1-15-9332/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSüüdistatav P.D , IK XXX; sünniaeg: 29.oktoober 1977.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud Süüdi tunnistada P.D KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üheksa (9) kuud vangistust.
Legislator headnote
AI generated1-15-9332/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda P.D-le joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Kriminaalasi nr. 1-15-9332
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
10.november 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Mariken Arro Kaitsja advokaat Anu Pärtel
Kriminaalasi P.D süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades
Süüdistatav P.D , IK XXX; sünniaeg: 29.oktoober 1977.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada P.D KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks üheksa (9) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.D eelvangistus 07.-09.november 2015.a, s.o kolm (3) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista kaheksa (8) kuud kakskümmend seitse (27) päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu P.D-le kohtumaja 25.mai 2015.a kohtuotsusega nr. 1-15-4239 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o kahe (2) kuu kahekümne seitsme (27) päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üksteist (11) kuud kakskümmend neli (24) päeva vangistust.
KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel asendada P.D-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada viiskümmend neli (354) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kahe (2) aasta pikkuse tähtaja jooksul.
Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma talle P.D pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte P.D-le tarvitada alkoholi.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda P.D-le joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis.
P.D poolt temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määratud lisakohustuse – kohustus joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis osalemiseks – täitmise korral lugeda temale mõistetud üldkasuliku töö tunnid kolmekümne (30) tunni ulatuses sotsiaalprogrammis osalemisega kaetuks ning määrata, et sel juhul tuleb P.D kahe (2) aasta pikkuse tähtaja jooksul ära teha kolmsada kakskümmend neli (324) tundi üldkasulikku tööd.
Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna P.D Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus P.D-lt viieks (5) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest.
Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti P.D
elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul.
KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha P.D-lt kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et P.D on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kaheksa (8) kuu jooksul.
Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist
Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:
EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või
EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või
EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99915700080015. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonn
akohtule kirjalikult vormistatuna
viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
Süüdistus
P.D süüdistatakse selles, et tema juhtis 07.novembril 2015.a kella 19:16 paiku Tartu linnas Vasara tn 52 juures mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga
XXX, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli P.D poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 1,43 mg/l kohta. P.D rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.
Sellega pani P.D toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus P.D-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka P.D eelvangistuses viibimise aeg 3 päeva, s.o 07.november – 09.november 2015.a, millal P.D oli kahtlustatavana kinni peetud, ja mõista lõplikuks karistuseks 8 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada P.D-le käesoleva kuriteo eest mõistetavat karistust
Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.mai 2015.a kohtuotsusega nr. 1-15-4239 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 11 kuud 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada P.D-le mõistetav 11 kuu 24 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 354 tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. KarS § 69 lg 4 alusel lugeda 30 tundi üldkasulikku tööd kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega, mistõttu lõplikuks tegemisele kuuluvaks karistuseks lugeda 324 tundi üldkasulikku tööd.
Üldkasuliku töö tegemise ajal peab P.D järgima talle kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.D on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. P.D on käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi KarS § 75 lg 2 tulenevaid kohustusi: mitte tarvitama alkoholi; osalema joobes juhtimise eest karistatutele mõeldud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta P.D-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
Menetlus kohtus
Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
P.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad. Menetluskuludena kuulub P.D-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt
KrMS § 2565
lg 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning samuti süüdistatava enda taotlust, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.
Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249.
Kohtunik Anneli Tanum