3-14-51075/30 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel ja Madis Ernits

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

10.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-14-51075

Haldusasi

Garri Graubergi (Grauberg) kaebus Tartu Vangla

25.03.2014. a käskkirja nr 6-2/373 tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Garri Graubergi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Garri Grauberg

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsus

muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 10.12.2015 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

25.02.2014 kella 21:05 paiku toimus Tartu Vanglas intsident, mille käigus lõi kaebaja ajal,

mil valvur teostas osakonnas järelevalvet, mitu korda tugevalt kambri ukse pihta, et võita

valvuri tähelepanu. Kui valvur kaebaja kambri juurde jõudis, nõudis kaebaja peavalu tõttu

ravimit, ning kui valvur ravimiga tagasi tuli, kaebaja enam rohtu ei soovinud, kuna tema sõnul

oli tal peavalu üle läinud. Kirjeldatu kohta koostas valvur samal päeval ettekande (tl 15) ning

kaebaja esitas juhtunu kohta oma seletused (tl 16). Kaebaja selgitas, et 25.02.2014 kella 20:00

paiku hakkas tal pea valutama ning kui ta kuulis 21:00 paiku valvuri sisenemist osakonda,

koputas ta vastu ust ja küsis temalt peavalutabletti. Kaebaja väitel toodi talle ravim 5-10

minutit hiljem, kui suurem peavalu oli järele jäänud, ning ta loobus ravimist. 24.03.2014

koostas inspektor-kontaktisik distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 14-14p), milles tõi välja, et

videosalvestise väljavõttelt nähtuvalt täitis vanglateenistuse ametnik kaebaja palve

peavalurohu saamiseks vähem kui ühe minuti jooksul. Arvestades juhtumi asjaolusid, on

protokolli koostaja hinnangul ilmselge, et antud juhul oli tegemist kaebaja poolse vale

kaebusega. Kaebaja pahatahtlikule käitumisele viitab ka asjaolu, et päev varem esitas kaebaja

samuti vale kaebuse. Kuna kaebaja esitas 25.02.2014 vale kaebuse ajal, mil ametnik teostas

järelevalvet, tuleb kaebaja tegevust lugeda ametniku teenistuskohustuse takistamiseks.

2.

25.03.2014. a käskkirjaga nr 6-2/373 (tl 12-12p) karistas inspektor-kontaktisik kaebajat

25.02.2014 toime pandud teo eest distsiplinaarkorras noomitusega. Käskkirja kohaselt takistas

kaebaja 25.02.2014 kella 21:05 paiku vanglateenistuse ametnikku teenistuskohustuse täitmisel

(eelvangistuse eluhoone 12. sektsioonis järelevalve teostamisel) ja rikkus vangistusseaduse

(VangS) § 67 p-i 2.

3.

14.04.2014 esitas kaebaja vanglale vaide (tl 2,10), milles taotles Tartu Vangla

25.03.2014. a käskkirja nr 6-2/373 kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla jättis 14.05.2014. a

vaideotsusega nr 1-11/172-2 (tl 11) kaebaja vaide rahuldamata (tl 11).

4.

09.06.2014 saabus Tartu Halduskohtule kaebus (tl 1), milles kaebaja palus tühistada Tartu

Vangla 25.03.2014. a käskkirja nr 6-2/373.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja vanglateenistuse ametnikke töökohustuste täitmisel

takistanud, mistõttu puuduvad objektiivsed ja subjektiivsed asjaolud tema distsiplinaarkorras

karistamiseks. Kaebaja ei nõustunud sellega, et ravimi küsimine ja sellest loobumine on

valvuri töö takistamine. Antud juhul on kaebajat karistatud ravimist loobumise eest.

5. Vastustaja palus kaebusele esitatud vastuses (tl 24-25) jätta see rahuldamata.

6. Tartu Halduskohus jättis 06.11.2014. a otsusega (tl 39-40p) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus leiab, et kaebaja rikkus tahtlikult VangS § 67 p 2 nõudeid ja tema

distsiplinaarkorras karistamine oli õiguspärane. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud

videosalvestise vaatlusega on tuvastatud, et kaebaja väited ravimi toomisele kuluva aja kohta

ei vasta tõele ning valvuril kulus kaebajale peavalurohu toomiseks üks minut. Kohtu arvates

ei ole usutav see, et kui kaebaja kannatas peavalu rohkem kui tunni vältel, siis taandus see ühe

minuti jooksul pärast seda, kui ta oli valvurilt ravimit küsinud.

Tulenevalt VangS § 66 lg-test 1 ja 2 ning Justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44

„Järelevalve korralduse vanglas“ (määrus nr 44) § 2 p-st 1, § 12 lg 1 p-st 5 ja § 12 lg-st 2

teostavad valvurid eluosakondades ringkäike, et kontrollida kambrites toimuvat, avastada

võimalikke rikkumisi, neid ennetada ja takistada. Tartu Vangla kodukorra lisa 1.9 kohaselt

algab 12. osakonnas õhtune loendus kell 20:00 ja terve osakonna loendus kestab kauem kui

mõned minutid (ligikaudu pool tundi). Loenduse ajal kontrollitakse kinnipeetavate

kohalolekut, kinnipeetavate füüsilist seisundit, kambri ja kambrisisustuse tehnilist seisukorda.

Valvurid jagavad loenduse ajal kinnipeetavatele ka ravimeid ja vajaduse korral valuvaigisteid.

Seega on võimaliku ootamatu valu korral kinnipeetavatel loenduse ajal võimalik valvuritelt

valuvaigistit küsida. Kui kaebajal algas peavalu kell 20:00, oli ka temal võimalik loenduse

ajal küsida ravimit, kuid ta ei teinud seda. Asja materjalidest nähtuvalt on igas elukambris

olemas sidepidamissüsteem Ringmaster, mille kaudu oli ka kaebajal võimalik anda teada

peavalust ning soovist saada ravimit. Selline tegevus ei oleks kuulda osakonna teistesse

kambritesse. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud, vaid ootas aega, mil valvur tuleb

osakonda.

Kaebaja paigutati 12. osakonda 13.01.2014 ning kuni rikkumiseni oli ta seal viibinud ligi

poolteist kuud, mis on kohtu arvates piisav aeg selleks, et kaebaja saaks aimu nii vanglas kui

konkreetses osakonnas toimuvatest tegevustest. Arvestades sündmuse toimumise kellaaega

(21:05 paiku), pidi kaebaja teadma ja aru saama, et muud tegevused on selleks ajaks lõppenud

ning osakond on vaikne. Kaebajale ei ole teadmata ka asjaolu, et tervisega seonduvate

kaebuste ja ravimi vajaduse korral ei saa valvur sellist soovi ignoreerida ega tähelepanuta

jätta, vaid katkestab sellise soovi avaldamise korral oma poolelioleva tegevuse ning seeläbi

saab takistatud järelevalvetoimingute eesmärgipärane teostamine. Kaebaja käitumine, mis oli

suunatud valvuri tegevuse segamisele, on käsitletav ametnike teenistuskohustuste –

järelevalve teostamise – tahtliku takistamisena. Vaidlustatud käskkirjast nähtuvalt on

vastustaja otsuse tegemisel võtnud arvesse ka asjaolu, et tegemist oli kaebaja poolt korduvalt

toime pandud samalaadse rikkumisega. Seega oli kaebaja distsiplinaarkorras karistamine

põhjendatud ja vajalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7.

19.11.2014 saabus ringkonnakohtule kaebaja apellatsioonkaebus (tl 4446) Tartu

Halduskohtu 06.11.2014. a otsusele, milles ta palub halduskohtu otsuse tühistada ja tema

kaebuse rahuldada.

Kaebaja leiab, et VangS § 67 p-s 2 sätestatud teokoosseis ei ole täidetud. Valvuri käest

peavalutableti küsimine ja sellest hiljem loobumine suurema peavalu möödumise tõttu ei saa

takistada vanglateenistuse ametnikku teenistuskohustuste täitmisel. Kuivõrd VangS § 63 lg 1

kohaselt võib kinnipeetavat karistada ainult õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest, ei ole

kaebaja antud juhul distsiplinaarsüütegu toime pannud ja tema karistamine oli õigusvastane.

Kaebaja hinnangul ei oma tähtsust see, mil viisil kaebaja palve peavalurohu saamiseks

valvurile edastas. Kuna valvur oli osakonnas, ei olnud kedagi valveruumis, ning keegi poleks

sidepidamissüsteemi Ringmaster kutsungile vastanud. Tartu Vangla kodukorra kohaselt ei ole

ravimi küsimine ja sellest hiljem loobumine keelatud. Seega on arusaamatud halduskohtu

otsuses esitatud väited selle kohta, et kaebaja pidi olema teadlik vanglas ning konkreetses

osakonnas toimuvast tegevusest. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 07.11.2011. a

otsusele haldusasjas nr 3-3-1-51-11, mis on analoogne käesoleva vaidlusega. Kui viidatud

asjas leidis Riigikohus, et kinnipeetava korduv teabenõude esitamine ei ole vanglateenistuja

segamine ja VangS § 67 p 2 rikkumine, siis käesolevas asjas ei ole valvuri segamine temalt

ravimi küsimine ja sellest hiljem loobumine.

8. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 65-66) jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitab, et antud juhul takistas kaebaja käitumine (valju heli tekitamisega ravimi

nõudmine) valvuril järelevalve teostamist osakonnas. Kaebaja käitumise tulemusena katkestas

valvur järelevalve teostamise ning väljus osakonnast ravimi toomiseks. Kaebaja käitumise

tõttu ei olnud järelevalve teostamine osakonnas enam tõhus, kuna tema käitumine andis

teistele kinnipeetavatele signaali keelatud tegevuste lõpetamiseks, mis aga ei võimaldanud

valvuril enam avastada võimalikke rikkumisi või keelatud tegevusi. Kuigi ravimist loobumine

ei ole keelatud, näitab kaebaja käitumine olustikku arvestades just tahtlust segada ametnikku

teenistuskohustuste täitmisel. Kaebaja on kinnitanud, et kannatas peavalu all alates 20.00.

Ravimit otsustas ta küsida aga alles kella 21:00 paiku ja mitte sidepidamissüsteemi

vahendusel, vaid osakonnas valju heli tekitamisega. Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et

sedavõrd pikka aega kestnud peavalu, mis oli sellise intensiivsusega, et vajas kohest ravimi

toomist, möödus ootamatult vähem kui minutiga. Kaebaja käitumist käsitleti rikkumisena just

ravimi küsimise aja ning viisi tõttu. Sidepidamissüsteemi kaudu ravimi küsimisel ei oleks

kaebaja oma käitumise tulemusena takistanud osakonnas tõhusa järelevalve teostamist ega

võimalike rikkumiste avastamist.

Käesolevas vaidluses ei ole asjakohane Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-51-11.

Erinevalt viidatud asjas toimunud vaidlusest, ei ole kaebajat karistatud pelgalt selle eest, et ta

soovis ravimit ning selle toomisel loobus sellest. Kaebaja karistamise tingis ravimi küsimise

viis – osakonnas järelevalve teostamise ajal valjult vastu kambriust löömine, mis tõi kaasa

valvuri poolt järelevalve teostamise pooleli jätmise. Seetõttu erinevad käesolevas asjas ja

viidatud haldusasjas karistamise aluseks olevad asjaolud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 06.11.2014. a otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses

esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses täies ulatuses korrata

(HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited

alust selle rahuldamiseks. Vastuseks neile väidetele märgib kohus järgmist.

10. VangS § 67 p 2 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud mitte

takistama vanglateenistuse ametnike kohustuste täitmist ega häirima teisi kinnipeetavaid ja

muid isikuid. Tulenevalt VangS § 63 lg-st 1 võib kinnipeetavale sama seaduse nõuete süülise

rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi. Antud asjas puudub vaidlus selles, et kaebaja

lõi 25.02.2014 kella 21:05 paiku, kui valvur teostas osakonnas järelevalvet, mitu korda

tugevasti vastu kambri ust, et võita valvuri tähelepanu. Pärast valvuri tähelepanu saamist

palus kaebaja valvurilt valuvaigistit ning kui valvur oli valveruumist rohu toonud, kaebaja

seda enam ei soovinud. Apellatsioonkaebuses on kaebaja oma vaidlusaluse käitumise puhul

rõhutanud üksnes peavalurohu küsimist valvurilt ning hiljem sellest vabatahtlikku loobumist.

Seda, kuidas kaebaja valvuri tähelepanu rohu küsimiseks sai, ei ole kaebaja käsitlenud.

Kaebaja osutab üksnes sellele, et ka juhul, kui ta oleks valvurile oma soovi edastanud

kambrisse paigaldatud sidepidamissüsteemi kaudu, oleks valvur ravimit tooma tulles saanud

teada, et kaebaja enam ravimit ei soovi. Kaebaja ei ole esitanud aga vastuväiteid sellele, et

tekitas valvuri tähelepanu püüdmiseks osakonnas valju müra, lüües mitu korda tugevasti vastu

kambri ust. Olukorras, kus kaebajal oli võimalik peavalu korral valuvaigistit paluda ka

sidepidamissüsteemi kaudu või eelnevalt kella 20:00 paiku toimunud loenduse ajal, on usutav,

et kaebaja teguviis oli ajendatud ka muust kui üksnes valuvaigisti saamise soovist.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõustuda vastustajaga, et arvestades kõiki konkreetse

sündmuse asjaolusid kogumis, võis kaebaja tegu olla ajendatud ka soovist takistada valvuri

poolt ringkäigu teostamist. Arvestades asjaolu, et kaebaja tekitas valvuri tähelepanu saamiseks

valju müra, ei ole välistatud ka vastustaja hinnang, et kaebaja soovis teistele kinnipeetavatele

teada anda, et valvur liigub osakonnas ja võib teostada kambrites järelevalvet. Seda, et

kaebaja poolt valvuri tähelepanu juhtimine ei olnud tingitud ainult valuvaigisti saamise

soovist, kinnitab ka asjaolu, et üksnes minut pärast valuvaigisti küsimist kaebaja seda enam ei

soovinud. Eluliselt ei ole usutav, et kui isikul on niivõrd tugev valu, et ta soovib tungivalt

valuvaigistit, on tal juba minuti möödumisel valu sedavõrd taandunud, et ta enam rohtu ei

soovi. Seega leiab ringkonnakohus, et asjas kogutud materjalide pinnalt saab järeldada, et

kaebaja rikkus 25.02.2014 kella 21:05 paiku valvuri tähelepanu võitmise ja talle alusetu palve

esitamisega VangS § 67 p-s 2 sätestatud nõuet mitte takistada vanglateenistuse ametniku

kohustuste täitmist, ning esines alus tema distsiplinaarkorras karistamiseks VangS § 63 lg 1

järgi.

11. Alusetu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kui haldusasja nr 3-3-1-51-11

asjaoludel ei olnud Riigikohtu hinnangul vanglateenistuja segamine VangS § 67 p 2 mõttes

kinnipeetava korduv teabenõude esitamine, siis ei ole seda ka valvurilt ravimi küsimine.

Nimetatud haldusasjas leidis Riigikohus, et VangS § 67 p-s 2 sätestatud distsiplinaarsüüteo

koosseis ei olnud täidetud, kuna teabenõude esitamine ei saanud takistada vangla julgeoleku

tagamist. Erinevalt viidatud haldusasjast oli käesolevas asjas tegemist kaebaja poolt kambris

valju müra tekitamisega ajal, mil valvur teostas osakonnas järelevalvet. Määruse nr 44 § 2 p 1

järgi on üheks järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline

jälgimine. Sama määruse § 12 lg-s 2 sätestatu kohaselt kontrollib valvur sisevalvepiirkonnas

ringkäiku tehes kambris toimuvat, ning vastavalt määruse § 12 lg 1 p-le 5 tehakse ringkäik

sisevalvepiirkonnas vähemalt kord tunnis. Asjaolu, et 25.02.2014 kella 21:05 paiku teostas

valvur selles osakonnas, kus viibis kaebaja, järelevalvet, on tuvastatud valvuri 25.02.2014. a

ettekandega (tl 15). Kuna valvuri sõnul kostis kaebaja kambrist valju kolkimist, on usutav, et

seda oli kosta ka teistesse kambritesse ning selliselt oli teistel kinnipeetavatel võimalik teada

saada, et valvur liigub osakonnas. Samuti võitis kaebaja oma tegevusega ning sellele järgneva

palve esitamisega valvuri tähelepanu, mis takistas valvuril ringkäiku jätkamast. Kuivõrd

kaebaja tegevusest tulenevalt olid teised kinnipeetavad saanud teadlikuks valvuri viibimisest

osakonnas, ei pruukinud enam valvuri poolt kontrolli jätkamine olla sedavõrd tõhus, kui see

oleks olnud juhul, kui kinnipeetavad valvuri poolt sel ajal järelevalve teostamisest teadlikud ei

olnud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et keeld segada valvureid järelevalve

teostamise ajal kannab endas vanglas julgeoleku tagamise eesmärki. Kuna asja materjalide

pinnalt saab järeldada, et kaebajal puudus antud juhul valvuri poole pöördumiseks veenev

põhjus, saab tema tegevuses jaatada tahet takistada ametnikku tema poolt osakonnas

järelevalve teostamisel.

12. Eelnevalt esitatud põhjendustel on Tartu Vangla 25.03.2014. a käskkiri nr 6-2/373

õiguspärane, mistõttu jääb Tartu Halduskohtu 06.11.2014. a otsuse peale esitatud

apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 15 eurot, mis jääb tulenevalt

HKMS § 108 lgst 1 tema enda kanda. Vastustaja ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist

taotlenud ega menetluskulude nimekirja esitanud. Seega puudub vajadus selles osas seisukoha

võtmiseks.

Einar Vene

Tiina Pappel

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/