3-15-2710/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2710 Määruse kuupäev 11. november 2015 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Leonid Rubanjaki kaebus kriminaalasjas nr 13922500088 Resolutsioon 1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-15-2710. 2. Määruse koopia koos tõlkega vene keelde edastada Leonid Rubanjakile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja kohtu seisukoht 1. Tartu Halduskohtusse saabus 30. oktoobril 2015 Leonid Rubanjaki kaebus, milles isik osutab, et 19. detsembril 2013 algatati tema suhtes kriminaalasi nr 13922500088. Kaebuse kohaselt ei ole L. Rubanjak näinud asja uurijat ega saanud tutvuda ühegi asja materjaliga. Kaebaja on seisukohal, et Tallinna Vangla ei ole teinud kõike seaduse järgi. Kaebajaga ei ole läbi viidud kohtueelset menetlust. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3. Kaebuse kohaselt on L. Rubanjak esitanud kaebuse seoses kriminaalasja nr 13922500088 kohtueelse menetlusega. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik. Kohus selgitab, et kriminaalmenetluses tehtud toimingute vaidlustamine on reguleeritud ammendavalt kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ning juhul, kui kriminaalmenetluse toimingu vaidlustamist KrMS ette ei näe, tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et tegemist on seadusandja teadliku valikuga. Tulenevalt KrMS § 1 lõikest 1 reguleerib kriminaalasjade menetlust eestkätt KrMS. Kuigi KrMS § 2 p 3 võimaldab põhimõtteliselt kriminaalmenetlust reguleerida ka muudes õigusaktides, ei ole HKMS § 4 lg 1 üldnormina niisugune säte, mis annaks halduskohtule pädevuse lahendada kriminaalasjas tehtud menetlustoimingu peale esitatud kaebust. Üldjuhul peaks olema välistatud, et kriminaalmenetluse toimingu õiguspärasust hindab kriminaalasju lahendava kohtu asemel halduskohus. Analoogilist seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma määruse asjas nr 3-3-1-11- 13 punktis 12.

4. KrMS § 212 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtueelset menetlust toimetavad Politseija Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, kui sama paragrahvi lõige 2 ei sätesta teisiti ning KrMS § 213 lg 1 kohaselt juhib kriminaalasja kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega ei vii kriminaalasja kohtueelset menetlust läbi vanglad. Vastavalt KrMS § 228 lg-1e 1 on L. Rubanjakil õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise ning sama sätte teise lõike kohaselt on kaebajal enne süüdistusakti koostamist õigus esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale. Juhul kui kaebus esitatakse prokuratuuri pärast süüdistusakti kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule (KrMS § 228 lg 6). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et antud juhul on kriminaalasja raames kaebaja väidetavalt rikutud õiguste kaitse ammendatavalt reguleeritud KrMS-s ning halduskohtul puudub pädevus käesoleva kaebuse menetlemiseks. 5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus L. Rubanjaki kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar kohtunik