3-15-1780/15 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-1780 Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2015, Jõhvi

Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi

R. V u kaebus Viru Vangla 17. aprilli 2015 käskkirja nr 6-3/485-D ja 12.06.2015 vaideotsuse nr 6-12/92-2 tühistamiseks

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja R. V Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta R. V ’u kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14. detsember 2015. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla 17. aprilli 2015 käskkirjaga nr 6-3/485 (tl 17-19) tunnistati kinnipeetav R. V süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatud nõude süülises rikkumises ning karistati kinnipeetav R. V ’ut Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatud nõude süülise rikkumise eest noomitusega.

2. 15.05.2015 esitas R. V vanglale vaide (tl 20, vaide lisa 21-23) Viru Vangla 17. aprilli 2015 käskkirja nr 6-3/485 tühistamiseks.

3. Viru Vangla 12.06.2015 vaideotsusega nr 6-12/92-2 (tl 24-24p) jäeti kinnipeetav R. V ’u 15.05.2015 vaie täies ulatuses rahuldamata.

Kaebuse põhjendused ja taotlus

4. 14.07.2015 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R. V ’u 09.07.2015 allkirjastatud kaebus (tl 1-5) Viru Vangla 17. aprill 2015 käskkirja nr 6-3/485-D ja 12.06.2015 vaideotsuse nr 6-12/92-2 tühistamiseks. Kaebaja leiab, et vangla on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei kuulanud üle tunnistajana kaaskinnipeetavat, kes viibis pesumaja administraator V. H ja kaebaja juures antud intsidendi ajal. Selline teguviis seab kahtluse alla asja objektiivse lahendamise, kuna antud tunnistaja ütlused oleksid omanud tõsist kaalu asjaolude väljaselgitamisel. Samuti oleks saanud tunnistajalt küsida vastust kaebaja kinnitusele, et pesukottide jalaga lükkamine oli tavapärane töökohustuste täitmise viis. Seega on ilme, et vangla on rikkunud VSKE § 97 lg 2 p 6 ja § 98 p 1 sätteid ning HMS § 6. Kaebajale on arusaamatu vangla väide, et kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluse käigus taotlenud kaaskinnipeetava ülekuulamist. Kaebaja hinnangul ei lasu kaebajal sellist kohustust, vaid selleks kohustab vanglat otseselt HMS § 6 ja VSKE § 97 lg 2 p 6 ja § 98 p

1. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetlus ei ole läbi viidud erapooletult ja sellega on rikutud kaebaja õigusi, kuna kaebajale ei ole antud võimalust anda kirjalike märkuseid protokolli kohta. Kaebaja leiab, et ei ole usutav K. P väide, et 17.04.2015 käis ta hommikust kuni lõunani valveruumis vaatamas, kas kaebaja on esitanud vastuväiteid. Samuti ei vasta tõele väide, et kaebaja ei andnud märkusi üle menetlejale kui talle tutvustati käskkirja. Kaebaja soovis anda, kuid neid ei võetud vastu põhjusel, et käskkiri oli juba koostatud. Vaidemenetluse ajal kaebaja märkustega ei tutvutud, mistõttu kaebaja esitab need käesoleva kaebuse lisana. Kaebaja väidetav rikkumine leidis aset 17.03.2015, seega karistuse määramise viimaseks päevaks sai olla 16.04.2015 mitte 17.04.2015. Kaebaja palub kaebuses tühistada Viru Vangla 17. aprill 2015 käskkiri nr 6-3/485-D ja 12.06.2015 vaideotsus nr 6-12/92-2.

Vastustaja vastuväited

5. 14.09.2015 kohtule esitatud vastuses (tl 35-36) kaebusele vastustaja ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja kompromissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja ei pidanud vajalikuks tunnistaja ülekuulamist ja ei rikkunud sellega uurimiskohustust. Uurimiskohustuse rikkumisena saaks käsitleda juhtumit, kui kaebaja oleks taotlenud tunnistaja ülekuulamist, ja menetleja oleks sellesisulise taotluse jätnud tähelepanuta. Antud juhul ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluse ajal esitanud taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Tõendite uurimise ja kogumise vajalikkuse üle otsustab siiski menetleja. Vastavalt distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-2/13386-1 lõpu osas olevale märkele, on kaebaja omakäeliselt 16.04.2015 kinnitanud protokolliga tutvumist. Vastavalt 10.06.2015 ja 11.06.2015 protokollidele ei esitanud kaebaja 17.04.2015 hommikusel ajal vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile, ehkki kaebajal oli selleks korduvalt võimalus. Kaebaja väited, et pidi esitama märkused vaid inspektor-kontaktisiku kätte on ennast õigustavad ja otsitud. Kaebaja on vanglas viibinud juba väga pikka aega ja tema suhtes on ka varasemalt läbi viidud distsiplinaarmenetlusi, mistõttu on kaebaja vägagi hästi kursis, kuidas vanglas erinevaid dokumente esitada. Vastavalt VangS § 64 lg 4¹ sätestatule distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas. Antud juhul sai haldusorgan rikkumisest teada 17.03.2015 ja 17.04.2015 määrati kaebajale käskkirjaga distsiplinaarkaristus. Vastustaja on seisukohal, et R. V kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu seisukoht

6. Käesolevas haldusasjas on R. V esitanud kohtule kaebuse Viru Vangla 17. aprill 2015 käskkirja nr 6-3/485-D ja 12.06.2015 vaideotsuse nr 6-12/92-2 tühistamiseks. Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav R. V süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatud nõude süülises rikkumises ning karistati kinnipeetav R. V ’ut Viru Vangla kodukorra p

1.12.8 sätestatud nõude süülise rikkumise eest noomitusega.

Kaebaja on seiskohal, et vangla on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei kuulanud üle tunnistajana kaaskinnipeetavat, seega on ilmne, et vangla on rikkunud VKSE § 97 lg 2 p 6; VSKE § 98 lg 1 ja HMS § 6 sätestatud.

Vastustaja on seevastu seisukohal, et vangla ei pidanud vajalikuks tunnistaja ülekuulamist ja ei rikkunud sellega uurimiskohustust. Uurimiskohustuse rikkumisena saaks käsitleda juhtumit, kui kaebaja oleks taotlenud tunnistaja ülekuulamist, ja menetleja oleks sellesisulise taotluse jätnud tähelepanuta. Antud juhul ei ole kaebaja distsiplinaarmenetluse ajal esitanud taotlust tunnistaja ülekuulamiseks. Tõendite uurimise ja kogumise vajalikkuse üle otsustab siiski menetleja.

7. HMS § 6 kohaselt haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.

VKSE § 97 lg 2 p 6 kohaselt protokolli märgitakse viide tunnistajatelt võetud seletustele, sealhulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad distsiplinaarsüütegu. VSKE § 98 lg 1 kohaselt protokollile lisatakse tunnistajate seletused.

8. Viru pesumaja administraatori V. H’i 17.03.2015 ettekande nr 6-20/1295-1 (tl 41) kohaselt 16.03.2015 kinnipeetav R. V ei valmistanud ette Meresuu Spa voodipesu ja ei pannud pesema, mis tõi kaasa 17.03.2015 pesuauto ärasaatmise hilinemisega. Administraatori korraldusi eiras, ei kontrollinud oma käitumist, mis väljendus selles, et pesulaos lendasid pesukotid R. V ’u jalahoopidest. Sellist käitumist administraator oma vahetuses ei luba ja pesu kohaletoimetamise aegadest peab kinni pidama.

9. VangS § 64 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. VangS § 64 lg 2 kohaselt kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

10. Viru Vangla 18.03.2015 teatise (tl 42) kohaselt selgitati kaebajale, et tal on õigus anda distsiplinaarsüüteo kohta kirjalikus vormis selgitusi. Ühtlasi selgitati, et kaebajal on õigus esitada enda kaitseks asjaolusid ja tõendeid või taotleda vangla poolt tõendi kogumist ning anda muid selgitusi juhtunu kohta. kaebaja on omakäeliselt 18.03.2015 andnud allkirja teatisega tutvumise kohta ja märkinud soovist anda lisaselgitusi.

11. 20.03.2015 on R. V andnud 17.03.2015 toimunu kohta selgitused (tl 40), mille kohaselt kaebaja leiab, et antud distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks puudub volitusnorm, sest vangistusalaseid õigusakte kaebaja rikkunud ei ole. Käesolev vaidlus on vaid tööalases suhtes ja nende täitmises. Vanglal puudub volitus kaebaja karistamiseks, isegi kui kaebaja oleks oma tegudega põhjustanud pesuauto hilinemisega ärasaatmise. Vanglal puudub volitus menetluse läbiviimiseks, mistõttu kaebaja palub koheselt lõpetada menetlus ja tühistada töölt eemaldamine.

12. VangS § 31 lg 1 p 1 kohaselt vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust.

VangS § 64 lg 4¹ kohaselt distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Tähtaja hulka ei arvata aega, kui kinnipeetav viibib arestimajas või haiglas.

Vaidlustatud käskkirjaga tunnistati kinnipeetav R. V süüdi Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatud nõude süülises rikkumises ning karistati kinnipeetav R. V ’ut Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 sätestatud nõude süülise rikkumise eest noomitusega.

Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni.

Kaebaja hinnangul oleks saanud tunnistajalt küsida vastust kaebaja kinnitusele, et pesukottide jalaga lükkamine oli tavapärane töökohustuste täitmise viis.

Kohtule esitatud AS EVT Viru osakonna juhataja M. T’e 15.04.2015 kirjaliku ütluse (tl 43) kohaselt nähtub, et pesukottide tampimine jalgadega ja administraatori peale karjumine ei ole üks tööülesannete täitmise viisidest.

Kohtule esitatud videosalvestise 16.04.2015 protokollist (tl 45) tuleneb, et 16.04.2015 kella

12.30 videosalvestist kontrollides tuvastati nr 106 kaamera abil, et 16.03.2015 kell 14:28 istub üks kinnipeetav ja pesumaja administraator pesumajas oleva laua juures, kinnipeetav

R. V seisab nende juures ja seletab midagi. Videosalvestisest on näha, et kinnipeetav R. V ja administraator V. H’i vahel toimub vestlus, kus kinnipeetav R. V vehib kätega. Kell 14:30 lööb kinnipeetav R. V pesukotte jalaga nii, et need lendavad eemale, edasi lükkab pesukotid jalaga ruumi.

Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et distsiplinaarkaristus on määratud seaduses sätestatud tähtaja piires. 16.03.2015 toimunud rikkumise kohta on Viru pesumaja administraator V. H 17.03.2015 koostanud ettekande nr 6-20/1295-1 ning kaebajale on distsiplinaarkaristusena määratud noomitus Viru Vangla 17. aprilli 2015 käskkirjaga nr 6- 3/485.

13. Lähtudes eeltoodust on kohus tuvastanud, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud temapoolsest rikkumisest (tl 42), kaebaja on andnud selgitusi (tl 40), menetluse käik on protokollitud (tl 38-39p) ja karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne toime pandud rikkumistega.

14. Tulenevalt eeltoodust kohus on seisukohal, et kaebajale määratud distsiplinaarkaristus on õiguspärane ja kaebus jääb rahuldamata.

15. Tartu Halduskohtu 28. septembri 2015 määrusega kohus määras haldusasja lahendamise kirjalikus menetluses HKMS § 131 lg1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.

07.10.2015 saabus kohtule R. V’u 04.10.2015 taotlus (tl 52-53), milles kaebaja teatab, et ei ole nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja soovib asja lahendada kohtuistungil, millest soovib isiklikult osa võtta. Kaebaja hinnangul on ainult suulises menetluses võimalik kõikide faktide tuvastamine.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on käesoleva haldusasja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata. Kaebaja ei ole kaebuses ega ka 04.102015 taotluses välja toonud, milliseid konkreetseid asjaolusid ja fakte on võimalik vaid suulises menetluses tuvastada. Tulenevalt eeltoodust kohus jätab kaebaja 04.10.2015 taotluse rahuldamata.

Menetluskulud

16. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuselt on riigilõiv summas 15 eurot tasutud 26.08.2015. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 neljandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Ülle Polluks kohtunik