2-14-31100/28 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-14-31100

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Kiviõli Soojus hagi E. A. vastu võlgnevuse nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Saata kohtumäärus hageja lepingulisele esindajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. ASJAOLUD

AS Kiviõli Soojus esitas 23.12.2014 kohtule hagi E. A. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Viru Maakohtu 29.12.2014 määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Käesolevas asjas on kohtute seaduse § 37 lg-st 3 ja TsMS § 20 lg-st 1 tulenevalt kohtukoosseis menetluse käigus vahetunud. TsMS § 20 lg 1 kohaselt kui asja menetluse käigus kohtukoosseis vahetub, arutatakse asja algusest peale. Kohtuasja number 2-14-31100 Määruse tegemise aeg ja koht

10. november 2015, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi AS Kiviõli Soojus hagi E. A. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagi hind 969, 05 eurot Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Kiviõli Soojus (RK xxx, elukoht Aasa 19, 43122 Kiviõli) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine (Condor Inkasso OÜ, e-post marie@condorinkasso.ee ) Kostja: xxx vastuses märgitud elukoht xxx, e-posti aadress xxx)

2-14-31100

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus leiab, et hagi on menetlusse võetud ekslikult.

Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2). Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-perekonnaja kriminaalasjades artikli 21 p 1 alusel on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht ning p 2 kohaselt ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek.

28.08.2012 sõlmitud korteriomandi müügilepingu kohaselt on kostja Venemaa kodanik. Tema elukohaks oli lepingu sõlmimisel xxx(tl 6). Vastuses hagile on kostja palunud saata kohtu nägemuse asjast aadressile xxx (tl 111).

Käesoleval juhul on tõendatud, et kostjal on Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, tal puudub Eesti Vabariigi territooriumil elukoht ning puudub ka kostja kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus.

Lepingu artiklis 21 p. 1 on sätestatud kohtualluvuse üldpõhimõte, st. asi allub selle liikmesriigi kohtule, kelle territooriumil on kostja elukoht. Leping võlgnevuse nõude kohtualluvuse osas üldpõhimõttest kõrvale kalduvaid kohtualluvuse erinorme ette ei näe. Järelikult ei allu asi rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, Eesti kohus ei ole pädev asja arutama ning hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel. Hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi Lepingu artikkel 21 p 1 alusel.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse määruses, millega jäetakse hagi läbi vaatamata (TsMS § 173 lg 1).

Tulenevalt eeltoodust jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kui hagiavaldus on jäetud läbi vaatamata, on hagejal õigus esitada taotlus tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p

3 kohaselt.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/