2-15-11904/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-15-11904 Määruse tegemise aeg ja koht

11. november 2015, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Gaida Kivinurm, Ande Tänav Kohtuasi Tallinna linna avaldus täisealise isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 18. septembri 2015 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik TK määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti kaudu)

Puudutatud isik: I TK (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ants Nõmmik

Puudutatud isik II: TK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III: SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik

Menetluse liik Kirjalik menetlus

Resolutsioon: Jätta läbi vaatamata TK määruskaebus Pärnu Maakohtu 18. septembri 2015 määruse peale.

Edasikaebamise kord: Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. Tallinna linn (Tallinna Sotsiaalja Tervishoiuameti kaudu) esitas 14.09.2015 Pärnu Maakohtusse avalduse TK suhtes kuni kolmeks kuuks tahtevastase haiglaravi kohaldamiseks. TK suhtes on kohaldatud SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikus esialgse õiguskaitse korras tahtevastast ravi psühhiaatrilise abi seaduse § 13 lg 1 ja TsMS § 534 lg

2 alusel kohtu 11.08.2015 määruse alusel. Viimase määrusega pikendati vastavat ravi 40 päevani tahtevastase ravi algusest ehk 09.08.2015 kuni 18.09.2015 k.a kella 20:45-ni.

2. Maakohus rahuldas avalduse ja paigutas TK tema tahte vastasele ravile psühhiaatriahaiglasse (määruse tegemise hetkel SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik) vabaduse võtmise ja haiglaravi kohaldamisega kuni kolmeks kuuks alates määruse tegemisest.

3. Puudutatud isik II esitas maakohtu määruse peale 30.09.2015 määruskaebuse, paludes määruses teha muudatused valede andmete, oletuste ja arvamiste esitamisel tegelike faktidena. Kaebuse kohaselt ei vaidlusta puudutatud isik II TK ravile paigutamist. Vigade jätmine kohtumäärusesse võib edaspidisel kasutamisel lugejat eksitada ja on reaalne oht, et neid kuupäevi, tegevusi ja arvamusi võidakse kasutada edaspidi kusagil kui tõeseid, mis võib kahjustada TK-t.

4. SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik ei pea kaebust sisuliselt õigeks ja vaidleb sellele vastu. Tallinna sotsiaalja tervishoiuamet leiab, et määruskaebuses puuduvad selle olulised elemendid, kuna määruskaebuse esitaja taotleb kohtumääruse kirjeldava osa muutmist. Määruskaebuse nõudmised ei ole ka põhjendatud. TK-le määratud esindaja vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et selle rahuldamiseks puuduvad õiguslikud alused. TK peab määruskaebuse esitamist õigeks, kuna ekspertiisiaktis esineb palju faktivigu, mida on kasutatud kohtumääruse põhjendamisel.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjaliga leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

7. TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. TsMS § 663 lg 1 teise lause kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades.

8. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatud, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 663 lg 1 kolmanda lause kohaselt kohaldatakse määruskaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

9. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Järelikult toob selle sätte järgi pooltele õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei ole kohtuotsus vaidlustatav ilma kohtuotsuse resolutsiooni peale kas apellatsioonvõi kassatsioonkaebust esitamata (3-2-1-137-08 p 13 ja 3-2-1-88-07 p 14).

10. Kolleegium leiab, et TsMS § 457 lg-st 1 tulenev põhimõte on TsMS § 659 järgi kohaldatav ka kohtumääruse suhtes. Seega ei ole analoogiliselt apellatsioonkaebuse esitamisega ka määruskaebemenetluses kohtumääruse kirjeldav ja põhjendav osa vaidlustatav ilma määruse resolutsiooni peale määruskaebust esitamata. Puudutatud isikule I toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtumääruse resolutsioon.

11. Puudutatud isik II ei vaidlusta kohtumääruse resolutsiooni, vaid palub muuta määruse põhjendavat osa. Kuna kohtumäärus ei ole vaidlustatav ilma selle resolutsiooni peale määruskaebust esitamata, võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse ja see tuleb jätta TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Reet Allikvere

Gaida Kivinurm

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/