4-15-8512/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-8512

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-8512 (2316,15,011678) Kohtunik Märt Toming Tõlk Anneli Helmann Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik F.L, ik XXX, elukoht: XXX, asukoht Vangla Kohtuvälise menetleja esindaja Ruth Kotov, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. F.L süüdi tunnistada NPALS § 15

1

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) päeva.

2. Mõistetud arest 6 (kuus) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates menetlusalusele isikule Harju Maakohtu 22.10.2015 määrusega nr 1-15-

8719 kohaldatud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või kriminaalmenetluses mõistetava vangistuse ärakandmisest.

3. F.L-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi tuvastamise

uuringu tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas,

märkides selgitusena: „F.L, 4-15-8512, uuringu kulu“. Makseinfo koos

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel F.L-ile posti teel tema kinnipidamiskoha aadressile.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

2

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 12.11.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

11.09.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1436832 nähtuvalt peeti 11.09.2015 kell 08.50

Tallinnas Uus-Kalamaja 9/1 hoovis kinni F.L , kelle organismis tuvastati

uuringu tulemusena fentanüüli, amfetamiini, metamfetamiini, klonasepaami metaboliidi

sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud

NPALS §-s 151

lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et on väärteo toime pannud. Oli metadooniravil, seekord tarvitas oma arust fentanüüliEi teadnud, et see ka muid aineid sisaldas. Tarvitab arsti ettekirjutusel rahusteid, rivotrili. On kinni peetud alates 20.10.2015 seoses vargustega, on mitu episoodi. Küsitud karistusega on nõus, kuid tahaks pärast vabanemist vahepeal vabaduses olla, ise läheks karistust kandma.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et teda on varem korduvalt karistatud, rahatrahve ei tasu,

paneb toime uusi süütegusid, tarvitades narkootikume, siis taotleb karistuseks aresti 7 päeva, samuti välja mõista menetluskulu 35 eurot.

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise

saatekirja, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis uuringu tulemusena korral narkootilise aine fentanüüli, amfetamiini, metamfetamiini ja klonasepaami metaboliidi sisaldus,

asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151

lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemine on tõendamist leidnud. Menetlusalune isik on ka tunnistanud fentanüüli tarvitamist.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

14.09.2015 tehtud uuringu tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud

amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad NPALS § 31

lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri

18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 I nimekirja, fentanüül II nimekirja. Menetlusaluse isiku

selgituste kohaselt ei ole arst eelmärgitud ainete kasutamise kohta ettekirjutust teinud ning

kohus peab sellise ettekirjutuse tegemist võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks

õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja

materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine

amfetamiini, metamfetamiini või fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja selliste ainete käitlemine,

3

sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11

kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt

väärtegude toimepanemise eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga. Lisaks sellele on menetlusalust isikut regulaarselt karistatud varavastaste väärtegude ja kuritegude toimepanemise eest. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Käesoleval ajal on menetlusalune isik vahistatud seoses uue kahtlustusega varavastase kuriteo

toimepanemises ning erinevas menetlusstaadiumis on seitse kriminaalasja. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele

vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ning ka korduvad arestid ei ole menetlusalusele isikule oodatud

mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb taas

kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et

menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja

temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on alla keskmise ja menetlusalusele

isikule võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu

kulu. Kuna menetlusalune isik on käesoleval hetkel vahistatud seoses kriminaalmenetluse alustamisega, siis tuleb menetlusalusele isikule mõistetava aresti ärakandmist arvestada alates menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud tõkendi muutmisest või tühistamisest või menetlusalusele isikule mõistetava vangistuse ärakandmisest. Kuna kohtule ei ole teada menetlusalusele isikule mõistetava võimaliku vangistuse pikkus ega vabanemise tähtaeg, ei saa kohus määrata tähtaega,

mille jooksul peaks menetlusalune isik karistuse ära kandma. Seetõttu kuulub arest ärakandmisele alates karistuse ärakandmisest ning seda juhul kui käesoleva otsuse täitmine ei ole menetlusaluse isiku vangistusest vabanemise ajaks aegunud.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/