1-15-5786/87 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg 11. november 2015. a (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-15-5786 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 9. oktoobri 2015. a

määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdistatav Ergo Jõhve, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2015. a määrus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise kohta muutmata ja süüdistatav Ergo Jõhve määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või

advokaadi vahendusel 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 23.09.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-5786 kokkuleppemenetluses tunnistati Ergo Jõhve süüdi KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja KarS § 323

lg 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kohus luges mõistetud

vangistusega 5-aastase vangistusega kaetuks E. Jõhvele Tartu Maakohtu 17.02.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5282 mõistetud 4 aastat vangistust ning mõistis kohtuotsuste kogumis E. Jõhvele liitkaristuseks 5 aastat vangistust, mille kandmise algust arvestatakse alates 05.01.2014. a.

2. E. Jõhve esitas 09.10.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada Tartu Maakohtu 23.09.2015. a kohtuotsuse peale kaebus ringkonnakohtule.

3. Tartu Maakohus jättis 09.10.2015. a määrusega E. Jõhve riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

Kohus leidis, et puudub alus E. Jõhvele riigi õigusabi andmiseks, kuna käesolevas kriminaalasjas on temale juba määratud riigi õigusabi korras kaitsja. E. Jõhvele määratud kaitsjaks on vandeadvokaat Rein Napa, kes on kriminaalasja kohtueelsesja kohtumenetluses

täitnud kaitsekohustust. Kuna kriminaalasjas tehtud kohtuotsus ei ole jõustunud, siis on advokaat R. Napa jätkuvalt E. Jõhve kaitsja.

4. 29.10.2015. a esitas E. Jõhve Tartu Maakohtu 09.10.2015. a määrusele määruskaebuse taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega määrata temale riigi õigusabi. Määruskaebuse kohaselt soovib E. Jõhve saada riigi õigusabi, et vaidlustada Tartu Maakohtu 23.09.2015. a kohtuotsus, millega teda kokkuleppemenetluses KarS § 214 lg 2 p 1, 4 järgi ja

KarS § 323 lg 1 järgi süüdi tunnistati. E. Jõhve teatel puudub tal juriidiline haridus ja

majandusliku seisundi tõttu ei ole tal võimalik endale advokaati palgata.

Kriminaalmenetluses on E. Jõhvele määratud riigi õigusabi korras kaitsjaks advokaat R. Napa. E. Jõhvel puudub aga nimetatud advokaadi vastu usaldus. Süüdistatav kahtleb, kas advokaat R. Napa on taganud temale piisava kaitseõiguse. Nimelt tutvustas määratud kaitsja E. Jõhvele 3-köitelisest kriminaalasja toimikust vaid 5 lehte dokumentide loetelust ja 33 lehte

tunnistajate/kannatanute ütlustest. Tulenevalt kaitsja poolt räägitule nõustus E. Jõhve kokkuleppemenetlusega, mille käigus teda süüdi tunnistati. Samas ei ole süüdistatav näinud kõiki tõendeid ja on seetõttu ebavõrdses seisus. Tal on väga piiratud informatsioon, ta ei saa täpselt aru, millistele tõenditele süüdistaja on tuginenud ning milliste tõendite alusel kohus ta süüdi mõistis. Eeltoodut arvestades palub E. Jõhve määrata temale uus advokaat, kes on pädev ja suudab anda professionaalset õigusabi, et koostada maakohtu otsusele nõuetekohane kaebus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 09.10.2015. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks.

5.1. Süüdistatav E. Jõhve on esitanud maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et

vaidlustada Tartu Maakohtu 23.09.2015. a kohtuotsus, millega teda kokkuleppemenetluses süüdi tunnistati.

Kriminaalkolleegium leiab, et maakohus on 09.10.2015. a määrusega põhjendatult jätnud taotluse rahuldamata.

Tulenevalt RÕS § 6 lg-st 2 saab kriminaalmenetluses riigi õigusabi oma majanduslikust seisundist sõltumata füüsilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kes taotleb kaitsja osavõttu. RÕS § 18 lg 1 järgi määrab riigi õigusabi osutava advokaadi Advokatuur.

Esitatud asjaoludest nähtub, et süüdistatav E. Jõhvele on kriminaalasja nr 1-15-5786 menetluses antud juba riigi õigusabi ja tema kaitsjaks on määratud vandeadvokaat R. Napa, kes on kohtueelses menetluses ja maakohtus kaitsekohustust täitnud. KrMS § 45 lg 5 kohaselt

on riigi õigusabi korras määratud kaitsjal kohustus osaleda kriminaalmenetluses kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni. Seega ei ole E. Jõhve taotlus temale

kriminaalasjas apellatsiooni esitamiseks riigi õigusabi andmiseks põhjendatud. E. Jõhvele määratud kaitsja advokaat R. Napa on kohustatud täitma kaitsekohustust kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni, sh apellatsioonimenetluses.

5.2. Määruskaebuses teeb E. Jõhve etteheiteid, et temale määratud kaitsja advokaat R. Napa ei ole täitnud kaitsekohustust nõuetekohaselt ja seetõttu taotleb ta, et temale määrataks uus kaitsja. Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt on tegemist kaitsja taandamise taotlusega.

Kriminaalkolleegium märgib esiteks, et E. Jõhve ei ole maakohtule esitanud kaitsja taandamise taotlust ja maakohus ei ole nimetatud taotlust lahendanud. Seega ei saa kaitsja

taandamine olla määruskaebuse esemeks ja ringkonnakohus määruskaebemenetluses nimetatud taotlust ei lahenda. Kriminaalkolleegium selgitab täiendavalt, et KrMS § 55 lg 1 järgi võib kohtumenetluse poolte taotlusel kaitsja taandada, kui esinevad riigi õigusabi seaduse § 20 lõikes 31 sätestatud alused ehk kui advokaat on end näidanud asjatundmatuna või hooletuna, või kui kaitsja ei ole ise taandunud sama seadustiku §-s 54 sätestatud alustel, s.o põhjusel, et kaitsja on olnud või on

samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt või varem samas või sellega

seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus. E. Jõhve poolt välja toodud asjaoludest ei nähtu kaitsja taandamise aluste esinemist. Asjaolust, et kaitsja ei ole tutvustanud süüdistatavale kõiki kriminaalasja toimikus olevaid dokumente, ei saa järeldada, et kaitsja on olnud asjatundmatu või hooletu. KrMS §§-de 35 lg 2 ja 341 lg 1 alusel oli süüdistataval õigus taotleda juurdepääsu tõenditele, mis on olulised tema vastu esitatud süüdistuse sisu täpsustamiseks.

5.3.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau