3-12-1037/112 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2015, Tartu

Haldusasja number

3-12-1037

Haldusasi

Igor Tünni kaebus tema ilma lisamadratsita kartserisse

paigutamise õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Igor Tünni

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2014. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega

jätta Igor Tünni kaebus täielikult rahuldamata.

3. Jätta Igor Tünni taotlus istungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks

rahuldamata.

4. Jätta Igor Tünni menetluskulu tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 10.

detsember 2015.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav Igor Tünni paigutati aastatel 2011-2012 erinevatel ajaperioodidel

distsiplinaarkaristusena kartserisse. Lisamadratsit I. Tünnile kartserisse ei antud.

2. Pärast edutut kohtueelset menetlust esitas I. Tünni kaebuse, milles palus õigusvastaseks

tunnistada tema kartserisse paigutamine ilma lisamadratsita. Kaebuse kohaselt oli kaebajale

lisamadratsi kasutamine määratud arsti poolt ja selle mittevõimaldamine kahjustas tema tervist.

Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja kavatsuse esitada tulevikus kahju hüvitamise nõue.

3. Tartu Halduskohtu 6. oktoobri 2014. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tunnistati

õigusvastaseks kaebaja ilma lisamadratsita kartserisse paigutamine 6. novembrist 12. novembrini

ja 14. detsembrist 19. detsembrini 2011 aastal ning 6. maist kuni 13. maini 2012. aastal.

Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.

3.1. Vaidlust pole selles, et kaebaja tervisekaardile on arst 20. jaanuari 2011. a otsuses nr 96

märkinud „Võimalusel kartserisse lisamadrats?“. Vastustaja ei ole seda ettekirjutust täitnud.

Mingeid objektiivseid põhjuseid vastustaja ei esitanud. Vastustaja märkis vaid, et arst oli

otsustuses märkinud madrats „võimalusel“ ning seda veel küsimärgiga. Madratsi

mittevõimaldamisega rikkus vastustaja vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-t 1, mille järgi tuleb

kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ja kindlustab, et karistuse kandmine

ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult vanglas

kinnipidamisega kaasnevad.

3.2. Perioodi 17. juuli 2010 kuni 18. september 2010 osas jättis kohus kaebuse rahuldamata,

kuna arsti ettekirjutus tehti alles 20. jaanuaril 2011.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus

järgmistel põhjendustel rahuldamata jätta.

4.1. Halduskohtu viidatud arsti otsustus ei kohustanud vanglat kaebajale kartserisse lisamadratsit

andma. Otsuses oli märgitud, et lisamadrats anda võimalusel. Lisaks oli otsus küsimuse vormis.

Seda arvestades ei tulenenud vastustajale kohustust lisamadratsi väljastamiseks.

4.2. Kõnealune arsti otsus tehti 2011. a jaanuaris, kuid kartserisse paigutati kaebaja alles 2011. a

novembris ja detsembris ning 2012. a mais, st 9-16 kuud hiljem. Ajavahemikul 20. jaanuar 2011

kuni 6. mai 2012 käis kaebaja korduvalt erinevate arstide vastuvõtul, sh seoses seljavaludega

ning ükski neist pole pärast 20. jaanuari 2011 määranud ega pidanud vajalikuks määrata

kaebajale kartserisse lisamadratsit.

4.3. Kaebajale ei ole tervisekahju tekitatud. Tema tervisekaardist nähtub, et ta on juba 2006.

aastast kurtnud seljavalusid. Arstid on probleemiga tegelenud, kuid ei keelanud teda kartserisse

panna. Väited tervise kahjustamisest on seega alusetud.

4.4. Kvalifitseerimaks tegevust väärkohtlemisena, peab see ületama teatud minimaalse

raskusastme. Kaebaja viibis kartseris vaid lühiajalistel perioodidel.

5. I. Tünni vastuses apellatsioonkaebusele palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

Vastuses kirjeldatakse enda erinevaid terviseprobleeme ning loetletakse neid kinnitavaid

tõendeid. Ka leitakse, et Viru Vangla käitumine on vastuolus Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikaga. Samuti palutakse kutsuda ringkonnakohtusse tunnistajatena Viru Vanglas töötavad

ning varem töötanud arstid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb küsimuse lahendamiseks, kas kaebajale oli arsti poolt

määratud lisamadratsi kasutamine ning milliseks ajaks see oli määratud, vaadata vaidlusaluse 20.

jaanuari 2011. a tervisekaarti tervikuna. Selles (asja materjalidele lisatud tervisekaardi väljavõtte

seitsmendal lehel) on märgitud järgmist: „Anamnees: 20.01.2011. Episoodilised nimmevalud.

Praegu valu ägenenud. Viibib kartseris. Obj. Kerge nimmelordoosi lamenemine, lasegue

sümptoom kahepoolselt vaba, labajalgade jõudlus vastupanule hea, neuroloogilisi

ärajäämanähtusid ei esine.“

Seejärel oli sõnastatud otsus järgnevalt „20.01.2011 vajadusel ibumetini 400 mgx3 mitte rohkem

kui 2 päeva järjest. Võimalusel kartserisse lisamadrats?“.

Ringkonnakohtu arvates nähtub tervisekaardist tervikuna, et lisamadratsi väljastamise oli arst

sidunud asjaoluga, et otsuse tegemise päeval oli kaebaja kartseris (sõnad: „Praegu valu

ägenenud. Viibib kartseris“). Seega oli lisamadrats näidustatud kaebajale üksnes selleks

kartseriperioodiks, mis nähtuvalt vastustaja vastusest kaebusele kestis 20. jaanuarist 2011 kuni 7.

veebruarini 2011 (tl 180p, kd I). Seda kinnitab asjaolu, et tervisekaardist nähtuvalt käis kaebaja

hiljem korduvalt arsti vastuvõtul, kuid erinevalt sellest korrast ei käsitletud hiljem enam kordagi

lisamadratsi küsimust vaid määrati kaebajale üksnes ravimite kasutamine.

Seega ei saa järeldada, et arsti 20. jaanuari 2011. otsustus oleks olnud tulevikku suunatud

iseloomuga kõigi tulevikus aset leidvate kartserikaristuste kandmiste tarvis. On ilmne, et see oli

mõeldud koos ravimite kasutamisega sel hetkel aset leidnud kartserikaristuse kandmiseks.

8. Halduskohus ei ole arvesse võtnud ka arsti 22. mai 2014. a tõendit, mille kohaselt kaebajal ei

olnud ajavahemikul 17. juulist 2010 kuni 18. septembrini 2010 ja 6. novembris 2011 kuni 12.

maini 2012 kantud kartseris viibimise ajal meditsiinilist näidustust lisamadratsile (tervisekaardi

väljavõtte l 70). Ehkki teise arsti poolt väljastatud, kinnitab see tõend siiski ringkonnakohtu poolt

eelnevalt väljatoodut, et lisamadrats oli kaebajale ette nähtud üksnes 20. jaanuarist 2011 kuni 7.

veebruarini 2011 kantud kartserikaristuse tarvis.

9. Seda, et püsivalt lisamadratsi väljastamise otsus vormistatakse ja kajastatakse tervisekaardis

teistmoodi, kinnitab ka kaebaja tervisekaardi väljavõtte hilisem osa. Nii on tervisekaardi

väljavõttes arsti 23. novembri 2013. a otsus (tervisekaardi väljavõtte l 54), kus märgitakse

„Lisamadrats neuroloogi poolt ordineeritud, eraldada, tõend väljastatud.“. Seda, et kaebajale on

selle otsuse alusel väljastatud lisamadrats, nähtub ka hilisematest tervisekaardi väljavõtetest, nii

on 14. novembri 2013. a anamneesis märgitud, et „Tõend lisamadratsi kohta on juba väljastatud

13.11.13.“ (samas). Ka 17. detsembri 2013. a otsuse anamneesis märgitakse, et „Lisamadrats

eraldatud“ (tervisekaardi väljavõtte l 57).

10. Ringkonnakohus märgib siiski, et selliste ebamääraste raviotsustuste puhul võib haldusorgani

uurimiskohustus (haldusmenetluse seaduse § 6) eeldada seda, et haldusorgan küsib arsti käest

täpsemalt järele, mida vastav raviotsustus tähendab.

11. Perioodi osas, mille jaoks oli arst kaebajale lisamadratsi määranud (20. jaanuar 2011 kuni 7.

veebruar 2011) ei võtnud halduskohus kaebust 21. aprilli 2014. a määrusega menetlusse. Seda

perioodi ei käsitlenud halduskohus ka enda otsuses, st ta ei tunnistanud selle perioodi osas vangla

tegevust õigusvastaseks ega jätnud selles osas kaebust ka rahuldamata. I. Tünni asjas

apellatsioonkaebust ei esitanud.

Seega ei ole ajavahemik 20. jaanuar 2011 kuni 7. veebruar 2011, mille kohta arsti 20. jaanuari

2011. a otsustus tegelikult käis, käesolevas asjas vaidluse esemeks ning ringkonnakohus ei saa

selle perioodi osas asja sisuliselt lahendada ja lisamadratsi väljastamata jätmist õigusvastaseks

tunnistada. Muude perioodide osas tuleb kaebus rahuldamata jätta, kuna arsti otsustus ei

laienenud neile kartserikaristuse kandmise perioodidele.

12. Kaebaja väited kohtumenetluses keskenduvad peaasjalikult enda kannatuste ja läbielamiste

kirjeldamisele seoses terviseprobleemidega. Need ei ole siiski tema kaebuse rahuldamise aluseks.

Küsimus, kas lisamadratsi väljastamine kaebajale oli vajalik või mitte, sõltub eeskätt arsti

otsustusest. Nagu eelnevast ilmnes, ei olnud arsti 20. jaanuari 2013. a otsus suunatud kaebajale

lisamadratsi väljastamiseks tulevikus uute kartserikaristuste kandmise ajaks.

13. See, et kaebajale on arst otsustanud 13. novembril 2013 väljastada lisamadratsi, ei saa olla

aluseks kaebuse rahuldamiseks käesolevas asjas. Vaidlus praeguses asjas on ca kaks aastat

varasema perioodi osas. Halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 2 järgi tuleb haldustegevuse

õiguspärasust hinnata eeskätt selle tegevuse ajahetke seisuga.

14. Seega tuleb halduskohtu otsus tühistada ja kaebus kokkuvõttes täielikult rahuldamata jätta. I.

Tünni taotlus arstide kohtus ülekuulamiseks jääb rahuldamata, kuna tema tervisekaardi

väljavõttes olevad tõendid kinnitavad koostoimes piisavalt, et 20. jaanuari 2011. a otsusega ei

olnud talle määratud lisamadratsit tulevikus kantavate kartserikaristuste jaoks ning arstide

ülekuulamiseks puudub vajadus. Sel põhjusel puudub asjas ka vajadus istungi korraldamiseks

ning lisaks võimaldab kirjalik menetlus lahendada asja märgatavalt kiiremini.

15. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-st 2 tulenevalt jääb kaebaja menetluskulu

(halduskohtus tasutud riigilõiv 15 eurot) tema enda kanda.

Tiina Pappel

Madis Ernits

Einar Vene

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt