2-13-42727/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.06.2015 otsus 10 100 euro väljamõistmise osas ja

jätta selles osas hagi rahuldamata.

2. Muuta otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Sõnastada otsuse tervikresolutsioon järgnevalt:

4.1 Rahuldada Ehitus5ECO OÜ hagi Oniar OÜ vastu osaliselt ja välja mõista

Oniar OÜ-lt 6617 (kuus tuhat kuussada seitseteist) eurot Ehitus5ECO OÜ

kasuks.

4.2 Jätta rahuldamata Oniar OÜ vastuhagi Ehitus5ECO OÜvastu 198 988,07

eoro, viivise 17 770 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Tiit Kollom ja Indrek

Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.11.2015, Tallinn

Kohtuasja number

2-13-42727

Kohtuasi

Ehitus5ECO OÜ hagi Oniar OÜ vastu 16 717 euro

väljamõistmiseks

ning

Oniar

OÜ

vastuhagi

Ehitus5ECO OÜ vastu 198 988,07 euro, viivise ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.06.2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Oniar OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

249 692,78 eurot

Menetlusosalised, nende esindajad

Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Ehitus5ECO

OÜ (registrikood 11715995, asukoht Mustamäe tee 4,

10621 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri

Tomson, seaduslikud esindajad MP ja AN

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Oniar OÜ

(registrikood 10936116, asukoht Pargi 16, Märjamaa,

78304 Raplamaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Tambet Toomela ja seaduslik esindaja RL

Istungi toimumise aeg

20.10.2015

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta hagi esitamisega seotud menetluskulud 40 % ulatuses kostja ja ja 60 %

ulatuses hageja kanda ning vastuhagi esitamisega seotud menetluskulud täielikult

kostja kanda, lepinguliste esindajate kulud jätta 5 % ulatuses hageja ja 95 %

ulatuses kostja kanda.

2. Välja mõista Oniar OÜ-lt Ehitus5ECO OÜ kasuks 18 184,26 eurot maakohtus

kantud menetluskulu hüvitamiseks ja 3851,77 eurot ringkonnakohtus kantud

menetluskulu hüvitamiseks, kokku 22 036,03 eurot.

3. Välja mõista Ehitus5ECO OÜ-lt Oniar OÜ kasuks 728,50 eurot maakohtus

kantud menetluskulu hüvitamiseks ja 133,10 eurot ringkonnakohjtus kantud

menetluskulu hüvitamiseks, kokku 861,60 eurot.

4. Tasaarvestada hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluv summa 861,60

eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluva summaga 22 036,03 eurot.

5. Tasaarvestuse tulemusena välja mõista Oniar OÜ-t Ehitus5ECO OÜ kasuks

21 174,43 (kakskümmend üks tuhat ükssada seitsekümmend neli) eurot ja 43

senti menetluskulude hüvitamiseks.

6. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. Ehitus5ECO OÜ (hageja) esitas 13.09.2013 Harju Maakohtule hagi Oniar OÜ (kostja)

vastu, milles palub tuvastada, et kostjal ei ole hageja vastu garantiinõude esitamise

alust. 27.03.2014 esitas hageja taotluse hagi eseme asendamiseks, mille kohaselt

palus hageja asendada hagi eseme ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 717 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.03.2011 töövõtulepingu Märjamaal, Pargi

16 asuva tootmishoone laiendus- ja juurdeehitustööde teostamiseks. Lepingu p 2.4

kohaselt oli hageja kohustuseks teostada tööd lepingule lisatud dokumentide ning

projektdokumentatsiooni kohaselt. Ehitustööde vastuvõtu-ülevaatuse akt allkirjastati

09.09.2011 ning akti p-s 8 märgiti kokku 11 puudust. AS UniCredit Bank Eesti filiaal

väljastas 16.09.2011 garantiikirja, mille alusel kohustub pank tasuma soodustatud

isikule (kostjale) tema esimesel nõudmisel kuni 16 717 eurot kui hageja rikub

lepinguga sätestatud garantiikohustusi.

3. 09.09.2013 esitas kostja AS-ile UniCredit Bank Eesti filiaal nõude kostjale

garanteeritud summa täielikuks väljamaksmiseks. Kostja heidab hagejale ette, et

hageja on rikkunud soojusvarustuse- ja ventilatsioonilahendusega ning videovalve-

süsteemidega seotud kohustusi ning on jätnud kõrvaldamata betoonpõranda

kahjustused.

4. Hageja hinnangul ei ole ta garantiikohustusi rikkunud ning kostja on pannud

pangagarantii maksma põhjendamatult. Kuna hageja on valmis garantiitööd teostama,

siis puudub alus garantiitagatise realiseerimiseks. Vaidluse all olevate videovalve-,

ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osas garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktis

kirjeldatud puudused said töövõtja poolt kõrvaldatud. Seoses panga poolt garantiiraha

väljamaksmisega kostjale, kohustus hageja kostjale väljamakstud summa 16 717

eurot pangale hüvitama.

5. Hageja toob välja, et töövõtulepingu p 2.3 kohaselt tuli hagejal ehitustööd teostada

vastavalt

lepingule

lisatud

projektdokumentatsioonile.

Ehitise

projektdokumentatsioon on koostatud VIP Projekt OÜ poolt, kelle kvalifikatsiooni

tõendavad

Majandustegevuse

Registris

avaldatud

registreeringud

projekteerimistegevuse kohta.

6. 30.07.2013 on OÜ Raksit koostanud Pargi 16 tootmishoone eksperthinnangu.

Hinnangu koostamisel võeti aluseks VIP Projekt OÜ poolt koostatud kütte ja

ventilatsiooni põhiprojekt; hageja poolt üleantud dokumentatsioon; õhksüsteemi,

soojussõlme ja ventilatsiooniagregaadi 09.07.2013 visuaalse ülevaatuse dokumendid;

elektrooniline kirjavahetus; eelhinnangu andmine Heveref OÜ tööle ning kostja

tegevdirektori Rein Loeli selgitused. OÜ Raksit eksperthinnangust nähtub, et suur osa

ventilatsiooni- ning küttesüsteemi puudustest on tingitud puudulikust projektist ning

tehnilistest lahendustest. Pargi 16 hoone puhul on tegemist metallitöökojaga, kus

planeeritavas tootmises kasutatav tehnoloogia erineb märkimisväärselt tavaolukorrast.

Kostja oleks pidanud sellest projekteerijat teavitama. Hageja hindas projekti sobivust

tavatingimustes. Hageja toob välja ka, et mistahes projekteerimisetöid ega projekti

ekspertiisi teostamise kohustust töövõtulepingujärgsed tööd ei hõlmanud. Hageja

hinnangul on puudus ventilatsiooni- ja küttesüsteemis tingitud ka seadmete

ebakorrektsest hooldusest.

7. Hageja ei ole rikkunud videovalvesüsteemidega seotud kohustusi. Kostja on

hooldanud videovalvesüsteemi puudulikult ning süsteem on ebaõigesti paigaldatud.

Hageja rõhutas, et ühe kaamera töös esinev ajutine tõrge ei saa olla kogu

valvesüsteemi väljavahetamise põhjuseks. Kostja eesmärk on kogu süsteemi

väljavahetamine, mis ei ole õiguspärane.

8. Betoonpõrandate kahjustuste osas märkis hageja, et ta on kogu aeg olnud valmis

nimetatud garantiitöid teostama, kuid kostja ei võimaldanud nende tööde teostamist.

Hageja toob ka välja, et kostja alustas põrandate koormamisega lubatust oluliselt

varem, mis omakorda tõi kaasa betoonpõrandas pragude tekkimise või vähemalt

suurendas vastava kahju tekkimise riski. Juhul kui kohus leiab, et pragude tekkimine

on tingitud hagejapoolsest rikkumisest, tuleb vastavat kahjusummat vähendada 0

euroni, arvestades seejuures kostja tegevusest tingitud ohtu betoonpõranda

säilimisele.

9. Kostja ei ole garantiinõudes märgitud kulutuste kandmist tõendanud ning soovib

hageja kulul alusetult rikastuda.

10. Alternatiivselt

leidis

hageja,

et

isegi,

kui

kütte-,

ventilatsiooni-

ja

videovalvesüsteemide töös esinevad probleemid või tõrked on käsitletavad

hagejapoolsete rikkumistena, siis on tegemist rikkumistega, mille põhjustas

kinnipidamine kostja juhistest (sh kostja enda poolt tellitud ja hagejale esitatud

ehitusprojektist, kostja poolt erinevate spetsialistide abil välja valitud seadmetest jne),

mistõttu seesuguste rikkumiste eest hageja ei vastuta.

11. 27.03.2014 esitas hageja taotluse hagi eseme asendamiseks, mille kohaselt palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja 16 717 eurot. Võttes arvesse, et kostjale on

garantiisumma välja makstud, on kostja kõiki käesolevas tsiviilasjas esitatud

asjaolusid arvesse võttes alusetult rikastunud, mistõttu ei ole võimalik lahendada

käesolevat hagi selliselt, nagu hageja esialgselt esitas. Tulenevalt eeltoodust soovis

hageja, et kohus küll hagi rahuldamisel tuvastaks, et kostja on esitanud alusetu

garantiitagatise realiseerimise nõude, kuid kohustaks kostjat tagastama hagejale

temale hüvitatud garantiinõude summas 16 717 eurot.

Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi

12. Kostja hagi ei tunnistanud, vaidles sellel vastu ning palus jätta menetluskulud hageja

kanda.

13. Hageja on mõistnud ebaõigesti poolte kokku lepitud ehitusgarantii sisu ja ka sellest

tulenevaid hageja kohustusi. Kuna vastavalt ehitusgarantii võlasuhte olemusele lasus

hagejal kohustus kõrvaldada puudused sõltumata projekteerija vigadest, vastutusest

või muudest asjaoludest ning hageja seda ei teinud, rikkus ta juba üksnes sel põhjusel

ehitusgarantiiaja kohustusi, mis andis kostjale õiguse realiseerida töövõtulepingu p

10.10 ning garantiikirja alusel garantiiaja tagatis.

14. Kostja esitas 10.10.2014 vastuhagi 198 988,07 euro, viivise ja lisanduva viivise

väljamõistmiseks. Hageja põhjustas lepingujärgsete kohustuste rikkumisega (lepingu

kohaste tööde mittenõuetekohase teostamisega) kostjale kahju erinevate kulutuste

näol kokku 215 705,07 eurot, millest puuduste kõrvaldamiseks vajalikud kulud

moodustavad 198 504,07 eurot ja lisakulu energiale 17 201 eurot.

15. Vastuhagi kohaselt on kostjal tekkinud hageja rikkumisest tingitud kulutused.

Kuivõrd hageja ei suutnud soojusvarustus– ning ventilatsioonisüsteemi töös esinevaid

probleeme lahendada, ega tagada kostjale ehitusgarantiiaja kestel toimivat

soojusvarustus– ja ventilatsioonilahendust, tellis kostja selle puuduste tuvastamiseks

eksperthinnangu OÜ-lt Raksit maksumuses 700 eurot. Eksperthinnangus jõudis

ekspert Aivar Rant järeldusele, et hageja on ehitanud kostjale projektiga

mittekooskõlas oleva ja mittetoimiva soojavarustuse– ja ventilatsioonilahenduse,

mida ei ole otstarbekas täiendavate töödega parandada, mistõttu tuleb ehitada uus

keskkonna- ja seadme töötingimustele vastav süsteem. Hageja rikkumised tõid

eksperdi järeldusi arvesse võttes kostjale kaasa alljärgnevad tegevused ja kulutused:

- Ventilatsiooniseadme ümberehituse projekti tellimine ja sellega seotud kulu. Kostja

tellis selle projekti OÜ–lt Raksit maksumusega 2200 eurot.

- Süsteemi läbipesemine ja sellega seotud kulu. Kostja tellis pesu OÜ–lt Santeh Invest

maksumusega 476 eurot.

- Ventilatsiooniseadme ümberehitustööd (OÜ AEK pakkumus hinnaga 149 500 eurot).

- OÜ Raksit projektis ette nähtud üldehitustööde projekteerimine ja teostamine ning

nendega seotud kulutused. Kostja tellis vastavate tööde projekteerimise OÜ–lt Summa

Summarum ja võttis hinnapakkumise üldehitustööde teostamiseks OÜ-lt Stimonter.

Nendega seotud kulud on esitatud arve ja pakkumise alusel vastavalt 400 eurot ja

14 400 eurot.

- Hageja põhjustas soojusvarustuse- ning ventilatsioonisüsteemi puudustest tingituna

täiendavad

kulutused

energiale.

Kulu

kindlaks

tegemiseks

tellis

kostja

eksperthinnangu soojusenergeetika insenerilt (ekspert AV). Eksperthinnangust

tuleneb, et soojusvajaduse arvutamise põhimõtete põhjal leitud vajalik energiakulu

toimiva süsteemi tingimustes ja kostja vaatlusalustel kütteperioodidel (tegelikult)

kantud kulu erinevad võrdluses sellisel määral, et kostjal tuli kanda vajalikust kulust

206 MWh rohkem, mis võrdub vaadeldava perioodi soojuse aritmeetilise kaalutud

keskmise hinna (83,5 eurot / MWh) järgi arvutatuna 17 201 euroga.

- Lisaks kaasnes kostjale kulu täiendava energiakulu tuvastamiseks, milleks on ekspert

AV-ele makstud tasu summas 500 eurot.

- Kostja tellis videovalvesüsteemi puuduste põhjuste tuvastamiseks ekspertiisi Qsys

Eesti OÜ-lt hinnaga 712 eurot. Töövõtulepinguga seotud projekti nõudeid ja Qsys

Eesti OÜ ekspertiisi aluseks võttes, tegi AS G4S Eesti kostjale pakkumise

videovalvesüsteemi Milestone XProtect Professional paigaldamiseks hinnaga

19 516,07 eurot.

- Betoonpõranda kahjustuste põhjuste ja nende kõrvaldamise kulu. Kahjustuste

(pragude) tekkepõhjuseks oli hageja tööde tegemisel projekti nõuete eiramine,

ebakvaliteetne

betoonmaterjal

ning

ebapiisav

hooldus

kivistumisperioodil.

Betoonpõranda ekspertiisi teostanud riiklikult tunnustatud ekspert LR pidas

põhjendatuks lahendada kahjustuste likvideerimine pragude täitmisega akrüüliga,

mida pakkus OÜ Estofloors, tööde koguhind 9600 eurot.

- Lisaks osutatud kahjustuste likvideerimisele kaasnes kostjale kulu ka nende põhjuste

kindlakstegemiseks tarviliku ekspertiisiga. OÜ Ristart arve kohaselt oli riiklikult

tunnustatud ekspert LR ekspertiisi hinnaks 500 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

16. Hageja vastuhagi ei tunnistanud ning palus jätta selle rahuldamata. Tõendamata on

kostjale kahju tekkimine ning puudub põhjuslik seos hageja rikkumise ja kahju vahel.

17. Kostja on vastuhagi alusena loetlenud erinevaid kahjulikke tagajärgi või tõrkeid, mis

tema tootmishoone põrandas ning kütte-, ventilatsiooni- ja videovalvesüsteemis

esinevad, kuid ei välja toonud ega tõendanud seda, missuguste konkreetsete hageja

töövõtulepingust tulenevate rikkumiste tagajärjel väidetavad puudused või tõrked

tekkinud on, ehk missugused rikkumised on vastuhagis märgitud kahjulike

tagajärgedega põhjuslikus seoses ning missugune on hageja tegelik kahju iga

konkreetse rikkumise tulemusena.

18. Videovalve-, ventilatsiooni- ja küttesüsteemide osas garantiiperioodi lõpueelse

ülevaatuse aktis kirjeldatud puudused said hageja poolt kõrvaldatud. Garantiitööna

betoonpõrandas esinevate pragude kõrvaldamiseks hagejat objektile ei lubatud.

18.09.2013 saatis hageja esindaja MP kostja esindajale RL-le e-kirja (18.09.2013 e-

kirjavahetus), milles märkis mh järgmist: 21.08.2013 teostati garantiiperioodi

lõpueelne ülevaatus, kus fikseeriti teostamisele kuuluvad garantiitööd. Hageja teostas

nimetatud

tööd

kokkulepitud

tähtaegadel

ja

edastas

nimekirja

teostatud

garantiitöödest kostjale ülevaatuseks 04.09.2013. Teostatud garantiitööde kohta on

kostja poolt tänaseni esitatud 1 märkus asfaldi pragude täitmise töömetoodika osas,

millele oleme ka vastanud 17.09.2013. Kuna tellija poolt tehtud garantiitööde osas

rohkem märkusi ja pretensioone esitatud ei ole, siis eeldame, et tellija on rahul

teostatud garantiitööde kvaliteediga ja loeme nimekirjas toodud garantiitööd

teostatuks.

Esimese astme kohtu otsus

19. Harju Maakohtu 08.06.2015 otsusega hagi rahuldati ning mõisteti kostjalt hageja

kasuks välja 16 717 eurot. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

19 429,75 eurot. Maakohus määras, et menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. Maakohtu hinnangul on kostja vääralt mõistnud töövõtulepingu p-s 10.3 sätestatud

garantii sisu ning ekslikult leidnud, et hageja vastutab kõikide ehitusobjekti puuduste

eest sõltumata sellest, kes need puudused on põhjustanud. Lepingueelsete

läbirääkimiste käigus on hageja selgelt väljendanud, et töövõtja ei hakka

projekteerima ning hageja teeb vajalikud teostusjoonised. Kohus nõustus hagejaga

selles, et OÜ Raksit eksperthinnangus hagejale tehtud etteheide selle kohta, et hageja

ei ole piisava põhjalikkusega kontrollinud, kas projekteerija poolt koostatud projekt

võimaldab välja ehitada efektiivselt toimivat ventilatsioonisüsteemi, ei ole kooskõlas

vaidlusaluse lepingu p-ga 2.2, mille järgi edastab kostja hagejale ehitustöö tegemiseks

vajaliku projektdokumentatsiooni. Seega vastutab hageja vastavalt pooltevahelisele

lepingule üksnes ehitustöö lepingu tingimustele vastavuse eest ning hageja antud

garantii

ei

laiene

puudustega

teostatud

projekteerimistöödele

ning

projektdokumentatsioonile.

21. Maakohtu hinnangul tõendavad tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt, vaegtööde ülevaatuse

akt, garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse akt ning pooltevaheline e-kirjavahetus, et

garantiiperioodi lõpuks ei olnud hagejal teostamata või puudustega teostatud töid, mis

oleksid aluseks kostja poolt AS-le UniCredit Bank Eesti filiaalile 09.09.2013

nõudekirja esitamiseks. 18.09.2013 e-kirjas toodud tööde teostamata jätmist ei saa

kohtu hinnangul hagejale ette heita, kuivõrd kostja ei lubanud hagejal neid töid

teostada. Kuivõrd kostja 09.09.2013 nõudekirjas toodud garantii väljamaksmise

eelduseks on töövõtjapoolne garantiiaja kohustuse rikkumine, mis aga käesolevas

menetluses tõendamist ei leidnud, on kostja pannud pangagarantii maksma

põhjendamatult ning sellega hagejale kahju tekitanud. Seega kuulub garantiisumma

16 717 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

22. Maakohus leidis, et vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Kostjal ei ole hageja vastu

kahju hüvitamise nõuet. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud ning kostja

on tööd vastu võtnud. Teostatud ja üle antud tööd nähtuvad tööde vastuvõtu-

ülevaatuse aktist, vaegtööde ülevaatuse aktist ja garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse

aktist. Käesolevas menetluses on tõendamist leidnud, et kostja tegevuse tulemusel on

jäänud

teotamata

garantiiperioodi

töödest

vihmaveetoru

süliti

vahetus,

betoonpõrandas pragude likvideerimine ja keevituskäppade lõdvikute vahetus. Muid

töövõtulepingu alusel teostamata töid ei ole kohus tuvastanud. Töövõtja on

põhjendatult lähtunud temale lepingu p 2.2. alusel esitatud projektdokumentatsioonist

ning teostanud tööd vastavalt esitatud projektile. VÕS § 641 lg 3 järgi ei vastuta

töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest,

tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui

töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus nõustus hagejaga

selles, et vastuhagist ei nähtu, millist konkreetset töövõtulepingust tulevat kohustust

on hageja rikkunud. Vastuhagist nähtub, et tellija soovib täiesti teistsugusel

tööpõhimõttel toimivat ja teisel seadmel põhinevat ventilatsioonisüsteemi, samuti

oluliselt kallimat videovalvesüsteemi. Kohtu hinnangul saavad hageja kohustused

tuleneda üksnes töövõtulepingust ning tellija poolt töövõtjale antud OÜ VIP Projekt

projektdokumentatsioonist. Puuduliku projektdokumentatsiooni eest ei kanna

vastutust töövõtja, olemasoleva projekti puudulikkust on kostja tunnistanud ka

kohtuistungil. Kuivõrd vastuhagis esitatud nõuded on õiguslikult põhjendamatud, ei

kuulu vastuhagi rahuldamisele.

23. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

24. Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi, millega mõista hagejalt

kostja kasuks välja põhinõue 198 988, 07 eurot, viivis 17 770,18 eurot ja viivis

põhinõudelt (198 988, 07 eurot) VÕS § 113 lg 1 järgses määras kuni põhinõude

täitmiseni. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

25. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti ehitusgarantiid ja finantsgarantiid. Maakohus on

ekslikult mõistnud ehitusgarantiialase kokkuleppe õiguslikku olemust. Maakohus on

ebaõigesti kohaldanud töövõtulepingus, ehitusseaduse (EhS) § 4 ja VÕS-i vastavate

sätetega reguleeritud poolte ehitusgarantiikokkulepet. Riigikohus on 28.02.2012

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11 leidnud, et ehituse töövõtja vastutuse juhul on

VÕS §-st 642 ja EhS §-st 4 tulenevalt tegu rikkumise vabandatavusest sõltumatu

garantiivastutusega. Riigikohus selgitas ka, et garantii sisuks on ehitusettevõtja

kohustus kõrvaldada omal kulul ehitise garantiikestuse ajal ilmsiks tulnud ehitusvead.

Seega tekib garantiilepingu alusel võlasuhe, mille sisuks on kohustus tagada

kokkulepitud omadustega ja puudusteta töö. Sellise garantiikohustuse andmine ja

kehtivus ei sõltu töövõtulepingust. Kostja leidis, et seega peab töövõtja kirjeldatud

ehitusgarantii kokkuleppe puhul tagama selle, et ehitusgarantiiperioodil (ja selle

lõppedes) ei esine töös mingeid puudusi ja kõrvaldama iga sellise asjaolu, sõltumata

sellest, kas selle põhjuseks on töövõtja enda töövõtulepingulise kohustuste rikkumine

või mistahes muu asjaolu. Poolte töövõtulepingus reguleeritud ehitusgarantii on

sarnane lahendis nr 3-2-1-177-11 kirjeldatud ehitusgarantiiga, mis lähtub mh EhS § 4

lg-st 1 ning kus pooled ei ole kokku leppinud töövõtulepingust sõltumatute

ehitusgarantii järgsete kohustuste osas töövõtja vastutusest vabanemise alustes (VÕS

§ 641 lg 3 kohaldamises).

26. Maakohus leidis ekslikult, et hagejat siduv ehitusgarantii kokkulepe ei laiene

puudulikele projekteerimistöödele, mida kohus pidaski otsuses ehitustööde puuduste

põhjuseks. Maakohus jättis tähelepanuta, et puudulike projekteerimistööde vastuväide

käis üksnes soojusvarustuse- ja ventilatsiooni põhiprojekti kohta ega saanud seonduda

videovalvesüsteemi puuduste ja betoonpõranda kahjustustega. Maakohus ei

põhjendanud, miks puudus hagejal kohustus kõrvaldada ehitusgarantii kokkuleppe

järgi need puudused.

27. Maakohus on ebaõigesti hinnanud põhiprojekti staadiumis koostatud soojusvarustuse-

ja ventilatsioonisüsteemi projektlahenduse tähendust hageja kohustustele, jättes

tähelepanuta hageja projekti kontrollimise ja ka täiendava projekteerimise vajaduse.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et OÜ VIP Projekt töö koostati üksnes põhiprojekti

staadiumis. Projektis on rõhutatud hageja jaoks vajadust täpsustada mitmete seadmete

(ringluspump, liiniseadeventiilid jmt) suurused ja tüübid lähtuvalt kasutatavatest

seadmetest. Seega oli hageja kohustatud projekteeritud süsteemide väljaehitamisel

arvestama

nii

süsteemide

tegelike

tööparameetritega,

kui

kasutatavate

seadmete/materjalide eripära võrreldes projekteerituga. Kostja kohustused seoses

projekteerimisega piirdusid põhiprojekti esitamisega, hageja pidi tellima tööprojekti

või looma ise tööprojekteerimisele vastava detailsusega lahendused (Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“).

28. Lisaks tuleb töövõtulepingu p-st 5.3.1 hagejale kohustus koostada ja esitada

teostusjoonised-täiteskeemid

ja

muu

asjassepuutuv

ehitusdokumentatsioon.

Maakohus tugines ebaõigesti hageja e-kirjale, mille kohaselt hageja teatas, et tema ei

projekteeri ning teeb teostusjooniseid. Kostja ei andnud sellele e-kirjale kinnitavat

vastust. Vastavalt lepingu sõlmimisel valitsenud ühisele arusaamale pidi hageja

ehitama kostjale valmis tervikliku ehitise ja täitma selleks vajalikud nõuded ja

formaalsused. Seda on väljendatud ka lepingu p-s 3.

29. Garantiiperioodi lõpus oli oluliselt enam puudusi, kui tuvastas maakohus. Kostja ei

pidanud andma hagejale veelkord võimalust puuduste kõrvaldamiseks, loobudes nii

garantiiaja tagatisest, mille tähtaeg oli lõppemas. Ebaõige on maakohtu väide, et

garantiiperioodi lõpuks ei olnud hagejal teostamata või puudustega teostatud töid, mis

oleksid aluseks garantiinõude esitamisele. Vastavad puudused on välja toodud

09.09.2013 AS-le UniCredit Bank Eesti filiaalile esitatud garantii realiseerimise

nõudes. Maakohus leidis ekslikult, et kostja takistas hageja poolt betoonpõranda

kahjustuste kõrvaldamist. Kostja andis hagejale korduvalt garantiiajal võimaluse

puudusi kõrvaldada. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ning seega tekkis kostjal

tulenevalt töövõtulepingu p-st 10.4 õigus pangagarantii realiseerida ja kasutada

puuduste kõrvaldamiseks kolmandate isikute töid ja teenuseid. 18.09.2013 e-

kirjavahetuse ajal oli garantiiperiood möödunud ja nõue pangale esitatud. Kostja toob

veel välja, et hageja kohustus puudused kõrvaldada fikseeriti garantii lõpueelse

ülevaatuse akti p-s 8. Aktis lepiti kokku, et puudused kõrvaldatatakse 21. augustist

2013 alates kahe nädala jooksul. Hageja puudusi ei kõrvaldanud ning seega rikkus

hageja kohustust kõrvaldada betoonpõranda kahjustused.

30. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leidis, et kostja nõuab vastuhagis uusi ning

erinevatel tööpõhimõtetel põhinevaid ventilatsiooni- ja videovalvesüsteemi seadmeid.

Kostja nõuab ainult seda, mis on hädavajalik toimivate süsteemide saavutamiseks.

Kostja on põhjendanud, et OÜ Raksit projektis ettenähtud ventilatsioonilahendus ei

ole

oma

olemuselt

ega

tööpõhimõtetelt

erinev

OÜ

VIP

Projekt

ventilatsioonilahendusest. Erineb vaid ventilatsiooniseadme tööpõhimõte, mis on ette

nähtud töötamiseks rasketes tingimustes (saastunud õhk) ja milles seetõttu

kasutatakse erinevat soojustagastuse põhimõtet. Maakohus jättis sellised kostja väited

ja tõendid tähelepanuta.

31. Ebaõige on maakohtu väide, et kostja soovib oluliselt kallimat videovalvesüsteemi.

Maakohus ei ole sellist väidet põhjendanud ning otsusest ei selgu, milliseid süsteeme

kohus sellise järelduse tegemiseks võrdles. AS G4S Eesti tegi kostjale pakkumise

videovalvesüsteemi paigaldamiseks, milline pakkumus oli kostja hinnangul

põhjendatud. Kostja esitas maakohtule 27.04.2015 CD-ROM-l oleva videoklipi,

millega soovis illustreerida videovalvesüsteemi puudusi selgemalt. Maakohus

tagastas esitatud tõendi, kuna kohtu hinnangul dubleerib klipp varemesitatut ning

kohtusaalis puudub võimalus CD-ROM-le salvestatud klipi vaatamiseks. Tulenevalt

TsMS § 199 lg 1 p-st 5 esitab kostja CD-ROM-le salvestatud klipi uuesti

apellatsioonimenetluses. Klipp ei dubleeri kostja varemesitatut, kuna klipi vahendusel

on videovalvesüsteemi puudused tehniliste eriteadmisteta isikutele visuaalselt ja

kokkuvõtvalt paremini tajutavad.

32. Maakohus jättis otsuses käsitlemata vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõude

seoses kostja energiakulude suurenemisega. Kostja palub ringkonnakohtul hinnata ka

vastuhagis esitatud nõuet täiendava energiakulu hüvitamiseks.

Vastustaja seisukoht

33. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

34. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada 10 100 euro

väljamõistmise

ja

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise

osas.

Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega jätab hagi

10 100 euro väljamõistmise osas rahuldamata.

35. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et garantiiperioodi lõpuks ei olnud

hagejal puudustega teostatud töid, mis oleksid aluseks kostja poolt AS-le UniCredit

Bank Eesti filiaalile 09.09.2013 nõudekirja esitamiseks. Maakohus leidis, et

põrandapragude parandamata jätmist ei saa hagejale ette heita, kuivõrd kostja ei

lubanud hagejal neid töid teostada. Ringkonnakohtu arvates põhineb maakohtu

järeldus hageja paljasõnalisel väitel, mis ei ole kooskõlas asja materjaliga. Hageja

kohustus betoonpõranda puudused kõrvaldada fikseeriti 21.08.2013 garantii lõpueelse

ülevaatuse akti (I kd, lk 69,70) p-s 8, kus on märgitud järgmist: „Betoonpõrandas

praod sees. Parandada.“ Ühtlasi on aktis fikseeritud, et puudused likvideeritakse 14

päeva jooksul, milles ei ole kokku lepitud teisiti. Betoonpõrandate osas ei ole kokku

lepitud teisiti, seega pidid praod olema likvideeritud hiljemalt 04.09.2013. Hageja ei

ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et ta soovis sellel ajavahemikul töid teostada,

kuid kostja seda ei võimaldanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid

saavutanud

kokkuleppe

tähtaja

pikendamise

osas.

04.09.2013

vastuses

garantiiperioodi lõpueelse ülevaatuse aktile (I kd, lk 67) on kostja märkinud, et

betoonpõranda praod likvideeritakse hiljemalt 15.10.2013, see on peale garantiitähtaja

möödumist, milleks kostja pole nõusolekut andnud. Seega ei täitnud hageja

betoonpõrandate osas oma kohustust nõuetekohaselt ja kostja pöördus õigustatult

selles osas garantiisumma väljamaksmiseks. Tõendamata on hageja väide, et hageja

alustas põrandate koormamisega lubatust oluliselt varem, mis tõi kaasa

betoonpõrandas pragude tekkimise ning järelikult hageja kõnealuste betoonpragude

eest ei vastuta, kuna need on tekkinud kostja enda tegevusest. Hageja pole ümber

lükanud kostja väidet, et põrandate koormamisega alustati kostja nõusolekul. Samuti

on hageja kogu aeg ise käsitlenud põrandapragude likvideerimist garantiitööna.

36. Garantiisumma

väljamaksmise

nõudes

tugines

kostja

Estfloors

OÜ

hinnapakkumisele, mille kohaselt on kulutused 1920 m² suurusel betoonpõrandal

esinevate kahjustuste likvideerimisels 9600 eurot (5EUR/m²) ilma käibemaksuta.

37. Hageja leiab, et Estfloors OÜ hinnapakkumine ületab oluliselt turuhinda. Hageja on

esitanud

Haapsalu

Restauraator

OÜ

hinnapakkumise,

mille

kohaselt

betoonpõrandates esinevate pragude likvideerimistööd maksavad 2500 kuni 3390

eurot ja HR Techno OÜ hinnapakkumise summas 2945 eurot.

38. Kostja on tellinud ekspertarvamuse OÜ Ristart riiklikult tunnustatud ekspert LR-lt

põrandapragude põhjuste ja likvideerimise kohta. Ekspert on võrrelnud Estfloors OÜ

ja Haapsalu Restauraator OÜ hinnapakkumist ja pidanud reaalseks Estfloors OÜ

hinnapakkumist, mis näeb ette pragude lahtilõikamise, täitmise akrüüliga ja akrüüli

lihvimise. Haapsalu Restauraator OÜ on pakkunud lahenduseks pragude täitmise

injektsioonivaiguga. Samuti näeb HR Techno OÜ hinnapakkumine ette pragude

täitmise injektsioonivaiguga. Ekspert LR peab vajalikuks pragude avamist,

puhastamist ja täitmist akrüüliga. Hageja ei ole seda arvamust ümber lükanud. Seega

lähtub ringkonnakohus Estfloors OÜ hinnapakkumisest ja leiab, et vajalik summa

garantiitöö teostamiseks on 9600 eurot. Samuti tuleb vajalikuks pidada

ekspertarvamuses tellimist, mille eest kostja on tasunud OÜ-le Ristart 500 eurot (III

kd, lk 158).

39. Seega oli põhjendatud garantiisumma väljanõudmine kokku 10 100 eurot, mille osas

hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi on põhjendatud 6617 euro osas (16 717- 10 100).

40. Ülejäänud

osas

on

maakohtu

otsus

seaduslik

ja

põhjendatud

ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kolleegium nõustub

selles osas esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid

ei korda.

41. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus on ebaõigesti mõistnud

ehitusgarantiialase kokkuleppe õiguslikku olemust.

42. Töövõtulepingu p 2.2 kohaselt olid töövõtulepingu objektiks kostja tootmishoone

laienduse

ja

juurdeehituse

ehitustööd.

Töövõtuleping

ei

sisaldanud

projekteerimisetöid ega ka tellija poolt töövõtjale esitatud projekti ekspertiisi

teostamise kohustust. Järelikult ei saanud neile laieneda ka ehitusgarantii kohustus.

Asjaolu, et projekteerimistööd töövõtu objekti ei kuulunud, tuleneb nii töövõtulepingu

objekti sõnastusest kui ka lepingueelsete läbirääkimiste käigus avaldatud poolte

tahtest. Muuhulgas märkis hageja oma 01.03.2011 kostjale saadetud e-kirjas ( III kd,

lk 29) järgmist: „p 6.1.30. Siin ja ka mõnes kohas mujal oli juttu sellest, et töövõtja

peaks hakkama projekteerima. Käesoleval juhul on meil tegemist ikkagi

ehitustöövõtuga

ja

projektid

on

olemas.

Projektide

koostamine

ei

ole

täitedokumentatsiooni

osa.

Loomulikult

dokumenteerime

ehitusprotsessi

nõuetekohaselt ja teeme ka vajalikud teostusjoonised, kuid eelprojekti ja põhiprojekti

me ju ei projekteeri. […]; p 6.1.36 – jätame lepingust välja. […] Meie ju ehitame

projekti järgi ja lähtume projekteeritud lahendustest.“ Läbirääkimiste tulemusena

töövõtulepingu sõnastust korrigeeriti, töövõtja poolt projekteerimise kohustus jäeti

välja ning viidatud punkti 6.1.30 lõpliku sõnastuse kohaselt oli töövõtja kohustuseks

koostada õigeaegselt ja nõuetekohaselt vaid ehitusdokumentatsioon. Poolte poolt

allkirjastatud töövõtulepingu kohaselt kohustus töövõtja teostama töö vastavalt

lepingu dokumentidele, eelkõige projektdokumentatsioonile ning tellija kohustus

andma töövõtjale üle allkirjastatud täiemahulise projektdokumentatsiooni hiljemalt

lepingu sõlmimisel (Töövõtulepingu p 7.1.12, I kd, lk 20). Järelikult on põhjendatud

maakohtu otsuse p-s 9 tehtud järeldus, et lepingueelsete läbirääkimiste käigus on

hageja selgelt väljendanud, et töövõtja ei hakka projekteerima ning tegemist on

ehitustöövõtuga. Samuti on kohus põhjendatult nõustunud hagejaga selles, et OÜ

Raksit eksperthinnangus hagejale tehtud etteheide selle kohta, et hageja ei ole piisava

põhjalikkusega kontrollinud, kas projekteerija poolt koostatud projekt võimaldab

välja ehitada efektiivselt toimivat ventilatsioonisüsteemi, ei ole kooskõlas

töövõtulepinguga, mille järgi edastab kostja hagejale ehitustöö tegemiseks vajaliku

täiemahulise projektdokumentatsiooni, millele ekspertiisi tegemine ei olnud hageja

ülesanne.

43. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-177-11 tulenevalt ei sõltu

garantiikohustuse andmine ja kehtivus töövõtulepingus ega seaduses sätestatud

muudest õiguskaitsevahenditest, kuna garantiilepingust tuleneva nõude puhul on

tegemist garantiilepingu järgse täitmise nõudega. Garantii sisu määrab aga siiski

otseselt see, mille täitmist lepingu järgi nõuda saab ehk mis oli pooltevahelise

kokkuleppe esemeks.

44. Käesolevas tsiviilasjas kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik väita, et kütte- ja

ventilatsioonisüsteemi ning videovalvesüsteemi ehitamisel rikkus hageja oma

lepingulisi kohustusi, mis ilmnesid garantiiaja kestel ja mida hageja ei kõrvaldanud.

45. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti

hinnanud kostja esitatud OÜ VIP Projekt põhiprojekti staadiumis koostatud

projektlahenduse tähendust hageja kui töövõtja kohustustele, jättes tähelepanuta

töövõtja projekti kontrollimise ja ka täiendava projekteerimise vajaduse. VÕS § 641

lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda

isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Selle

sätte järgi on tellija juhiseks kõik tellija poolt töövõtjale antavad mis tahes suunised

tööde teostamise viisi või tingimuste kohta. Ehituslepingu puhul on üheks

spetsiifiliseks tellija juhiseks tellija poolt kolmandalt isikult tellitud ning töövõtjale

üle antud ehitusprojekt, mida töövõtja peab tööde teostamisel järgima. Käesoleval

juhul oli hageja kohustatud teostama ehitustöid töövõtulepingu lisaks oleva OÜ VIP

Projekt poolt koostatud ehitusprojekti alusel. Seda hageja ka tegi.

46. Kostja on ajanud segamini terminid tööjoonised ehk tööprojekti ja teostusjoonised

ehk

täitedokumentatsiooni.

Projektdokumentatsiooni

koostamine

eelneb

ehitustegevusele ja kuulub projekteerija pädevusse, teostusdokumentatsiooni

koostamine järgneb ehitustegevusele ning kuulub ehitaja pädevusse. Sellega seoses

on kostja vääralt tõlgendanud ka töövõtulepingu p 5.3.1, mille kohaselt kuulus

töövõtja poolt teostamisele kuuluva töö hulka muuhulgas teostusjooniste ja muu

täitedokumentatsiooni koostamine, ning teinud sellest ebaõige järelduse, nagu oleks

ka projektdokumentatsiooni (tööprojekti) koostamise kohustus olnud käesoleval juhul

töövõtjal. Kostja järeldus, et kuna hagejal tuli igal juhul ehitis valmis ehitada, siis oli

ka ehitustööde nõuetekohaseks teostamiseks tarvilik projekteerimine hageja

kohustuseks, on vastuolus töövõtulepingus kokkulepituga, milles on otseselt öeldud,

et täiemahulise projekti annab töövõtjale üle tellija. Käesoleval juhul võimaldas

olemasolev põhiprojekt töövõtulepingu järgselt ehitada ning eraldi tööprojekti

koostamine vajalik ei olnud. Tööprojekti mõtteks on täpsustada, mitte muuta,

täiendada või asendada põhiprojekti lahendusi. Tööprojektiga ei saa ette näha

teistsuguseid lahendusi, kui seda on tehtud põhiprojektis, sealhulgas ei ole võimalik

asendada põhiprojektis ettenähtud süsteemi teist laadi tööpõhimõttel toimiva

süsteemiga, nagu kostja antud juhul soovib. Ehitaja projektide kontrollimise kohustus

piirdus antud juhul sellega, et veenduda, et põhiprojekti alusel on võimalik

projekteeritud lahendused välja ehitada. Projektide lähteülesannetega tutvumise,

projektide ekspertiiside teostamise ega ka projekteeritud lahenduste tõhususe,

ökonoomsuse, maksumuse hindamise kohustust töövõtjal lepingu kohaselt ei olnud.

Vastupidist pole kostja tõendanud. Üksnes asjaolu, et pärast projekti alusel

ehitustööde teostamist on ilmnenud, et projekteeritud lahendused ei ole sobivad

vastavasse hoones, ei tähenda, et töövõtja ei oleks oma kontrollikohustust piisaval

määral täitnud.

47. Töövõtulepingu p 6.2.7 nägi ette võimaluse tellija nõusolekul kalduda tööde

teostamisel projektdokumentatsioonist kõrvale määras, mis ei muuda ehitise

põhimõttelisi ja funktsionaalseid lahendusi ega vähenda detailide, seadmete, kogu

ehitise või selle üksikute osade vastupidavust (nn „mitteolulised kõrvalekalded“), kui

sellised

mitteolulised

kõrvalekaldumised

kehtiva

korra

kohaselt

ei

nõua

projektdokumentatsiooni muutmist. Hageja poolt ehitustööde käigus kütte- ja

ventilatsioonisüsteemis

tehtud

materjalide

asendused,

samuti

üldventilatsioonisüsteemis kasutatud seadme asendamine oli kostjaga kooskõlastatud.

Hageja kooskõlastas vastava üldventilatsiooni seadme projektis toodud nõuetele

sobivuse täiendavalt ka projekteerijaga. Sellised asendamised ei kujuta iseenesest

hagejapoolset töövõtulepingu rikkumist või nõuetele mittevastavat ehitamist.

48. Ka videovalvesüsteemi väljaehitamise osas ei ole ühegi käesolevas tsiviilasjas

kogutud tõendi põhjal võimalik väita, et ehitamisel esines seesuguseid kõrvakaldeid,

mis oleks käsitletavad lepingurikkumisena, mis oleks kaasa toonud tellijale

kahjulikke tagajärgi. Selline järeldus nähtub ka spetsialist AU kommentaaridest ( IV

kd, lk 56-60).

49. Maakohus on õigesti jätnud vastuhagi rahuldamata. Vastuhagist ei nähtu, millist

konkreetset töövõtulepingust tulevat kohustust on hageja rikkunud. Samuti ei ole

kostja tõendanud põhjuslikku seoses esinemist hagejale etteheidetavate kohustuste

rikkumise ja kostjal väidetavalt tekkinud kahjulike tagajärgede vahel. Kostja ei ole

põhjendanud, et hageja poolt väidetavalt rikutud kohustuse eesmärgiks oleks kaitsta

tellijat kulutuste eest, millised kaasnevad sooviga rajada oluliselt kallimaid ja

tööpõhimõtetelt erinevaid süsteeme. Kostja soovib teistsugusel tööpõhimõttel

toimivat ja teisel seadmel põhinevat ventilatsioonisüsteemi, samuti oluliselt kallimat

videovalvesüsteemi.

50. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja küttekulude suurenemisest tingitud

kahjunõude. Kostja ei ole tõendanud, et tema küttekulude suurenemine oleks tingitud

hagejapoolsest rikkumisest, mis tooks kaasa hageja vastutuse nende eest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

51. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb

uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

52. Ringkonnakohus jaotab menetluskulud TsMS 163 lg 1 alusel proportsionaalselt hagi

ja vastuhagi rahuldamise ulatusega. Seoses hagi osalise rahuldamisega ja vastuhagi

rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus hagi esitamisega seotud menetluskulud

40% ulatuses kostja ja ja 60% ulatuses hageja kanda ning vastuhagi esitamisega

seotud menetluskulud täielikult kostja kanda, lepinguliste esindajate kulud tuleb jätta

5 % ulatuses hageja ja 95 % ulatuses kostja kanda.

53. Hageja maakohtus kantud menetluskuludeks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700

eurot, lepingulise esindaja kulu 16 509,75 eurot (ilma käibemaksuta) ja asja

läbivaatamiskulu 2220 eurot. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid

esitanud. Vastavalt jaotusele jääb sellest kostja kanda riigilõiv 280 eurot, esindajatasu

15 684,26

eurot

ja

asja

läbivaatamiskulud

2220

eurot,

mis

koosneb

ventilatsiooniprojekti ekspertarvamuse ja ventilatsiooniprojektide võrdlusanalüüsi

eest tasutud summadest. Hageja enda kanda jääb riigilõivust 420 eurot ja

esindajatasust 825,49 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu

menetluskulude hüvitamiseks 18 184,26 eurot.

54. Kostja menetluskulud, millele hageja pole vastuväiteid esitanud, koosnevad

vastuhagilt tasutud riigilõivust 2100 eurot, mis jääb kostja enda kanda ja

esindajatasust 14 570,01 eurot (ilma käibemaksuta), millest vastavalt jaotusele

13 841,51 eurot jääb tema enda kanda ja 728,50 eurot hageja kanda. Seega tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 728,50

eurot.

55. TsMS § 171 lg 1 p 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks ka apellatsiooniastme

menetluskulude rahalise suuruse.

56. Hageja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile 31 tunni

ulatuses summas 6500 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik

kulud on kantud seoses apellatsioonimenetlusega Hageja taotleb, et kohus märgiks

otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

57. Vastuses märgib kostja, et hageja näidatud ajakulu on liiga suur. Hagejale on osutatud

õigusabi maakohtu otsuse läbitöötamiseks kokku 2 tundi ja 15 minutit, kostja peab

põhjendatuks 1 tund ja 15 minutit; apellatsioonkaebusele vastuse esitamise tähtaja

pikendamise taotluse koostamiseks ja esitamiseks 30 minutit, mida kostja ei pea

põhjendatuks, kuna see kulutus olenes hagejast endast, apellatsioonkaebusele vastuse

koostamiseks kokku 18 tundi, millest kostja peab põhjendatuks 15 tundi.

Ringkonnakohus nõustub kostja vastuväidetega ja loeb põhjendatud ajakuluks

õigusabile apellatsioonimenetluses 26 tundi ja 30 minutit.

58. Hageja esindaja tunnitasu 209,68 eurot ilma käibemaksuta on ringkonnakohtu arvates

liiga kõrge. Riigikohus on pidanud põhjendatud tunnitasuks 153 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-115-14 p 14), millest lähtub

ringkonnakohus ka antud juhul. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et hageja

põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu on 4054,50 eurot (153x26,5). Kuna

hageja on registreeritud käibemaksukohuslasena, saab talle lepingulise esindaja kulud

välja mõista ilma käibemaksuta.

59. Vastavalt jaotusele kannab kostja hageja menetluskuludest 3851,77 eurot ja 202,73

eurot jääb hageja enda kanda.

60. Kostja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

tema apellatsiooniastme menetluskuludeks apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv 2100 eurot ja osutatud õigusabi 24,5 tunni ulatuses summas 2661,93 eurot.

61. Kuna hagi rahuldamise peale esitatud apellatsioonkaebus ei suurenda vastuhagi

rahuldamata jätmise peale esitatud apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluvat

riigilõivu suurust, jääb tasutud riigilõiv 2100 eurot täielikult kostja enda kanda.

62. Hageja ei ole kostja õigusabikulu suurusele vastuväiteid esitanud ja ringkonnakohus

loeb 2661,93 eurot põhjendatud õigusabikulu suuruseks. Vastavalt jaotusele jääb

kostja õigusabikulust 2528,83 eurot kostja enda kanda ja 133,10 eurot tuleb välja

mõista hagejalt.

63. Tasaarvestades hagejalt kostjale kokku väljamõistmisele kuuluva summa 861,60

(728,50+133,10) eurot kostjalt hagejale kokku väljamõistmisele kuuluva summaga

22 036,03 (18 184,26+3851,77) eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulu hüvitamiseks 21 174,43 eurot.

Gaida Kivinurm

Tiit Kollom

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/