1-15-9190/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr. 1-15-9190

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

05.novembril 2015.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Evelin Ets Prokurör Ruti Kilg Kaitsja advokaat Rainer Objartel

Kriminaalasi G.S-i

süüdistuses KarS § järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav G.S, IK XXX; sünniaeg: 15.juuli 1992.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht:

XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud G.S vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu G.S-ile

Tartu kohtumaja 21.oktoobri 2013.a kohtuotsusega nr. 1-13-9402 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o nelja (4) kuu vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõista G.S-ile üks (1) aasta vangistust

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04 - 05.november 2015.a, s.o kaks

(2) päeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist (11) G.S-ile kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 3 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku G.S-ile tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kolmsada viiskümmend kaheksa (358) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb KarS § 69 lg 3 alusel ära teha kahe (2) aasta pikkuse tähtaja jooksul.

Üldkasuliku töö tegemise ajal peab järgima kontrollnõudeid ning täitma G.S talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata käitumiskontrolli ajaks lisakohustus G.S-ile mitte tarvitada alkoholi.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on kohustatud osalema sotsiaalprogrammis – G.S Liiklusohutusprogramm joobes juhtimise eest karistatutele (LOP).

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata Tartu Vangla G.S

kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena G.S-ilt sundraha kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti ja kaitsjatasu seitsekümmend kaks (72) eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud G.S menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest kümne (10) kuu jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist

Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT:

EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või

EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99915700078784. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna

viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

G.S-i (G.S) süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis ja vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta 04.novembril 2015.a kell 02:50 paiku Tartumaal Tartu linnas Mõisvahe 16 maja juurest kuni kinnipidamiseni Tartu linnas Kaunase puiestee 45 maja juures mootorsõidukit BMW 525 registreerimismärgiga XXX, sest alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,96 milligrammi. G.S rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani G.S toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale G.S-ile karistuseks 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 järgi mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust 21.oktoobri 2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-13-9402 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu vangistuse võrra. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04-05.november 2015.a (2 päeva) karistusaja hulka, mistõttu on lõplikuks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69, 73 lg 4 järgi asendada 11 kuu 28 päevane vangistus 358 tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 järgi määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 järgi on G.S käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja osalema liiklusohutuse programmis joobes juhtimise eest karistatutele.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

G.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara puuduvad.

Menetluskuludena kuulub G.S-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud G.S-i suhtes jätta seadusest tulenev sundraha välja mõistmata, kuna käesoleva süüdistuse näol on tegemist teoga, mis on toime pandud enne süüdistatava suhtes eelmise kohtuotsuse tegemist. Kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel toimus eelmise kriminaalasja arutamine aga käesolevast süüdistusest eraldi ning nimetatud menetluses tehtud kohtuotsustega mõisteti süüdistatavalt menetluskuluna välja ka sundraha, siis leiab kohtunik, et sundraha veelkordne väljamõistmine oleks süüdistatava suhtes põhjendamatu. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning samuti tema enda taotlust, leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249, kohus

Kohtunik Anneli Tanum