1-15-8804/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-8804 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTIIVOSA

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.novembril 2015, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8804 (15230104225) Kohtunik Leo Kunman Kohtuistungi sekretär Tõlk Katrin Lopsik Anneli Helmann Kriminaalasi J.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses

Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav J.G (isikukood XXX

, elukoht: XXX, asukoht: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, karistatus: 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud 20.05.2014 Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1- 14-4341 KarS § 199 lg 2 p 9, § 25 lg 2-§ 199 lg 2 p 5,9 järgi, 8

kehtivat väärteokaristust, tõkend: kahtlustatavana kinni peetud

07.08.2015-08.08.2015 ning 08.08.2015 kohaldatud tõkend –

elukohast lahkumise keeld, mis seisneb kohustuses, et J.G

ei tohi lahkuda oma elukohast aadressil XXX ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks päevaks) Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, § 306, § 309 lg 3, kohus o t s u s t a s:

1. J.G süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks 6(kuus) kuud vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.G ´le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 4(neli) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana

kinnipidamise aeg 07.08.2015-08.08.2015, s.o 2 (kaks) päeva. Kandmisele kuulub 3(kolm) kuud 28(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

4. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et J.G

ei pane temale määratud ühe aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ning

1-15-8804 2

järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna järelevalve all, kohustudes:

1) elama aadressil XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. J.G kuulub Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja

määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.G´le määratud katseaja kulgemist alates

kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 10.november 2015.

7. J.G suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

8. J.G´lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 menetluskuluna:

- KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 585 eurot.

- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu 110 eurot.

Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo/maksegraafiku leht). Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku

lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine.

Asitõendid: CD-plaat on pakitud ümbrikusse ning lisatud kriminaalasja materjalide juurde – jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord

Käesolev otsus on kuulutatud resolutiivosana. Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega

ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa

kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt; lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest; lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast; lg 4 kohaselt apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud; lg 5 kohaselt apellatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse kättetoimetamisest

kaitsjale või riigi õigusabi andmisest keeldumisest; lg 6 kohaselt kui kohus kriminaalasja

lahendamisel tehtud kohtuotsuse resolutiivosas tunnistab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti

1-15-8804 3

põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätab selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonitähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud

lahendi kuulutamisest arvates; lg 7 kohaselt Ringkonnakohus võib apellatsioonitähtaja apellandi taotlusel ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamise või

sellest keeldumise kohta teeb ringkonnakohus määruse. KrMS § 189 lg 3 alusel võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Vastavalt KrMS § 387 lg 1, määruskaebus esitatakse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Leo Kunman Kohtunik