850,40

12 308,40

27.11.2009

pudel

71 733,60

11 955,60

72 477,35

- 2009.a detsembrikuu kohta 22.01.2010.a esitatud käibedeklaratsioonis näidati sisendkäibemaksu

alusetult suuremana summas 71 583 krooni, võttes sisendkäibemaksu arvestamise aluseks OÜ A. nimelt

koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavad arved järgmiselt:

jrk

kuupäev

number

sisu

kogusumma

käibemaks

03.12.2009

klaas

207 329,30

34 554,90

07.12.2009

klaas, pudel

81 041,30

13 506,90

18.12.2009

pudel

72 921,60

12 153,60

30.12.2009

pudel

68 204,20

11 367,40

71 582,80

-Süüdistatavate kaitsjad viitasid kriminaalasja juurde tõendina lisatud audiitori E.A arvamusele

08.06.2011 a. U.F taara soetamise ja müügitehingute kajastamisest ajavahemikus 2008 ja 2009 a.

osaühingu raamatupidamises (VIII kd. t.l. 196-198), milles audiitor on asunud seisukohale, et U.F

raamatupidamine kajastab õigesti lao seisu, soetamis- ja müügiarvestust. Kõik U.F raamatupidamislikud

tehingud on teostatud kandepõhise tuvastuse alusel reaalajas, need on ajaliselt jälgitavad ja sellisena ka

kontrollitavad. Auditi tulemusena ei avastanud audiitor U.F raamatupidamises tehinguid, mille kohta

võiks väita, et need ei ole tegelikkuses toimunud.

Kohus on seisukohal, et eeltoodud audiitori seisukoht ei ole arvestatav ning seda ei saa käsitleda

süüdistust ümberlükkava tõendina. Riigikohtu lahendi 3-1-1-85-11 p 34 kohaselt on mitteõiguslikele

eriteadmistele rajanevad järeldused kriminaalmenetluses lubatavavaks tõendiks vaid juhul, kui sellised

järeldused on tehtud ekspertiisi raames. Sarnasele järeldusele on jõutud ka Riigikohtu lahendis 3-1-1-55-

14. Käesoleval juhul ongi audiitori poolt avaldatud mitteõiguslikele eriteadmistele rajanevaid järeldusi selle

kohta, et arvatel kauba müüjana märgitu on ka tegelikult olnud kauba müüjaks. Kuna neid järeldusi aga

ei ole tehtud ekspertiisi raames, ei saa kohus antud tõendit kasutada lubatava tõendina.

1-11-8478

-L.S´i kaitsja leidis, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus on alusetult süüstanud üksnes U.F

ning L.S´i tegevust jättes kontrollimata OÜ A. tegevuse, milline olevat samuti olnud aastatel 2008 ja

2009 a. n.ö. laiali minemas. Samuti tuleks kriitiliselt suhtuda OÜ A. esindaja V.D ütlustesse.

Kohtu hinnangul on eeltoodud seisukohad oletuslikud ja paljasõnalised ning ei ole kriminaalasja

kohtuliku uurimisega kinnitust leidnud. Nii ei ole kinnitust leidnud asjaolu miks pidanuks OÜ A.

varjama tehingute toimumist OÜ-ga K. - juhul, kui nimetatud tehingud tegelikult oleks toimunud.

Samuti jäi kohtule selgusetuks, miks tuleks pidada kahtlaseks V.D ütlusi, kelle ütlused lähevad kokku

muude kriminaalasja menetluses kogutud tõendite ning ka teiste tunnistajate nagu I. J., J.M , I. J., L.P,

A.T jt. ütlustega.

-Kaitsja leidis samuti seda, et L.S ei ole peitnud OÜ A. pitsateid. Samuti ei ole ta neid kasutanud kuriteo

toimepanemiseks.

Kohus kaitsja antud seisukohaga ei nõustu. Kriminaalasja menetlus ning läbiotsimise protokollist (I kd.

t.l. 120-129) nähtub, et pitsatid asusid papist kastis asuvas karbis, mida L.S püüdis läbiotsijate eest

varjata ning seda kõrvale tõsta avaldades neile, et karp on tühi. Samas selgus pakendi avamisel, et selles

asusid pitsatid, millega sai jätta jäljendi kujutisega OÜ A. . Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et

OÜ A. taolisi pitsateid ei kasutanud. Kuriteo toimepanek nimetatud pitsatitega väljendus selles, et jättes

arvetele pitsati jäljend, jäeti sellega mulje, nagu oleks ka tegelikkuses toimunud klaastaara soetamine

OÜ-lt A. OÜ-le K. - .

Seega on kohtulikul uurimisel leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 21.04.2008.a kuni 02.02.2010.a

pani U.F juhatuse liige L.S toime KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valeandmete

esitamise U.F maksudeklaratsioonides, mille tulemusel oli tasumisele kuuluv maksusumma väiksem

maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mistõttu jäi maksudena laekumata kokku

1 536 828 krooni, s.o 98 221.21 eurot, ületades sellega KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud koosseisulise

tunnuse suure kahju määra. Kuritegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise

seaduse § 8 p 2 sätestas, et suur on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt.

2008.a ja 2009.a oli palga alammäär 4350 krooni, s.o 278.02 eurot.

Käesoleval ajal näeb KarS § 121 p 2 ette, et suureks varaliseks kahjuks või süüteo ulatuseks on kahju,

mille summa ületab 40000 eurot. Seega ületab ka käesoleval ajal maksudena laekumata jäänud summa

suure kahju määra.

L.S ise valeandmetega käibedeklaratsioone ei allkirjastanud, kuid kohtuliku uurimisega on leidnud

tõendamist, et tema U.F juhatuse liikmena edastas kõik käibedeklaratsioonide koostamiseks vajalikud

võltsitud arved deklaratsioone koostanud raamatupidajale, millest järeldub, et tema teopanus

maksupettuse toimepanemiseks oli kaalukas ning mille eest vastutab ta kuriteo täideviijana.

Subjektiivsest küljest on kuritegu toime pandud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult. L.S edastas

teadlikult maksudeklaratsiooni koostavale raamatupidajale tegelikkusele mittevastavaid arveid

maksuhaldurile

valeandmete

esitamiseks.

L.S´i

eesmärgiks

oli

sellise

tegevusega

varjata

maksukohustust. Seega on maksupettus toime pandud kavatsetult, kuivõrd ta oma tegevusega seadis

eesmärgiks süüteokoosseisulise asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub. Seega hinnates tõendeid

kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle KarS § 3891

lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Lisaks L.Sile, kui füüsilisele isikule, on esitatud süüdistus ka juriidilisele isikule U.F samuti

maksusüüteos KarS § 3891 lg 3 järgi.

Juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. Nimetatud arusaam

väljendub ka KarS § 14 lg-s 1. Juriidilise isiku vastutus põhineb tuletatud ehk derivaatse vastutuse

põhimõttel, mis eeldab kõigi karistavuseelduste tuvastamist teo vahetult toime pannud füüsilise isiku

käitumises. Juriidilise isiku vastutuse tuletatus tähendab, et see ei ole autonoomne, st paralleelselt

füüsiliseisiku omaga esinev spetsiifiline vastutuse liik, vaid derivatiivsel teel füüsilise isiku süülisest

käitumises pärinev vastutus, mille puhul on ühe subjekti (füüsiline isik) tegevus teise subjekti (juriidiline

isik) vastutuse eelduseks (RKKK 3-1-1-137-04, 3-11-30-11 p 15.1). Seega on juriidilise isiku vastutus

füüsilise isiku süüteole lisanduv, mitte aga ilma selleta eksisteeriv õiguslik nähtus.

1-11-8478

KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime

pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Riigikohus on oma 28.09.2004.a lahendi 3-1-1-82-04 p-s 11 märkinud, et kuna KarS § 2 lg 2 kohaselt on

karistatav üksnes tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja mille toimepanemises on isik

süüdi, vastutab juriidiline isik vaid juhul, kui tema organi või juhtivtöötaja käitumises esinevad kõik

eelnimetatud deliktistruktuuri elemendid. Juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikmete või

juhtivtöötaja tegevuse kaudu. Lisaks eelnevale tuleb ka tuvastada, et vastav organ või juhtivtöötaja

tegutses juriidilise isiku huvides. Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma lahendis nr 3-1-1-25-

06. Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et L.S oli U.F juhatuse liige (juhtivtöötaja). Seega oli ta isik,

kes ilmselgelt tegutses juriidilise isiku huvides, ning omas pädevust teha juhtimisotsuseid ja suunata

juriidilise isiku tahet. Antud juhul on L.S´i tegevuses tuvastatud süüteokoosseisule vastav tegu –

juriidilise isiku nimel maksuhaldurile valeandmete esitamine eesmärgil vähendada maksukohustust.

Eelneva tõttu on tõendamist leidnud ka U.F poolt KarS § 3891 lg-s 3 sätestatud kuriteo toime panemine.

Süüdistus KarS § 375 lg 1 järgi

Teo toime panemise ajal kehtinud KarS § 375 lg 1 sätestas, et maksumärgiga märgistamata alkoholi

hoidmine on kuritegu, kui teo objektiks oli alkohol suures koguses. Teo toime panemise ajal kehtinud

alkoholi seaduse § 7 lg 5 sätestas, et käitlemiseks mittelubatud alkohol on suures koguses, kui

käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam

alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 46 lg-s 6 sätestatud aktsiisimäära.

Kehtinud ATKEAS § 46 lg 6 sätestas, et muu alkoholi aktsiisimäär on 222 krooni muu alkoholi

etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Käesoleval juhul on L.S´ile esitatud süüdistus

selles, et ta omandades eeluurimisel tuvastamata isikult maksumärgiga märgistamata alkoholi, hoidis

seda aadressil xxxx, kust see 08.03.2010.a toimunud läbiotsimise käigus leiti. Süüdistatav selgitas

kohus, et tema ei ole alkoholi ebaseaduslikult käidelnud ning leitud alkohol oli mõeldud isiklikuks

otstarbeks. Seega tuleb kohtul hinnata, kas on toimunud ebaseaduslik alkoholi käitlemine või mitte.

08.03.2010.a koostatud läbiotsimisprotokollist (I kd t.l 120-129) nähtub, et L.S´i elukohas aadressil

XXXX toimunud läbiotsimisel leiti ja võeti kaasa maksumärgistamata suletud korkidega pudelid

järgmiselt: 1) üks 0,25-liitrine pudel kirjadega "Valge Viin“, 2) kolm 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 1,5

liitrit kirjadega "Eesti Piiritus" 3) üks 0,5-liitrine pudel, s.o kokku 0,5 liitrit kirjadega „Saare Džinn"), 4)

üks 0,2-liitrine pudel, s.o kokku 0,2 liitrit kirjadega "Jamaica Rum Verschnitt" 5) kaks 0,2-liitrist pudelit,

s.o kokku 0,4 liitrit kirjadega "Viin Norland", 6) üks 0,5-liitrine pudel, s.o kokku 0,5 liitrit kirjadega

"Konjak Ahtamar" 7) üks 0,35-liitrine pudel, s.o kokku 0,35 liitrit kirjadega "Metaxa", 8) üks 0,5-liitrine

pudel, s.o kokku 0,5 kirjadega "Marss Brendijs", 9) kolm 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 1,5 liitrit

kirjadega "Valge Viin", 10) kolm 0,35-liitrist pudelit, s.o kokku 1,05 liitrit kirjadega "Canadian Cold",

11) 14 0,35-liitrist pudelit, s.o kokku 4,9 liitrit kirjadega "Viin Norland", 12) 600 0,5-liitrist pudelit, s.o

kokku 300 liitrit kirjadega "Mahtra Viin“, 13) 260 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 130 liitrit kirjadega

"Viin Liiwi Vodka", 14) 41 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 4,1 liitrit kirjadega "Napoleon", 15) 60 0,1-

liitrist pudelit, s.o kokku 6 liitrit kirjadega "Kedrovka" ja 16) 26 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 2,6 liitrit

kirjadega "Starka Old Vodka". Seega kokku leiti 16 erineva nimega (liiki) pudeleid.

Ekspertiisiaktist nr x (III kd t.l 213-214) nähtub, et teostatud on ekspertiis aadressil XXXX läbiotsimise

käigus leitud maksumärgistamata alkoholile. Ekspertiis on teostatud 16 pudelile, st igast leitud n.-ö

alkoholi liigist on teostatud ekspertiis ühele n.-ö. proovile. Ekspertarvamuse kohaselt leidis tuvastamist,

et 1) pudel „Valge Viin“ 250 ml sisaldab 39.60% etanooli, 2) pudel „Eesti Piiritus“ 500ml sisaldab

96.51% etanooli, 3) pudel "Saare Džinn" 500 ml sisaldab 39.83% etanooli, 4) pudel "Jamaica Rum

Verschnitt" 200 ml sisaldab 37.76% etanooli, 5) pudel „Viin Norland“ 200 ml sisaldab 39.32% etanooli,

6) "Konjak Ahtamar" 500 ml sisaldab 40.95% etanooli, 7) pudel "Metaxa" 350 ml sisaldab 38.03%

etanooli, 8) pudel „Marss Brendijs" 500 ml sisaldab 38.03% etanooli, 9) pudel "Valge Viin" 500ml

sisaldab 40.02% etanooli, 10) pudel "Canadian Cold" 350 ml sisaldab 40.21% etanooli, 11) pudel "Viin

Norland" 350 ml sisaldab 39.3% etanooli, 12) pudel "Mahtra Viin" 500 ml sisaldab 39.41% etanooli, 13)

pudel "Viin Liiwi Vodka" 500 ml sisaldab 39.66% etanooli, 14) pudel "Napoleon" 100 ml sisaldab 40%

1-11-8478

etanooli, 15) pudel "Kedrovka" 100 ml sisaldab 40% etanooli ja 16) pudel "Starka Old Vodka" 100 ml

sisaldab 40%etanooli. Seega oli tegemist alkoholiga.

Süüdistatava kaitsja leidis, et kuna alkoholi kanguse määramiseks ei võetud proove kõikidest pudelitest,

siis ei saa kindlalt väita, et kõigis garaažist leitud alkoholipudelites oli alkohol. Kohus ei pea kaitsja

eeltoodud seisukohta põhjendatuks. Ekspertiisiaktist nähtub, et alkoholikangust mahu protsendist on

mõõdetud kokku 16-l erineval alkoholipudelil, kusjuures mõõdetud on alkoholisisaldust kõikidelt

erinevate siltidega erinevatelt alkoholi markidelt. Kõikide pudelite puhul tuvastati, et tegemist on kange

alkoholiga mahu protsendiga 37,76 % („Jamaika rum verchnitt“) kuni 96,51 % („Eesti piiritus“).

Kõikidel alkoholipudelitel kajastatud alkoholikangus on leidnud ekspertiisiga ka kinnitust. Kohus ei pea

eluliselt usutavaks, et ülejäänud L.S´i elukohast leitud pudelid ei sisaldanud alkohoolseid jooke. Seega

on käesoleval juhul leidnud ümberlükkamatult tõendamist, et L.S hoidis oma elukohas

maksumärgistamata alkoholi.

Teo toimepanemise ajal kehtinud KarS 375 lg-st, AS § 7 lg-st 5 ja ATKEAS § 46 lg-st 6 tulenes, et

tegemist on kuriteoga juhul, kui hoiti alkoholi, mille eeldatav aktsiis kokku oli vähemalt 2220 krooni.

L.S hoidis enda elukohas alkoholi, mille aktsiisi kogusumma oli 40 032 krooni. Nimetatud summa on

kujunenud järgmiselt: 1) üks 0,25-liitrine pudel, s.o kokku 0,25 liitrit 39,6-protsendilise

etanoolisisaldusega alkohol "Valge Viin", mille arvestuslik aktsiis ([0.25/100]x39.6x222) on 22 krooni,

2) kolm 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 1,5 liitrit 96,51-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Eesti

Piiritus", mille arvestuslik aktsiis ([1.5/100]x96.51x222) on 321 krooni, 3) üks 0,5-liitrinr pudel, s.o

kokku 0,5 liitrit 39,83-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Saare Džinn", mille arvestuslik aktsiis

([0.5/100]x39.83x222) on 44 krooni, 4) üks 0,2-liitrine pudel, s.o kokku 0,2 liitrit 37,76-protsendilise

etanoolisisaldusega alkoholi "Jamaica Rum Verschnitt", mille arvestuslik aktsiis ([0.2/100]x37.76x222)

on 17 krooni, 5) kaks 0,2-liitrist pudelit, s.o kokku 0,4 liitrit 39,32-protsendilise etanoolisisaldusega

alkoholi "Viin Norland", mille arvestuslik aktsiis ([0.4/100]x39.32x222) on 35 krooni, 6) üks 0,5-liitrine

pudel, s.o kokku 0,5 liitrit 40,95-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Konjak Ahtamar", mille

arvestuslik aktsiis ([0.5/100]x40.95x222) on 45 krooni, 7) üks 0,35-liitrine pudel, s.o kokku 0,35 liitrit

38,03-protsendilise

etanoolisisaldusega

alkoholi

"Metaxa",

mille

arvestuslik

aktsiis

([0.35/100]x38.03x222) on 30 krooni, 8) üks 0,5-liitrine pudel, s.o kokku 0,5 liitrit 38,03-protsendilise

etanoolisisaldusega alkoholi "Marss Brendijs", mille arvestuslik aktsiis ([0.5/100]x38.03x222) on 42

krooni, 9) kolm 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 1,5 liitrit 40,02-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi

"Valge Viin", mille arvestuslik aktsiis ([1.5/100]x40.02x222) on 133 krooni, 10) kolm 0,35-liitrist

pudelit, s.o kokku 1,05 liitrit 40,21-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Canadian Cold", mille

arvestuslik aktsiis ([1.05/100]x40.21x222) on 94 krooni, 11) 14 0,35-liitrist pudelit, s.o kokku 4,9 liitrit

39,3-protsendilise

etanoolisisaldusega

alkoholi

"Viin

Norland",

mille

arvestuslik

aktsiis

([4.9/100]x39.3x222) on 428 krooni, 12) 600 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 300 liitrit 39,41-protsendilise

etanoolisisaldusega alkoholi "Mahtra Viin", mille arvestuslik aktsiis ([300/100]x39.41x222) on 26247

krooni, 13) 260 0,5-liitrist pudelit, s.o kokku 130 liitrit 39,66-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi

"Viin Liiwi Vodka", mille arvestuslik aktsiis ([130/100]x39.66x222) on 11446 krooni, 14) 41 0,1-liitrist

pudelit, s.o kokku 4,1 liitrit 40-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Napoleon", mille arvestuslik

aktsiis ([4.1/100]x40x222) on 364 krooni, 15) 60 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 6 liitrit 40-protsendilise

etanoolisisaldusega alkoholi "Kedrovka", mille arvestuslik aktsiis ([6/100]x40x222) on 533 krooni ja 16)

26 0,1-liitrist pudelit, s.o kokku 2,6 liitrit 40-protsendilise etanoolisisaldusega alkoholi "Starka Old

Vodka", mille arvestuslik aktsiis ([2.6/100]x40x222) on 231 krooni. Seega kokku on aktsiisisummaks

40 032 krooni.

Kohus märgib, et ei ole eluliselt usutav, et leitud ja ära võetud alkohol oli L.S enda tarbeks, sest alkoholi

võeti kokku ära üle 400 liitri. Samuti oli Pärnus üldteada, et vaidlusalusel ajal tegeles U.F Pärnus

alkoholi müügiga.

L.S hoidis teadlikult oma kodus KarS § 375 lg 1 mõttes suures koguses alkoholi täites sellega KarS §

375 ettenähtud objektiivse koosseisu. Tema eesmärgiks oli alkoholi pealt riigile aktsiisi mitte maksta.

Seega on alkoholi käitlemine toime pandud kavatsetult, kuna L.S seadis oma tegevusega eesmärgiks

süüteokoosseisulise asjaolu teostamise ning teadis, et see saabub.

1-11-8478

Hinnates tõendeid kogumis, on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava

poolt talle KarS § 375 lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Tsiviilhagi

Käesolevas kriminaalasjas esitas Maksu- ja Tolliamet tsiviilhagi. Maksukorralduse seaduse (MKS)

kohaselt on Maksu- ja Tolliamet riiklike maksude maksuhaldur. MKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt on

maksuhalduri ülesandeks nõuda sisse maksuvõlad ehk riigile tekitatud kahju. Kahju hüvitamiseks on

Maksu- ja Tolliameti poolt KrMS § 38 lg 1 p 2 kohaselt esitatud käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi.

04.09.2015.a toimunud kohtuistungil täpsustas Maksu- ja Tolliamet esitatud tsiviilhagi ning nende

lõplikuks nõudeks kujunes 165 537.66 eurot, millest põhinõue on 85 570.24 eurot ning intressid

79 967.42 eurot. Kuivõrd käesoleval juhul on leidnud tuvastamist maksukuriteo toime panemine,

mistõttu jäi riigil maksudena laekumata kokku 1 536 828 krooni, s.o 98 221.21 eurot, siis on tsiviilhagi

esitamine põhjendatud.

Järgnevalt tuleb hinnata, kas Maksu- ja Tolliameti hagi summas 165 537.66 eurot L.S´i vastu on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Käesoleval juhul on leidnud tuvastamist, et L.S oli K. - OÜ juhatuse liige ning seega juriidilise isiku

esindaja kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi. Samuti on juhatuse

liikme kohustus äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt juhtida ja esindada osaühingut, omades vastavalt

äriseadustiku § 181 lg 1 esindusõigust kõigis õigustoimingutes, sh korraldades äriseadustiku § 183 järgi

osaühingu raamatupidamist ning vastutades äriseadustiku § 187 lg 1 alusel osaühingu juhatuse liikmena

oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitanud kahju eest. MKS § 8 lg 1 alusel on juriidilise isiku

seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et ajavahemikul 10.02.2008.a kuni 22.01.2010.a lasi

L.S K. OÜ juhatuse liikmena tahtlikult esitada maksuhaldurile valeandmeid K. OÜ 2008.a jaanuari

kuni 2009.a detsembri käibedeklaratsioonides (vorm KMD), mille tulemusel jäi Eesti Vabariigile

laekumata 1 536 828 krooni (98 221,21 eurot) käibemaksu. L.S rikkus oma tegevusega KMS § 24 lg 1

ja § 38 lg 1.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja)

peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.

Kohtumenetluses on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et reaalselt OÜ A. OÜ-le K. OÜ kaupa ei

müünud, mistõttu puudus OÜ-l K. OÜ seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust

maha arvata soetatud kaupade eest tasumisele kuuluvat käibemaksu. Eelnevaga rikuti aga KMS § 29 lg 1

ja lg 3 p 1 nõudeid. Arvestades käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu nõuetele vastavate arveteta,

rikuti KMS § 31 lg 1 ja § 37 lg 7 sätteid. Seega on käesoleval juhul rikutud MKS § 85 lg 4 sätestatud

kohustust esitada deklaratsioonis deklaratsiooni esitajale teadolevalt õigeid andmeid. Samas U.F ja L.S

olid deklaratsioonide esitamisel teadlikud, et U.F ei ole tegelikult mitte midagi OÜ-lt A. ostnud. L.S

edastas teadlikult maksudeklaratsiooni koostavale raamatupidajale tegelikkusele mittevastavaid arveid

maksuhaldurile valeandmete esitamiseks. L.S´i eesmärgiks oli sellise tegevusega varjata äriühingu

maksukohustust.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-60-07 p-s 47 asunud seisukohale, et saamata jäänud tulu kui kahju liigi

suuruse kindlakstegemisel peab olema tuvastatud, et saamata jäänud tulu nõue oleks olnud tõenäoliselt

tasutav. Sellise hinnangu andmiseks tuleb hinnata tõendeid, mis kajastavad võlgniku majanduslikku ja

varalist seisu.

Maksu- ja Tolliamet, kasutades maksukohustuslaste registri, Äriregistri, Kinnistusraamatu ja

Maanteeameti andmeid seisuga 30.10.2012.a ning ettevõtte pearaamatu konto x Kassa andmeid

perioodil 01.01.2008 kuni 31.12.2009.a, on asunud seisukohale, et ajavahemikus jaanuar 2008.a kuni

detsember 2009.a oli K. OÜ tegutsev ettevõte, deklareeris käivet 2008.aastal keskmiselt 972 014 krooni

ja 2009.aastal 809 918 krooni kuus. Äriühingus töötas 11-13 töötajat, kellele maksti keskmiselt kuus

1-11-8478

4370 krooni töötasu. Ettevõtte kassasse laekus kahe aasta jooksul 15 884 132 krooni, mis on keskmiselt

661 838 krooni kuus.

K. OÜ tegevjuhi poolt allkirjastatud ning esitatud 2008.a ja 2009.a majandusaasta aruande andmetel oli

ettevõttel seisuga 31.12.2008.a põhivara jääkmaksumuses 2 146 844 krooni ja seisuga 31.12.2009.a

põhivara jääkmaksumuses 2 648 290 krooni. Ettevõte omas kuni 20.12.2010.a kolme kinnistut - 2,8 ha

maatulundusmaad xxxxxxxx; ärimaad, millel asus vastuvõtupunkt ja kuur xxxx ja kaubandushoonet

asukohaga xxxxx. Samuti kuulus Maanteeameti autoregistri e-päringu andmetel K. - OÜ-le paadiveok

x registreerimismärgiga x, ehitusaasta x. Seega maksuhalduri hinnangul omas K. OÜ 2008-2009. aastal

piisavalt vahendeid maksukohustuste täitmiseks. Kohus nõustub eelmärgitud maksuhalduri seisukohaga

ning tuginedes eelpoolnimetatud andmetele leiab, et K. - OÜ-l oli 2008-2009. aastal piisavalt

vahendeid maksukohustuste täitmiseks.

Samuti on Riigikohus 28.01.2008.a otsuse nr 3-1-1-60-07 p-s 54 selgitanud, et otsustamaks riigi

kahjunõude põhjendatuse üle, tuleb muuhulgas tuvastada nii varjatud maksukohustuse sissenõutavus

selle tekkimise ajal kui ka see, et maksunõude täitmine ei ole maksunõude ilmsikstulekul enam täielikult

või osaliselt võimalik (nt maksumaksja maksevõimetus jms). Enne kui on selgunud, et riigil ei õnnestu

maksuvõlga (sh intressivõlga) äriühingust maksumaksjalt täielikult või osaliselt sisse nõuda, puudub

alus rääkida riigil tekkinud kahjust. Seega L.S´ilt tsiviilhagi välja mõistmiseks on vaja tuvastada, et

maksumaksja, s.o U.F , ei ole võimeline maksunõuet täitma.

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu sai K. OÜ maksunõudest teada selle tuvastamisel

maksumenetluses s.o 16.11.2010.a, kuid pärast varjatud maksukohustusest teadasaamist oli

maksuhalduril mõistlikult tegutsedes võimalik maksumaksjat siduvalt kohustada oma maksuvõlga

tasuma peaaegu kaks aastat hiljem alates 08.10.2012.a. Maksuhaldurile teadaolevalt kuulub käesoleval

ajal K. OÜ-le varana vaid paadiveok x registreerimismärgiga x ehitusaasta x. Analoogse haagise väärtus

www.varad.ee andmetel on vahemikus 550 kuni 50 eurot. Kohtutäitur Õ.P on 10.02.2015.a e-kirjaga

maksuhaldurile teada andnud, et haagis ei ole komplektne, pealt puuduvad kelgud ja samuti puuduvad

rattad. Eeltoodust tuleneb, et haagise müümine enampakkumisel ei ole otstarbekas, tekitab vaid kulusid

ning sissenõudjale müügist saadust ei jätku.

Äriregistrile esitatud 2011. majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõttel U.F -l põhivara 121 423 euro

väärtuses, millest ehitise ja maa maksumus (müüdi 2012 aastal täitemenetluse käigus) oli 83 522 eurot.

Seega peale kinnisvara müüki on põhivara vaid 37 901 euro väärtuses, mis võrreldes 2009.a detsembri

seisuga on vaid 22%. Seega on K. OÜ vara väärtus vähenenud 78 %. Aruandeaasta kahjum on 2011.

aastal 76 220 eurot.

2012 aastal deklareeris K. OÜ käivet keskmiselt 4440,33 eurot kuus ning töötasu väljamakseid on

tehtud 8 kuu jooksul 2 töötajale keskmiselt 353,93 eurot kuus. Maksuhalduri poolt 09.10.2012.a

kaheteistkümnele Eestis tegutsevale pangale saadetud arestikorraldustele saabunud vastuste kohaselt

omab K. OÜ arvet X Pank AS-is, millel 09.10.2012.a seisuga rahalised vahendid puuduvad.

Olemasolevate andmete alusel võib väita, et äriühing on maksejõuetu – puuduvad rahalised vahendid

maksukohustuse täitmiseks ning kohustuste maht ületab kordades tema vara. Nimetatud järeldust

ilmestab ka asjaolu, et mitme aasta vältel on Maksu- ja Tolliametil õnnestunud nõude kattaks sisse

nõuda üksnes umbes 13 000 eurot, kuivõrd algne maksunõue oli 98 221.21 ning 04.06.2015.a

kohtuistungil vähendati põhinõude summa 85 570.24 euroni. 7 979.81 eurot laekus Maksu- ja

Tolliametile seoses U.F suhtes toimunud täiemenetlusega, samuti on summa veidi vähenenud seoses

OÜ-le K. - kohtumenetluse kulude hüvitamisega ning L.S´i ettemaksu kontole laekunud vahenditega.

Eelnevast nähtub, et U.F ei ole otseselt Maksu- ja Tolliameti nõuet kordagi iseseisvalt tasunud

Seega eelpooltoodust tuleneb, et tsiviilhagi esitamine L.S i vastu on lubatav ja põhjendatud. L.S on oma

tegevusega tekitanud õigusvastaselt Eesti Vabariigile kahju ning on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7

alusel kohustatud selle hüvitama.

Kohus leiab, et tsiviilhagi summas 165 537.66 eurot, millest põhinõue 85 570.24 eurot ning intressid

79 967.42 eurot, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Põhinõue summas 85 570.24 eurot tuleneb riigil saamata jäänud käibemaksust. OÜ A. nimelt L.S´i poolt

koostatud arvetelt riigil käibemaksuna saamata jäänud summade arvestus on toodud alljärgnevas tabelis

1-11-8478

kroonides arvutuskäigu alusel, milleks on kuni 30.06.2009.a arve kogusumma/1.18x0.18=käibemaks

ning alates 01.07.2009 arve kogusumma/1.2x0.2=käibemaks. Arvutuskäigu selgituseks märgib kohus, et

tulenevalt käibemaksuseaduse § 15 lg-st 1 oli kuni 30.06.2009.a käibemaksu määr 18% ning alates

01.07.2009.a on käibemaksu määr 20% maksustatavast väärtusest.

Käesoleva tabeli summad on väljaarvutatud järgmiselt – jrk. nr. 1 – arve nr. 37 04.01.2008 a. – summa

ilma käibemaksuta 48078 krooni, millele on lisatud 18 % käibemaksu (48078 X 0,18 = 8654.04), s.o.

8654.04 krooni. Seega kuulub tasumisele kogusumma koos käibemaksuga 48078 + 8654.04 = 56732.04

krooni ehk ümardatult 56732.05 krooni.

Analoogilisel viisil on käibemaksuta summast väljaarvutatud sellele lisanduv käibemaks ning tasumisele

kuuluv kogusumma veel ülejäänud arvetel ajavahemikus 14.01.2008 a. kuni 30.06.2009 a. (arve nr.

104).

Kuna alates 01.07.2009 a. kehtestati käibemaksu määraks 20 %, siis on arvutuskäik olnud järgmine :

Jrk. nr.105, arve nr. 76 03.07.2009 a. – summa ilma käibemaksuta 55086 krooni, millele on lisatud 20 %

käibemaksu (55086 X 0,2 = 11017.20), s.o. 11017.20 krooni. Seega kuulub tasumisele kogusumma koos

käibemaksuga 55086 + 11017.20 = 66103.20 krooni.

Analoogilisel viisil on käibemaksuta summast väljaarvutatud sellele lisanduv käibemaks ning tasumisele

kuuluv kogusumma veel ülejäänud arvetel ajavahemikus 09.07.2009 a. kuni 30.12.2009 a. (arve nr.

109).

jrk

kuupäev

nr

Kogusumma Käibemaksuta

Käibemaks

4.01.2008

56 732,05

48078,01

8 654,04

14.01.2008

72 030,05

61042,42

10 987,63

24.01.2008

70 641,40

59865,59

10 775,81

31.01.2008

65 383,80

55410,00

9 973,80

5.02.2008

65 480,55

55 491,99

9 988,56

18.02.2008

60 967,30

51 667,20

9 300,10

25.02.2008

68 583,95

58 121,99

10 461,96

29.02.2008

70 410,15

59 669,62

10 740,53

6.03.2008

69 530,30

58 923,98

10 606,32

13.03.2008

70 420,50

59 678,39

10 742,11

21.03.2008

67 650,80

57 331,19

10 319,61

31.03.2008

72 343,45

61 308,01

11 035,44

10.04.2008

60 995,60

51 691,19

9 304,41

17.04.2008

78 757,90

66 743,98

12 013,92

28.04.2008

76 866,15

65 140,81

11 725,34

30.04.2008

60 712,40

51 451,19

9 261,21

8.05.2008

94 198,00

79 828,81

14 369,19

9.05.2008

72 534,60

61 470,00

11 064,60

16.05.2008

70 994,70

60 165,00

10 829,70

22.05.2008

81 292,55

68 891,99

12 400,56

27.05.2008

78 885,35

66 851,99

12 033,36

30.05.2008

81 455,40

69 030,00

12 425,40

5.06.2008

59 641,90

50 543,98

9 097,92

10.06.2008

66 268,80

56 160,00

10 108,80

1-11-8478

11.06.2008

72 831,95

61 721,99

11 109,96

16.06.2008

78 095,25

66 182,42

11 912,83

19.06.2008

68 114,30

57 723,98

10 390,32

25.06.2008

75 189,60

63 720,00

11 469,60

25.06.2008

72 683,30

61 596,02

11 087,28

30.06.2008

78 274,10

66 333,98

11 940,12

4.07.2008

70 783,00

59 985,59

10 797,41

9.07.2008

69 650,70

59 026,02

10 624,68

11.07.2008

72 277,35

61 251,99

11 025,36

17.07.2008

79 768,95

67 600,81

12 168,14

21.07.2008

69 977,30

59 302,80

10 674,50

23.07.2008

77 186,15

65 411,99

11 774,16

28.07.2008

75 274,55

63 791,99

11 482,56

30.07.2008

72 763,50

61 663,98

11 099,52

5.08.2008

71 154,00

60 300,00

10 854,00

8.08.2008

69 943,30

59 273,98

10 669,32

13.08.2008

65 062,40

55 137,63

9 924,77

18.08.2008

60 228,15

51 040,81

9 187,34

19.08.2008

72 055,50

61 063,98

10 991,52

22.08.2008

61 192,45

51 858,01

9 334,44

25.08.2008

65 270,50

55 313,98

9 956,52

29.08.2008

57 144,10

48 427,20

8 716,90

4.09.2008

71 913,90

60 943,98

10 969,92

11.09.2008

68 817,60

58 320,00

10 497,60

16.09.2008

70 817,95

60 015,21

10 802,74

19.09.2008

71 910,15

60 940,81

10 969,34

24.09.2008

72 829,60

61 720,00

11 109,60

26.09.2009

70 431,85

59 688,01

10 743,84

30.09.2008

72 060,25

61 068,01

10 992,24

3.10.2008

64 204,30

54 410,42

9 793,88

10.10.2008

60 812,50

51 536,02

9 276,48

13.10.2008

56 982,70

48 290,42

8 692,28

16.10.2008

69 934,90

59 266,86

10 668,04

20.10.2008

67 883,10

57 528,05

10 355,05

23.10.2008

58 622,40

49 680,00

8 942,40

28.10.2008

63 754,00

54 028,81

9 725,19

30.10.2008

74 936,90

63 505,85

11 431,05

5.11.2008

73 197,50

62 031,78

11 165,72

7.11.2008

65 950,20

55 890,00

10 060,20

11.11.2008

71 952,60

60 976,78

10 975,82

1-11-8478

14.11.2008

70 894,90

60 080,42

10 814,48

17.11.2008

70 164,20

59 461,19

10 703,01

21.11.2008

67 776,85

57 438,01

10 338,84

25.11.2008

75 256,60

63 776,78

11 479,82

28.11.2008

72 785,25

61 682,42

11 102,83

3.12.2008

79 650,00

67 500,00

12 150,00

5.12.2008

75 423,25

63 918,01

11 505,24

8.12.2008

77 942,30

66 052,80

11 889,50

12.12.2008

80 228,20

67 990,00

12 238,20

15.12.2008

80 542,10

68 256,02

12 286,08

18.12.2008

50 508,70

42 803,98

7 704,72

22.12.2008

78 757,90

66 743,98

12 013,92

31.12.2008

76 888,80

65 160,00

11 728,80

7.01.2009

72 677,85

61 591,40

11 086,45

9.01.2009

63 940,90

54 187,20

9 753,70

16.01.2009

69 443,00

58 850,00

10 593,00

20.01.2009

70 521,50

59 763,98

10 757,52

23.01.2009

70 915,65

60 098,01

10 817,64

26.01.2009

71 146,90

60 293,98

10 852,92

30.01.2009

63 792,20

54 061,19

9 731,01

6.02.2009

73 643,35

62 409,62

11 233,73

13.02.2009

68 480,10

58 033,98

10 446,12

19.02.2009

74 758,20

63 354,41

11 403,79

27.02.2009

72 237,25

61 218,01

11 019,24

7.03.2009

62 768,50

53 193,64

9 574,86

12.03.2009

68 235,60

57 826,78

10 408,82

20.03.2009

77 074,80

65 317,63

11 757,17

31.03.2009

79 783,10

67 612,80

12 170,30

9.04.2009

63 932,40

54 180,00

9 752,40

17.04.2009

72 912,70

61 790,42

11 122,28

24.04.2009

76 523,50

64 850,42

11 673,08

30.04.2009

65 764,70

55 732,80

10 031,90

8.05.2009

60 313,10

51 112,80

9 200,30

15.05.2009

65 098,25

55 168,01

9 930,24

22.05.2009

65 219,55

55 270,81

9 948,74

11.06.2009

73 428,55

62 227,58

11 200,97

12.06.2009

68 078,45

57 693,60

10 384,85

19.06.2009

65 569,30

55 567,20

10 002,10

25.06.2009

68 732,65

58 248,01

10 484,64

30.06.2009

70 962,85

60 138,01

10 824,84

1-11-8478

3.07.2009

66 103,20

55 086,00

11 017,20

9.07.2009

68 273,30

56 894,42

11 378,88

17.07.2009

69 607,70

58 006,42

11 601,28

21.07.2009

72 381,60

60 318,00

12 063,60

24.07.2009

73 068,50

60 890,42

12 178,08

27.07.2009

72 360,00

60 300,00

12 060,00

31.07.2009

72 580,30

60 483,58

12 096,72

6.08.2009

66 700,80

55 584,00

11 116,80

14.08.2009

69 425,30

57 854,42

11 570,88

21.08.2009

71 072,65

59 227,21

11 845,44

25.08.2009

67 802,40

56 502,00

11 300,40

31.08.2009

75 498,25

62 915,21

12 583,04

4.09.2009

69 828,50

58 190,42

11 638,08

11.09.2009

67 288,30

56 073,58

11 214,72

18.09.2009

62 640,00

52 200,00

10 440,00

22.09.2009

73 239,40

61 032,83

12 206,57

25.09.2009

72 187,20

60 156,00

12 031,20

30.09.2009

71 280,00

59 400,00

11 880,00

2.10.2009

73 087,70

60 906,42

12 181,28

8.10.2009

66 424,30

55 353,58

11 070,72

12.10.2009

65 016,00

54 180,00

10 836,00

16.10.2009

66 614,40

55 512,00

11 102,40

23.10.2009

66 981,60

55 818,00

11 163,60

31.10.2009

68 938,60

57 448,83

11 489,77

5.11.2009

72 144,00

60 120,00

12 024,00

10.11.2009 101

73 146,25

60 955,21

12 191,04

13.11.2009 102

71 176,30

59 313,58

11 862,72

17.11.2009 103

72 813,60

60 678,00

12 135,60

20.11.2009 104

73 850,40

61 542,00

12 308,40

27.11.2009 105

71 733,60

59 778,00

11 955,60

3.12.2009

207 329,30

172 774,42

34 554,88

7.12.2009

81 041,30

67 534,42

13 506,88

18.12.2009 108

72 921,60

60 768,00

12 153,60

30.12.2009 109

68 204,20

56 836,83

11 367,37

Kokku:

1 536 827,77

Seega eeltoodud tabelist nähtub, et riigil jäi käibemaksuna saamata 1 536 828 krooni, s.o 98 221.21

eurot. Eelnevas summas oleks põhjendatud Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagi põhinõue, kuid Maksu- ja

Tolliameti lõplikuks tsiviilhagi põhinõudeks kujunes 04.09.2015.a kohtuistungil 85 570.24 eurot, kuna

Maksu- ja Tolliametil õnnestus vahepealsel ajal, s.o maksukohustuse tekkimisest kuni kohtulahendi

kuulutamiseni, summa osaliselt sisse nõuda. Eeltoodud tõttu peab kohus põhjendatuks Maksu- ja

Tolliameti tsiviilhagi põhinõuet summas 85 570.24 eurot ja rahuldab selle nimetatud ulatuses.

1-11-8478

Lisaks põhinõudele taotleb Maksu- ja Tolliamet intresside välja mõistmist summas 79 967.42 eurot.

Kohus leiab, et eelmärgitud ulatuses intresside nõue on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

MKS § 115 lg 1 sätestab, et juhul, kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud

tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata summalt intressi. Intressi

arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidid toimuma, kuni

tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt peatub

intressi arvestamine, kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude. Vastavalt

MKS § 117 lg 1 arvestatakse tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi 0,06 % päevas.

Riigikohus on 28.01.2008.a otsuse nr 3-1-1-60-07 p-s 50 selgitanud, et MKS §-des 115 ja 117 ette

nähtud kindlas määras maksuintressi tasumise kohustus on kehtestatud riigile maksusumma hilisema

laekumise tõttu sellelt teenimata jäänud finantstulu hüvitamiseks ning tegemist on kindlas suuruses

kahjuhüvitisega. Sama lahendi p-s 51 on Riigikohus märkinud, et kui riigil jääb äriühingu juhatuse

liikme

deklareerimiskohustuse

rikkumise

tõttu

teenimata

finantstulu

õigeaegselt

laekumata

maksusummalt ning seda ei ole maksuintressina võimalik sisse nõuda maksumaksjalt, saab kõnealuselt

maksusummalt arvestatud maksuintresse käsitada juhatuse liikme poolt riigile tekitatud kahjuna.

Eelnevalt jõudis kohus järeldusele, et kuna maksumaksja, s.o U.F , on maksevõimetu, siis on

põhjendatud ja lubatav ka intresside nõude esitamine L.S´i vastu.

Maksu- ja Tolliamet taotleb intresside sissenõudmist seisuga 31.10.2012, kuna hagi esitati nende poolt

02.11.2012 a. Intresside arvestus on toodud alljärgnevas tabelis arvutuskäigu alusel: alusetult suuremas

summas näidatud sisendkäibemaks kuus x0.0006xpäevade arv=intress.

Intressi arvutuskäik on antud juhul järgmine näitena 2008 a. märtsikuu eest. 21.04.2008 a., s.o. eelmise,

märtsikuu deklaratsiooni esitamise kuupäeva seisuga moodustas põhivõlg 2729.22 eurot. Sellest 0,06 %

on 1.637532 eurot. Nimetatud summa tuleb korrutada päevade arvuga võla tekkimise päevast kuni hagi

esitamise eelneva kuu viimase päevani. Kuna päevade arv on antud juhul 1654 päeva, moodustub

intressisumma järgmiselt 1.637532 X 1654 = 2708,4779 ehk ümardatult 2708.48 eurot.

Analoogilisel viisil on intressisumma väljaarvutatud ka kõigi ülejäänud arvete puhul, kusjuures 2008 a.

jaanuari ja veebruarikuu puhul on arvestatud seda, et intressisumma ei ületaks põhivõla summat.

Maksustamise

periood

KMD

esitamise

tähtaeg

Võla

suurus

kroonides

Võla

suurus

eurodes

Intressi arvestamise

periood

Intress

päevas

eurodes

Päevade

arv

Intress

jaan.08 20.02.2008

40 391

2581,46

21.02.2008-

12.09.2012

1,55

1 666

2580,42

veebr.08 20.03.2008

40 491

2587,85

21.03.2008-

11.10.2012

1,55

1 666

2586,81

märts.08 21.04.2008

42 703

2729,22

22.04.2008-

31.10.2012

1,64

1 654

2708,48

apr.08 20.05.2008

42 305

2703,78

21.05.2008-

31.10.2012

1,62

1 625

2636,19

mai.08 20.06.2008

73 123

4673,41

21.06.2008-

31.10.2012

2,80

1 594

4469,65

juuni.08 21.07.2008

87 117

5567,79

22.07.2008-

31.10.2012

3,34

1 563

5221,47

juuli.08 21.08.2008

89 646

5729,42

22.08.2008-

31.10.2012

3,44

1 532

5266,49

aug.07 22.09.2008

79 635

5089,60

23.09.2008-

31.10.2012

3,05

1 500

4580,64

sept.08 20.10.2008

76 085

4862,72

21.10.2008-

31.10.2012

2,92

1 472

4294,75

okt.08 20.11.2008

78 885

5041,67

21.11.2008-

31.10.2012

3,03

1 441

4359,03

1-11-8478

nov.08 22.12.2008

86 641

5537,37

23.12.2008-

31.10.2012

3,32

1 409

4681,29

dets.08 20.01.2009

91 516

5848,94

21.01.2009-

31.10.2012

3,51

1 380

4842,92

jaan.09 20.02.2009

73 592

4703,39

21.02.2009-

31.10.2012

2,82

1 349

3806,92

veebr.09 20.03.2009

44 103

2818,70

21.03.2009-

31.10.2012

1,69

1 321

2234,10

märts.09 20.04.2009

43 911

2806,42

21.04.2009-

31.10.2012

1,68

1 290

2172,17

apr.09 20.05.2009

42 580

2721,36

21.05.2009-

31.10.2012

1,63

1 260

2057,35

mai.09 22.06.2009

29 079

1858,49

23.06.2009-

31.10.2012

1,12

1 227

1368,22

juuni.09 20.07.2009

52 897

3380,73

21.07.2009-

31.10.2012

2,03

1 199

2432,10

juuli.09 21.08.2009

82 396

5266,06

22.08.2009-

31.10.2012

3,16

1 167

3687,30

aug.09 21.09.2009

58 417

3733,53

22.09.2009-

31.10.2012

2,24

1 136

2544,77

sept.09 20.10.2009

69 411

4436,17

21.10.2009-

31.10.2012

2,66

1 107

2946,51

okt.09 20.11.2009

67 844

4336,02

21.11.2009-

31.10.2012

2,60

1 076

2799,34

nov.09 21.12.2009

72 477

4632,12

22.12.2009-

31.10.2012

2,78

1 045

2904,34

dets.09 20.01.2010

71 583

4574,99

21.01.2010-

31.10.2012

2,74

1 015

2786,17

Kokku: 79967,42

Seega eeltoodud tabelist nähtub, et 31.10.2012.a seisuga on riigil maksusumma tähtaegselt tasumata

jätmise tõttu jäänud teenimata finantstulu summas 79 967.42 eurot, mida saab, tuginedes Riigikohtu

seisukohale, käsitleda juhatuse liikme poolt tekitatud kahjuna. Eeltoodud tõttu peab kohus põhjendatuks

Maksu- ja Tolliameti intresside nõuet summas 79 967.42 eurot ja rahuldab selle nimetatud ulatuses.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 310 lg 1, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 kohus rahuldab

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi summas 165 537.66 eurot, millest põhinõue

85 570.24 eurot ning intressid 79 967.42 eurot, ning mõistab nimetatud summa L.S´ilt Eesti Vabariigi

(Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja.

Karistuse kohaldamisest

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Seega on süüdistatavad L.S ja U.F toimepannud seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod

süüvõimeliste isikute poolt.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt saab vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluses L.S´i puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes.

1-11-8478

Süüdistatav on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Samas kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole

L.S´ile võimalik määrata rahalist karistust. Käesoleval juhul on toime pandud maksukuritegu ulatuses,

mis mitmekordselt ületab nii kehtivas kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduses sätestatud

suure kahju määra. Samuti, arvestades kuriteo eripära (maksukuritegu), ei kannaks kohtu hinnangul

rahalise karistuse määramine eesmärki. Süüdistatav on kavatsetult toime pannud maksukuriteo, mistõttu

L.S´i süüd antud kuriteos tuleb kohtu hinnangul pidada sedavõrd suureks, et see välistab rahalise

karistuse kohaldamise. Samas leiab kohus, et kuna süüdlane on varasemalt kriminaalkorras karistamata,

samuti on kriminaalasja menetlus kestnud pikka aega (kaitsjad tõstatasid kohtule küsimuse kriminaalasja

mõistliku menetlusaja möödumisest), siis on isikule võimalik mõista miinimummäära lähedane

vangistus. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus L.S´i tuleb KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud kuriteo toime

panemise eest karistada kuuekuulise vangistusega.

Lisaks eelnevale hoidis L.S teadlikult oma kodus KarS § 375 lg 1 mõttes suures koguses alkoholi. Tema

eesmärgiks oli alkoholi pealt riigile aktsiisi mitte maksta. Käesoleval juhul on alkoholi hoiustatud

koguses, mis mitmekordselt ületab nii kehtiva kui ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud alkoholi suure

koguse. Samuti, arvestades kuriteo eripära (ebaseaduslik majandustegevus), ei kannaks kohtu hinnangul

rahalise karistuse määramine eesmärki. Süüdistatav on kavatsetult hoiustanud ebaseaduslikult alkoholi,

mistõttu L.S´i süüd antud kuriteos tuleb kohtu hinnangul pidada sedavõrd suureks, et ka see välistab

rahalise karistuse kohaldamise. Samas leiab kohus, et kuna süüdlane on varasemalt kriminaalkorras

karistamata, siis on isikule võimalik mõista miinimummäära lähedane vangistus. Lähtudes eeltoodust,

leiab kohus L.S´i tuleb KarS § 375 lg-s 1 sätestatud kuriteo toime panemise eest karistada kolmekuulise

vangistusega.

Kohus leiab, et KarS § 64 lg 1 alusel tuleb L.S´ile mõista liitkaristus, lugedes kergema karistuse kaetuks

raskema karistusega ning liitkaristuseks tuleb mõista kuus kuud vangistust. Samas leiab kohus, et kuna

tegemist on varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuga, siis on võimalik vangistus KarS § 73 lg 1 ja

3 alusel mõista tingimisi lühemaajalise, s.o. üheaastase katseajaga.

Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetluses U.F puhul karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. KarS § 44 lg 8 kohaselt võib kohus juriidilisele isikule mõista

rahalise karistuse 4 000 kuni 16 miljonit eurot. Äriühing on varasemalt kriminaalkorras karistamata.

Samuti äriühing käesoleval ajal sisuliselt ei tegutse, mistõttu on kohtu hinnangul uue kuriteo toime

panemise oht väike. Seega leiab kohus, et OÜ-le K. - on võimalik määrata rahaline karistus

miinimummäära lähedases summas. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et U.F´i tuleb KarS § 3891 lg 3

sätestatud kuriteo toime panemise eest karistada rahalise karistusega summas 8 000 eurot.

Asitõendid

- XXXX läbiotsimise käigus on leitud ja ära võetud: 1) OÜ A. rekvisiitidega templid, 2) kassa

väljamineku orderite blanketid ja kassa sissetuleku orderite blanketid koos kassaraamatu ja neljaks

tükiks rebitud märkmepaberi lehega ja 3) arvete, arvete/saatelehtede ja kassa sissetuleku orderite

blanketid, mis on pakendatud kilekotti ja suletud tõkendiga x – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada.

- XXXX läbiotsimise käigus leitud alkohol on konfiskeeritud ja hävitatud Pärnu Maakohtu 30.06.2014.a

määruse nr 1-11-8478 alusel.

- XXXX läbiotsimise käigus leitud maksumärgistatud metallkorgid, mis on pakendatud kilekotti ja

suletud tõkendiga x – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada, kuna nad ei oma ei varalist ega praktilist

väärtust.

Menetluskulud

Välja tuleb mõista L.S´ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse järgmised menetluskulud – KrMS § 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiaktid nr x ja nr x) summas 590.57

eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 viis eurot seoses tema poolt teise astme kuriteo

toimepanemisega. Kokku kuulub L.S´ilt menetluskuludena väljamõistmisele 1175.57 eurot.

Välja mõista U.F -lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse menetluskuludena – KrMS § 175 lg 1 p 3

alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (ekspertiisiakt nr x) summas 123.38 eurot, KrMS § 175

lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopa tegemise kulud summas 117.46 eurot ja

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot, kokku seega 825.84 eurot.

1-11-8478

/allkirjastatud digitaalselt/

Teet Olvik

kohtunik