2-14-56803/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10. november 2015. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-14-56803

Hagi ese

Arvi Kokk ja Aime Kokk hagi Kristjan Haller ja

Anne Haller vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4421 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 Arvi Kokk (isikukood 36507082724,

elukoht XXXX)

Hageja 2 Aime Kokk (isikukood 46609272732,

elukoht XXXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaadi

vanemabi Allar Laugesaar (Advokaadibüroo Lillo &

Partnerid, Turu 2, Tartu, e-post allar@advokaat.ee)

Kostja 1 Kristjan Haller (isikukood 34907122729,

elukoht XXXX, e-post XXXX)

Kostja 2 Anne Haller (isikukood 44901242718,

elukoht XXXX)

Kostjate lepinguline esindaja Hardi Rikand (OÜ

Caves)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. oktoober 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Kristjan Hallerilt ja Anne Hallerilt solidaarselt Arvi Koka ja Aime

Koka kasuks ühiselt välja 1483 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kolm)

eurot.

3. Jätta menetluskulud 1/3 osas Kristjan Halleri ja Anne Halleri kanda ja 2/3

osas Arvi Koka ja Aime Koka kanda. Mõista Arvi Kokalt ja Aime Kokalt

solidaarselt Kristjan Halleri ja Anne Halleri kasuks ühiselt välja

menetluskulu 188 (ükssada kaheksakümmend kaheksa) eurot 67 senti.

4. Rahuldada osaliselt kostjate taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

2/7

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Arvi Kokk ja Aime Kokk (hagejad) esitasid 3. septembril 2014 Tartu Maakohtule

Kristjan Halleri ja Anne Halleri (kostjad) vastu hagi 4421 euro saamiseks.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled 14. juunil 2013 kinnisasja müügilepingu, millega

kostjad müüsid hagejatele kinnisasja, millel asub ridaelamu sektsioon. Kinnisasjal

ilmnesid seda kasutama hakates mitmed puudused. Elamus oli 200 liitrise

soojaveeboileri asemel 150 liitrine boiler. Vannitoad olid niiskustalumatud, mistõttu

tulid lahti seinaplaadid. Kostjad nõustusid algselt vannitubades esinenud puudusi

kõrvaldama, kuid tööde käigus ilmnesid täiendavad puudused: vanni taga puudusid

plaadid ja ripplae alune krohv oli deformeerunud ja hallitas. Tööde käigus sai

kahjustada vann ja vannitoa põrandaplaadid. Kostjad keeldusid täiendavaid puudusi

kõrvaldamast ja jätsid remonttööd pooleli. Elamus asuvat kaminat ei ole võimalik

kasutada, kuna see ajab suitsu sisse. Pärast kinnisasja müümist selgitas kostja 1, et

kamina töötamiseks peab olema avatud mõni uks või aken. Enne müüki sellest juttu ei

olnud. Elamu keskküttesüsteem ei toimi nii nagu peaks. Saunas asuvad radiaatorid ei

lähe soojaks ja külmade ilmade korral, tuleb kasutada lisaks puuküttekatlale

elektrikatelt. Puuduste kõrvaldamise kulud on järgmised: vannitubade puuduste

kõrvaldamine – 2592 eurot; küttesüsteemi remont (sh tsirkulatsioonipumba

paigaldamine) – 400 eurot; kamina remont – 460 eurot ja 150-liitrise soojaveeboileri

asendamine 200-liitrise soojaveeboileriga – 499 eurot. Hagejad tellisid puuduste

tuvastamiseks ka asjatundja arvamuse, mille maksumus oli 320 eurot. Hagejad

täpsustasid nõude suurust 10. novembril 2014 esitatud menetlusdokumendis, mille

kohaselt on küttesüsteemi remondikulu kokku 559,71 eurot, kamina parandamine 495

eurot ning soojaveeboileri asendamine 473 eurot.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. 2013. aasta juunikuu

lõpus teatasid hagejad kostjatele, et vannitubade seinaplaadid on lahti. Kostjad

vannitubade seinaplaatide lahti olemisest teadlikud ei olnud. Seinaplaatide lahti olemist

ei olnud täheldanud ka kinnistut korduvalt külastanud ning kõiki ruume pildistanud ja

mitmete ostjatega kohal käinud maakler Mati Lehtis ega ükski kohal käinud

potentsiaalne ostja. Kuigi oli tõendamata, et seinaplaadid olid lahti juba kinnistu

üleandmisel (juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal hagejatele),

pakkusid kostjad olukorra lahendamiseks hagejatele välja, et võtavad seinaplaadid

3/7

omal kulul maha ja lasevad vannitubade seinad uute plaatidega ära plaatida. Hagejad

olid sellega nõus. Hagejatel ei olnud vannitubade remontimiseks omapoolseid töömehi

võimalik leida ning nad palusid seda teha kostjatel. Hagejate, kostjate ja ehitajatega

vaadati vannitoad üle ning lepiti kokku tehtavate tööde maht – maha tuli võtta ja pärast

taaspaigaldada plaatimistööd segav santehnika, vanad plaadid ja ripplagi ning enne

uute plaatide seinapanemist tuli teha plaatidealune hüdroisolatsioon. Vanni ega

põrandaplaate vahetada ei olnud vaja. Nii töömeeste kinnistule lubamine, tööde

teostamise jälgimine kui ka kõik muu sellega seonduv oli hagejate vastutusel. Töö

käigus teatasid hagejad soovist omal kulul välja vahetada esialgu vaid kolmanda

korruse vannitoas olev dušinurk, hiljem tekkis neil soov vahetada välja ka teise korruse

vannitoa metallvann. Kuna tegemist oli hagejate täiendavate soovidega, leppisid

hagejad ja kostjad kokku, et kõige selle eest, mida hagejad täiendavalt juurde tahavad

teha (st lisaks seinte plaatimisele), organiseerivad, lepivad kokku ja tasuvad hagejad

ise. Hagejad soovisid, et kostjad maksaksid kinni ka hagejate muretsetud uue (vanast

vannist erineva kujuga) vanni tõttu vajalikuks osutunud tualeti äravoolutoru

ümberehituse (mis eeldas betoneeritud põranda lammutamist). Seega hakkasid hagejad

esitama kostjatele vastuvõetamatuid tingimusi vannitoa ümberehituseks, millega

kostjad ei nõustunud. Hagejad ei ole tõendatud, et kinnistu üleandmise hetkel olid

seina- ja põrandaplaadid lahti. Hagejad olid teadlikud, et nad ei osta uut elamut ning et

alates 2010. aasta novembrikuust on elamu seisnud tühjana. Hagejad pidid aru saama,

et kõik tööd elamus, sh plaatimistööd, olid teostatud vastavalt aastatetagustele

normidele ja võimalustele. Hagejad ostsid kasutatud elamu, mis vajas sanitaarremonti.

See on fikseeritud ka lepingu punktis 1.8.6. Ripplae taga olev lagi, nn praht ja

hallituskolle ei too endaga kaasa kinnistu mittevastavust lepingutingimustele. Ripplae

taga olev lagi ei pea olema viimistletud. See, et aastate jooksul võib vannitubades

ripplae tagune lagi vannitubadele iseloomuliku kõrgema niiskustaseme tagajärjel

deformeeruda ja võib tekkida hallituskolle, ei ole erandlik. Küttesüsteem on töökorras,

milles hagejad ka omal soovil enne lepingu sõlmimist tehtud proovikütmise käigus

veendusid ja rahule jäid. Väidetav probleem kaminaga on seotud asjaoluga, et hagejad

ei kasuta kahele küljele avatud ja ukseta kaminat õigesti. Kostjad on kaminat alates

selle ehitamisest korduvalt kasutanud ja probleeme ei ole tekkinud. Kostjad teavitasid

hagejaid sellest, et kuna maja on ehitatud väga tihedalt, on keldris asuva küttekolde

ning kamina süütamiseks vaja korraks avada vastav aken ning pärast hoida veidi

avatuna ka tualeti uks, et sealse ventilatsiooniava kaudu tagada suurema kütmise korral

lisaõhu juurdepääs. Müügikuulutuses oli inimliku eksituse tagajärjel märgitud, et

elamus on 200-liitrine soojaveeboiler. See, et elamus on 200-liitrise soojaveeboileri

asemel 150-liitrine, ei kujuta endast kinnistu mittevastavust lepingutingimustele.

Boilerit ega selle mahtu ei ole muu hulgas lepingus mainitud ega kirjeldatud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hagejad on palunud kostjatelt enda kasuks välja mõista 4421 eurot. See summa on

hagejate väitel vajalik müügilepingu esemeks olnud kinnisasjal asuva elamu puuduste

kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul on tegemist müügilepingu rikkumisest tuleneva

kahju hüvitamise nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 217, § 218, § 115 lg 1 ja § 127 jj

alusel. Kuigi hagejad on hagis märkinud enda nõude alusena ka hinna alandamise VÕS

§ 112 alusel, ei ole hagejad välja toonud asjaolusid, mis on hinna alandamise nõude

esitamise eelduseks (eelkõige müügilepingu eseme väärtust puudustega ja ilma).

4/7

4. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab müügilepingu ese vastama lepingutingimustele. VÕS §

217 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi ning kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi

otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 kohaselt tuleb

kohustus täita lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse

täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma

asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleb asja lahendamisel

hinnata, kas hagejate välja toodud puudused tingivad müügilepingu eseme

mittevastavuse lepingutingimustele.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peavad hagejad kahju hüvitamise

nõude esitamisel üldjuhul tõendama, et nõude esitamise eeldused on täidetud.

6. Kohus käsitleb esmalt kamina puudustega seonduvat. Pooled ei vaidle selle üle, et

kamina tööks on vaja, et samal ajal oleks avatud mõni aken või uks. Kostjad on vastava

asjaolu vastuses hagile omaks võtnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjad teavitasid

hagejaid vastavast asjaolust enne müügilepingu sõlmimist ning kas tegemist on

lepingutingimustele mittevastavusega. Müügilepingu p-s 1.9.3 on märgitud, et hagejad

on üle vaadanud mh kamina ning on teadlikud kamina seisukorrast. Asjaolu, et kostjad

selgitasid enne müügilepingu sõlmimist hagejatele kamina töötamise korda, nähtub ka

tunnistaja M.L. ütlustest. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostjad olid enne

müügilepingu sõlmimist teavitanud hagejaid asjaolust, et kamina töötamiseks on vaja

aken või uks avatuna hoida. VÕS § 218 lg 4 kohaselt seega kostjad selle asjaolu eest ei

vastuta isegi, kui lugeda seda asja lepingutingimustele mittevastavuseks. Hagejad ei ole

esitanud tõendeid, millest nähtuks kamina täiendavad puudused. Seega tuleb hagejate

nõue kamina ümberehitamise kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata.

7. Järgmisena käsitleb kohus küttesüsteemi väidetavaid puudusi. Kostjad on vaielnud

vastu hagejate väidetele küttesüsteemi puuduste kohta. Hagejad on esitanud

küttesüsteemi

kohta

tõenditena

üksnes

hinnapakkumised

küttesüsteemi

ümberehituseks, kuid neist tõenditest ei nähtu, et küttesüsteemil oleksid puudused.

Seega ei ole hagejad tõendanud küttesüsteemi lepingutingimustele mittevastavust ning

hagejate nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.

8. Järgmisena käsitleb kohus soojaveeboileriga seotud nõuet. Hagejad on esitanud

kinnisasja müügikuulutuse, milles on märgitud, et elamus on 200 liitrine

soojaveeboiler. Kostjad on omaks võtnud asjaolu, et tegelikult oli elamus 150 liitrine

soojaveeboiler. Kohtu hinnangul saab üldjuhul lugeda kinnisasja müügikuulutuses

toodud elamu omadusi kinnisasja müügilepingu osaks v.a juhul, kui see on lepingus

välistatud. Praegusel juhul lepingus sellist välistust ei ole. Seega ei vasta

lepinguesemeks olev kinnisasi VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt lepingutingimustele.

Olukorras, kus lepingu esemeks olevas elamus on lepingus kokkulepitust väiksem

boiler, on kulutused selle boileri asendamiseks lepingutingimustele vastava boileriga

põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega. Samuti on täidetud VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3

sätestatud nõuded. VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud, st praegusel juhul kinnisasjal paiknevas elamus

soojaveeboileri asendamise kulu lepingujärgse boileriga. Hagejad on kahju suuruse

tõendamiseks esitanud AS-i FEB hinnapakkumise (tl 91), mille kohaselt 200 l boileri

maksumus on 473 eurot. Samas hagile lisatud asjatundja arvamusest (tl 25) nähtub

boileri vahetuse kulu 416 eurot. Kostjad on esitanud AS-i FEB hinnapakkumise (tl

5/7

168), millest nähtub, et erinevate 200 l boilerite maksumus on 362,5 ja 246,67 eurot

(ilma käibemaksuta). TL 170 toodud hinnakirja kohaselt on 200 l boileri maksumus

414 eurot. Kostjad on esitanud ka kuulutuse kasutatud boileri müügiks (tl 169), mille

kohaselt müüdi 6 aastat kasutatud 200 l boilerit hinnaga 70 eurot. Müügilepingu

esemeks oleva kinnisasja müügikuulutusest (tl 88) nähtub, et maja on ehitatud 1996.

aastal. Pooled ei vaidle, et tegemist on kasutatud majaga ning kasutatud boileriga.

Seega tuleb kahju suuruse kindlaksmääramisel lähtuda kulust, mis on vajalik

müügilepingu eseme lepingutingimustele vastavusse viimiseks, st kasutatud boileri

paigaldamiseks. Kasutatud boilerite hinna kohta on esitatud üksnes üks tõend, millest

kohus lähtub ning leiab, et kostjatelt tuleb hagejate kasuks välja mõista boileri

asendamise kulu 70 eurot. Kostjad on väitnud, et kinnistul paikneva boileri hind oli

vanusest tingituna veelgi madalam, kuid kuna selle kohta tõendeid esitatud ei ole, ei

saa kohus sellest lähtuda.

9. Järgmisena käsitleb kohus vannitubadega seotud puudusi. Hagejad on hagis välja

toonud, et vannitubades on vajalikud järgmised tööd: III korruse vannitoas

puuduolevate plaatide seinale paigaldamine; III korruse vannitoas santehnika

taaspaigaldamine; II korruse vannitoa seinte hüdroisolatsiooni tegemine; II korruse

vannitoas plaatide seinale paigaldamine ja vuugivahede täitmine; II korruse vannitoas

ripplae taaspaigaldamine; II korruse vannitoas santehnika taaspaigaldamine; III korruse

vannitoa lahtiste põrandaplaatide eemaldamine; III korruse vannitoa põranda

hüdroisolatsiooni tegemine; III korruse vannitoas põrandaplaatide paigaldamine ja

vuugivahede täitmine; II korruse vannitoas ripplae tagant lahtise krohvi ja prahi

eemaldamine; II korruse vannitoas ripplae taguse hallituse eemaldamine ja

hallituskollete töötlemine hallitusvastase vahendiga; II korruse vannitoas toimiva

ventilatsiooni korrektne paigaldamine; II korruse vannitoa lahtiste põrandaplaatide

eemaldamine; II korruse vannitoa põranda hüdroisolatsiooni tegemine; II korruse

vannitoas põrandaplaatide paigaldamine ja vuugivahede täitmine; II korruse vannituppa

ostjate poolt ostetud vanni paigaldamine ja vee ning kanalisatsiooniga ühendamine.

10. Kostjad on omaks võtnud asjaolu, et nad leppisid hagejatega pärast kinnisasja müüki

kokku, et kostjad hüvitavad vannitubade seinte plaatimise kulu, sh maha tuli võtta ja

pärast taaspaigaldada plaatimistööd segav santehnika, vanad plaadid ja ripplagi ning

enne uute plaatide seinapanemist tuli teha plaatidealune hüdroisolatsioon. Kohtu

hinnangul on tegemist pooltevahelise täiendava lepingulise kokkuleppega, milles

kostjad on tunnistanud nimetatud puuduste olemasolu ja võtnud endale kohustuse

nimetatud kulude hüvitamiseks. Seega saavad hagejad nõuda nimetatud töödele

tehtavate kulutuste hüvitamist ulatuses, milles tööd ei ole veel tehtud VÕS § 108 lg 1

järgse täitmisnõudena.

11. Eelmises punktis tooduga ei ole hõlmatud II ja III korruse vannitubade

põrandaplaatidega, vanni paigaldamise, ventilatsiooni ning ripplae taguse prahi ja

hallitusega seonduv.

12. Kohtu hinnangul on ripplae taga hallituse olemasolu tõendatud asjatundja arvamusega

(tl 22-23) ja tunnistaja M.P.a ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole põhjust pidada

asjatundja arvamust ebausaldusväärseks, nagu väidavad kostjad. Seda ei muuda

ebausaldusväärseks ainuüksi asjaolu, et selles on viide kehtivuse kaotanud

kriminaalkoodeksile. Tegemist on ehitusala, mitte õigusasjatundja arvamusega.

Tunnistaja M.P. ütles küll, et hallituse osas tehti vastav puhastus, kuid kuivõrd hallituse

olemasolu nähtub ka pärast Decora Ehituse tehtud töid koostatud asjatundja

arvamusest, ei saa tunnistaja ütlustest järeldada, et see probleem oli kõrvaldatud. Kuigi

6/7

M.P. oma ütlustes kinnitas, et hallitust esineb sageli kortermajades ja vanades majades,

ei saa kohtu hinnangul pidada hallituse olemasolul kinnisasja lepingutingimustele

vastavuses olevaks. Hallituse vähendab oluliselt eluruumi sobivust elamiseks, mistõttu

ei saa pidada selle olemasolul müügilepingu eset lepingutingimustele vastavaks VÕS §

217 lg 2 p 2 järgi. Hallituse kõrvaldamiseks tehtavad kulutused on lepingu rikkumisega

põhjuslikus seoses. Samuti on täidetud VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded.

Lahtise krohvi ja prahi osas pole hagejad tõendeid esitanud.

13. Kohus leiab, et hagejate nõue uue vanni paigaldamisega seoses torustike

ümberehitamise kulutuste hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole

selline kahju VÕS § 127 lg 3 kohaselt ette nähtav. Isegi juhul, kui vannil olid

puudused, ei pidanud kostjad ette nägema, et hagejate ostetava uue vanni

paigaldamiseks tuleb ümber ehitada torustik. Kui hagejad oleksid ostnud uue vanni,

mille torud sobinuks olemasoleva torustikuga, sellist kulu ei tekiks. Olemasoleva

torustikuga sobimatu vanni ostmist hagejate poolt ei saa kuidagi kostjatele ette heita.

Ettenähtavad oleksid üksnes kulutused uue vanni soetamiseks ja olemasoleva

torustikuga ühendamiseks, kuid uue vanni ostuks tehtud kulutusi ei ole hagejad

nõudnud.

14. Hagejate esitatud asjatundja arvamusest (tl 23-24) nähtub, et II korruse vannitoas

puudusid põrandaplaadid vanni alt ja osa põrandaplaatidest oli aluspinnast lahti. Kohus

nõustub kostjatega, et sisseehitatud vanni all põrandaplaatide puudumist ei saa pidada

lepingutingimustele mittevastavuseks. Arvestades ka elamu vanust vastab see

keskmisele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 mõttes. Asjatundja arvamuses olevalt pildilt (tl

24) nähtub, et lahti oli üksik põrandaplaat nurgas. Arvestades elamu vanust ja asjaolu,

et müügilepingu p 1.8.6 kohaselt vajab müügilepingu ese sanitaarremonti, ei saa pidada

asjatundja arvamuses oleval pildilt nähtuvat olukorda asja lepingutingimustele

mittevastavuseks.

15. Asjatundja arvamusest (tl 24) nähtub, et III korruse vannitoas olid põrandaplaadis

osaliselt lahti ja katki. Seda kinnitavad ka tunnistaja A.L. ütlused, kes möönis, et III

korruse vannitoas võisid dušialuse plaadid olla lahti. Seda asjaolu ei lükka ümber ka

tunnistaja M.P. ütlused. M.P. ütles küll, et plaadid said põrandale kinnitatud ja välja

vahetatud, kuid samuti ka seda, et Decora Ehitus ei saanud töid lõpetada. Seega on

võimalik, et lõpetamata jäid ka põrandaplaatidega seotud tööd. Seda kinnitab asjaolu, et

puudused nähtuvad ka pärast Decora Ehituse tööde lõpetamist koostatud asjatundja

arvamuses. Kohtu hinnangul ei saa asjatundja arvamuses olevalt fotolt nähtuvat

põranda seisukorda (tl 24) pidada lepingutingimustele vastavaks isegi arvestades elamu

vanust ja lepingu p-s 1.8.6 märgitut. Põrandaplaatide vahetamiseks ja kinnitamiseks

tehtavad kulutused on lepingu rikkumisega põhjuslikus seoses. Samuti on täidetud

VÕS § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuded.

16. Ventilatsioonil esinevate puuduste kohta ei ole hagejad tõendeid esitanud. Seega ei ole

selles osas nende nõue põhjendatud.

17. Kohus leidis eelmistes punktides, et hagejatel on õigus nõuda kostjatelt kulutuste

hüvitamist seinte plaatimise kulu, sh santehnika, plaatide ja ripplae paigaldamise ning

plaatidealuse hüdroisolatsiooni kulu, hallituse kõrvaldamise kulu ning III korruse

vannitoa põrandaplaatide parandamise kulu ulatuses. Kahju suuruse tõendamiseks on

hagejad esitanud asjatundja arvamuse (tl 25), Mega Grupp OÜ pakkumise (tl 27).

Kostjad on esitanud AS-i Decora Ehitus hinnapakkumise (tl 167). Hallituse

kõrvaldamise kuluks loeba kohus asjatundja arvamuse alusel 72 eurot. Seda kulu ei ole

toodud kostjate esitatud hinnapakkumises ning Mega Grupp OÜ pakkumises on see

7/7

ühtse summana koos teiste kuludega, mille hüvitamise kohustust kostjatel ei ole,

mistõttu teised tõendid hallituse kõrvaldamise kulu ei näita. Seinte plaatimise ja

santehnika ning ripplae paigaldamise kulu on kostjate esitatud hinnapakkumise

kohaselt 918 eurot. Asjatundja arvamuses ja Mega Grupp OÜ pakkumises on need

kulud grupeeritud koos muude kuludega, mille hüvitamise kohustust kostjatel ei ole,

mistõttu kohus lähtub selles osas AS-i Decora Ehitus hinnapakkumisest. III korruse

vannitoa põrandaplaatide parandamise kulu on eraldi välja toodud üksnes asjatundja

arvamuses, mille kohaselt see on 263 eurot. Seega on hagejate nõue vannitubadega

seotult kokku põhjendatud 263+72+918=1253 euro ulatuses.

18. VÕS § 128 lg 3 kohaselt tuleb mh hüvitada mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

Hagejad on tellinud elamus puuduste kindlakstegemiseks asjatundja arvamuse, mille

maksumus on 320 eurot (tl 26). Arvestades asjaolu, et asjatundja arvamuses sisaldub ca

pooles ulatuses ka arvamus praeguse vaidluse esemeks mitteolevate puuduste kohta,

peab kohus sellest kulust mõistlikuks poolt, st 160 eurot.

19. Tulenevalt eelmistes punktides toodust tuleb kostjatelt seega hagejate kasuks välja

mõista 1253+160+70=1483 eurot. VÕS § 65 lg 4 kohaselt on kostjad eelduslikult

solidaarvõlgnikud. Arvestades nõude kuulumist hagejate ühisvara hulka (tl 9), tuleb

summa mõista välja hagejatele ühiselt.

20. Kohus leiab, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotada

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 1/3

ulatuses. Seega tuleb jätta 1/3 menetluskuludest kostjate kanda ja 2/3 menetluskuludest

hagejate kanda. Hagejate menetluskulude nimekirja järgi on nende menetluskulu

riigilõiv 350 eurot ning esindajakulu 824 eurot. Kostjate menetluskulu nimekirja

kohaselt on kostjate menetluskulu esindajakulu 2095 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtu hinnangul on hagejate esindajakulu põhjendatud ja vajalik. Kostjate

esindajakulude suurust kohus mõistlikuks ei pea. Kohtu hinnangul ei ole praeguses

asjas kostjate esindajal olnud vaja võrreldes hagejate esindajaga oluliselt rohkem tööd

teha. Poolte seisund menetluses nii õiguslikust kui ka tõenduslikust vaatepunktist

vaadates on olnud võrreldav. Pigem on olnud hagejatel suurem vajadus asjaolusid välja

tuua ja tõendada. Seega ei saa pidada mõistlikuks kostjate rohkem kui 2,5 korda

suuremat esindajakulu. Mööndes, et esindajakulud ei pea olema mõlemal poolel

võrdsed, ei saa põhjendatud esindajakulude suurus niivõrd oluliselt erineda. Seda eriti

arvestades asjaolu, et mõlema poole esindajate tunnihind oli peaaegu sama. Sellest

lähtudes loeb kohus kostjate põhjendatud esindajakuluks 900 eurot. Hagejate

menetluskulud on kokku 350+884=1234 eurot, millest 1/3 moodustab 411,33 eurot.

Kostjate põhjendatud menetluskuludest 2/3 moodustab 600 eurot. Kohus tasaarvestab

poolte menetluskulude nõuded ja mõistab hagejatelt kostjate kasuks välja menetluskulu

188,67 eurot.

21. Kohus leiab, et kostjate protokolli parandamise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

Põhjendatud on kostjate taotlus asendada kostjate esindaja nimi hagejate esindaja

nimega. Tegemist on veaga protokollis. Istungil oli küsimus esitatud hagejatele. Hageja

teise taotluse jätab kohus rahuldamata, kuna see sisuliselt protokollis toodut ei muuda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik