3-15-2102/44 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.11.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-15-2102

Haldusasi

Ragn-Sells AS kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni

12.08.2015

otsuse

nr

166-15/159729

ja

Keskkonnaagentuuri 09.07.2015 käskkirja nr 4.1-8/48-

1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Ragn-Sells AS (reg.kood

10306958), volitatud esindajad Olav Ojala ja adv

Kadri Matteus

Vastustaja (hankija) – Keskkonnaagentuur, volitatud

esindajad v.adv Kuldar-Jaan Torokoff ja adv

Margus Kõiva

Kolmas isik (pakkuja) – AS EcoPro (reg.kood

10006742), volitatud esindaja v.adv Helmeri Indela

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.10.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS EcoPro apellatsioonkaebus, Keskkonnaagentuuri

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

04.11.2015

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS-i EcoPro ja Keskkonnaagentuuri apellatsioonkaebused.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 08.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-2102. Teha

asjas uus otsus, millega jätta Ragn-Sells AS-i kaebus rahuldamata.

3. Mõista Ragn-Sells AS-lt AS EcoPro kasuks välja esimese ja teise astme kohtus

kantud menetluskulude katteks 5120 (viis tuhat ükssada kakskümmend) eurot. Muus

osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23.11.2015 (HKMS §

278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse

3-15-2102

2(13)

siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib

Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279

lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaagentuur

avaldas

30.01.2015

riigihangete

registris

hanketeate

väljakuulutamiseta

läbirääkimistega

hankemenetluses

„Vaivara

ohtlike

jäätmete

käitluskeskuse käitamise teenuse tellimine“ (viitenumber 159729).

Riigihankes esitati kolm pakkumust: Ragn-Sells AS ja Ragn-Sells Aktiebolag ühispakkumus,

AS EcoPro pakkumus ning OÜ Paikre ja Eesti Keskkonnateenused AS ühispakkumus.

Hankekomisjoni 16.06.2015 pakkumuste hindamise protokolli nr 4.1-7/52 kohaselt hinnati

esitatud pakkumusi järgmiselt: AS EcoPro – 85 punkti, Ragn-Sells AS – 79,89 punkti, OÜ

Paikre – 30,4 punkti.

Keskkonnaagentuur tunnistas 09.07.2015 käskkirjaga nr 4.1-8/48-1 edukaks AS EcoPro

pakkumuse kui majanduslikult kõige soodsama pakkumuse.

2. Ragn-Sells

AS

esitas

riigihangete

vaidlustuskomisjonile

(VAKO)

vaidlustuse

Keskkonnaagentuuri 09.07.2015 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Vaidlustaja ei nõustu tema pakkumusele antud hindepunktidega hindamiskriteeriumi nr 1

osas. Hankija põhjendused punktide vähendamise osas on ebaõiged ja selgusetud. Vaidlustaja

oleks pidanud saama maksimumpunktid. Vaidlustaja on põhjalikult selgitanud pakutavat

tehnoloogiat, teinud viited parima võimaliku tehnoloogia (PVT) juhistele ja kinnitanud

pakutava tehnoloogia vastavust PVT-le. Tehnoloogia detailse kirjelduse osas on vaidlustaja

teinud pakkumusesiseseid viiteid. Vaidlustaja täiendas vastavalt läbirääkimiste käigus antud

soovitustele pakkumust täiendavate viidetega PVT nõuetele. Läbirääkimiste protokollist

nähtub, et täpsem võrdlus PVT-ga tuli esitada alles loa taotlemise, mitte pakkumuse esitamise

etapis. Juhised hindamiskomisjonile koostati 08.07.2015. Selleks ajaks oli hindamine juba

toimunud (16.06.2015), seega ei saanud need juhised olla aluseks hindamise läbiviimisele.

Olukorras, kus hankijale endalegi polnud pakkumuste hindamisel selge, millistest

hindamisreeglitest lähtuda, ning sellised reeglid on välja töötatud alles pärast pakkumuste

hindamist, pole hankija otsused tagantjärele tõhusalt kontrollitavad.

3. VAKO jättis 12.08.2015 otsusega nr 166-15/159729 Ragn-Sells AS-i 20.07.2015

vaidlustuse Keskkonnaagentuuri 09.07.2015 käskkirja nr 4.1-8/48-1 kehtetuks tunnistamiseks

rahuldamata.

Vaidlustatud

otsuse

õiguspärasuse

kontrollimisel

saab

lähtuda

16.06.2015

hindamisprotokollist ja selle 08.07.2015 lisast. Juhiste koostamine pärast hindamisprotokolli

ei anna alust vaidlusaluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kuna juhised on allkirjastatud vaid

kahe komisjoni liikme poolt ja ühe liikme poolt pärast protokolli lisa koostamist ja

allkirjastamist, ei saa neist lähtuda pakkumuste hindamise õiguspärasuse kindlakstegemisel ja

tuleb seega jätta tähelepanuta.

Pakkujatel tuli esitada pakkumuses võrdlus PVT-ga, mis võimaldaks vastustajal hinnata

pakutavat tehnoloogiat. Mida põhjalikumalt ja üksikasjalikumalt pakutavaid tehnoloogilisi

protsesse ja tehnoloogiaid kirjeldatakse, seda suuremad on võimalused saada kõrgemaid

punkte. 28.04.2015 läbirääkimiste protokollist nähtub, et kaebaja on seda mõistnud. Hankija

3-15-2102

3(13)

on viidanud läbirääkimiste käigus vaidlustaja pakkumuse konkreetsetele puudustele, kuid

viimane ei ole nendega täiendatud pakkumuses arvestanud. Vaidlustaja pakkumuses toodud

viited PVT viitedokumendile või prügiladirektiivile (1999/31/EÜ) ei olnud piisavad. Hankija

ei pidanud pakkumuse hindamisel viidete alusel hakkama ise tuvastama seda, kuivõrd

keskkonnasäästlikud on vaidlustaja pakutavad tehnoloogilised protsessid. Kui tehnoloogiliste

protsesside ja tehnoloogia kirjeldus ei võimaldanud keskkonnasäästlikkust piisavalt hinnata,

oli hindepunktide vähendamine õige.

Hindamisprotokollis ja selle lisas esitatud hankija hinnangud ja põhjendused ning nende

alusel antavad punktid on kontrollitavad ja arusaadavad. Hankija on vaidlustaja pakkumust

hindamiskriteeriumi nr 1 osas hinnanud kooskõlas riigihangete seaduse (RHS) § 3 p-s 2

kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ja RHS § 50 lg 2 teise lausega.

4. Ragn-Sells AS esitas 24.08.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 12.08.2015

otsuse nr 166-15/159729 ja Keskkonnaagentuuri 09.07.2015 käskkirja nr 4.1-8/48-1

tühistamiseks.

1)

Kaebaja nõustub VAKO seisukohtadega hindamise juhiste osas.

2)

Vastustaja on rikkunud RHS § 50 lõikeid 1 ja 2. Vastustaja on valesti hinnanud kaebaja

pakkumust hindamiskriteeriumi nr 1 osas. Seetõttu on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ja

tuleb tühistada. Pakkumuste hindamisel tuleb lähtuda hankedokumentide lisast nr 4

„Pakkumuse

hindamise

kriteeriumid“,

mitte

lisast

„Vastavustingimused“.

Hankedokumentidest ei tulene kohustust esitada pakkumuses võrdlus PVT-ga. Pakkuja pidi

esitama pakutava tehnoloogia kirjelduse, kusjuures pakutav tehnoloogia pidi olema sama või

parem PVT-st. Samuti tuli kinnitada pakutava tehnoloogia vastavust PVT-le, mitte PVT-d

kirjeldada. Võrdluse esitamise kohustusele ei juhitud tähelepanu ka läbirääkimiste käigus.

Läbirääkimiste protokollist nähtuvalt tuli võrdlus PVT-ga esitada alles pärast pakkumuse

edukaks tunnistamist loamenetluse käigus. Hankija saab pakkumuste hindamisel lähtuda vaid

kriteeriumidest, mis on üheselt selgetena esitatud pakkujatele enne pakkumuste esitamist.

Hiljem ei saa hakata tingimusi laiendavalt tõlgendama või neid juurde tuletama.

3)

Hankedokumentide järgi polnud keelatud pakutava tehnoloogia keskkonnasäästlikkuse

küsimuses viidata erinevatele standarditele ja allikmaterjalidele, samuti polnud ette nähtud

selle eest miinuspunktide andmist. Pakkuja kohustuseks oli kirjeldada tema pakutavat

tehnoloogiat. Kaebaja kasutas viitamise võimalust, selle asemel, et valmistada ette mahukas

ning nii hankijat kui ka pakkujat koormav dokumendipakk oma tehnoloogia üksikasjaliku

kirjeldusega.

4)

Vastustaja on hinnanud kaebaja pakkumust meelevaldselt ja vastuolus omaenda

varasemate otsustega hankemenetluses. Selleks, et pakkumused jõuaksid hindamise etappi,

pidid need vastama vastavustingimustele, mille kohaselt tuli pakutavat tehnoloogiat

kirjeldada. Kaebaja pakkumus tunnistati vastavaks, seega oli ta oma tehnoloogiat vajalikul

määral kirjeldanud. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik pakkumuste

hindamise etapis väita, et kaebaja ei ole teatud osas pakutavat tehnoloogiat üldse kirjeldanud.

5)

Arvestades, et vastustaja oli juba andnud kaebaja pakkumusele miinuspunkte

tehnoloogia kirjelduse ebapiisavuse eest, oli PVT võrdluse ebapiisavuse eest miinuspunktide

andmise näol tegemist topelt miinuspunktidega. Kui jätta arvestamata miinuspunktid PVT

võrdluse ebapiisavuse või ebaselguse eest nii kaebajal kui ka kolmandal isikul, saab suurima

arvu hindepunkte kaebaja.

5. Keskkonnaagentuur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

3-15-2102

4(13)

1)

Vastustaja nõustub VAKO-ga, et hindamise juhiste allkirjastamise aeg ei saa olla

aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele. Samas ei nõustu vastustaja VAKO järeldusega, et

juhised tuleb jätta tähelepanuta, sest need on allkirjastanud vaid 2 komisjoni liiget 3-st.

Keskkonnaagentuuri direktori 11.03.2015 käskkirjaga nr 1.1-1/16 kinnitatud riigihangete ja

lepingute menetlemise korra p 2.3.6 kohaselt kehtib komisjoni protokoll, kui sellele on alla

kirjutanud üle poole komisjoni liikmetest. Hindamise juhiste allkirjastamine 3-liikmelise

komisjoni 2 liikme poolt oli seega õiguspärane ega saa tuua kaasa juhiste tähelepanuta jätmist.

2)

Kaebajal tuli esitada kasutatavate tehnoloogiliste protsesside ja tehnoloogia kirjeldus,

mis pidi võimaldama hinnata seda, kas kasutatavad tehnoloogiad vastavad PVT nõuetele.

Tehnoloogilise lahenduse sisu ning PVT tasemele vastavust ei ole piisavate lähteandmeteta

võimalik hinnata. Ka vastavustingimustest nähtub üheselt, et hankija eesmärgiks on koguda

põhjalikku teavet pakkuja kasutatava tehnoloogia detailide kohta ning teavet, mis võimaldab

seostada pakkuja poolt kavandatud tehnoloogia PVT-ga. Hankija hindab pakkuja kasutatava

tehnoloogia vastavust konkreetsele PVT viitedokumendile. Tegemist on tehnilise teabega,

mille tuvastamine ja kogumine hankija poolt ei ole mõeldav. Seda, kas pakkuja poolt

kasutatavad tehnoloogilised protsessid ja hankelepingu täitmisel kasutatav tehnoloogia vastab

PVT nõuetele, on võimalik hinnata ainult pakkuja esitatava teabe alusel. Kui pakkuja vastavat

teavet vajaliku detailsusega ei esita, ei ole hankijal võimalik asuda ise täitma pakkumuste

hindamise käigus tuvastatud lünkasid. PVT-d käsitlevad viitedokumendid hõlmavad teatud

tehnoloogilist taset, mille raames on võimalik erinevate tehniliste lahenduste väljatöötamine ja

rakendamine. Seega ei ole hankijal võimalik pelgalt tehnoloogia kirjelduse põhjal iseseisvalt

seostada seda konkreetse PVT viitedokumendi ja selle konkreetse tingimusega. Kui hankija

seda iseseisvalt teeks, tooks see kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Pakkumuste

hindamise dokumentidest nähtub, et viitamine asjakohastele allikatele oli võimalik ja

vastustaja on seda pakutava tehnilise lahenduse kirjeldamise meetodina aktsepteerinud. Samas

vastutab kaebaja selle eest, et viited avalikult kättesaadavatele standarditele ja

allikmaterjalidele oleksid piisavalt täpsed ja võimaldaksid hankijal viidete alusel pakkumuse

sisu hinnata. Viited peaks andma piisava teabe selleks, et vastustaja saaks kogumis kätte

kriteeriumides sätestatud teabe. Praegusel juhul see nii ei olnud.

3) PVT-ga võrdluse esitamise kohustus ei olnud kaebaja jaoks üllatuslik. Vastustaja juhtis

läbirääkimiste käigus korduvalt kaebaja tähelepanu sellele, et esialgselt kaebaja poolt esitatud

tehnika kirjeldus ja PVT võrdlus on pinnapealsed ning pakkumuse kirjeldust tuleb vastavalt

täiendada. Pakkuja möönis seda ja nõustus selgesõnaliselt, et kavatseb seda teha. Kaebaja ei

seadnud vaidlustusmenetluses kahtluse alla seda, et pakkumuses pidi sisalduma võrdlus PVT-

ga, vaid väitis vaidlustuses, et tema pakkumuses oli võrdlus piisava põhjalikkusega esitatud.

4) Hankedokumentidest ja vaidlustatud otsusest nähtub üheselt, et kaebaja pakkumus ei

sisaldanud teavet, mille alusel oleks olnud võimalik hinnata pakutava tehnoloogia sisu, taset

ning seost PVT-ga. PVT-ga seostamata ei ole vastustajal võimalik tuvastada ega analüüsida

kasutatava tehnoloogia keskkonnasäästlikkust. Kaebaja pakkumusele antud punktide

vähendamine oli põhjendatud, õiguspärane ja vastavuses kriteeriumidega. Kriteeriumide

alusel pakkumuste hindamine on vastustaja diskretsiooniotsus, mis tugineb esitatud tehnilise

teabe

analüüsile.

Kohus

saab

kontrollida

vaid

menetlusnormide

järgimist,

põhjendamiskohustuse täitmist, asjaolude sisulist paikapidavust ja kaalutlusvigade puudumist.

Ka juhul, kui kaebajal puudus kohustus PVT võrdluse esitamiseks, ei saa kohus vastustaja

asemel hinnata seda, kas kaebaja pakutavad tehnilised lahendused on Vaivara ohtlike jäätmete

käitluskeskuse (VOJK) käitamiseks sobivad, piisavalt keskkonnasäästlikud ning vastavad

tehnilise arendustegevuse ning selles rakendatavate töömeetodite kõige tõhusamale ja kõige

paremini välja arendatud tasemele (tööstusheite seaduse § 8 lg 1). Seega ei tooks kaebuse

3-15-2102

5(13)

rahuldamine kaasa kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamist. Vastustaja ei ole pakkumuste

hindamisel teinud diskretsioonivigu, mis oleksid aluseks käskkirja tühistamisele.

5) Vastustaja ei vii pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis läbi pakkumuste detailset

sisulist analüüsi. Pakkumuse vastavaks tunnistamine saab anda pakkujale kindluse vaid selles,

et ei esine sisulisi kõrvalekaldeid esitatud tingimustest. Pakkumuse vastavaks tunnistamine ei

tähenda seda, et pakkumus vastab tingimustele täiel määral ning väärib hindamisel

maksimumpunkte. Pakkumuse detailne sisuline hindamine toimub hilisemas etapis. Vastustaja

ei ole väitnud, et kaebaja ei ole oma pakkumust üldse kirjeldanud, vaid et kirjeldus oli

ebapiisav maksimumpunktide saamiseks.

6. AS EcoPro vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1)

Kaebajat ei koheldud võrreldes teiste pakkujatega ebavõrdselt. Samadel põhjustel võeti

hindamisel punkte maha ka teistelt pakkumustelt. Pakkumuste vastavaks tunnistamise etapis

sai hankija kontrollida üksnes seda, kas pakkumused on esitatud vastavalt riigihanke

tingimustele ja pakkumuse vormile IV. Muud pakkumuste sisu puudutavad küsimused

kuulusid läbivaatamisele hilisemas pakkumuste hindamise etapis. Vastustaja ei heitnud

kaebajale ette tehnoloogiliste protsesside kirjelduse täielikku puudumist, vaid konkreetse ja

üksikasjaliku kirjelduse puudumist. Vastustaja saanuks pakkumuse mittevastavaks tunnistada

vaid juhul, kui kirjeldus oleks üldse puudunud.

2)

Tulenevalt praeguse riigihanke spetsiifikast, pidi kaebajale ja teistele pakkujatele olema

teada, et pakutav tehnoloogia peab vastama PVT nõuetele ning seda hankemenetluse käigus

kontrollitakse ja hinnatakse. Kui pakkuja ei ole teinud piisavalt selgelt viiteid PVT-le või on

jätnud need üldse tegemata, on pakutud tehnoloogia ja tegevuskava vastavuse kontrollimine

hankekomisjoni poolt raskendatud või võimatu. Kaebaja on nõustunud, et pakkumuses tuli

esitada kinnitus enda pakutava tehnoloogia vastavuse kohta PVT nõuetele. Kuigi

hindamiskriteeriumides vastavasisuline nõue puudub, tuleb hindamiskriteeriume käsitleda

koos vastavustingimustega. Need dokumendid täiendavad üksteist, moodustades pakkumuste

esitamise alused ja nõuded. Hindamiskriteeriumide järgi oli hankijal õigus hinnata

madalamalt pakkumusi, milles oli ebaselgusi ja lünki. Enda pakutava tehnoloogia vastavuse

kinnitamine PVT nõuetele tähendabki tehniliselt enda tehnoloogia võrdlemist PVT-ga.

Arvestades asjaoluga, et PVT nõuded sisalduvad erinevates õigusaktides ning jagunevad

erinevate tehnoloogiate lõikes, on igati õigustatud nõuda pakkujatelt täpseid ja selgeid viiteid

ning vastavuse kinnitamist PVT-le. See tagab hankijale selge arusaamise pakutavast

tehnoloogiast ja selle sobivusest VOJK käitamiseks. Kuna osadel juhtudel oli kaebaja viide

PVT-le ebaselge või puudus üldse, on vastustaja kooskõlas hankedokumentidega vähendanud

kaebaja pakkumusele antavat punktisummat.

3)

Vastustaja ja VAKO on kaebajale ette heitnud, et tehnoloogia keskkonnasäästlikkuse

kirjeldus kaebaja pakkumuses puudub ning hankija ei pea hakkama pakkuja viidatud

mahukast dokumentatsioonist ise otsima kaebaja tehnoloogia ja selle keskkonnasäästlikkuse

kirjeldusi ning tuvastama nende vastavust hindamiskriteeriumidele. Hankijale sellise laialdase

kohustuse panemine oleks ebamõistlik ega tagaks võrdset kohtlemist teiste pakkujatega. Kui

kaebajal oli kahtlus, kui põhjalikult tuleb pakkumust kirjeldada, saanuks ta esitada

vastustajale järelepärimise.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 08.10.2015 otsusega Ragn-Sells AS-i kaebuse ning

tühistas VAKO 12.08.2015 otsuse nr 166-15/159729 ja Keskkonnaagentuuri 09.07.2015

käskkirja nr 4.1 8/48-1, mõistis Keskkonnaagentuurilt Ragn-Sells AS-i kasuks välja riigilõivu

2575 eurot ja õigusabikulud 2400 eurot ning jättis Keskkonnaagentuuri ja AS-i EcoPro

menetluskulud nende endi kanda.

3-15-2102

6(13)

1)

Hanketeate p II.1.5 järgi peab pakkuja hankelepingu täitmisel kasutama PVT nõuetele

vastavat tehnoloogiat, kuid ei hanketeade ega hankedokumendid, sh lisa nr 3 “Nõuded

pakkumusele – Vastavustingimused” p 4, ei näe ette iseseisvat kohustust esitada võrdlust

pakutava tehnoloogia ja PVT vahel. Ka hankedokumentide lisas nr 4 „Pakkumuse hindamise

kriteeriumid” toodud hindamismetoodika ei näinud ette, et pakkumuses tulnuks kirjeldada

PVT-d ja esitada võrdlus pakutava tehnoloogia ja PVT vahel ning nende puudumise korral

vähendatakse hindepunkte. 08.07.2015 selgitusi pakkumuste hindamise protokolli lisale

(„juhised“) pakkujatele enne pakkumuste esitamist teatavaks ei tehtud, mistõttu ei saanud

pakkujad seda dokumenti oma pakkumuse vormistamisel arvestada.

2)

28.04.2015 läbirääkimiste protokollist nähtub, et vastustaja ei olnud rahul kaebaja

esitatud tabelitega, kus olid vaid viited PVT punktidele, samas ei esitanud hankija

selgesõnaliselt nõuet, et kaebajal tuleb oma pakkumuses esitada ka PVT kirjeldus ja võrrelda

seda tema poolt pakutava tehnoloogiaga. Vastustaja viitas sellisele vajadusele loa taotlemise

menetluses, kuid ei selgitanud kaebajale läbirääkimiste käigus, et selline võrdlus tuleb esitada

juba hankemenetluses. Arvestades üsna konkreetseid ettepanekuid ja etteheiteid kaebaja

pakkumusele, võis kaebaja eeldada, et vastustaja on suuteline ise PVT viitedokumentidega

tutvuma ja oskab selle alusel pakutava tehnoloogia keskkonnasäästlikkust hinnata. Võimalik,

et PVT kirjelduse ja võrdluse väljatoomine muutsid pakkumuse arusaadavamaks ja selle

hindamise lihtsamaks, kuid kui sellist nõuet ei olnud üheski pakkujatele enne pakkumuse

esitamist teatavaks tehtud hanke dokumendis esitatud, siis ei saanud vastustaja sellise nõude

täitmata jätmise eest pakkumuste hindamisel hindepunkte vähendada (RHS § 50 lg 1). Viited

pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele ei ole asjakohased, sest hankega seotud dokumentidest ei

tulnud ühelegi pakkujale kohustust esitada võrdlus PVT-ga. Vastavustingimused nõudsid vaid

kinnitust, et pakutav tehnoloogia vastab PVT-le ja sellise kinnituse on kaebaja oma

pakkumuses ka esitanud.

3)

Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema pakkumusele on antud topelt

miinuspunkte. 08.07.2015 protokolli lisast on selgelt näha, kui mitu miinuspunkti on saadud

pakutava tehnoloogia kirjelduse ebaselguse eest ja kui mitu miinuspunkti PVT-ga võrdluse

puudumise eest. Need on täiesti erinevad ja teineteisest sõltumatud asjaolud.

4)

08.07.2015 protokolli lisast nähtub, et kaebaja on saanud PVT-ga võrdluse esitamata

jätmise eest miinuspunkte (vähem hindepunkte) järgmiselt: hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.i eest

1 miinuspunkt, hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.ii eest 2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi

nr 1.1.1.iii eest 2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.iv eest 2 miinuspunkti,

hindamiskriteeriumi nr 1.2.1.i eest 2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi nr 1.2.1.ii eest

2 miinuspunkti, hindamiskriteeriumi nr 1.3 eest 1 miinuspunkt. Kolmas isik on saanud PVT-

ga võrdluse esitamata jätmise eest miinuspunkte järgmiselt: hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.iii

eest 1 miinuspunkt, hindamiskriteeriumi nr 1.1.1.iv eest 1 miinuspunkt. Kui jätta eelnimetatud

miinuspunktid arvestamata, oleks hindepunktid kujunenud järgmiselt:

- kaebaja oleks saanud hindamiskriteeriumi nr 1.1 eest kokku 33 punkti ja kolmas isik

32 punkti. Kuna kaebaja punktide summa olnuks suurem, oleks ta saanud 28

väärtuspunkti ja kolmas isik 27,15 väärtuspunkti (32 ÷ 33 × 28);

- kaebaja ja kolmas isik oleks mõlemad saanud hindamiskriteeriumi nr 1.2 eest kokku

17 punkti. Mõlemad oleksid saanud 18 väärtuspunkti;

- kaebaja oleks saanud hindamiskriteeriumi nr 1.3 eest 8 punkti ja kolmas isik 10 punkti.

Kuna kolmanda isiku punktide summa olnuks suurem, oleks ta saanud 10 väärtuspunkti ja

kaebaja 8 väärtuspunkti (8 ÷ 10 × 10);

- kokku oleks kaebaja hindamiskriteeriumi nr 1 eest saanud 54 väärtuspunkti ja kolmas

isik 55,15 väärtuspunkti;

3-15-2102

7(13)

- kuna kaebaja ei vaidlustanud hindamiskriteeriumide nr 2-4 eest antud hindepunkte,

oleks tema lõplikuks väärtuspunktide summaks kujunenud 88,79 (54 + 3,82 + 0,97 + 30)

ja kolmanda isiku väärtuspunktide kogusummaks oleks olnud 84,15 (55,15 + 7 + 7 + 15).

Seega mõjutasid juba üksnes PVT-ga võrdluse puudumise eest antud miinuspunktid

hindamise lõpptulemust ning vastustajal tulnuks kolmanda isiku pakkumuse asemel

tunnistada edukaks kaebaja pakkumus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Keskkonnaagentuur palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega jätta Ragn-Sells AS-i kaebus rahuldamata.

PVT-le vastavuse hindamine on võimalik pakutava tehnoloogia ja seadmete piisavalt

üksikasjaliku kirjelduse ja nende andmete põhjal, mis tõestavad, et pakutud lahendused

vastavad tõepoolest PVT-le. PVT võrdluse puudumine või selle ebatäpsus toob kaasa

ebaselguse pakkumuses kirjeldatud tehnoloogia osas. Kaebajale oli teada, et VOJK käitamisel

tuleb täita õigusaktide nõudeid PVT rakendamise kohta, kuna see on ka keskkonnalubade

saamise üheks peamiseks eelduseks. Läbirääkimistel selgitas hankija kaebajale PVT võrdluse

puudulikkust ning kaebaja lubas tehnika kirjeldust ja PVT võrdlust täiendada. Kaebaja ei

seadnud hankemenetluses ega ka vaidlustuse esitamisel kordagi kahtluse alla PVT võrdluse

esitamise vajadust. Kaebaja pakkumuses esitatud viited PVT-le ei andnud hankijale piisavalt

teavet kasutatava tehnoloogia keskkonnasäästlikkuse kohta. Pelgalt tehnoloogia kirjeldamine

ei anna ka valdkonna eksperdile piisavalt teavet selleks, et mõistliku pingutusega seostada

tehnoloogiline lahendus konkreetse PVT tingimusega ning anda hinnang tehnoloogia

keskkonnasäästlikkusele. Tulenevalt Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas nr C-336/12 ei saa

hankija selgituste küsimisega või muul moel ise asuda kõrvaldama ebatäpsusi pakkumuses,

kuna see tooks kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Praegusel juhul on hankija pakkumuste

hindamisel detailselt välja toonud selle, milline ebaselgus või teabe ebapiisavus on toonud

kaasa hindepunktide vähendamise. Pakkumuse hindamise kriteeriumidest lähtuvalt tugineb

pakkumuste hindamine ekspertteadmiste rakendamisele ning määratlemata õigusmõistete

(efektiivsus, selgus, läbimõeldus) sisustamisele. Tegemist on hankija kaalutlusotsusega, mille

suhtes on kohtu kontroll piiratud. Halduskohus asus oma otsuses hankija eest kaalutlusõigust

teostama. Isegi kui nõustuda halduskohtuga, et PVT võrdluse analüüs ei olnud pakkumuste

hindamise etapis õiguspärane, ei saa see tuua kaasa eduka pakkumuse tuvastamist täiendavat

pakkumuste hindamist teostamata.

9. AS EcoPro palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega jätta Ragn-Sells AS-i kaebus rahuldamata.

Kaebajale nn miinuspunktide andmise tegelikuks põhjuseks ei olnud mitte PVT võrdluse

puudumine, nagu leidis halduskohus, vaid see, et hankijal ei olnud võimalik anda hinnangut

kaebaja pakkumuses kirjeldatud tehnoloogiliste protsesside keskkonnasäästlikkusele.

Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et kaebaja ja kolmanda isiku pakkumuste hindamisel

võttis

hankija

ühe

hindamiskriteeriumina

arvesse

pakutavate

tehnoloogiate

keskkonnasäästlikkuse aspektide kirjelduse olemasolu või selle puudumist. Kui pakkumus ei

võimaldanud

hankijal

hinnata

selles

kirjeldatud

tehnoloogiliste

protsesside

keskkonnasäästlikkust, sai pakkuja vähem punkte. PVT võrdluse esitamine pakkumuses

võimaldas hankijal teha järeldusi tehnoloogia keskkonnasäästlikkuse kohta. Kuna kolmanda

isiku pakkumus võimaldas hankijal hinnata tehnoloogiate keskkonnasäästlikkust, oleks

kolmas isik igal juhul pidanud saama kaebajast rohkem punkte. Halduskohus on ebaõigesti

lähtunud loogikast, et PVT võrdluse esitamata jätmise mittearvestamine oleks viinud kaebaja

3-15-2102

8(13)

pakkumuse edukaks tunnistamiseni. PVT võrdluse puudumine tähendas, et kaebaja

pakkumuses puudus ka keskkonnasäästlikkuse kirjeldus või see oli ebapiisav. Halduskohtu

otsus viib pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni ning piirab hankija õigust hinnata pakkumusi

sisuliselt ja leida hankemenetluse eesmärki arvestades parim pakkumus. Halduskohus on

ebaõigesti arvesse võtnud 4 miinuspunkti, mida kaebaja tegelikult ei vaidlustanud.

10. Ragn-Sells AS vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja vaidlustas kõik temale antud miinuspunktid hindamiskriteeriumi nr 1 osas. Kaebajale

antud miinuspunktid saab tinglikult jagada kaheks: 1) tehnoloogia kirjelduse ebapiisavus või

lünklikkus ning 2) PVT võrdluse ebapiisavus. Kuna hindamiskriteeriumid ei andnud hankijale

võimalust hinnata PVT võrdluse detailirohkust, on kõik PVT võrdluse puudumise eest antud

miinuspunktid õigusvastased. Pakkujad pidid üksnes kinnitama enda pakkumuste vastavust

PVT-le ning seda kaebaja ka tegi. Läbirääkimistel ei saanud hankija muuta

hindamiskriteeriume. Läbirääkimistel antud hankija juhis täiendada PVT kirjeldust või selle

võrdlust pakutava tehnoloogiaga puudutas üksnes hilisemat jäätmeloa menetlust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused on põhjendatud ning tuleb rahuldada.

12. Apellatsioonimenetluses vaidlevad menetlusosalised eelkõige selle üle, kas hankija võttis

õiguspäraselt pakkujatelt punkte maha selle eest, et pakkumuses ei olnud hindamiskriteeriumi

nr 1 all esitatud võrdlust PVT-ga või oli võrdlus ebapiisav või ebaselge. Halduskohus leidis, et

kuna hanketeates ega hankedokumentides ei olnud kehtestatud nõuet esitada pakutava

tehnoloogia võrdlus PVT-ga, on PVT võrdlust puudutavad miinuspunktid põhjendamatud ja

tuleb jätta arvestamata.

13. Hanketeate p II.1.5 kohaselt võtab edukas taotleja hankelepinguga kohustuse käitada

Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust, sh võtta vastu, ladustada, taaskasutada, muuta

prügilakõlblikuks ning kõrvaldada ohtlikke jäätmeid, tagades selleks parima võimaliku

tehnika nõuetele vastavate seadmete olemasolu ja kasutamise. Toodu kohustab pakkujat

kasutama hankelepingu täitmisel PVT nõuetele vastavat tehnoloogiat.

14. „Nõuded pakkumusele-vastavustingimused“ p-st 4 tuleneb, et pakkuja esitab vormil IV

VOJK käitamiseks vajaliku parima võimaliku tehnoloogia nõuetele vastavate tehnoloogiliste

protsesside ja hankelepingu täitmisel kasutatava tehnoloogia kirjelduse. Tehnoloogiliste

protsesside ja kasutatava tehnoloogia kirjeldus esitatakse arvestades HD Lisas 4 –

Pakkumuse hindamise kriteeriumid – sätestatut: (a) jäätmete prügilakõlblikuks muutmisele

vastavalt keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 „Prügila rajamise, kasutamise ja

sulgemise nõuded“ § 22 nõuetele; (b) saastunud pinnase käitlemisele; (c) hapete ja aluste

neutraliseerimisele. Tehnoloogiliste protsesside ja kasutatava tehnoloogia kirjelduse

esitamisel

esitab

pakkuja

selgituse

korraldatava

jäätmekäitluse

kohta

koos

tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse kirjeldusega ning vajalike skeemide ja

joonistega ning kinnitab nende vastavust parimale võimalikule tehnikale tööstusheite seaduse

§ 8 mõistes.

15. Hankedokumentide lisa nr 4 „Pakkumuse hindamise kriteeriumid” hindamiskriteeriumi nr

1 „VOJK käitamiseks vajalik parimale võimalikule tehnoloogiale vastav tehnoloogia“

osakaaluks on määratud 56 väärtuspunkti 100-st ning seega on tegemist kõige olulisema

kriteeriumiga. Hindamiskriteeriumi nr 1.1 “Jäätmete prügilakõlblikuks muutmine vastavalt

keskkonnaministri 29.04.2004 määruse nr 38 “Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise

3-15-2102

9(13)

nõuded” § 22 nõuetele” p 1.1.3 näeb ette, et iga eelnimetatud aspekti juures vaatleb hankija,

kas pakkujal on selge ja läbimõeldud tegevuskava, kuidas tehnoloogia ja jäätmete

prügilakõlblikuks muutmise protsess toimib või esineb pakkuja pakkumuses ebaselgusi või

lünki. Hankija hindab kõrgemini pakkumust, kus pakkujal on selge arusaamine ning

tegevuskava tehnoloogia ja protsesside toimimise kohta ning madalamalt pakkumusi, kus

esineb ebaselgusi ja lünki. Hindamiskriteeriumi nr 1 p 1.1.5 järgi hankija hindab kõrgemini

pakkumusi, milles kirjeldatud tehnoloogilised protsessid on keskkonnasäästlikumad ning

tagavad paremini ohtlike jäätmete nõuetekohase käitlemise võimalikult lähedal jäätmete

tekkekohale. Hindamiskriteeriumi nr 1.2 “Saastunud pinnase käitlemine” p 1.2.2 järgi iga

eelnimetatud hindamisaspekti puhul hinnatakse omakorda kõrgemini pakkumusi, milles

kasutatav

tehnoloogia

väldib

kõige

efektiivsemalt

keskkonnahäiringute

teket.

Hindamiskriteeriumi nr 1.3 “Hapete ja aluste neutraliseerimine” p 1.3.2. järgi iga

eelnimetatud aspekti juures vaatleb hankija, kas pakkujal on selge ja läbimõeldud

tegevuskava, kuidas tehnoloogia ja hapete ja aluste neutraliseerimise protsess toimib või

esineb pakkuja pakkumuses ebaselgusi ja lünki. Hankija hindab kõrgemalt pakkumust, kus

pakkujal on selge arusaamine ning tegevuskava tehnoloogia ja protsesside toimimise kohta

ning madalamalt pakkumusi, kus esineb ebaselgusi ja lünki. Hindamiskriteeriumi nr 1.3 p

1.3.4 järgi hankija hindab kõrgemini pakkumusi, milles kirjeldatud tehnoloogilised protsessid

on keskkonnasäästlikumad ning tagavad hapete ja aluste nõuetekohase neutraliseerimise

võimalikult lähedal jäätmete tekkekohale. Iga alamkriteeriumi juurde on hankedokumentide

lisas 4 märgitud vastava alamkriteeriumi eest saadav maksimaalne väärtuspunktide arv.

Täpsustatud ei ole, millise kaalu omistab hankija alamkriteeriumi sees nimetatud

kriteeriumidele, sh kasutatava tehnoloogia keskkonnasäästlikkusele.

16. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et hanketeates ega hankedokumentides ei ole

otseselt kehtestatud nõuet esitada pakutava tehnoloogia võrdlus PVT-ga. PVT võrdluse

olulisust on käsitletud 08.07.2015 dokumendis „Selgitused pakkumuste hindamise protokolli

nr 4.1-7/52 lisale“ („juhised“), kuid see dokument on koostatud pärast pakkumuste esitamist

ning pakkujatel ei olnud võimalik sellest pakkumuste koostamisel lähtuda. Vaidlust ei ole

selles, et kaebaja pakkumuses viidati PVT viitedokumentidele (BREF) ning kinnitati

kasutatava tehnoloogia vastavust PVT-le. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas selle näol, et

hankija arvestas hindamisel, kui põhjalik ja sisukas on pakkumuses kirjeldatud tehnoloogiliste

protsesside võrdlus PVT-ga, on tegemist täiendava hindamiskriteeriumiga, mida hanketeates

ega hankedokumentides kehtestatud ei olnud.

17. Hankedokumentide p 16.2 järgi sõlmib hankija hankelepingu majanduslikult soodsaima

pakkumuse alusel, hinnates pakkumusi vastavalt hindamise kriteeriumidele (HD lisa 4

„Pakkumuse hindamise kriteeriumid“) omistatud väärtuspunktide suhtelisele osakaalule ning

tunnistab edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse.

RHS § 50 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste

hindamisel arvestab hankija ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise

ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et

kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, hindab ta

pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud hankelepingu esemega

seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule. Hankija

tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide

kohaselt kõige soodsama pakkumuse.

RHS § 50 lg-d 1 ja 2 lubavad hankijal võtta pakkumuste hindamisel arvesse ainult selliseid

kriteeriume, mis on kehtestatud hanketeates või hankedokumentides. Keelatud on ka

tõlgendada kehtestatud kriteeriume hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada

kriteeriumidest meelevaldselt tingimusi, mida hanketeates või hankedokumentides sätestatud

3-15-2102

10(13)

ei ole. Samuti tuleb arvestada, et RHS § 50 lg 2 sõnastusest tulenevalt on hankija kohustatud

pakkumuste hindamisel lähtuma hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise

kriteeriumidest (D. Minumets, P. Kulm. Riigihangete õigus. Tallinn: Juura, 2014, lk 427).

18. Pakkumuste hindamise protokolli on hankija hindamiskriteeriumi 1.1.1.i osas kaebaja

pakkumuse kohta märkinud, et tööetappide võrdlustabel PVT-ga sisaldab pigem

ettevalmistavate toimingute väljatoomist kui põhiprotsesside võrdlust ning jääb selles suhtes

ebakonkreetseks. Pakkumuste hindamise protokolli lisast nähtub, et hindamiskriteeriumi

1.1.1.i osas on hankija kaebajalt võtnud maha 1 punkti põhjusel, et viited PVT BREF

punktidele ei võimalda piisaval määral hinnata põhiprotsesside keskkonnasäästlikkuse

aspekte. Hindamiskriteeriumide 1.1.1.ii ja 1.1.1.iii osas on hankija teinud sarnase märkuse, et

tehnoloogia põhiprotsesside võrdlus PVT-ga praktiliselt puudub. Protokolli lisast nähtub, et

selle eest on mõlemal juhul kaebajalt võetud maha 2 punkti. Samuti nähtub protokolli lisast, et

ka hindamiskriteeriumi 1.1.1.iv osas on maha võetud 2 punkti, kuna puudub sisuline võrdlus

PVT-ga põhitehnoloogia keskkonnasäästlikkuse seisukohalt. Hindamiskriteeriumi 1.2 juures

on kaebaja kohta protokolli märgitud, et hankijale jääb ebamääraseks, kuivõrd vastab

kavandatav tehnoloogia PVT-le, ning hindamiskriteeriumi 1.3 juurde, et esitatud on üldised

viited PVT-le. Protokolli lisast nähtub, et esimesel juhul on kaebajalt võetud maha kokku 4

punkti (kaks alakriteeriumi 1.2.i osas ja kaks alakriteeriumi 1.2.ii osas) PVT-ga sisulise

võrdluse puudumise eest, teisel juhul 1 punkt.

19. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et VAKO-le esitatud vaidlustuses vaidlustas ta

hindamiskriteeriumi nr 1 osas kõik nn miinuspunktid, mis anti PVT-ga võrdluse puudumise

eest. See nähtub selgelt vaidlustusest ning lisaks ka kaebusest.

20. Kohtuasjas C-331/04 leidis Euroopa Kohus, et ühenduse õigusega ei ole vastuolus see, kui

hindamiskomisjon annab konkreetse kaalu eelnevalt koostatud lepingu sõlmimise kriteeriumi

alamkriteeriumidele, teostades viimaste vahel tellija poolt lepingudokumentide või hanketeate

koostamise ajal selle kriteeriumi raames ette nähtud punktide arvu liigendamise, tingimusel, et

selline otsus ei muuda lepingudokumentides või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise

kriteeriume; ei sisalda asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need

oleksid olnud pakkumuste ettevalmistamise ajal teada, ning ei ole vastu võetud pakkujate

suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes. Euroopa Kohus rõhutas

viidatud otsuse p-s 21, et tellija poolt määratletud lepingu sõlmimise kriteeriumid peavad

olema seotud lepingu objektiga, ei või anda tellijale piiramatut valikuvabadust, peavad olema

lepingudokumentides või hanketeates selgelt mainitud ning peavad eelkõige austama võrdse

kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Sama otsuse p-des 23 ja 24

märkis Euroopa Kohus, et kõik esitatud kriteeriumid peavad olema selgelt mainitud

lepingudokumentides või hanketeates, võimaluse korral tähtsuse järjekorras, selleks, et

ettevõtjatele anda võimalus tutvuda nende olemasolu ja sisuga. Selleks, et tagada võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtte austamine, on samamoodi oluline, et kõik asjaolud,

mida tellija võtab majanduslikult soodsaima pakkumise välja selgitamiseks arvesse, ning

võimaluse korral nende suhteline tähtsus, oleksid võimalikele pakkujatele teada ajal, mil nad

oma pakkumust ette valmistavad. Selle põhimõtte olulisust on Euroopa Kohus samuti

rõhutanud näiteks kohtuasjades C-513/99 (p 62) ja C-532/06 (p 37). Ringkonnakohtu arvates

saab ka praeguses asjas juhinduda viidatud Euroopa Kohtu praktikast.

21. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul oli hankija tegevus kooskõlas viidatud Euroopa

Kohtu otsustes seatud tingimustega. Hindamise käigus ei muudetud tehnilises kirjelduses või

hanketeates määratletud lepingu sõlmimise tingimusi. Hindamiskriteeriumi nr 1 kohaselt tuli

hinnata kasutatava tehnoloogia vastavust parimale võimalikule tehnoloogiale ning kõrgemalt

tuli hinnata keskkonnasäästlikke lahendusi. Sellest on hindamiskomisjon pakkujatele punktide

andmisel ka juhindunud. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, et pakkujaid oleks

3-15-2102

11(13)

hankemenetluses (sh läbirääkimiste pidamisel) ebavõrdselt koheldud. Hindamiskomisjoni

otsus ei sisalda asjaolusid, mis oleksid võinud mõjutada pakkumuse ettevalmistamist, kui need

oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise ajal teada.

22. Kuna hindamiskriteeriumidest tulenes selgelt, et kõrgemalt hinnatakse neid pakkumusi,

milles kirjeldatud tehnoloogilised protsessid on keskkonnasäästlikumad, pidi pakkumus

järelikult võimaldama hankijal seda ka reaalselt hinnata. Ringkonnakohtu arvates ei ole

kaebajale ette heidetud mitte lihtsalt võrdluse puudumist PVT-ga, vaid hankija märkustest

saab välja lugeda, et pakkumuses ei ole piisavalt informatsiooni, et hinnata kaebaja

kasutatavate tehnoloogiliste põhiprotsesside keskkonnasäästlikkust. Ehkki hanketeates ega

hankedokumentides ei olnud otseselt nõuet esitada pakkumuses võrdlus PVT-ga, nõustub

ringkonnakohus vastustaja ja kolmanda isikuga, et sellise võrdluse esitamine aitab hinnata

pakkuja kasutatavate tehnoloogiliste protsesside keskkonnasäästlikkust. Praegusel juhul ei

olnud

tegemist

olukorraga,

kus

hankija

oleks

hindamise

staadiumis

tuletanud

hindamiskriteeriumidest täiendava tingimuse, mida hanketeates või hankedokumentides ei

olnud kehtestatud. Kaebaja seejuures ongi oma pakkumuses esitanud tabelid, milles on

kajastatud kasutatavate tehnoloogiliste protsesside võrdlus PVT-ga tööetappide kaupa. Seega

ka kaebaja ise leidis pakkumust koostades, et pakkumuses kirjeldatud tehnoloogiliste

protsesside keskkonnasäästlikkuse hindamiseks on mõistlik esitada võrdlus PVT-ga.

23. Hankedokumentide p 15.3 kohaselt on läbirääkimiste objektiks muu hulgas VOJK-s

kasutusele võetavad tehnoloogiad. Läbirääkimiste eesmärgiks oli kohandada vastavaks

tunnistatud pakkumused hanke eesmärgile ja hankedokumentides sätestatud nõuetele (p 15.1).

Läbirääkimiste protokoll oli pakkumuse lahutamatu osa (p 15.7) ning vajadusel tuli pakkujal

läbirääkimiste tulemusel esitada kohandatud pakkumus, mis oli aluseks hindamisele (p 15.9).

28.04.2015 toimunud läbirääkimiste protokolli kohaselt märkis hankija kaebajale, et küsitud

oli ka kinnitust PVT-le ja esitatud on tabel, aga see on pinnapealne, viitab vaid üksikutele

PVT punktidele, samas PVT dokumentides (füüsikalis-keemilised töötlused) on kohati

protsesside üksikuid etappe täpsemalt kirjeldatud. Tegelikult iga punkti juures, kus on

tehnoloogiast juttu, tuleb loa taotlemisel seda iga asjakohast etappi täpsemalt lahti kirjutada.

Kas kinnitate, et olete sellele täpsemalt mõelnud ja kavatsete seda põhjalikult ja läbivalt

lähtuda PVT-st. Kaebaja vastas seepeale: kinnitame ja võime ka pakkumust täiendada ja

rohkem lahti kirjutada, st kas meie kirjeldus on arusaadav, et hindamise käigus rohkem

punkte saada. Hankija vastas kaebajale: tuleks täpsemalt lähtuda PVT tingimustest. Samuti on

hankija

28.04.2015

läbirääkimiste

protokolli

kohaselt

kaebajale

selgitanud,

et

raskemetallidega saastunud pinnase osas tuleks eristada PVT võrdluse juures selgelt kahte

protsessi: bioloogiline ja füüsikalis-keemiline pinnase puhastamine. Protokolli märgitud

otsuse kohaselt pakkuja täiendab oma pakkumuse kirjeldust vastavalt läbiräägitule.

Läbirääkimiste protokollist nähtub, et hankija heitis kaebajale ette PVT võrdluse

pinnapealsust ning soovis täpsemate kirjelduste esitamist, arvestades, et PVT dokumentides

on protsesside üksikuid etappe üksikasjalikult kirjeldatud ning ka keskkonnaloa taotlemisel on

vaja täpsemat kirjeldust. Hankedokumentide ja läbirääkimiste põhjal pidi kaebajale olema

arusaadav, et üksnes viitamisest PVT juhistele ning kasutatava tehnoloogia vastavuse PVT-le

kinnitamisest ei pruugi piisata maksimaalsete punktide saamiseks, vaid tehnoloogiliste

protsesside vastavust PVT-le peaks pakkumuses täpsemalt kirjeldama.

24. 13.04.2015 ning 05.06.2015 esitatud kaebaja pakkumusi võrreldes nähtub, et tabelis 1

(„Ohtlike jäätmete stabiliseerimise ja sellega seotud tööetappide võrdlus PVT-ga“), tabelis 2

(„Pinnase töötlemise ja sellega seotud tööetappide võrdlus PVT-ga“) ning tabelis 3

(„Raskemetallidega saastunud pinnase käitlemise ja sellega seotud tööetappide võrdlus PVT-

ga“) on pärast läbirääkimisi muudetud ja täiendatud viiteid PVT (ing.k BAT)

3-15-2102

12(13)

viitedokumendile (Integrated Pollution Prevention and Control, Reference Document on Best

Available Techniques for the Waste Treatments Industries, August 2006). Tabelis 4

(„Neutraliseerimise ja sellega seotud tööetappide võrdlus PVT-ga“) kaebaja muudatusi ei

teinud. Seejuures on tabelites 1 ja 2 nimetatud ühe tööetapina märgsepareerimine ja

stabiliseerimine, tabelis 3 aga on nimetatud üksnes stabiliseerimist, kuid PVT viited on

vastava tööetapi osas kõigil juhtudel samad (BAT nr 72-94, 34, 61; 2003/33/EC 2.4).

Ringkonnakohus märgib, et viitedokumendis on artiklites 72-94 käsitletud nii vee (artiklid 72-

84), tahkete jäätmete (artiklid 85-90) kui ka saastunud pinnase (artiklid 91-94) füüsikalis-

keemilist töötlemist. Hankija on rõhutanud, et märgsepareerimine ja stabiliseerimine on kaks

sisuliselt erinevat tehnoloogiat, kuid kaebaja pakkumuses on neid mitmel juhul käsitletud

ühtse tehnoloogiana, mistõttu jääb ebaselgeks, kuidas täpsemalt on iga protsessi juures tagatud

parima tehnoloogia kasutamine ja seeläbi keskkonnasäästlikkus. Eeltoodut arvestades tuleb

nõustuda vastustaja ja VAKO-ga, et üksnes viidetest PVT viitedokumendile ei piisa, et

hankija saaks tuvastada, kui keskkonnasäästlikud on kaebaja kasutatavad tehnoloogiad.

Hankija ei pidanud viidete alusel ise hakkama tuvastama kaebaja kasutatavate tehnoloogiliste

protsesside keskkonnasäästlikkust.

25. Olukorras, kus hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel,

on hankijal pakkumuste hindamisel kaalutlusruum. Kohus ei saa ise teostada hankija eest

kaalutlusõigust ega asuda hindama näiteks seda, kuivõrd keskkonnasäästlik on pakkumuses

kirjeldatud tehnoloogia. Kuna hankija leidis kaebaja pakkumuse hindamisel, et selles ei ole

piisavalt informatsiooni, et hinnata kaebaja kasutatava tehnoloogia põhiprotsesside

keskkonnasäästlikkust, kolmanda isiku pakkumus seevastu seda aga võimaldas, oli õigustatud

anda kaebajale vastavas osas vähem punkte kui kolmandale isikule. Ka muus osas peale PVT

võrdluse on hankija nn miinuspunktide andmist motiveerinud ning ringkonnakohtule ei nähtu,

et need oleksid põhjendamatud. Seega ei ole kaebajalt hindamiskriteeriumi nr 1 osas ebaõigesti

punkte maha võetud (nn miinuspunkte antud). Hankija on hinnanud pakkumusi hanketeates ja

hankedokumentides sätestatud kriteeriume arvestades ega ole pakkumuste hindamisel teinud

kaalutlusvigu. VAKO otsuses on põhjalikult analüüsitud kaebajale antud miinuspunkte, sh

neid, mis ei ole seotud PVT võrdlusega, ning ringkonnakohus nõustub VAKO seisukohtadega

ega pea vajalikuks neid üle korrata.

26. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et hankija on tema pakkumuse hindamisel

läinud vastuollu oma varasema otsusega tunnistada kaebaja pakkumus vastavaks. Kaebaja

pakkumuses ei olnud selliseid puudusi, mis oleks välistanud pakkumuse vastavaks

tunnistamise, küll aga oli pakkumuse kvaliteet selline, mis tingis hindamisel punktide

vähendamise.

27. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et hankija 09.07.2015 käskkiri nr 4.1-8/48-1 ja

VAKO 12.08.2015 otsus nr 166-15/159729 on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub

alus. Vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused tuleb rahuldada ning halduskohtu

08.10.2015 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Ragn-Sells

AS-i kaebuse rahuldamata.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus

lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme

tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kui kõrgema astme

kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata,

muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4).

3-15-2102

13(13)

29. Ragn-Sells AS-i kohtukulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

30. Keskkonnaagentuur oli apellatsioonkaebuse esitamisel HKMS § 15 lg 2 ja § 104 lg 10

alusel riigilõivu tasumisest vabastatud ega ole kohtule menetluskulude nimekirja ja

kuludokumente

esitanud,

mistõttu

jäävad

Keskkonnaagentuuri

apellatsiooniastme

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

31. AS EcoPro taotles halduskohtus õigusabikulude hüvitamist summas 6804 eurot (ilma

käibemaksuta, nagu AS EcoPro esindaja ringkonnakohtu istungil kinnitas): 31.08.2015 arve nr

409 (tl 109) alusel 4800 eurot 40 töötunni eest, 23.09.2015 arve nr 416 (tl 111) alusel 1260

eurot 10,5 töötunni eest ning 28.09.2015 arve nr 419 (tl 121) alusel 744 eurot 6,2 töötunni

eest. Arved on tasutud (maksekorraldused tl 110, 112 ja 122).

Ringkonnakohtus taotleb AS EcoPro menetluskulude hüvitamist summas 4280 eurot: riigilõiv

apellatsioonkaebuselt 1280 eurot (tasumine on ringkonnakohtu poolt elektrooniliselt

kontrollitud) ning õigusabikulud 19.10.2015 arve nr 456 (tl 176) alusel 3000 eurot 25 töötunni

eest. Arve on tasutud (maksekorraldus tl 177).

Arvelt nr 409 nähtub, et AS-i EcoPro esindaval advokaadil on kulunud kaebuse ja

halduskohtu määrusega tutvumisele ning kliendiga e-kirjavahetuse pidamisele kokku 9 tundi

ning kolmanda isiku seisukoha koostamisele 31 tundi. Arvelt nr 416 nähtub, et advokaadil on

kulunud 1 tund suhtlemisele S. Vili ja ajakirjandusega, 8 tundi esialgse õiguskaitse küsimuses

seisukoha koostamisele, 1 tund kaebaja ja vastustaja seisukohtadega tutvumisele ning 0,5

tundi õigusabikulude taotluse (menetluskulude nimekirja) koostamisele. Samuti kajastab arve

nr 419 menetluskulude nimekirja koostamisele kulutatud aega (0,5 tundi). Arvelt nr 456

nähtub, et kliendi konsulteerimisele jäätmekäitlusuudiste osas on advokaadil kulunud 2 tundi

ning e-kirjavahetusele vastustaja esindajaga 1 tund. Apellatsioonkaebuse koostamisele ja

sellega seotud tegevustele on kulunud kokku 22 töötundi.

Kohtupraktika kohaselt ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja

menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud esindaja kulu vajalik ega põhjendatud kulu

HKMS § 109 lg 6 mõttes (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 (p 12) seisukohta sarnase

sisuga TsMS § 175 lg 1 tõlgendamisel). Põhjendamatu on ajakulu ajakirjandusega

suhtlemisele. Samuti ei saa täies ulatuses põhjendatuks pidada asja materjalidega tutvumisele,

e-kirjavahetusele, seisukohtade halduskohtule ja apellatsioonkaebuse koostamisele kulutatud

aega. Nii haldus- kui ka ringkonnakohtus on vaieldud põhiliselt PVT võrdluse eest punktide

andmise üle ning asi ei ole eriliselt keerukas ega mahukas. Ringkonnakohus leiab, et

põhjendatud ajakuluks saab mõlemas kohtuastmes pidada 16 töötundi, mis teeb 120-eurose

tunnitasu juures 1920 eurot (ilma käibemaksuta) ühe kohtuastme kohta, s.o põhjendatud

õigusabikulud kokku on 3840 eurot.

Eeltoodut arvestades tuleb Ragn-Sells AS-lt AS EcoPro kasuks esimese ja teise astme

menetluskulude katteks välja mõista kokku 5120 eurot, sh õigusabikulud 3840 eurot ja

riigilõiv 1280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks